Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Agrokeemia kordamisküsimuste vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
väetis, muld, väetised, sõnnik, toitaine, väetamine, anta, toiteelement, allapanu, kuivaine, kompost, väetisi, kaalium, fosfaat, turvas, tahe, fosfor, agrokeemia, porgand, happelist, viljakat, omastamine, mikroelemendid, happesus, effekti, kuivainet, viljapuu, kapsas, peet, hernes, nitrifikatsioon, neeldumine, pritsimine, makroelemendid, reaktsioonTaimetoitainete neeldumine mullas 7. Taimetoiteelementide vormid mullas ja nende sisalduse väljendamise viisid 8. Tähtsamate taimetoiteelementide osa taimede elutegevuses 9. Toitainete omastamine taimede poolt Omastatavad on toitained, mis on kas veel või nõrkades hapetes lahustunud. Neelduvad kolloididena. Ühe valentsed. · Juureväline maapealne võime omastada toitaineid väljaspool juuri. N: Pritsimine toitainelahustega. 10. Taime toiteelemendi, toitaine ja tegevaine mõisted. Toiteelementide klassifikatsioonid · Toiteelement keemilised elemendid, mis on vajalikud taimede kasvuks ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimelik asendada talle omaste funktsioonide tõttu mõne teise keemilise elemendiga. C-45%, O-42%, H-6,5%. · Toiteelementide jaotus: 1. Kvantitatiivsest vajadusest lähtudes: Makroelemendid C, O, H ei anta juurde väetistega.
Mulla veereziimist oleneb otseselt toiteelementide omastamise ulatus. Tähtsat osa etendab ka mullalahuse reaktsioon, enamus meil kasvatavatest kultuuridest eelistab nõrgalt happelist või neutraalset (pH KCl5,6...7.2). taim seab toitelahusele nõude, et too sisaldaks kõiki vajalike toitesooli parajas vahekorras 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas – lämmastik on ainus toiteelement, mida mulla mineraalosa ei sisalda. mullas oleva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: *Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)lämmastiku üldvarust mullas. *Õhulämmastikku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik. Eristatakse kahte gruppi mikroorganisme: sümbiootilised mikroorganismid, mis seovad suurtes
toitaineid. Mulla veereziimist oleneb otseselt toiteelementide omastamise ulatus. Tähtsat osa etendab ka mullalahuse reaktsioon, enamus meil kasvatavatest kultuuridest eelistab nõrgalt happelist või neutraalset (pH KCl5,6...7.2). taime seab toitelahusele nõude, et too sisaldaks kõiki vajalike toitesooli parajas vahekorras 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas lämmasik on ainus toiteelement, mida mulla mineraalosa ei sisalda.. mullas oelva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: o Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)lämmastiku üldvarust mullas o Õhulämmastikku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik.
roheline värvus asendub kollasega. Kloroos algab vanematelt lehtedelt Väävel Valkude, lipoidide ja vitamiinide koostises. Oluline roll rasvade (õlide) sünteesil ristõielistel kultuuridel. Väävelväetised soodustavad mügarbakterite arengut mullas. Viimasel ajal on täheldatud ka väävlipuudusest tingitud toidunisu kvaliteedi (küpsetusomaduste) halvenemist. Mikroelemendid Boor Vask Tsink Molübdeen Koobalt Seleen Muld taimede toitekeskkonnana Toiteelementide vormid mullas: • Orgaanilise aine koostises – taimedele omastamatu, vabaneb mineraliseerumisel • Mulla mineraalosa poolt tugevasti seotud – fikseeritud (K+, NH4+ savimineraalidel) • Raskesti lahustunud anorgaaniliste sooladena – keemiliselt neeldunud (fosfaadid, sulfaadid) • Mullakolloididel neeldunud – taimedele omastatavad, kuid kaitstud leostumise eest
