1. Kapillaarse tõusu meetod- Kapillaarse tõusu põhjustab pindpinevusjõud Fd. See on pindpinevuse määramise kõige täpsem meetod. 2. Stalagmomeetriline meetod-Loetakse kindlast ruumalast tekkinud tilkade arvu 3. Mulli suurima rõhu meetod- Siin mõõdetaks rõhku, mida on vaja rakendada, et suruda läbi kapillaari ava ühe vedeliku sisse teise vedeliku tilk või gaasimullike. 6. Millel põhineb pindpinevuse määramine kapillaartõusu meetodil? Tänu adhesiooni ja kohesiooni koosmõjule liigub vesi üles peentes torudes vastu gravitatsioonijõudu. Vesi adheerub kapillaari seinaga veesamba külgedel, tulemusena tekib U- kujuline menisk, pindpinevus aga püüab tasandada veepinda, tõmmates vett kapillaaris üles. Tänu kohesioonile veesammas ei katke. Langetavaks jõuks on raskusjõud, mis ühel hetkel kompenseerib tõstvat jõudu ja vee liikumine lakkab. Kapillaarsed nähtused on väga tähtsad bioloogias:
Kui leukotsüüdid on tugevalt aktiveerunud võivad nad suurendada koekahjustusi ja pikendada põletiku, sest leukotsüütide produkti, mis hävitavad mikroobe ja nekrootilist kude võivad olla need samad mis vigastavad ka normaalset kude. Veresoone endoteel normaalses, mitteaktiveeritud olekus ei seo tsirkuleerivaid rakke ega takista nende läbipääsu. Põletiku korral on endoteel aktiveeritud ja võib siduda leukotsüüte. Leukotsüütide adhesiooni vahendavad leukotsüütide pinnavalgud mida kutsutakse intergriinideks. TNF ja IL-1 kutsuvad esile integriinide jaoks endoteliaalsete ligandite ekspressiooni. Peamiselt VCAM-1 VLA-1 integriini jaoks ja lCAM-1 Mac-1 ja LFA-1 integriini jaoks. Tsütokiinid suurendavad/indutseerivad ligandite ekspressiooni integriinide jaoks. Leukotsüütide värbamisest ja migrastioonist arusaamine molekulaarsel tasemel on võimaldanud leida mitmeid potentsiaalseid terapeutilisi sihtmärke kahjuliku põletiku
d. sõltub epoksüvaigu tüübist Küsimus 7 Täiteained annavad komposiitmaterjalidele järgmisi omadusi: Vali üks või enam: a. alandavad toote hinda b. vähendavad elastsusmoodulit c. vähendavad tugevust d. suurendavad tihedust Küsimus 8 Milliste vaikude tüüpidega sidustatakse kiude apreteerimisel? Vali üks või enam: a. reaktoplastid b. termoplastid Küsimus 9 Milleks teostatakse apreteerimist? Vali üks või enam: a. sarruse ja maatriksi kokkusobivuse tõstmiseks b. adhesiooni suurendamiseks c. materjali odavnemiseks d. keemilise sideme moodustamiseks sarruse ja maatriksi vahel Küsimus 10 Millised nendest väidetest on õiged: Vali üks või enam: a. 1 MN/m2 = 1 MPa b. 1 bar = 1 atm c. 1 bar = 100 000 Pa d. 1 Pa = 1 psi Küsimus 11 Milliste kiudude puhul kasutatakse pinna aktiveerimist enne apreteerimise alguseni? Vali üks või enam: a. süsinikkiud b. klaaskiud c. kevlarkiud Küsimus 12 Kõige levinumad täiteained on? Vali üks või enam: a. erinevad metallid
39. Olulisemad vee ja veeauru liikumise viisid; võimalikud ehituslikud kaitsed · veesurve mõjul - ehituslik kaitse: kessoon; · raskusjõu mõjul - ehituslik kaitse: katusekate; · kapillaarsel teel - ehituslik kaitse: hüdroisolatsioon, killustikust või kruusast aluskiht; · konvektsiooni teel - ehituslik kaitse: õhutõke; · difusiooni teel - ehituslik kaitse: aurutõke. 40. Niiskuse kapillaarne liikumine: kohesiooni ja adhesiooni jõud, märgamine Kohesiooni jõud vedeliku molekulide omavahelinevastasmõju (jõud osakeste vahel vedelikus). Adhesiooni jõud jõud vedeliku ja pinna osakeste vahel. Adhesiooni- ja kohesioonijõu vastastikusest suhtest sõltub pinna margamine. Märgamine tekib vedeliku ja tahke keha molekulide vastastikmõjul ja põhjustab vedeliku pinna kõverdumise tahke keha lähedal. 41. Niiskuse konvektiivne liikumine
