Vajad kellegiga rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Krüptoraha on tõusuteel. Nüüd on just õige aeg osta! Ära riski ja kauple turvalises keskonnas -> TEE KONTO Sulge
Facebook Like
Add link

"aeroobses" - 114 õppematerjali

1
doc

Bakterid - spikker

Arhed - e.ürgbakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnating. Prokarüoot - ehk eeltuumne. Nukleoid ­ piirkond bakterirakus, kus paikneb DNA. Endospoor - moodustub mõnedel bakteritel ebasootsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Generatsiooniaeg - aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks. Aeroobne hingamine - omane bakterile, mis elavad aeroobses vees ja m...

Bioloogia - Keskkool
299 allalaadimist
50
doc

Toitumise põhialused spordis

TOITUMISE PÕHIALUSED SPORDIS Rein Jalaku ,,Sportlase toitumine" põhjal tehtud kokkuvõte. Toitumine spordis väga oluline · Toitumine spordis - ühendav lüli treeningkoormuse ja taastumise vahel · Sportlase toitumises võib eristada alatoitumist kui ületoitumist o Energeetika seisukohast o Üksikute toitainete seisukohast · Vale toitumine...

Kehaline kasvatus - Keskkool
275 allalaadimist
14
doc

Aeroobika stiilid

lk 3 Aeroobika ajalugu....................................................................................lk 4 Aeroobika stiilid.....................................................................................lk 5-9 Vesiaeroobika...

Kehaline kasvatus - Keskkool
58 allalaadimist
7
doc

Aeroobika

LOW IMPACT aeroobika HI IMPACT aeroobika COMBO aeroobika BODY aeroobika STEP -aeroobika HIP-HOP/ FUNKY VESI-aeroobika SPINNING STRECHING SHAPING Aeroobika mitut moodi Aeroobika on muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste sooritamine, kus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Aeroobikatund a...

Kehaline kasvatus - Keskkool
61 allalaadimist
16
doc

Tervise tugevdamine

Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat kehalisest kasvatusest Tervise tugevdamine Kadi Rannu 11d klass Juhendaja õp Jaanika Liiva Tallinn 2007 SISUKORD SISUKORD...

Kehaline kasvatus - Keskkool
39 allalaadimist
2
doc

MUllateaduse II kontrolltöö spiku

kiiremini kui t°C tõuseb 10 kraadi võrra 3)füüsikaliselt seotud vesi: a)hügroskoopsusvesi- mullatekkeprotsessis.Roheline taim sünteesib org suureneb taimejäänuste lagun.kiirus 2-3 korda. tugevasti seotud vesi. Adsorbitsioon- aineit,päikeseenergia abil lihtsatest mineraalsetest Mulla org aine mineraliseerimisel jäävad mulda...

Mullateadus - Eesti Maaülikool
210 allalaadimist
17
doc

Agrokeemia konspekt - Taimede mineraaltoitumine

Agros ­ (kreeka.k) põld ­ põllukeemia ­ jaguneb taimekaitseks ja väetusõpetuseks. Agrokeemia on teadus, mis uurib taime, mulla ja väetise vahelisi vastastikuseid seoseid. (Akadeemik D.N. Prjansnikov). TAIM Prjanisnikovi kolmnurk....

Taimekasvatus - Eesti Maaülikool
92 allalaadimist
33
doc

Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused

Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused (SO2) ­happevihmu, tekib kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja keemia- ja metallitööstuses. (NOx) - allikaks on fossiilsete kütuste põletamine küttekolletes. NH3-eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest (CO2) üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kas...

Ökoloogia ja... - Tallinna Tehnikaülikool
297 allalaadimist
10
doc

8. klassi bioloogia

Linnud Lendamist soodustavad: voolujooneline keha, kerge luustik, kiire seedimine, kahekordne hingamine, suled ja tiivad. Lindude siseehitus Seedeelundkond: nokk suu neel söögitoru magu (lihasmagu ja näärmemagu) peensool jämesool kloaak. Vereringeelundkonna ülesanne on hapniku ja toi...

Bioloogia - Põhikool
169 allalaadimist
30
ppt

DNA ja RNA

05.2008 Sissejuhatus 1. Mis on DNA? 2. DNA kromosoomides 3. Mitokondriaalne DNA 4. Mis on RNA? Mis on DNA? DNA -desoksüribonukleiinhape DNA ­ Molekul, mis kannab endas kogu pärilikku ehk geneetilist informatsiooni (1944) DNA struktuur (avastamine) 1953 ­ James D. Watson ja Francis H....