1840. aastal pani Saksa keemik Justus von Liebig aluse mineraalse toitumise teooriale, millele järgnes mineraalväetiste kasutamine põllumajanduses. Peale taimede mineraalse toitumise teooria andis J. von Liebig agrokeemiateadusele veel kaks olulist teooriat, millised veel praegugi peetakse taimede toitumise teooria nurgakivideks. Need on: 1. miinimumseadus („tünnilauateooria“) — ütleb, et saagi taseme määrab miinimumis olev toiteelement või mõni ebasoodne kasvutegur (nt niiskus, temperatuur, umbrohtumus, taimekahjurite ja –haiguste olemasolu jne). 2. toitainete täieliku tagastamise teooria — mille põhjal tuleb toitaineid väetistega mulda tagasi anda nii palju, kui palju me neid saagiga eemaldame. Kirjelda, kuidas võib ebasoodne kasvutegur mõjutada taimede kasvu ja arengut? TAIMEDE TOITUMISE ALUSED Taimetoiteelemendid ja nende jaotus
Soodustab mügarbakterite arengut, puudus toidunisu kvaliteedi küpsekvaliteet paha. 9. Toitainete omastamine taimede poolt- Omastavad toitaineid nii mullalahusest , kui ka tahke faasi poolt neelatud elemente Juurtoitumine ja juureväline toitumine. Pasiivne( transpiratsioon-vee liikumine taimes aurumine; difusioon-taimetoiteelementide läbi tungimine läbipoolpaistva membraani) ja aktiivne(asendusadsorbtisoon) autotroofne organism. 10. Taime toiteelemendi, toitaine ja tegevaine mõisted. Toiteelementide klassifikatsioonid- toiteelement-keemilised elemendid, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ple võimalik asendad alle omaste funktsioonide tõttu mõne teise elemendiga ; Toitaine-molekulid või ioonid milledena elemendid taimedesse sisenevad.; Tegevaine- ; ????? 11. Väetiskoguste ja neis sisalduvate toitainete väljendamise viisid- Füüsilistes kogustes (kg,
vastassuunalised sõltudes loodusliku tasakaalu tingimustest Toitainete sisaldust väljendatakse: Üldsisaldus % ja –Liikuvate elementide sisaldus mg/kg; mg/100g; mg/l Mulla viljakuse määrab ära mulla võime varustada taimi vee ja toitainetega ning taimejuuri hapnikuga. Meie muldades on saaki limiteerivateks elementideks NPK . 8. Tähtsamate taimetoiteelementide osa taimede elutegevuses- 9. Toitainete omastamine taimede poolt 10. Taime toiteelemendi, toitaine ja tegevaine mõisted. Toiteelementide klassifikatsioonid 11. Väetiskoguste ja neis sisalduvate toitainete väljendamise viisid • Füüsilistes kogustes –Kg, t, g, Mg • Tingväetisena –Ammooniumsulfaat (20,5% N) –Superfosfaat (18,7% P2O5) – Kaalisool (41,6% K2O) • Toimeainena –Lämmastik – N – Fosfor – P2O5 – Kaalium – K2O • Toiteelemendina NPK 12. Agrokeemia, kui rakendusteaduse ajalugu ja ülesanded-Agrokeemia on teadus, mis
II VÄETISED ORGAANILISED VÄETISED Orgaanilisteks väetisteks nim. kõiki loomse või taimse päritoluga aineid, mis otseselt või töödeldult väetisena mulda viiakse, eesmärgiga parandada mulla viljakust. Põhimõtteliselt igasugune orgaaniline materjal. Töödeldud org.väetis kompost, mis on läbinud juba kõdunemisprotsessi. Erinevad orgaanilised väetised: - sõnnik osatähtsus kuni 90% varasemal ajal. - põhk - sapropeel (järvemuda) - mereadru (nt. põisadru) - haljasväetised (green manure) ei korista ära nt. künnad sisse; haljasväetis on nt. põldheina ädal - tööstusjäätmed olla ettevaatlik, võivad olla raskmetallirikkad. - majapidamisjäätmed - (reo)veepuhastusjaamade settemuda väetusväärtus, võrreldav sõnnikuga - kompostid Virts pole orgaaniline väetis, kuna ei täida orgaanilise väetise põhifunktsiooni mullas.