Biofilmi moodustumist võib seega võtta kui virulentsusfaktorit. Kõige paremini iseloomustab stafülokokkide infektsiooni suur hulk EPS'i (nimetatakse ka limaks), mis ümbritseb ning ühtlasi ka kaitseb rakke peremehe kaitsereaktsioonide ja antibiootikumide eest. Stafülokokkide biofilmi moodustamine jagatakse kahte etappi: adhesioon ja rakukobarate kasvamine kihtidena. S. epidermidis'e puhul moodustuvad rakukihid tänu rakk-rakk adhesiooni mehhanismidele, mis on seotud polüsahhariid intertsellulaarse adhesiiniga (PIA). Maatriksi polüsahhariidsete valkude sünteesi reguleerib ica geeni lookus S. epidermidis'es. Mutatsioonid selles lookused takistavad biofilmi moodustumist, lõhkudes rakkude agregaadid. Adhesiooni faas sõltub nii meditsiinilise polümeeri füüsikalis-keemilistest omadustest kui ka bakteriraku pinna omadustest. Näiteks materjali hüdrofoobsus ja elektrostaatiline laeng mõjutavad polümeeri ja bakteriraku
Kohesioon on töö ühtlase mahulise faasi katkestamiseks ühikulise katkepinna kohta. Kohesioon avaldab vastupanu aine dispergeerimisele. Lahtirebimisel moodustub kaks ühesuguse suurusega pinda. Uue faasi moodustamiseks tuleb kulutada energiat. Kohesioonitöö gaasikeskkonnas on esitatud vasakpoolsel joonisel, vaakumis aga parempoolsel joonisel. Adhesioon on töö faasidevahelise pinna katkestamiseks. Seda tööd tarvitatakse kahe uue pinna moodustamiseks. Piirpind kaob. Adhesiooni mõõduks on pindade lahtirebimiseks kuluv töö pinnaühiku kohta (Wa). Seda mõõdetakse samades ühikutes kui pindpinevust (m2 J). Viies (t) ja (v) kokku, tekib faasidevaheline pindpinevus tv.Faasidevaheline pindpinevus muutub võrdseks nulliga, kui kaob faasidevaheline piirpind. See toimub, kui faasid lahustuvad teineteises täielikult. Eristatakse adhesiooni kahe vedeliku, vedeliku ja tahke aine ning kahe tahke aine vahel. 23. Kohesioonitöö ja aurustumissoojus
· Lingvaalne lipaas (hüdrofoobne) Päritolu: keele von Ebneri näärmed Roll: lipiidide 1. faasi seedimine, keskmiste ja pikaahelaliste triglütseriidide hüdrolüüs, vastsündinute piimarasva seedimine · Lüsosüüm Päritolu: süljenäärmed, fagotsüüdid, igemetasku vedelik Roll: antimikrobiaalne toime (hambapinnale kinnitumise inhibeerimine, , autolüsiini aktiveerimine, G+ bakteri seinasoleva peptidoglükaani hüdrolüüs, adhesiooni ja hapete moodustumise pärssimine, bakterite agregatsioon ja hävitamine) · Sülje peroksüdaas Päritolu: parotiid- ja submandibulaarnääre Roll: kaitsefunktsioon · Müeloperoksüdaas Päritolu: igemevao leukotsüüt Roll: kaitsefunktsioon · Laktoperoksüdaas Päritolu: süljenäärmed, (hambapasta, suuloputusvedelik) Roll: antimikrobiaalne toime (gingiviit ja parodontiit) · Superoksiiddismutaas (SOD)
seda kiirem on aurumine ja seda suurem on termomeetrite lugemite vahe. 12. Millal suureneb suhteline niiskus? Mis on kastepunkt? Kui temperatuur langeb kastepunktist madalamale, siis …..? 13.Mida nimetatakse pindpinevuseks? Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile 14. Millega iseloomustatakse pindpinevust? Sigma (sümbol puudu) = F/l (N/m) Pindpinevust võrreldakse tihti põhjendatult venitatud (pingutatud) elastse kilega. 15.Adhesiooni-Kui vihmapiisk jõuab aknale, siis hoiavad teda seal kinni jälle molekulaarjõud. Kuna klaasi ja vihmavee molekulid on erinevad, siis on tegemist adhesioonijõududega ja kohesioonijõud- kõiki vedelikukoguseid hoiavad koos molekulaarjõud. Piiskades toimivad need jõud sarnaste osakeste vahel (näiteks elavhõbedatilgas või vihmapiisas), neid nimetatakse kohesioonijõududeks 16. Mida nimetatakse märgamiseks? Nähtust, kus vedelik tahket pinda mööda laiali valgub,