Molekulaarbioloogia - Tartu Ülikool
198 allalaadimist
67
txt

Konspekt aastast 2005

Valgud on suure toitevrtusega (C+N). Looduses v. struktuur laguneb ja mikroobid lagundavad neid hendeid edukalt. V. lagundatakse rakuvliste ensmide proteinaaside ja peptidaaside poolt. V. lagundamine toimub nii aeroobselt kui ka anaeroobselt. Pektiin. Monomeeriks on galakturoonhape. Puit sisaldab 1-5 % pektiini. P. lagundamine toimub ensmide pektiini esteraasid ja hdrolaasid vahendusel aeroobses ja anaeroobses keskkonnas. Lagundavad suuresti samad mikroobid, kes lagundavad ka tselluloosi. Lagundatava orgaanilise aine koostis omab lagundamisprotsessile olulist mju. Mikroobid ei lagunda taimejnuseid kui ht tervikut, vaid taimekudede orgaaniliste hendite gruppe lagundatakse selektiivselt. ldine reegel: mida raskemini lagundatav on hend, seda viksem on vastavat hendit lagundava ensmi osakaal mikroobikoosluses. Taimejnuste lagundami...

Mikrobioloogia - Tartu Ülikool
41 allalaadimist
91
doc

Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid

Sissejuhatus Metaboolne ja geneetiline regulatsioon bakterites Bakterirakkude efektiivseks kasvuks on vaja, et kõiki raku põhilisi ehitusblokke ja nendeks vajalikke makromolekule produtseeritaks õiges vahekorras. Selleks, et sünteesi lõpp-produktide kontsentratsioon rakus liiga kõrgele ei tõuseks, on rakus välja kujunenud kaks kontrollmehhanismi: 1. Ensüümiaktiivsuse tagasisidestuslik inhibit...

Mikrobioloogia - Eesti Maaülikool
75 allalaadimist
17
doc

Mulldateaduse loengu konspekt

1 Uugo Roostalu loengud Raamatud: 1. Mineraalid ja kivimid (mineroloogia pertograafia) Raamat mineroloogia ja pertograafia praktikum A. Oja 2. Mullateaduse laboratoorne praktikum (E. Kitse ja I. Oma) 3. Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid (Raimo Kõlli)...

Üldbioloogia - Eesti Maaülikool
121 allalaadimist
8
doc

Konspekt

Mida sisaldab looduslik vesi ­ lahustunud soolad, vees hõljuvad tahked osakesed, lahustunud gaasid, kolloidid (pole tahked, ega täielikult lahustunud) Mis on biogeenid, mil viisil satuvad veekogudesse ­ on fosfori ja lämmastiku mineraalsed ühendid, allikaks on uhteveed ning lagunevad organismid. Mis o...

Eesti sisevete ökoloogia - Eesti Maaülikool
64 allalaadimist
8
doc

Aeroobika - Referaat

Referaat ­ aeroobika Tallinn 2008 AEROOBIKA ­ see on muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumis kombinatsioonide sooritamine, kus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Aeroobika on univeraalne treenimisviis, mis võimaldab valida paljude erinevate stiilide vahel...

Sport/kehaline kasvatus - Keskkool
48 allalaadimist
16
doc

Jäätmekäitluse referaat

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Prügilate sulgemine Referaat Üliõpilane. Tõnis Klaas EAKI 82 matr.031312 Juhendaja: insener Olev Sokk TALLINN 2008 7. Prügila sulgemine Pääsküla prügil...

Ökoloogia ja... - Tallinna Tehnikaülikool
170 allalaadimist
5
doc

Bioloogia kordamine

Nimeta inimese põhilised koed ja too nende juurde neid iseloomustav tunnus (seosta kude ja tema ülesanne inimese organismis). Jooniselt ära tunda neli põhilist koetüüpi (õp. lk 6-7) Inimese põhikoed on: 1. epiteelkude/ kattekude- kattavad ja kaitsevad kehapealispinda ja ­õõnsusi. Rakud on tihedalt ja vähe rakuvahe...

Bioloogia - Põhikool
86 allalaadimist
83
pdf

Esimese nelja kursuse materjal

Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenu...

Bioloogia - Keskkool
115 allalaadimist
15
docx

Biojäätmete käitlemine Eestis

TALLINNA TEENINDUSKOOL Agnes Ott T11KO BIOJÄÄTMETE KÄITLEMINE EESTIS Iseseisev töö Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2009 SISUKORD 1. Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....

Keskkonnaõpetus - Kutsekool
107 allalaadimist
7
doc

Vesiaeroobika

Referaat ,,Vesiaeroobika" Antud referaat annab kerge ülevaate vesiaeroobika eesmärgist ning tutvustab selle põhilisi jooni ja olemust. Nendele, kelle jaoks on see 21.sajandi uus suund spordimaailmas võõras, leiab siit kindlasti palju valgustavat informatsiooni ülevaateks. Mis on vesiaeroobika? Vesiaeroobika treening on emotsionaalne, annab hea koormuse ning kulutab palju energiat. Klassiklaine tun...

Kehaline kasvatus - Keskkool
19 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun