funktsionaalne/professionaalne – instrumentaalne, ekspressiivne; sotsiaalne/viisakas - kätlemine, suudlemine, märgilise tähendusega, sõbralik/soe – julgustamiseks, lohutamiseks, hoolimise väljendamine armastus/intiimsus, negatiivsete tunnete väljendamine - juhuslik - interaktsioonide suunamine Kehalised liigutused zestid (Ekman, Friesen) embleemid (nagu “sõnad” – tähendusega), illustraatorid (kõnega kaasnevad), adaptorid (endale suunatud, tahtmatud), afektide väljendamine peaga sooritatavad (nt noogutus) kehaasend (staatus, suhtumine teise isikusse) pilk (normid – jõllitamine, personaalse info väljendamine, interaktsioonide reguleerimine, tagasiside monitooring) näoväljendused naeratused Prokseemika - personaalse ja sotsiaalse ruumi kasutamine (isikutevaheline distants) Suhtlejate vaheline füüsiline distants kui omavahelisi suhteid kirjeldav tegur – 0 - 45 cm - intiimne tsoon
Tema asemel oleksin jäänud koju või siis läinud Eevi juurde uurima, kuidas ta elab ja kas lapsega on kõik korras. Ka see oli selge, et kõik juhtus joogise peaga, mida mina kindlasti poleks teinud. Villu ei taha olla traditsiooni jätkaja, vaid ise millegi algataja ja looja, ihates, nagu teismeline poiss isa heakskiitu.Tema asemel oleksin ma ammu oma uhkuse alla neelanud , viinast loobunud ja Eevi enda juurde toonud. Aga tema metsikus ja afektide pidurdamatus toob kaasa sündmuste ahela, mis teeb ta Kõrboja ja lõpuks üldse elu jaoks kõlbmatuks - isa heakskiitu suudab ta leida ainult surmas. Villu teadis, kui Anna peaks teda Kõrbojale kutsuma, siis vastab ta eitavalt, sest ta pidi Eeviga abielluma, kuigi Kõrbojale ihkas väga. Siiski lõi Villu kõhklema, ta ei suutnud otsustada, mida peab tegema ja ainus lahendus oli endalt elu võtta. Tema isa arvates oli se Villu üks esimesi mehetegusi
aksioomide alusel tõestatud teoreemid. Seejuures käsitletakse aksioome seisukohtadena, mille tõestus on intuitiivselt selge. Kõik ülejäänud tõed tulenevad aksioomidest ja definitsioonidest kui oma loogilisest alusest. Uueaegse filosoofia kallimaid aardeid - Ethica more geometrico demonstrara - valati Spinoza poolt geomeetrilisse vormi. Selle viis raamatut käsitlevad: 1. Jumalat; 2. hinge olemust ja algupära; 3. afektide algupära; 4. inimese (vaimset) orjapõlve (s.o. vabaduse puudumist ehk afektide võimu); 5. mõistuse võimu ehk inimlikku vabadust. 6 Spinoza peab filosoofia põhieesmärgiks välislooduse üle võimu saavutamist ja inimloomuse täiuslikumaks ja paremaks muutmist. Arendades oma eelkäijate progressiivseid ideid, täiendab Spinoza neid õpetusega vabadusest. See õpetus lähtub
möödunud elukäigu kõiki juhtumeid ja seiku, alates varajasimast lapsepõlvest. Midagi samalaadset toimus ka minuga viimastel kuudel. Tunnete ja elamuste võrratus teravuses ja täpsuses ma külastasin uuesti kõiki ammunimetatuid mängumaid, lahingupaiku, inspiratsioonihetki ja armastuse asemeid. Olid pühitud piirid ja ümber asetatud sidemed kujutelma ja tõeluse vahel. Ma põlesin uut korda vanade afektide tules, nautisin oma unijoovastute võite, kannatasin psüühi suurima, füüsilises kajastuva kannatusega ja tegin lõppeks järelduse, et tunnetuse igavene taastulek on sama paratamatu ja murtamatu nagu tunnete egiid maailmade eksistentsi kohal.... .“(Lisa 2, lk 33) Alliksaar oli tundlik ja peen inimene, Tartu ja kogu Eesti oli temasuguse inimese jaoks kitsad ja väiksed, ta oli siin nagu puurilind, keda poesellid keppidega torkisid, temast ei saadud aru ja tema andekust kardeti. Artur