1. Väetusõpetuse mõiste ja ülesanded. Väetusõpetus ehk agrokeemia on teadus, mis uurib taimede, mulla ja väetise vastastikuseid suhteid. Eesmärkiks on tõsta saagikust, mulla viljakuse taastamine või säilitamine, tõsta saagi kvaliteeti. 2. Miinimumseadus. (Kirjelda.) Taimede saagikuse ja kvaliteedi määrab miinimumis olev toiteelement või mõni muu kasvutegur (nt põud, ebasoodne mulla pH) 3. Toitainete täieliku tagastamise teooria. (Kirjelda.) Toitaineid antakse väetisega mulda niipalju kuipalju neid taimed oma kasvu ja arengu tõttu eemaldavad. 4. Väetiskoguste väljendamise viisid. Väetiste koguseid väljendatakse füüsilistes kogustes (massiühikutes -- tonnides [t], tsentnerites [ts], kilogrammides [kg]). Mikroväetiste koguseid väljendatakse ka grammides (g). 5
- 1563a. ilmus Palissy töö, kus märgitakse, et taimed toituvad sooladest. - 1665a. esimesed teated mineraalväetiste kasutamisest. - 17saj. esimesed väetuskatsed. - 1766a. Valleriuse poolt avaldatakse taimede huumustoitumise teooria, mida ka 19saj keskel propageeris A.Thaer. - 1840a. J. von Liebegi (1803-1873)kolm teooriat (on ka kaasaegse agrokeemia rajaja): a) taimede mineraalse toitumise teooria b) miinimumteooria "tünnilaua seadus" saagi taseme määrab miinimumis olev toiteelement. 1 c) toitainete täieliku tagastamise teooria väetistega tuleb mulda anda sama palju toitaineid kui sealt saagiga eemaldame. - Prjanisnikov (1865-1948) kolmnurk. - Gedroits (1872-1932) neeldumisnähtused mullas. - 1913a. rajas R.Steiner (1861-1925) Sveitsis Antroposoofia Seltsi (alternatiivne väetamine, mahe, biodünaamilisd preparaadid, kuu seisu arvestamine). - 1924-1928a. biodünaamilised preparaadid. EESTIS - C.R
Olulisteks muldi kujundavateks faktoriteks on rohelised taimed, mikroorganismid jms. Mulla kõige iseloomulikumaks tunnuseks on tema viljakus, mille all mõistetakse tema võimet varustada kasvavaid taime toitelementidega ja veega ning taimejuuri hapnikuga. Põhja-Eestis on viljakad aluselised mullad, kuid seal ei tohi kasvada hapelisi muldi vajavad taimed(lina), seal kasvab nt lutsern. Muld on taimede ka kinnitumise keskonnaks. Tänapäeval avaldab suur mõju muldadele inimtegevus. Muld on põllumajanduses üks põhilisi ja asendamatuid tootmisvahendid. Mulla, kui tootmisvahendi väärtus tänu pidevale muutusele. Mulla viljakus võib muutuda nii mulla arenemis protsessis, kui ka inimtegevuse tagajärjel(maa harimine väetamine, minerelatsioon). Mulla hapesus Mulda võib hapestada ka füsioloogilised happelised väetised. Kui vaba Ca ja Mg ioonid eemaldada mullast võivad seda asendada vesinikioonid. Mulla reaktsiooni väljendatakse pH kaudu
metsiku floora hulgast 2. sekundaarsed ehk teisesed kultuurtaimed (rukis, kaer, tatar) levisid esialgu umbrohtudena 3. uuskultuuride rühm valitakse looduslike liikide hulgast ja mõned aretatakse kunstlikult- triticale (nisu ja rukki hübriid) 4. Kultuurtaimed, mis on minetanud oma majandusliku tähtsuse (sosnovski karuputk, kautsukitaim koksagõss, põhja-kanep, liivakaer 3. Taimede kasvu- ja arengutegurid- valgus, soojus, vesi, õhk, muld ja keskkonna reaktsioon Soojus Taimede kasvuks ja arenguks on vaja piisavalt soojust. Idanemiseks vajatav soojus sõltub taime liigist madalamaid temperatuure armastavad liigid idanevad hästi 13-18°C juures, soojalembesed taimed idanevad paremini18-24°C juures. Taimede aktiivne kasv toimub põhiliselt temperatuuril 0-45°C. Intensiivseim taimede kasv toimub temperatuuril 15-25°C. Soojanõudlus erinevates kasvufaasides pole ühesugune. Kõige paremini kasvavad