* toksilise šoki sündroomi toksiinid – TSST – põhjustab ülemäärast lümfokiinide tootmist, tekib kudede kahjustus. Inimese ja veise S. aureuse tüved toodavad TSST-1, millel on superantigeenne akt. * enterotoksiinid - põhjustab kõhulahtisust ja oksendamist, superantigeenne aktiivsus. 3. Streptokoki virulentsusfaktorid Virulentsus põhineb üldiselt sekreteeritavatel ja pinnaproteiinidel, toksiinidel, mis kaudselt ja otseselt tõkestavad fagotsütoosi. Faktorid on kaasatud adhesiooni, ergutavad tsütokiinide vabanemist (tsütokiinid, mis soodustavad süsteemset põletikku). Antifagotsüteerivad komponendid: * kapsli polüsahhariidid ja M-proteiinid (seovad immunoglobuliine) Eksoensüümid: *proteaasid, hüaluronidaas, fibrinogeen, laminiin Eksotoksiinid: * streptolüsiin A, O, S. S. pyogenes kuulub kõige agressiivsemate patogeenide hulka nn „lihasööja bakter“. Pürogeenne eksotoksiin A osaleb streptokoki toksilise
_________ 1. Milleks on vaja kasutada määrdeainet vintsi reduktoris? 1. Kontakti hõõrdumise vähendamine väheneb kontaktis genereeritud soojus ning temperatuur on madalam. 2. Suurendab kontakti pinda, mille tulemusena survepinge kontaktialas langeb suuremale pindalale, järelikult on survepinge kontaktipiirkonnas väiksem. 3. Vähendab adhesiooni teket, tekitab kahe materjali vahele eralduskile - Üks materjal ei saa teiselt osakesi välja rebida või materjalid ei saa kokku "kleepuda". 4. Määrdeaine viib välja kahe detaili puutekohast kõvemaid osakesi, mis võivad põhjustada abrasioonkulumist. 5. Määrdeained hoiavad ära metallipinna korrodeerumise. 2. Millised on nõuded määrdeaine koostisele reduktorite (gears) korral? 1
enamasti arhede hulka. Psührofiilid -10…30; opt 5-15 Mesofiilid 10...48; opt 25-38 Termofiilid 40...70; opt >45 Hüpertermofiilid 65...113; opt >80 16. Millised bakterite rühmad on enim esindatud magevees ja millised merevees? 17. Kuidas mõjub pH bakteritele ja arhedele? Millistesse rühmadesse bakterid pH nõudluse alusel jaotatakse? • Otsene – mõjutab pH rakkude pinnalaengut ja selle kaudu rakkude adhesiooni • Kaudne – ainete lahustuvuse kaudu. Näiteks madala pH tingimustes väheneb CO lahustuvus vees ja see ei sobi autotroofidele. Mõnede ioonide, nagu Cu 2+, Mo2+, Mg2+, ja Al3+ lahustuvus suureneb happelises keskkonnas ja nende [c] muutub mikroobile toksiliseks. Mõnede katioonide, nagu Fe2+, Ca2+, Mg2+ ja Mn 2+ lahustuvus väheneb aluselises keskkonnas sedavõrd, et nad ei ole mikroobile enam kättesaadavad. Jaotus: • Äärmuslikud atsidofiilid – eelistavad väga happelist keskkonda
(Ehituslik kaitse: aurutõke.) 6. Termodifusioon - on määrav tähtsus suurte temperatuurierinevuste korral suure- poorilistes materjalides. 7. Efusioon - domineeriv, kui poori raadius on väiksem 5 nm. 8. Osmoos - vee molekulid liiguvad läbi pool-läbilaskva membraani. 9. Elektrokineetilisel teel – liigavad elektromagnetväljast põhjustatud potentsiaalide erinevuse tõttu. 24. Niiskuse kapillaarne liikumine: kohesiooni jõud, adhesiooni jõud, märgamine, pindpinevusjõud, kapillaarsustegur, materjali veejuhtivus Kohesiooni jõud – vedeliku molekulide omavahelinevastasmõju (jõud osakeste vahel vedelikus). Adhesiooni jõud – jõud vedeliku ja pinna osakeste vahel. Märgamine - tekib vedeliku ja tahke keha molekulide vastastikmõjul ja põhjustab vedeliku pinna kõverdumise tahke keha lähedal. Seega adhesiooni- ja kohesioonijõu vastastikusest