osaleda pol. Epik hindasid kõrgelt sõprust. Tõeline sõprus on tarkade meeste vahel. Epikuurlaste füüsika ja psühholoogia õp Psüh õp põhi seisukohad võtsid nad üle Aristoteleselt. Epik väitsid, et ini tekib maailmast väga erinevaid tajupilte. Ühed on need, mis tekivad konkreetse meelelise taju põhjal ja teised tulevad ini seest (unenäod). Tajupildid on alati tõesed. Neist tehtavad järeldused ei pruugi, aga alati õiged olla. Epik väidavad, et afektide hulgas on ka positiivseid afekte: nauding ja himu. Epik väidavad, et kõik see, mis põhjustab ini rahulolu on ini loomuomane ja kõik, mis kahjustab eluõnne on negatiivne. Epikuurlased olid oma olemuselt materialistid. Nad väitsid, et kõige olemasoleva aluseks on aatomid ja koht kus aatomid paiknevad. Selles tühjas ruumis liiguvad aatomid pidevalt allapoole. Aatomid põrkuvad ja liituvad omavahel. Sellest tekkis ka universum. Epik väidavad, et in tekivad erilistest aatomitest
Mitteverbaalsed infokandjad- zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg. Eesmärgid: asendada verbaalset kommunikatsiooni, täiendada seda, kujundada öeldud sõnu, vestluse reguleerimine, emotsioonide ja hoiakute väljendamine, personaalse ja sotsiaalse identiteedile viitamine/esitlemine Embleemid- MV nagu sõnad, tähendusega märgid Illustraatorid- kõnega kaasnevad Adaptorid- endale suunatud, tahtmatud Afektide väljendamine Regulaatorid Proskeemika- personaalse ja sotsiaalse ruumi kasutamine (iskutevaheline distants) 0-45cm intiimne tsoon -120cm personaalne tsoon -360cm sotsiaalne tsoon -610cm avalik tsoon Ruumi 6 dimensiooni (Knapp ja Hall) formaalsuse määr (nt rituaalse käitumise nõue) soojus privaatsus tuttavlikkus piirangud (nt kuivõrd tajutakse võimalust lahkuda situatsioonist) distants Keskkondlikud tegurid- sõnumi edastamine mööbli, valgustuse, temperatuuri jms kaudu
17. 18. saj I pool Dünaamilises, rahutus ja konfliktses ajas sai muusika uueks ülesandeks kuulamisobjektiks tekkisid kontserdid kontrabass). kantaat, passioon, instrumentaalkontsert, oncerto Claudio Monteverdi, Hendry Purcell, Jean- kuulaja emotsioonide intensiivne mõjutamine (afektide teooria). publikule. Konstrueeriti põikflööt ja fagott. grosso, fuuga, instrumentaalne tantsusüit: 1. Philippe Rameau, Arcangelo Corelli, Antonio Õukonnakesksus ja teatraalne kontsertsiil. Esile kerkis professionaalsete muusikute klass. Populaarsed ka oboe ja plokkflööt. Allemande; 2. Courante; 3.Saraband; 4
vahelduvad umbejooksmise tundega. Anna on süsteemiväline nähtus, kaanonite lõhkuja, "naine, kes kannab korraga seelikut ja pükse" ja tekitab nii pilget kui respekti. 3) Villu viljatud pdlused. Villut ei taha olla oma konservatiivse ja vimmaka ning venda temale eelistanud isa jälgedes käija ja traditsiooni jätkaja, vaid ise millegi algataja ja looja, ihates, nagu teismeline poiss, ühtaegu nii isa heakskiitu kui autonoomsust temast. Aga tema metsikus ja afektide pidurdamatus toob kaasa sündmuste ahela, mis teeb ta Kõrboja ja lõpuks üldse elu jaoks kõlbmatuks - isa heakskiitu suudab ta leida ainult surmas. 4) Armastuskolmnurk. Eevi on naine, kellega on lihtne - hell, tundeline, andestav, armastav. Anna on keeruline - ilutu, pikk, haritud, mõjub ebanaiselikuna. Eevi pakub võimalust silma paista enda mehena, Anna pakub võimalust silma paista Kõrboja peremehena. Villu on pidurdamatu looduslaps, keda tsiviliseeritud Anna ühtaegu paelub ja heidutab
teemat ja eristanud tunnetusprotsessidega seotud kirgede neli põhiliiki, milleks on rõõm, kurbus, ihaldus, hirm. 1649. aastal üritas R. Descartes traktaadis "Hinge kirgedest" leida kire füsioloogilist alust ning taandada tunnete mitmekesisus kuuele primaarsele kirele, milleks temal olid rõõm, kurbus, imestus, soov, armastus, vihkamine. Spinoza on oma traktaadis "Eetika" pühendanud emotsioonide käsitlemisele rohkesti tähelepanu ja püüdnud tuua välja seoseid eri liiki afektide vahel ning neid omavahel süsteemi viia. Keskseteks afektideks peab ta armastust ja vihkamist. Spinoza väidab, et afekti saab edukalt ületada ainult vastuafekti abil. Ch. Darwin on oma 1889. aastal ilmunud kuulsas töös "Emotsioonide väljendumisest inimestel ja loomadel" käsitanud emotsioone organismi eriliste kohandumis-protsessidena, mis on omased nii inimestele kui muudele loomadele. Emotsioonide väljendusliigutused pole muud kui kasulikult assotsieerunud