· Kartul 1,11 % · Söödajuurvili 0% · Avamaaköögivili 0,49% Teraviljade kasvupind 1. Oder 2. Nisu 3. Raps 4. Kaer 5. Rukis 6. Hernes 7. Segavili 8. Tritikale 9. Tatar Saak 2012 1. Taliteravili 2. Suviteravili 3. Taliraps 4. Suviraps 5. Kaunvili 6. Õlilinaseeme Agrokeemia = põllukeemia · Väetamisõpetus Taim- muld- väetis · Huumustoitumuse teooria -kuni 19. saj alguseni -Aristoteles - Vallerius, Thaer · Justus Von Liebig- mineraalse toitumise teooria · ,, Tünnilauateooria " · Toitainete täieliku tagastamise teooria Väetiskoguste väljendamine · Väetis -kg/ha ;t/ha (200kg/ha ammoomiumsalpeetrit) · Toiteelement (N, P, K, Mg, B jne) -kg/ha (80kg/ha N; 15kg/ha P jne) · Toimaine (N;p2O5;K2O jne)
Mullad moodustuvad väga erinevatel kivimitel. Eestis on nendeks peamiselt jääaegsed ja pärast jääaegsed settekivimid. Olulisteks muldi kujundavateks faktoriteks on rohelised taimed, mikroorganismid ja mõned teised elusorganismid. Mulla kõige iseloomulikemaks tunnuseks on tema viljakus. Mulla viljakuse all mõistetakse tema võimet varustada kasvavaid taimi toiteelementidega, veega ning taimejuuri hapnikuga. Mõnikord võib olla muld ühele taimele viljakas, teisele mitte. Mikroorganismidel on tähtis osa mulla viljakuse määramisel, eriti oluliseks tuleb pidada mügarbaktereid. Muld on taimedele kinnitumise keskkonnaks. Muldadele avaldab suurt mõju inimtegevus. Muld on põllumajanduses põhilisi ja asendamatuid tootmisvahendeid. Mulla kui tootmisvahendi väärtus oleneb tema viljakusest, see ei ole püsiv väärtus, see muutub pidevalt. Mulla viljakus võib muutuda arenemise kui ka inimtegevuse tagajärjel
.................................................................................. 17 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................ 18 2 SISSEJUHATUS Palandiku talu asub Sirvaku külas, Kambja vallas, Tartu maakonnas. Põllumaad on kokku 20 ha ja mullaliigiks on LPg ehk gleistunud pruun näivleetunud muld. Tähtsaim sissetoomisallikas on teravilja- ja marjakasvatus. Väetusplaan on koostatud väljamõeldud põldudele. Gleistunud kahkjate muldade kultuuristamine eeldab korralikku kuivendust, võib vajada ka lupjamist, perioodilist sügavkobestamist, oluline on keemilis-mineraalse koostise reguleerimine. Tingimuste parandamiseks tuleks silmas pidada ennekõike kaltsiumi- ja huumuseseisundit. Töö põhieesmärgiks on väetiste kasutamise plaanipärane korraldamine talus
3.Külvikordade väetussüsteem 3.1. Lubiväetiste kasutamine O. Halliku andmetel on ligi 40% kujunenud karbonaadivabal moreenil ja nad on happelise reaktsiooniga. Enamike kultuuride optimaalne pHKCl jääb vahemikku 6,0...7,0. Mulla happesuse vähendamiseks tuleb vabad vesinikioonid taas asendada Ca-ioonidega lupjamise teel. Mullareaktsioon ehk pH iseloomustab vesinik- ja hüdroksiidioonide kontsentratsiooni mullas. Sõltuvalt nende vahekorrast on muld kas aluseline, neutraalne või happeline. Muld on happeline kui mullalahuses on ülekaalus vesinikioonid. Mullareaktsiooni klassifitseeritakse vastavalt pHKCl väärtusele järgnevalt: · kuni 4,5....... tugevalt happeline · 4,6 5,5...... mõõdukalt happeline · 5,6 6,5.......nõrgalt happeline · 6,6 7,2......neutraalne · üle 7,2........ aluseline Happeliste muldade väga väikese Ca-sisalduse (ca 1300 mg kg-1, liiv- ja saviliivmuldades isegi 150..