endokriinset toimet 47.Ülitundlikuse neli erinevat klassi ja nende lühike iseloomustus. 48.Mis toimub (ja millistes rakkudes) allergilise reaktsiooni käivitumisel? 49.DTH tüüpi reaktsioonides osalevad rakud ja signaalmolekulid? 50.Kuidas aktiveeruvad CTL rakud? 51.CTL membraanses rünnakus kasutatavad mehhanismid. 52.CTL ja NK rakkude aktivatsiooni erinevused. 53.Milliseid „tapmismehhanisme“ kasutavad makrofaagid, eosinofiilid ja neutrofiilid? 54.Millised adhesiooni ja signaalmolekulide interaktsionid on vajalikud , et rakud veenulite endoteeli rakkude vahelt pääseks ümbritsevatesse kudedesse? 55.Milliseid kaasasündinud immuunsüsteemi kaitsemehhanisme kasutatakse bakteriaalsete nakkushaiguste puhul ? 56. Milliseid omandatud immuunsüsteemi kaitsemehhanisme kasutatakse bakteriaalsete nakkushaiguste puhul ? 57. Milliseid kaasasündinud immuunsüsteemi kaitsemehhanisme kasutatakse viiruslike nakkushaiguste puhul ? 58
Temperatuuri tõusuga viskoosus väheneb ja vastupidi Pindpinevus on jõud, mis rakendub vedeliku pinnaosakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Tingituna pindpinevusest püüab vedeliku osake (tilk) võtta maksimaalselt kera kuju. Pindpinevuse suurendamine lisatakse pindaktiivseid aineid detergente. Nii tehtakse elektrolüüsidega. · Kohesiooni jõud jõud osakeste vahel vedelikus (faasi sees) · Adhesiooni jõud jõud vedeliku osakeste ja pinna osakeste vahel (erinevate faaside vahel) · Adsorbtsioon komponentide konentratsiooni muutus heterogeense süsteemi faasidevahelisel piirpinnal. Vedeliku märgavaid omadusi konkreetse pinna suhtes on võimalik reguleerida. Selleks: 1. Vähendadakse kohensiooni jõudude suurust. 2. Vähendadakse adhesiooni jõudude suurust. · Kui suurendatakse siis märgamine paraneb. · Kui vähendatakse siis märgamine väheneb.
14. Miks kasutatakse probiootikume valdavalt piimatoodetes? 1. Piimadooted puhverdavad maos liigse happe, kaitstes seega probiootilisi baktereid maohappe ja sapphapete eest 2. Piimatooteid hoitakse külmkapis Probiootilised bakterid säilivad paremini 15. Millised on peamised eeldused probiootilistele mikroobitüvedele? 1. Resistentsus pankrease ensüümidele, happele ja sapile 2. Adhesioon seedetrakti limaskestale (immuunsuse moduleerimine, patogeenide adhesiooni takistamine, kiirendatud limaskesta kahjustuste paranemine) 3. Inimpäritolu (liigiomane interaktsioon) On erandeid: näiteks S. cerevisiae ja L. plantarum 4. Dokumenteeritud tervistav toime 5. Ohutus 6. Head tehnoloogilised karakteristikud (stabiilsus, suures hulgas tootmise lihtsus, hapniku taluvus) 16. Nimeta mõni eesti toode, kus kasutatakse probiootikumi (e). Millist probiootikumi seal kasutatakse? 1. Maag ´´Jänks´´ - Lactobacillis acidophilus 2
KNS neurotransmitter Makrofaagide tumoritsiidne/bakteritsiidn e faktor Trombotsüütide adhesiooni ja agregatsiooni pärssija Polüamiin Ornitiin RNA ja DNA süntees ning stabiliseerimine Valgu sünteesi mõjutamine
Kohesioon avaldab vastupanu aine dispergeerimisele. Lahtirebimisel moodustub kaks ühesuguse suurusega pinda. Uue faasi moodustamiseks tuleb kulutada energiat. Kohesioonitöö gaasikeskkonnas on esitatud vasakpoolsel joonisel, vaakumis aga parempoolsel joonisel. Adhesioon on erinevate faaside vahelise sideme katkestamiseks vajalik töö. On töö faasidevahelise pinna katkestamiseks. Seda tööd tarvitatakse kahe uue pinna moodustamiseks. Piirpind kaob. Adhesiooni mõõduks on pindade lahtirebimiseks kuluv töö pinnaühiku kohta (Wa). Seda mõõdetakse samades ühikutes kui pindpinevust (J/m2). Viies (t) ja (v) kokku, tekib faasidevaheline pindpinevus tv. Faasidevaheline pindpinevus muutub võrdseks nulliga, kui kaob faasidevaheline piirpind. See toimub, kui faasid lahustuvad teineteises täielikult. Eristatakse adhesiooni kahe vedeliku, vedeliku ja tahke aine ning kahe tahke aine vahel. Komponendid ei tohi üksteises lahustuda. 20