Mõlemad funktsioonid oma omavahel tihedalt seotud ajend kujuneb hinnangu alusel. Sellised emotsionaalse nähtused nagu viha, armastus, kurbus jt. Kätkevad nii hinnangut kui ka tegevusele ajendamist (Lunge, 1980, 27) Emotsionaalsete nähtuste funktsiooniks on ka tähelepanu. Emotsionaalse elamuse objekt hõivab kohe subjekti tähelepanu, s. t. muutub kõige selgema taju objektiks, figuuriks tajuväljas; kõik muu on tema suhtes fööniks.Väga tugevate afektide korral teadvus aheneb (Lunge, 1980, 27) Üks emotsionaalsete nähtuste funktsioon avaldub mälus. Kunagi kuuldud sõna või fraas võib tagasi esile tuua varem läbielatud afekti, kui see sõna või fraas on olnud afektiivse olukorra detailiks või mingil muul viisil meenutab seda afekti (Lunge, 1980, 27). Emotsiooniteooriad James-Lange teooria (1884, 1885) Emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus. Tajutud sündmus
hoolimise väljendamine armastus/intiimsus, negatiivsete tunnete väljendamine - juhuslik - interaktsioonide suunamine · Kehalised liigutused zestid embleemid (nagu "sõnad" tähendusega), illustraatorid (kõnega kaasnevad), adaptorid (endale suunatud, tahtmatud), afektide väljendamine peaga sooritatavad (nt. noogutus) kehaasend (staatus, suhtumine teise isikusse) pilk (normid jõllitamine, interaktsioonide reguleerimine, tagasiside monitooring) näoväljendused naeratused paralingvistilised, vokaalsed signaalid Prokseemika - personaalse ja sotsiaalse ruumi kasutamine (isikutevaheline distants) Suhtlejate vaheline füüsiline distants kui omavahelisi suhteid kirjeldav tegur
Kehv töömälu Kõne Ebaküps Takistatud (sündmuste, (mitteverbaalne) internaliseerimine emotsioonide mõistete jne) takistatud (puudulik Regulatsioon ümber-konstrueerimine verbaalne töömälu) piiratud afektide piiratud võime tegevust halvad reguleerimise võime analüüsida ja sünteesida suutmatus sündmusi probleemilahenduse madaldunud võime verbaalne paindlikkus mälus hoida oskused motivatsiooni madaldunud võimetus kehv lugemisoskus
toetumine. Mõlemad partnerid kannatavad suhtes, kuid on samas väga tihedalt seotud. Protsess ei leia aset järsku, vaid n.ö ettevalmistumine kestab aastaid või isegi aastakümneid. 2. Afektogeenne situatsioon koos tegutsemisvalmidusega annab n.ö viimase tilga, mis viib vaidluse, tüli eskaleerumiseni ja saatusliku teoni. 3. Diskuteeritakse teatavate patoloogiliste isiksuslike dispositsioonide üle, mis soodustavad afektide teket. 4. Tähendust võivad omada ka n.ö soodusfaktoritena alkoholi, narkootikumide, medikamentide mõju, väsimus. Saksa uuringus pigem harva- Kröber 1993. 5. Tüüpiline on afekti kulg ilma n.ö tagala kindlustamiseta, ilma enda kahjudest hoolimiseta. 6. Lühiajaline kestus, sageli üksnes sekundeid kestev. 7. Tüüpiline järelkäitumine on kurnatus, vaimne kokkukukkumine, kurjategija võib sihitult ringi tormata, autoga sõita jms. 8
Eysencki ekstravertsuse ja neurootilisusega. 5. Isiksust mõjutavad olulisemad neurotransmittersüsteemid. 6 6. Baastasandi emotsiooniringete omadused (neurokeemiat pole vaja) Panksepa järgi, sh kust me teame, et nad imetajatel sarnased on. 7. Miks on isiksuse uurimisel vaja lisada isiksuse Suure Viisiku lähenemisele afektiivse neuroteaduse lähenemine? 8. Vanemad ja uuemad ajuosad, nende roll afektiivses neuroteaduses ja isiksuse uurimisel. 9. Positiivsete ja negatiivsete emotsioonide/afektide seosed Suure Viisiku, Panksepa Super Seitsme ja Gray BIS/BAS-ga. Kuidas seostub impulsiivsus eelnimetatutega? V LOENG Millised on küsimusele vastamise etapid? Kas nende järjestus on alati (tingimata) sama? Mis vahe on sõna-sõnalisel ja pragmaatilisel tähendusel? (literal vs pragmatic meaning) P. Grice’i maksiimid: kvaliteedi-, suhte, kvantiteedi-, moodusemaksiimid (quality, relation, quantity, manner). Millist reeglit rikutakse kui küsimusele “kas teil on kella?” vastata “jah,