Kahkjad mullad on üle keskmise viljakad, kerged harida ja sobivad hästi ka rühvel- kultuuridele ja linale. Pariisi talus on 10 täiskasvanut lüpsilehma, 4 noorlooma ja 5 vasikat, nende sõnnikut kasutatakse põldudel. Vajadusel ostetakse sõnnikut juurde. Töö eesmärk on selgeks teha antud maa agronoomilised näitajad, koostada selle põhjal neljaväljaline külvikord ning hinnata selle rakendust. 2. KÜLVIKORRAVÄLJADE AGRONOOMILINE ISELOOMUSTUS Põldude muld on kahkjas ehk näivleetunud muld ja liivsavi lõimisega. Muldade P-tarve on suur ja K-tarve on keskmine. Muldade boniteet on ca54-55 punkti. pH on nõrgalt neutraalne ja huumusesisaldus on ca 3,0. Tabel 1. Talu külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus Välja nr Kultuur Pindala ha Mulla liik Lõimis P-tarve K-tarve Boniteet pHKCL Huumuse sisaldus% 1
1. primaarsed ehk esmased kultuurtaimed (nisu, riis, oder, mais, kartul) valis inimene metsiku floora hulgast 2. sekundaarsed ehk teisesed kultuurtaimed (rukis, kaer, tatar) levisid esialgu umbrohtudena 3. uuskultuuride rühm valitakse looduslike liikide hulgast ja mõned aretatakse kunstlikult- triticale (nisu ja rukki hübriid) 4. Kultuurtaimed, mis on minetanud oma majandusliku tähtsuse (sosnovski karuputk) 3. Taimede kasvu- ja arengutegurid- valgus, soojus, vesi, õhk, muld ja keskkonna reaktsioon Valgus Taimekasvuks oluline valguse spekter jaguneb kolmeks osaks: ultraviolet ,infrapunane-, fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus(FAR) Infrapunane kiirgus soodustab taimerakkude kasvu ja väljavenimist ning aitab taimel omandada kindalt kuju. Ultraviolettkiirgus mõjutab fotosünteesi vähe, aga väldib taimede väljavenimist FAR:Sinakas valgus on tähtis lehtede kasvuks, punakas spektriosa soodustab taimede õitsemist. Soojus
1)Mullaviljakus ja maade hindamine Mullaviljakuse all mõistetakse mulla võimet varustada taimi vee, õhu ja toitainetega. Kui täiuslikult mainitud protsess ühes või teises mullas kulgeb, sellest sõltubki kultuuride saagikus, mis on ühtlasi ka mullaviljakuse näitaja. Mulla kvaliteedi näitajaks on viljakus. Eristatakse kahte liiki viljakust : a) looduslik- tekib looduslike tingimuste mõjul b) efektiivne inimese kaasabil tekkinud mulla viljakus (kuivendamine, metsaraie, väetamine, muldade harimine) Mullaviljakus on muutuv näitaja. Eesti muldi hakati hindama tootmisnäitaja järgi 17.sajandi teisel poolel, tänapäeval eristatakse Eestis 10 erinevat mulla koniteedi klassi: 1) klass 91-100 hindepunkti, 2) klass 81-90 hindepunkti(h.p.), 3) 71-80 h.p., 4) 61-70 h.p., 5) 51-60 h.p., 6) 41-50 h.p., 7) 31-40 h.p., 8) 21-30 h.p., 9)11-20 h.p., 10) 1-10 h.p. Keskmine on 35-50 hindepunkti. Looduslikel rohumaadel 10-20 hindepunkti. 2) Mulla mehhaaniline koostis ja mullalõimis
K puudujääk esineb kõikidel liiva- ja soomuldadel. Ei esine savirikastel muldadel. Loomasöödas peaks K olema 1,5-2% kuivaines. K varu Eesti muldades 10-60 t/ha, suurem savimuldadel. Sellest K hulgast on taimedele omastatav 10-15%. Väetisena mulda antud kaaliumist omastavad taimed 40-70%. K väetisi tuleb kasutada igal aastal. Ühekordne max toimainehulk ei tohiks olla suurem kui 120 kg/ha. K- väetiste liigid : a) kaalisool toodetakse toorsooladest. Cl rikas happeline väetis. Sobib kõrrelistele ja teraviljale. b) KCl toodetakse tööstuslikult. Punakas , CL rikas happeline väetis. Ideaalne kõrrelistele ja teraviljale. c) K2SO4 vees hästi lahustuv happeline väetis. Sobib kartulile. d) kaaliummagneesia nõrgalt happeline, vähese Cl sisaldusega. Kõikidele taimeliikidele ideaalne. 4) Ca- taimetoitelemendina ja Ca- väetise liigid Ca esineb rakuplasmas süsihappe, väävelhappe, fosforhappe või oblikhappe sooladena. Ca
kihiviisiline Harimissügavus 5...7 5...7 7...9 Viimane harimine 5...7 cm sügavuselt KARTULI MAHAPANEKUEELNE MULLAHARIMINE · Kartulipõllu muld peab olema haritud umbrohupuhtaks, peensõmeraliseks ja sügavalt kobedaks, kus on hea aeratsioon, mida kartuli mugulad, juured ja stoolonid vajavad kasvamiseks ja hingamiseks. · Seemnemugulate idanemise ja stoolonide moodustamise ajal vajab kartul kobedat mulda, kuna tärklise suhkrustumine idanemisprotsessis vajab rohkesti hapnikku. · Stoolonid saavad normaalselt areneda üksnes kobedas mullas, sest suuremõõtmeliste rakkude tõttu ei suuda