· pH mõju mikroorganismidele: · Enamik mikroobe eelistab neutraalsele lähedast keskkonda · Kuna happeline keskkond ei sobi enamikele mikroobidele, siis kasutatakse seda toiduainete konserveerimisel ära (hapukurk, hapukapsas); see takistab spooride idanemist · Piimhappe bakterite poolt loodud happeline keskkond sooles takistab roisubakterite arengut sooles · Keskkonna reaktsioon mõjutab baktereid: Otseselt mõjutab pinnalaengut, selle kaudu adhesiooni Kaudselt mõjutab ainete lahustuvuse kaudu (nt CO lahustub happelises keskkonnas halvasti ja seetõttu eelistavad autotroofid aluselist keskkonda) Happelises keskkonnas lahustuvad paljud toksilised metallid (Al, Zn, Cu) väga hästi ja saavutavad ohtlikke konsentratsioone · Adsidofiilid - bakterid, kes eelistavad happelist keskkonda Suhteliselt madal pH (3-4) on soovees ja happelistes mudades
- Suurim endokriin organ inimkehas - Endoteel on primaarbarjäär - Endoteelil on antiaterosklerootiline toime o Endoteelirakkud tingivad monotsüütide disadhesiooni - Endoteel osaleb vasotoonilises regulatsioonis o Vasodilatatsioon (NO, prostatsükliin) o Vasokonstriktsioon (endoteliinid, tromboksaan A, prostaglandiin) - Adhesioonifaktorite produktsioon ja vererakkude migratsiooni kontroll - Antitrombogeenne toime o Blokeerimine trombotsüütide adhesiooni endoteelirakkudele - Endoteelirakkud toodavad - Hüübimisvastane ja tsütokiine fibrinolüütiline toime - Osalus immuunsüsteemi töös - Faktorid mis põhjustavad endoteeli düsfunktsionaalsust - Endoteeli pärilikud lokaalsed ehitusiseärasused o Intima paksendid, arterite süsteemi hargnemiskohad. See on kohad
Lakid, värvid kooslused, mida kantakse pinnale õhukese kihina, mis nakkuvad tugevasti pinnaga. Nad peavad: *olema dekoratiivsed, *võimaldama alusel hingata, *sobivalt valit temp paisumisega aluse suhtes, *heade nakkeomadustega, *alus ei tohi olla nõrgem kattest. Värv: lahusti+pigment+ täitematerjal+sideaine. Lakk:lahusti+sideaine. Koostisosad 1. Sideaine mood kelme, mis kinnitub alusele, kelme ees on pigment. Valiku aluseks on: adhesiooni tugevus, sideaine tugevus, atm kindlus, pikaealisus. Sideaine kõvastumise protsessid: füüsikalised kelme mood ainult lahusti lendumisel, võib toim ka alla 0C; keemilised k mood monomolek polümerisats-l. Pigmendid: annavad värvuse (looduslikud, sünt-d). Lahustid lahustamiseks ja töötlemiseks. Vedeldajad võimaldavad paremat pealekandmist. Lisandid kasut om parandamiseks.
plastrõngaga mutter jne. Hõõrdlukustus paigaldatakse poldipea või mutri alla. Plastrõngaga mutrit tohib kasutada ainult üks kord! Seondliitega lukustus – lõhisega kroonmutter, lukustusseib, traatlukustus, hammasseondiga polt jne Ainesliitega lukustus – keermeliimid Kõrvaloleval joonisel kujutatakse keermeliimi kasutamist. Adhesiooni- ja kohesioonijõud takistavad keermesliite lahtitulekut. Rihveldatud seib Seibi mõlemal küljel on väikesed hambad, mis surutakse detaili sisse. Kasutatav kuni 10.9 tugevusklassi poltidega. Veidi teistsuguse kujuga ribidega seib on kasutatav kuni 12.9 poltidega.