väärivad karistust. f) Suuruse, rikkuse, ilu luul haige peab ennast väga rikkaks, ilusaks ja mõjuvõimsaks tegelaseks. g) Kahjustusluul arvab, et on paljaks varastatud, riided, raha, toit ära viidud. 5. Emotsioonide häired tugevat, kuid lyhiajalist meeleolude kõikumist, näiteks rõõmu, viha, meeleheite, põlguse avaldumist, nimetatakse afektiks. Kalduvus afektiivseteks puhanguteks, oma afektide üle valitsemise võime kaob inimestel, kellel on olnud koljutaruma, alkohoolikutel või psühhopaatidel. Somaatilised haigused, liigväsimus ja endokriinsete nihete perioodid organismis võivad afektiivsete puhangute tekkimist teataval määral soodustada. Enam-vähem kestev meeleoluhäire võib esineda meeleolu kõrgenemisega ehk eufooriana, mis on ka yks manikaalse seisundi sümptomeid. 6
teadvuse komponendiks ja kui see on mittemõistuslik, siis milline on selle vahekord mõistusega, jäi probleemiks, mis on leidnud filosoofia järgnevas ajaloos üha käsitlemist. Platonile vastandliku positsiooni esindajana võiks selles küsimuses vaadelda David Hume`i – Kanti kõrval teist uusaja moraalifilosoofia suurkuju. Tema lähtus oma eetikas arusaamast, et “mõistus on täielikult passiivne” ning “on ja peab olema üksnes afektide ori; ta ei tohi taotleda endale iialgi muud funktsiooni kui teenida afekte ja alluda neile” (A Treatise on Human Nature III, 1, 1; II, 3, 3.). Ka Sigmund Freud, kes oma teoses “Mina ja miski” (1923) kasutab “Phaidrose” kaariku- võrdpildile sarnast ratsanikukujundit selleks, et modelleerida inimpsüühika teadvustatud ja teadvustamatu osa vahekorda, määratles selles vahekorras domineeriva osapoole Platonile vastandlikult
Vaadelda tuleb pigem mateeriat, ja selle skematisme ja metaskematisme, ja puhast akti, ja toimimise või liikumise seadust; sest vormid on inimvaimu väljamõeldised, kui just ei taheta nimetada vormideks neid toimimise seadusi. LII Niisugused on seega iidolid, mida me nimetame hõimuiidoliteks; mis pärinevad kas inimvaimu substantsi ühtlusest; või selle ettehõivatusest; või selle ahtusest; või selle rahutust liikumisest; või afektide niisutusest; või meelte kõlbmatusest; või muljete viisist. 5 LIII Koopaiidolid pärinevad igaühe enda nii vaimu kui ka keha loomusest; samuti kasvatusest, ja harjumusest, ja juhustest. Kuigi see sugu on mitmekesine ja arvukas, esitame siiski need asjad, mida tuleb kõige rohkem vältida, ja mis kõige rohkem suudavad aru määrida, nii et see ei ole puhas. LIV
Seneca (u 4 eKr65 pKr) oli rooma filosoof, kirjanik ja riigimees Meieni jõudnud kirjanduslik päran jaguneb filosoofilisteks ja luuleteosteks. Kirjutas moraliseerivaid traktaate (,,Viha", ,,Hingerahust"), kirju (,,Moraalikirjad Luciliusele"), loodusteaduslikke uurimustöid (,,Loodusteaduslikud küsimused") ja tragöödiaid (,,Medea", ,,Hercules"). Tragöödiad lähtusid kreeka ainesest. Suurim ,,uue stiili" esindaja (lühikesed teritatud laused, tugevate afektide kujutamine, deklamaatorlik stiil, surma ja piinaga kohtumine). 74. Millest räägib Lucanuse teos ,,Bellum civile"? Lucanuse (39-65 pKr) teos ,,Bellum civile" (,,Kodusõjast") räägib Caesari ja Pompeiuse vahelisest kodusõjasti. Vabariiklik Rooma, kes on uhke oma vabaduse ja seaduslikkus üle, hukkub kodusõjas. 75. Milline teos arvatakse pärinevat Petroniuse sulest? Petroniuse (surnud 66 pKr) sulest arvatakse pärinevat satiiriline novell ,,Satyricon".