mikroobide oleluskeskkond, kus põhiliseks probleemiks on fütotsönoosi liigilise koosseisu mõjutamine organismide bioloogilisi iseärasusi arvestava muldkeskkonna tingimuste reguleerimise kaudu. Agroökosüsteem on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud ökosüsteem. Paikneb valdavalt kultuuristatud pindadel. Bioproduktsioon on põhiliselt kultuurtaim, vähem agrofütotsönoosis esinevate umbrohuliikide j.t. organismide funktsioon. 1. selle suur avatus - saagi eemaldamine, väetamine 2. iseregulatsiooni nõrkus - põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3. süsteemsus - viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Bio- ja ökosüsteemid on avatud. Avatud süsteem on bioloogiline süsteem, mis vahetab ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ainet. 2. Maaviljelussüsteemid (tava, integreeritud, orgaaniline), süsteemide iseloomustus,
mikroobide oleluskeskkond, kus põhiliseks probleemiks on fütotsönoosi liigilise koosseisu mõjutamine organismide bioloogilisi iseärasusi arvestava muldkeskkonna tingimuste reguleerimise kaudu. Agroökosüsteem on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud ökosüsteem. Paikneb valdavalt kultuuristatud pindadel. Bioproduktsioon on põhiliselt kultuurtaim, vähem agrofütotsönoosis esinevate umbrohuliikide j.t. organismide funktsioon. 1. selle suur avatus - saagi eemaldamine, väetamine 2. iseregulatsiooni nõrkus - põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3. süsteemsus - viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Bio- ja ökosüsteemid on avatud. Avatud süsteem on bioloogiline süsteem, mis vahetab ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ainet. 2. Maaviljelussüsteemid (tava, integreeritud, orgaaniline), süsteemide iseloomustus,
omadusi. Orgaanilised väetised- koosnevad orgaanilisest ainest ja on looduslikku päritoluga mineraalsed väetised- toiteelemendid esinevad nendes mineraalsete ainetena lihtväetised- üks esmajärguline makroelement või üks mikroelement kompleksväetised-kaks esmasj makroel või ka üks esmaj makroel ja üks mikroel liitväetised- ühes väetise molekulis kaks esmaj makroel kombineeritud väetised- ühes kraanulis erinevad väetised väetissegud- eri väetissegud mehaanilised kokkusegatud otsesed väetised- taimedele otseseks toiteelemendi allikaks nt virts ja N väetised. Nende mõju avaldamise aeg on lühem ja neid tuleb anda mitu korda veg.perioodi jooksul kaudsed väetised- mõjutavad taimede toitumistingimusi samas parandavad mulla omadusi. Nt sõnnikud, haljasväetised org väetised: sõnnik ,virts,kompost,adruvetikad,järvemuda,põhk,haljasväetised
Referaat väetusõpetuses Juhendaja: Nimi Asukoht 2009 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS .............................................................................................................3 1. ROOSIDE VÄETAMISE .....................................................................................4 1.1 Väetamine spetsiaalsete roosiväetistega ..............................................................4 1.2 Väetamine orgaaniliste ja mineraalväetistega......................................................7 KOKKUVÕTE ................................................................................................................9 VIIDATUD ALLIKAD.................................................................................................10 SISSEJUHATUS
Liivased on kerged, põuakartlikud ja nendes on auramine suurem. Savised mullad on rasked ja niisked, neid on halvem harida. Kergema lõimisega mullad soojenevad kiiremini ja neid saab harida varem, kui raskema lõimisega muldi. 8. Mulla struktuur, struktuurse mulla kujundamine (fokulatsioon, tsementatsioon), struktuurse mulla kujunemiseks vajalikud tingimused (kolloidid, katioonid, orgaaniline aine jne) Struktuursus näitab, kuidas on muld üles ehitatud. Üksikteraline – osakesed on üksteisest eraldatud, osakesed ei ole omavahel liitunud – liivmullad Sõmeraline – osakesed on kokku kleepunud sõmerateks Struktuursus on mulla omadus laguneda sõmerateks ehk agregaatideks, mis koosnevad kolloididega kokkuliitunud mulla mehaanilistest elementidest. Vastupidava struktuuri tekkeks on vaja rohkelt saviosakesi, kolloide, kahe- ja kolmevalentseid katioone, org ainet, mis liidab osakesed kokku ja muudab mulla sõmerjaks.
