HIV (0)

HIV
HIV on viirus , mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele. Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad. HIV nakkuse viimases faasis kujuneb välja AIDS. AIDS on HIV nakkuse lõppfaas. AIDS ei ole iseseisev haigus, vaid avaldub mitmesuguste harva esinevate nakkushaiguste või pahaloomuliste kasvajatena.
HIV levib nakatunud inimeselt nakkuseta inimesele kolmel viisil: seksuaalsel teel, otsesel verekontaktil ning emalt lapsele. Kuigi HIV viirusega nakatumisest AIDSi kujunemiseni võib kuluda kümmekond või isegi enam aastat, ei kao viirus inimese organismist mitte kuhugile ning nõrgestab inimese immuunsüsteemi järk-järgult. Inimene on nakkusohtlik kogu aeg, kuigi võib ennast tunda üsna hästi väga pikka aega. HIV-i nakatumine ei tähenda veel, et inimene oleks haige. Kui ravi alustatakse õigel ajal ja eluviisid on tervislikud, võib veel pikka aega hea tervise juures püsida. Tänapäeval kulutab inimkond hiigelsummasid HIV viiruse uurimiseks, ravimiseks ning ohjeldamiseks .
Kahjuks tuleb tunnistada, et HIV on ka Eestis muutumas aina suuremaks probleemiks. Nakatunute arv on tõusnud oletatavalt juba üle 15 000 inimese, kuid reaalselt saavad ravi neist väga vähesed, kuna HIV viiruse ravimine on väga kallis (umbes 6400 eurot aastas). Samuti teeb murelikuks see, et Eesti on Euroopas HIV levimise kiiruselt esimesel kohal ning see, et nakkuse võib saada ka püsisuhetes, kui ei olda kindel oma partneri HIV staatuses ja kindel saab selles olla vaid testi tegemisel. Nakkus levib eelkõige just noorte seas, seega on eriti ohus noored emad, kes võivad kanda viiruse edasi ka oma lastele. Kuid on ka juhuseid, kus HIV positiivsed on saanud terveid lapsi ning saanud jätkata täiesti tavalist elu. Üheks suuremaks põhjuseks, miks HIV niivõrd palju levinud on, võib olla teadmatus selle ohtlikkusest ning probleemi tõsisusest. Noorele inimesele on omane arvamus, et teda HIV ei puuduta ning temaga nii või teisiti midagi juhtuda ei saa, kuigi sageli ei kasutata vahekorras olles kaitsevahendeid. Peamiseks HIV nakkuse levikuks Balti riikides on siiski jätkuvalt narkootikumide süstimisel vahendite jagamine ja nende taaskasutus. Kasutatud süstlasse või nõela jääb alati verd, kus viirus võib sees olla mitu ööpäeva. Peale süstla võib HIV edasi kanduda ka üldkasutatavate lusikate, vee ja muude üldkasutuses olevate tarvikute kaudu. Seetõttu on üks võimalusi HIV nakkuse vähendamiseks kindlasti illegaalsete uimastite ennetamine, eelkõige just süstiva narkomaania ennetamine.
Minu arust teavad inimesed liiga väga HIV-st ja selle tõsisusest. Nad küll teavad, mis moodi seda on võimalik saada või kuidas vältida, aga arvatakse alati, et nendega ei saa midagi sellist juhtuda ning pääsetakse puhtalt. Seega arvan, et tuleks veel rohkem suurendada HIV kajastust meedias, kui seda hetkel on ning kindlasti ennetada illegaalseid uimasteid. Alles siis on võimalik HIVi nakatunute arvu vähendada.