mutismi, negatisvi ja rigiidsete poosidega Rahutus hüperaktiivsus koos agressiivsustendentsiga või ilma Mõlemad ootamatud järsud üleminekud Kriitikata ORGAANILINE LUULULINE HÄIRE Pidevad või korduvad luulumõtted - persekutoorsed - keha muutustest - kiivusmõtted - mõtted patsiendi enda või kellegi teise haigustest või surmast *Teadvus ja mälu pole häiritud ORGAANILISED MEELEOLUHÄIRED *meeleolu või afektide muutused *üldise aktiivsuse muutused: orgaaniline mania, orgaaniline bipolaarne häire, orgaaniline depressioon, orgaaniline segatüüpi meeleoluhäire ORGAANILINE ÄREVUS Üldistunud ärevushäire, paanikahäire või mõlema kombinatsiooni tunnused Tekkinud orgaanilise kahjustuse tagajärjel ORGAANILINE DISSOTSIATIIVNE HÄIRE Dissotsiatiivne amneesia, D fuuga, D stuupor, D transs, D motoorsed häired, D krambid, D hüpesteesia ja anesteesia, segatüüpi D häired, muud D häired
liigutuste kiiruses sujuvuses ühelt programmilt teisele ülemineku häire). 34. Oimusagara ehitus ja funktsioonid Oimusagar ehk temporaalsagar. Funktsioonid : Temporaalsagaras toimub auditoorse info töötlus, kõne mõistmine ning visuaalsete objektide äratundmine. Ülemises temporaalvaos sobitatakse kokku visuaaset ja auditoorset infot, sealt tuleneb sotsiaalse kognitatsiooni oskus ning toimetatakse objektide kategoriseerimine. Mandelkeha hoolitseb afektide ja sensoorsele infole emotsionaalse tähenduse andmise eest. Hippokampus vastutab ruumis orienteerumise ning koos mediaalsete koorepiirkondadega ka sensoorse sisendi talletamine eest pikaajalisse mällu. LISA: kuulmise ja mälestuste moodustamisega tegelev ajuosa. See tegeleb õppimise ja seostamisega rohkem , kui ükski teine sagar ning on selle osas hästi tuntud. Näiteks on see vajalik faktide, südmuste, asukohtade, seoste, nägude ja sõnavara õppimiseks. 35
loodusteaduslikke uurimustöid, tragöödiaid (väga veriseid, määratud peamiselt lugemiseks). ,,Moraalikirjad Luciliusele" parim filosoofiaalane teos, kogumik kirju moraalist ,,Loodusteaduslikud küsimused" tähtsaim rooma kirjandusteos, millest keskaegne Lääne-Euroopa ammutas teadmisi loodusest. Tragöödiad lähtusid kreeka ainesest. Suurim ,,uue stiili" esindaja. Uus stiil lühikesed teritatud laused, tugevate afektide kujutamine, surma ja piinaga kohtumine, deklamaatorlik stiil, antiteesid. 48. Millest räägib Lucanuse teos ,,Pharsalia" e ,,Bellum civile"? ,,Kodusõjast" kodusõda Caesari ja Pompeiuse vahel. Pealkiri Pharsalose lahingu järgi. Mineviku Rooma, kes on uhke oma vabadusele ja seaduslikkusele, hukkub kodusõjas selline on Lucanuse põhikontseptsioon. 49. Milliseid rooma ajalookirjanikke ja -teoseid teate?