Plastifikaator tõstab liimühenduse elastsust. Pindaktiivsed lisandid parandavad liimi märgavaid omadusi. 5 37 Selgita mõisteid adhesioon ja kohesioon Liimide toime põhineb adhesioonil kahe erineva aine molekulide vastastikusel tõmbel (antud juhul liim ja liimitav aine) Adhesioon on molekulaarjõududest tulenev erinevast materjalidest kehade pindade üksteise külge kinnijäämine. Adhesiooni iseloomustab jõud, mida on vaja rakendada ühinenud pindade lahtirebimiseks. Adhesiivne purunemine puruneb side liimi ja liimitava materjali vahel. Kohesioon molekulaarjõudude põhjustatud seos ühe ja sama aine molekulide vahel. Kohesiivne purunemine liimikiles või liimitavas materjalis toimunud purunemine. 1. Liimliite eelised ja puudused Eelised: · Ühtlane pingete jaotus liites · Vastupidavus löökkoormusele, vibratsioonile,
Plastifikaator – tõstab liimühenduse elastsust. Pindaktiivsed lisandid – parandavad liimi märgavaid omadusi. 5 37 Selgita mõisteid adhesioon ja kohesioon Liimide toime põhineb adhesioonil – kahe erineva aine molekulide vastastikusel tõmbel (antud juhul liim ja liimitav aine) Adhesioon on molekulaarjõududest tulenev erinevast materjalidest kehade pindade üksteise külge kinnijäämine. Adhesiooni iseloomustab jõud, mida on vaja rakendada ühinenud pindade lahtirebimiseks. Adhesiivne purunemine – puruneb side liimi ja liimitava materjali vahel. Kohesioon – molekulaarjõudude põhjustatud seos ühe ja sama aine molekulide vahel. Kohesiivne purunemine – liimikiles või liimitavas materjalis toimunud purunemine. 1. Liimliite eelised ja puudused Eelised: • Ühtlane pingete jaotus liites • Vastupidavus löökkoormusele, vibratsioonile,
lähtematerjalilt, mis enne ristsidumist sisaldab epoksiidrühmasid. Nad on praegusel hetkel kasutusel olevatest termoreaktiividest väljapaistvalt kõige paremate omadustega, olles hea läbipaistvuse, väga suure tõmbe- ning survetugevusega, väga kõvad, sitked, keemliselt ülimalt vastupidavad, väikse kahanemise ning suure adhesiooniga polümeerid, mis teeb neist suurepärase materjali kasutamiseks nii pinnakatte-, adhesiooni- kui komposiitmaterjalide tootmiseks. Nende peamiseks puuduseks on vähene UV kindlus, mistõttu kaotavad nad väliskeskkonnas kiiresti oma omadusi, ennekõike läbipaistvuse. · Termoreaktiivsed polüestervaigud Polüestreid on võimalik toota nii küllastatud kui küllastamata kujul, andes vastavalt kas termoreaktiivseid või termoplastseid polümeere. Termoreaktiivsed polüestervaigud saadakse ftaalhappe anhüdriidi ja
(jõu ühik N) Pindpinevusjõudu saab mõõta otse dünamomeetriga Tõstad veest välja traadist rõngast. Vesi hoiab sellest kinni, pindpinevusjõud mõjub allapoole. L - rõnga ümbermõõt x2! Pindpinevusteguri arvutamine ❏ Ükski neist meetoditest pole päris täpne, sest jätavad arvestamata pindade erinevuse(klaas vs plastiksüstal) ❏ Ühe tilga mass ~0,0513g ❏ Pindpinevust juhivad kohesioonijõud, märgamist adhesiooni- ja kohesioonijõud koos ❏ Seebimullide tegemiseks peab pindpinevustegurit vähendama. Pindaktiivsed ained. Mullid kuivavad õhukeseks, sisemine ja välimine külg saavad kokku Tuumareaktsioonid ❏ Kulla valmistamine (eesmärk). Pb, Sn, Fe -> Au ❏ Tuumareaktsioonide käigus valmistataksegi uusi elemente ❏ H -> He - kergete tuumade ühinemine, tähtedes toimuv tuumareaktsioon