parandatakse mulla bioloogilisi omadusi. Päritolus ja tekkelaadid- jaotatakse Looduslikud- turvas.lubisetted, paekivi jahu, toorfosfaat. kunstlikud- looduslike ainete tehnilise ja keemilise töötlemise tulemusena, fosforväetised sünteetilised mitmeid lähtematerjale kasutades- lämmastikväetis toimekiirusealusel- kiirelt ja aeglaselt kiired- kergesti lahustuvad lahused aeglased- hakkavad mõjuma teatud aja möödudes Taim muld väetis Väetamisviisid: hajusalt, paiklikult, reaskünnis, Põhitoitained- N- 0,1-0,3% ; rohkem karbonaatsetes muldades esineb orgaaniliste ühenditena, väetis, bakterid, liblikõielistel taimedel elavab mügarbakterid. Fosfor- 0,1-0,2%- 1/3 orgaanilistes ühendites, Kaalium- 1,3- 3,5%- Orgaanilised väetised- loomse või taimse päritoluga ained, sisaldab põhitoite aineid- NPK- mikroelemendid. Mikroorganismid, NT: Sõnnik, virts, läga, turvas, kompostid, liha ja
*Rahvastiku kasv. Üha rohkem inimesi keda vaja toita *Parem toitumine. Üha suurem liha- ja piimatoodete tarbimine eriti arengumaades see tähendab rohkem väetiste kasutamist põllumajanduses. *Põllupinna muutused+maahinna kasv. Põllumajadus intensiivistub st väikeselt pinnalt tahetakse saada rohkem saaki sest põllupinda üha vähem. *Poliitilised otsused. Kesade kasutuselevõtt- 3milj. ha põllumaad juures *Taimetoitainete tasakaal. Arengumaades tasakaalustatud väetised. Lisaks N-le veel P ja K *Kaubanduslike kultuuride kasv. börsikultuurid: mais, riis , nisu. Soja, suhkruroog, puuvill jt. *Biokütus- uus turg: biodiisel, biogaas,bioetanool jms. *Väetiste tööstus. Väetistes kasutatavate toiteelementide kasutamine tööstuses ( ammooniumsalpeeter) Teraviljakasvatuse tähtsus: *peamine toiduaine- soodne valgu ja tärklise suhe 1:7 inimesele füsioloogiliselt parim. *konsentreeritud toit loomadele- söödaks kogu taime maapealne osa. Põhk- koresööt,
Põldtimut: 20-100 cm pikkuste kõrtega hõredapuhmikuiine pealishein. Kasut põldhein ja niit. Kestvus Mikroelementide optimaalne vahemik on väga piiratud ning kui nende sisaldus ületab teatud piiri, muutuad 5-6 ja isegi roheni aastaid. nad taimedele toksiliseks. Mikroelementide heaks alllikaks on org. Väetised, eelkõige kompost ja adru. H aruhein: on peente, 30-120 cm pikkuste längus kõrtega hõredapuhmikuiine pealishein. Kasut. Mulla bioloogiline aktiivsus aitab kaasa ainete lagunemisele ja muudab lämmastiku taimedele kultuurkarjamaal, niidul, põldheinas ja murude rajamisel. Kestvus on 5-6 aastat. kättesaadavaks. H kerahein: on 40-130 cm pikkuste püstiste kõrtega hõredapuhmikuiine pealishein. Kasut