Esitatakse avalikult. Antakse küll edasi oma tundeid, aga oodatakse teistelt mingeid reaktsioone. afektid: prepersonaalsed. Kõige abstraktsemad. Puudub kindel vorm ja struktuur. Potentsiaalsus. Afekti ei saa keeles realiseerida. Teadvuse eelne, teadvuseväline. Afekt avaldub sisi, kui füüsisega midagi juhtub. Näoilmed ja kehapinged. Intensiivsuse avaldused. Täiskasvanuks saamine tähendab seda, et me õpima oma emotsioonide väljendamist kontrollima. Me õpime afekti suunama, afektide kaudu saavad tunded oma intensiivsuse. Nende kaudu me tundeid tunnemegi. Afekt on miski, mis liigub kehade vahel, on võimelik ühelt kehalt teisele liikuma. Muusikal on olemas afektiivne omadus, afekt on nakkav, primaarne, algne. Afekt ei tähista midagi, sellel pole sisu. Tal ei ole kvaliteeti, aga on kvantiteet. Läbistab subjekte. Ei saa öelda, et minul on afekt. Jameson ei räägi afekti kadumisest, vaid indiviidi emotsionaalsuse kadumisest, subjektiivne emotsioon on löögi all
Vargused Vägistamine 4. Autoagressiivne käitumine Enesevigastused Suitsiidid I. KLIINILINE: isiksuse psüühiline seisund 1. Häire ilmingud 4 Lapse käitumine on häirunud ka väljaspool lapse tavalist mikrosotsiaalset gruppi. Käitumisprobleemidega kaasnevad mitmed neurootilist laadi sümptomeid: une-, afektide- ja somato-vegetatiivse regulatsiooni häired. 2. Häire mitteilmnemine Käitumise täpne defineeritus sõltuvalt mikrokeskkonnast ja tingimustest sotsiaalsest rollist. Puuduvad neurootilist laadi süptomeid ning häirete muutuste dünaamika. II. ISIKSUSE DÜNAAMIKA: häirete suhe isiksuse küpsemise ja arenguga 1. Isiksuse häire areng Isiksuse häire ilmingud korduvad negatiivsete faktorite toimel ja kujuneb välja
Esitatakse avalikult. Antakse küll edasi oma tundeid, aga oodatakse teistelt mingeid reaktsioone. 3. Afektid: prepersonaalsed. Kõige abstraktsemad. Puudub kindel vorm ja struktuur. Potentsiaalsus. Afekti ei saa keeles realiseerida. Teadvuse eelne, teadvuseväline. Afekt avaldub sisi, kui füüsisega midagi juhtub. Näoilmed ja kehapinged. Intensiivsuse avaldused. Täiskasvanuks saamine tähendab seda, et me õpima oma emotsioonide väljendamist kontrollima. Me õpime afekti suunama, afektide kaudu saavad tunded oma intensiivsuse. Nende kaudu me tundeid tunnemegi. Afekt on miski, mis liigub kehade vahel, on võimelik ühelt kehalt teisele liikuma. Muusikal on olemas afektiivne omadus, afekt on nakkav, primaarne, algne. Afekt ei tähista midagi, sellel pole sisu. Tal ei ole kvaliteeti, aga on kvantiteet. Läbistab subjekte. Ei saa öelda, et minul on afekt. Jameson ei räägi afekti kadumisest, vaid indiviidi emotsionaalsuse kadumisest, subjektiivne emotsioon on löögi all
S-i parim filosoofiaalane teos on kogumik kirju moraalist sõbrale Luciusele, siin vaated kõige täielikumalt esitatud. Teoses ,,Loodusteaduslikud küsimused" käsitleb S looduse uurimist peamiselt eetiliselt ja usundiliselt seisukohalt kui vahendit loodusega ühinenud jumaluse tunnetamiseks, Lääne-Euroopa ammutas sellest teosest teadmisi loodusest. S oskas hästi pahesid, tugevaid afekte ja patoloogilisi seisundeid kujundada, laused lühikesed, teritatud. Afektide, piina ja surmaga puutume kokku ta tragöödiates, mida on meile tuntud 9. Kirj. peamiselt deklamaatorlikus stiilis, määratud lugemiseks. Vanakreeka traagikute süzeed, ent omapäraselt töödeldud. S valis sellised süzee, mis andsid talle rohkem võimalusi kannatuste, kirgede, võitluste kujutamiseks; kangelased tugevad, pürgivad eesmärgi poole. Keskseks tegelaseks tihti türann. Trag-idesse on kuhjatud