Määratakse: ühtlaselt. Agregatiivne püsivus - võime säilitada TERMO-FOREES aerosoolides. See on osakeste liikumine tahke faasi ja õhu vaheline pindpinevus tv - faasidevaheline kapillaarse tõusu meetod(kõige täpsem meetod), stalagmomeetriline dispergeerimisastet. Seda tagab nii kolloidosakeste ühenimeline temperatuurigradiendi väljas. Osakeste sadenemist tahketel pindadel pindpinevus Adhesiooni mõõduks on pindade lahtirebimiseks kuluv meetod(loetakse kindlast ruumalast tekkinud mullide arvu. Vahetult laeng (tõukuvad) kui ka solvaatkatte teke osakeste ümber, milline termoforeesi tulemusena nimetatakse termopretsipitatsiooniks. töö pinnaühiku kohta (Wa). Adhesiooni tulemusena väheneb Gibbsi
Kui vastupidi, siis aine kontsentratsioon pinnakihis on väiksem kui ruumis. Kui võrdsed, siis c pinnal ja ruumis on sama ja adsorptsiooni ei toimu. DUPRE VÕRRANDI TULETAMINE Eeldus: faasid on teineteises lahustumatud. Faaside kokkuviimisel tekib faasidevahelisel piirpinnaladhesioon - Gibbsi vaba pinnaenergia vähenemine seoses pinna vabade sidemete vähenemisega. vg - vedela faasi ja õhu vaheline pindpinevus tg - tahke faasi ja õhu vaheline pindpinevus tv - faasidevaheline pindpinevus Adhesiooni mõõduks on pindade lahtirebimiseks kuluv töö pinnaühiku kohta (Wa). Adhesiooni tulemusena väheneb Gibbsi pinnaenergia adhesioonitöö suuruse võrra,Wa = - G Süsteemi alg- ja lõppoleku Gibbsi energiad (Ga ja Gl) on:Ga = vg + tg Gl = tv G = Gl - Ga = tv - vg tg siit saame Dupre võrrandi Wa = tg + vg - tv LANGMUIRI ADSORPTSIOONI ISOTERM et adsorbtsioon saab Langmuiri kujutluste järgi olla vaid monomolekulaarne, siis
Kohesioon: on töö ühtlase mahulise faasi katkestamiseks ühikulise katkepinna kohta. Kohesioon avaldab vastupanu aine dispergeerimisele. Lahtirebimisel moodustub kaks ühesuguse suurusega pinda. Uue faasi moodustamiseks tuleb kulutada energiat. Kohesioonitöö gaasikeskkonnas: Wk=2vg. Kohesioonitöö vaakumis: Wk=2B. Adhesioon: on töö faasidevahelise pinna katkestamiseks. Seda tööd tarvitatakse kahe uue pinna moodustamiseks. Piirpind kaob. Adhesiooni mõõduks on pindade lahtirebimiseks kuluv töö pinnaühiku kohta (Wa). Seda mõõdetakse samades ühikutes kui pindpinevust ( J/m2). Viies (t) ja (v) kokku, tekib faasidevaheline pindpinevus tv. Faasidevaheline pindpinevus muutub võrdseks nulliga, kui kaob faasidevaheline piirpind. See toimub siis, kui faasid lahustuvad teineteises täielikult. Eristatakse adhesiooni kahe vedeliku, vedeliku ja tahke aine ning kahe tahke aine vahel. 20. Elektriline kaksikkiht
43. Mis valdkonda kuulub laastu tekke ja tekitamiseks vajalike jõudude arvutamine? Kuulub plastsusteooria valdkonda. 44. Mida takistab teriku tagapind? Teriku liikumisel plastselt deformeeritud ala kohale, mis lõikeprotsessis pidevalt uueneb, takistab teriku tagapind A selle elastset taastumist, põhjustades lõikeprotsessi seisukohast parasiitjõude teriku tagapinnal. 45. Kirjeldada laastutekketsoonis toimuvaid deformatsioone? 46. Mis tingimustel tekivad adhesiooni nähted? Kõrgete temperatuuride ja survete tõttu teriku kontaktpindadel kokkupuutuvad pinnad on kohati juveniilsed. Liikuv laast teriku esipinnal ja lõikepind tagapinnal "puhastavad" neid hapendite ja õhu molekulide adsorbtsiooni kiledest. Esipinnaga kokku puutuv laastu osa ei jõua kokkupuute aja jooksul oksüdeeruda. Tänu ülalloetletud tingimustele tekivad kokkupuutuvate pindade vahel üksikutes punktides adhesiooni nähted (erinevate materjalide molekulidevaheline haardumine), 47