ka põhitoiteelementideks. Kindlasti peab taime toitekeskkonnas olema Ca, Mgja S, poolmikroelemendid Feja Mnja mikroelemendid B, Co, Cu, Mo, Znja teised. Väetise kogused sõltuvad mulla toitainete sisaldusest, planeeritavast saagist, väetiste tasuvusest ja saagiga eemaldatud toite elementidest. VÄETISTE ANDMISAJAD JA MEETODID. Lähtudes külviajast eristatakse külvieelset, külviaegset ja külvijärgset väetamist. Külvieelselt antakse orgaanilised väetised. Külvijärgselt väetatakse varakevadel talivilju ammooniumsalpeetriga. Külviaegsel väetamisel antakse koos teraviljaseemnega mulda ka taimekasvuks vajalikud toiteelemendid. Planeeritava 3 000 kg/hasaagiga eemaldatakse põllult 90 kg N, 20 kg P ja 50 kg K. Taliteraviljad reageerivad hästi orgaanilisele väetisele ning ka selle järelmõjule. Põhiväetis antakse enne kesakündi, kultiveerimise alla või koos seemnega, kusjuures nende annused
PÕLLUMEHE AASTARING Ülevaade teraviljakasvatusest Orgaanilised väetised: 1.vedelsõnnik ehk läga 2.poolvedel sõnnik 3.tahke sõnnik 4.teised- saepuru, põhk, turvas Kündmne Täidetakse kolme tehnoloogilist ülesannet: 1.Mulla pööramine 2.Murendamine- kobestamine 3.Väiksemas ulatuses segamine Kõrre koorimine,randaalimine Mulla pindmise kihi 7-12cm pööramine, murendamine, kobestamine, segamine ja umbrohujuurte ning võsundite läbilõikamine Randaalimine- lõigatakse juured mitmeks, taim lõpuks sureb Kultiveerimine
Õhulõhede kaudu siseneb välisõhk, tungib sügavale leherakkude vahele. Ksüleem lehe juhtkimbus on ülalosas, floeem alaosas. Lehtede tähtsaim funktsioon on fotosüntees, mille põhiprodukt on tärklis, eraldub hapnik. Vabanev hapnik eraldub atmosfääri, mida kasutatakse hingamiseks. FS kasutatakse väike osa lehtedele langenud energiast, suurem osa energiast neeldub ja kasutatakse transpiratsioonil. Selle tulemusena toimub taimes pidev veevool, 1 kg kuivaine moodustamiseks kulunud veekogus kilogrammides on transpiratsioonikoefitsent. Paljunemisviisid: Suguta paljunemine uus organism areneb välja emaorganismi rakust või taimekoest või mõnest muust taime osast Vegetatiivne paljunemine juure, varre, lehe või nende osade abil. Tavaliselt 1 või 2- aastased taimed vegetatiivselt ei paljune. Suguline paljunemine uus organism tekib kahe suguraku liitumise tulemusena Õis
hukkub. Tolmjad osakesed, mis hõljuvad õhus, langevad taime lehtedele. Nad vähendavad valguse intensiivsust, ummistavad õhulõhesid ja vähendavad sellega fotosünteesi ja kasvu. II rühm 1. kasvusubstraadid; Muld on vanim aianduses kasutatav kasvusubstraat, mida tänapäeval kasutatakse vaid paljasjuursete istikute kasvatamisel avamaal. Katmikaianduses reeglina mulda enam ei kasutata. Mulla puudused kasvusubstraadina: 1) muld on raske ja see muudab tema transpordi kalliks, 2) muld on tihe ja eriti potitaimede kasvatamisel jääb taime juurtele vähe õhku, 3) enne katmikalal kasutamist tuleb muld steriliseerida, sest mullas leidub alati patogeene. 4) tänapäeval on raske leida mulda, mis ei sisaldaks herbitsiidide jääke. Orgaanilise päritoluga substraadid Orgaanilise päritoluga kasvusubstraadi komponentidest on tuntuim ja enim kasutatud rabaturvas. Rabaturba eelised mineraalmulla ees: 1) rabaturvas on puhas (ei sisalda patogeene),
annaabi.ee 