- loomadel samamoodi uudishimu ja reaktiivsus uutele olukordadele, sotsiaalsus, sots domin, mäng 7. Miks on isiksuse uurimisel vaja lisada isiksuse Suure Viisiku lähenemisele afektiivse neuroteaduse lähenemine? 8. Vanemad ja uuemad ajuosad, nende roll afektiivses neuroteaduses ja isiksuse uurimisel. - pulvinaarsed tuumad, taalamus, prefront kort, amügdala, uncinate fasciculus 9. Positiivsete ja negatiivsete emotsioonide/afektide seosed Suure Viisiku, Panksepa Super Seitsme ja Gray BIS/BAS-ga. Kuidas seostub impulsiivsus eelnimetatutega? IMPULSIIVSUS- adaptiivne (elamustejanu, kiire otsust), mitteadapt (pidurdamatus, mõtlematus). Serotoniin, dopa, noradre. Amügdalas tekib impulss, prefront korteks kontrollib ja surub alla. - ventraalne amügdala (kiire mitteteadl emots otsus) ja hippokampus (amügdalast stimuleeritud kiire visuaalne töötlus)-> kõrgem impuls
järelromantismi rahvuslikust idealismist, on see vaistlikult tunnetanud oma lopsaka sigimispõhja koomikas, millelt ta pole lahkunud tänapäevani realistlikumas, maalähedasemas harus. Kui säärane kalduvus poleks omane kõigile talupojarahvaste kirjandustele, oleks tahtnud tembeldada seda eestlastele kuidagi koguni erilisel viisil pärisomaks. Kuid koomika avaldusvorme on lõpmatu palju; tema olemus, kuigi lihtne ja tajutav afektide tõttu, mida ta enamasti vallandab, on peaaegu määratlematu klassifitseerivale ja defineerivale mõistusele. Vähemasti tänapäevani tekitab veel väga suuri raskusi anda koomilise põhiolemusest kõigiti kehtivaid valemeid, mille alla saaks korraldada kõiki selle liigi üksiknähtusi. Kui öelda lihtsalt, et koomika alla kuulub kõik see, mis on naeru tekitav või tundub naeruväärsena, siis ei ütle säärane seletus iseenesest veel midagi (see oleks niisama
(ainestik, tegelaskond), Peri ja Caccini ooperikatsetused (retsitatiivne stiil, draama muusikas). Võrreldes viimastega on Monteverdi ooper hoopis dramaatilisem, samuti muusikaliselt arendatum ning peale retsitatiivi eri liikide esineb tunduvalt rohkem meloodilisust. Vokaalpartiis on nii retsitatiivsust (Näit parlar cantando lauldes kõnelemine), virtuoosset laulmist kui ka lihtsat meloodikat. Oluline on afektide edasiandmine dünaamilised kontrastid, hääletämber (tume-hele), palju või vähe vibratot jms. Võiks öelda, et M. oli esimene ,,muusikadramaatik". Tänu Gonzaga õukonna võimalustele oli tal käsutada ka suurem orkester värvikas renessanssorkester. Monteverdi ja ta libretisti Striggio (oli õukonna sekretär ja endine luuletaja) ,,Orpheus" on tellijate soovil seotud neoplatonismi ideedega, mis muuhulgas leidsid paralleele Kristuse ja Orpheuse vahel (allilma minek, ülestõusmine,
· Niisiis määratleb Spinoza esmalt lõputu substantsi · "EETIKA" 1677 ja seejärel selle lõplikud modid (maailma ja · Põhilistest afektidest tuletab ta teisi: inimese). · "Armastus on rõõm, mida saadab välise põhjuse · Loov Jumal ei ole identne loodud loomusega. idee." · Küsimusele, kas see pole panteism, vastab · Afektide tõelise loomuse mõitsmine annab Spinoza: "Kui on olemas inimesi, kes arvavad, et võimaluse elada püsivat ja täiuslikku s.o. eetilist Jumal ja loodus on üks ja seesama, siis on nad elu. täiesti eksituses." · Hea on see, mis inimese "võimu" s.o. Tema · "EETIKA" 1677 tõelisust soodustab ja halb on see, mis seda
Kiindunud Wagneri loomingusse ja isiksusse. II periood (1876-1882)Selle perioodi teoseid seob võitlus kristluse vastu. Skeptiline ratsionalist. Igatseb tõepära järele. Oma kõnega suudab inimene üksnes näiliselt asjade olemust haarata. Tegelikkuses leiab ta keeles üksnes teise maailma esimese asemel. Moraalsed otsused ei ole ajatud ja absoluutsed, vaid ajaloolised ja sotsiaalselt suhtelised. Väär psühholoogia on viinud kristluse kujunemisele. Moraalid on afektide märgikeel. Kõik inimese juures on suunatud suuremale naudingule. Heidab kristlusele ette: 1)et sellel on oluline osa inimese pehmemaks muutmisel; 2)trööstib sealpoolsusega, mida pole olemas; 3)silmakirjalikkust. "Rõõmus teadus" - kujutab inimest, kes otsib Jumalat. III periood (1883-1888)Võimutahte kandjaks on üliinimene. Üliinimene on täielikult vaba traditsioonilistest väärtustest. Ta püüdleb tugevuse, vitaalsuse ja võimu poole.
Oma elu jaoks heade otsuste tegemine tähendab otsuste tegemine oskust lugeda emotsionaalseid signaale ja neid enese jaoks õigesti interpre- tähendab oskust teerida. Eneseregulatsiooni on S. M. Moon nimetanud personaalse talendi lugeda emotsionaal- seid signaale ja neid peamiseks ehituskiviks. See hõlmab hulka spetsiifilisi oskusi: eesmärkide enese jaoks õigesti valimine, tähelepanuvõime, pidurdusprotsesside ja afektide reguleerimine, interpreteerida. enesevaatlus, aja planeerimise oskus. Mõningatel juhtudel võivad need os- kused olla pärsitud, kuna aju biokeemiline tasakaal on häiritud (näiteks hüperaktiivsetel ja tähelepanuhäirega lastel või depressiivsetel inimestel). On selge, et keeruliste elueesmärkide realiseerimise juures mängib olulist
" (Sõrendus minupoolne.) Autor ei ole ilmselgelt tuttav faktiga, et teadus on rohkem kui pool sajandit tagasi näidanud teadvuse labiilsust ning mitteühilduvust ning tõestanud seda eksperimendiga. Meie teadlikud kavatsused on pidevalt vähemal või rohkemal määral häiritud ning peatatud teadvustamata sekkumiste poolt, mille põhjused jäävad meile esmalt ebaselgeks. Psüühe on kaugel sellest et olla homogeenne üksus - vastupidi, ta on vastuoluliste impulsside, piirangute ning afektide keev katel. Ja paljude inimeste jaoks on konflikt nende vahel nõnda talumatu, et nad isegi soovivad vabastust, mida teoloogid neile kuulutavad. Vabastamist millest? Ilmselgelt - väga küsitava väärtusega psüühilisest seisundist. Teadvuse või nõndanimetatud isiksuse ühtsus ei ole üldsegi mitte reaalsus, vaid hoopis soovunelm." (JUNG 1986: 38) Siit näeme kujukalt Jungi ettekujutust psüühikast, mis vajab arengut, kooskõla leidmist seesmiste vastuolude vahel
Afektiivne reaktsioon võib olla erineva iseloomuga: * positiivne afekt, normaalse afektiivse reaktsioonina näiteks rõõmu väljendumine * negatiivne afekt, normaalse afektiivse reaktsioonina näiteks viha, kurbuse, ärevuse, hirmu, ehmatuse väljendumine Afektid on tugevad tundeelamused, mida inimene kasutab siis, kui ta on juba loobunud enese maksmapanemise muudest võimalustest või kui ta ei usu teistesse võimalustesse oma soovi realiseerimisel. Sisuliselt on afektide näol tegu tugevdatud jõupingutustega, mille abil püütakse mingis situatsioonis ennast maksma panna ehk siis teistega võrreldes ennast esiplaanile seada. Erinevad afekti seisundid on isiksuse loomusega tihedalt seotud nähtused ja langevad osaks igale inimesele afektogeenses situatsioonis. Afektivalmidus määrab, millises olukorras ja kui kiiresti mingi afekt inimesel vallandub. Afekte
Nendes ei tunne enam alati niisugust süavat ja siirast kaasaelamist kõgele toimuvale kui «Tasujas». Jäjest rohkem tuleb esile teatav seikluslikkuse moment, mitmesugused trafaretsed motiivid ja võted; kohati tundub kunstlikku konstrueerimist, tahet lugejat hämastada ja põevuses hoida. Sellega kaasneb asjaolu, et kangelastel vahel nagu taanduks üiskondlik mõlemine ja vastutustunne, nad toimivad mõigi kord uisapäsa, ainuüsi isiklike huvide, tunnete ja afektide mõul (eriti Gabriel), mille tõtu nende tegevuses on teatavat juhuslikkust ja jäjekindlusetust. Kangelane on seda suurem ja üevam, mida tugevam on tema side rahvahulkadega, mida selgemini me tunneme ja näme tema taga rahva fü usilist ja moraalset jõdu. Selles suhtes ei suuda Villu ja Gabriel tõsta võdsetena Tasuja kõvale. Tasujal on «isamaa üe kõge», võtlus rahva õne ja vabaduse eest on tema püim eesmäk ja elusisu, Villul ja Gabrielil jä ab aga üdine sageli isikliku varju.
annaabi.ee 