• Trombotsüüdid: 1011 rakku ööpäevas Leukopoees – Trombopoees – Erütropoees – 9. Vere hüübimise füsioloogia. Vere hüübimise etapid. Vereliistakud. Hüübimise faktorid ja von Willebrandi faktor. Sisemine ja välimine hüübimise rada. Hüübimise haired. Hemostaas – Hemostaasi ehk vere hübimise etapid: 1. Trombotsüütide agregatsioon, valge trombi teke a. Trombotsüütide adhesiooni mõjutavad tegurid b. Hüübimise faktorid (vWf jt.) c. Vereliistaku trombi teke 2. Vasokonstriktsioon 3. Punase trombi teke, vere hüübimine e. koagulatsioon I aktivatsioonifaas, mille käigus tekib trombokinaasi toimel protrombiinist (II) trombiin II koagulatsioonifaas, mille käigus fibriongeenist (I) tekib fibriin III retraktsioonifaas, mille käigus tekib
• Molekuli keskmine eluiga pindkihis: 10-7s. • Pinna molekulide jõuväljad jäävad gaasi faasi poolt kompenseerimata. • Pinnal olevate molekulile mõjuv resultantjõud on suunatud vedeliku sisse. Kohesioonijõud - intermolekulaarsed jõud. • ei mõjuta üksteist oluliselt • aditiivsed Adhesioon. Kudede moodustamiseks peavad rakud omavahel seonduma. Selleks on kujunenud välja mitmesugused mehhanismid, mis tagavad rakkude selektiivse adhesiooni. Raku pinnal kujuneb välja struktuur, mida nimetatakse desmosoomiks ja see seob rakud kokku. Hemidesmosoom on sarnane struktuur, mis seob epiteelrakud basaalmembraaniga. Rakk-rakk adhesioonil on molekulaarne alus ja selle tagavad adhesioonimolekulid, mis jagunevad kaheks klassiks: Ca2+-ioonidest sõltuvad ja neist mittesõltuvad CAM-sid. Kadheriinid on vastutavad rakk- rakk adhesiooni eest selgroogsete kudedes. Rakkude seondamiseks on 3 põhilist võimalust:
..0.7 g/cm3 ja puidujahu tihedus 0.19...0.22 g/cm3 (Miks?). Puidujahu tihedus sõltub olulisel määral osakeste mõõtmetest ja niiskusest. Puidujahu niiskuseimavus (tavaliselt 3...4%) võib niisketes atmosfääritingimustes olla oluliselt kõrgem (kuni 30%) , mis tooks aga kaasa puiduosakeste pundumise ja sisepinged tootes. Seetõttu piirdutakse tavaliselt seda aspekti arvestades puidujahu sisaldusega PPK koostises maksimaalselt 50...65%. 48. Millistest füüsikalistest omadustest tulenevad adhesiooni probleemid puidust armatuuri ja termoplastist maatriksi piirpinnal? (selgitus: adhesioon on molekulaarjõudude põhjustatud seos eri faaside või kehade kokkupuutepindade vahel. Adhesiooni tõttu näiteks klaas märgub ja grafiit jääb kirjutamisel paberi külge.) PPK enamike füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste kujundamisel mängib otsustavat rolli puidukiu ja polümeeri kontaktkiht (sidestuskiht). Näiteks, eriti ei mõjuta nende kahe faasi
Aurustumissoojus Aurustumissoojus tuleneb tasakaaluoleku valemist. Juhul kui süsteem on keemistingimustes, siis valem lihtsustub. Asendame H q-ga. Dupre võrrandi tuletus Eeldused on järgmised Faasid ei lahustu üksteises. Faaside vahel on adhesioon. Esitame seose adhesioonitöö ja pinnaenergia vahel. Adhesioonitöö ja pinnaenergia muut on oma olemuselt arvuliselt võrdsed seosed, kuid märk on vastastikune. Seda seepärast, et pinnaenergia toimub adhesiooni suunas (iseeneslik), adhesioonitöö adhesiooni vastu (vajab tööd). Seega peame leidma pinna energia muudu. Selleks kirjeldame esiteks pinnaenergia algolekut. Selles olekus ei ole toimunud adhesiooni, kumbki faasi vaba pinda iseloomustab pindpinevus õhu suhtes (VG, TG). Lõppolekus on tekkinud adhesioon, nüüd on faasil pindpinevus üksteise suhtes mööda pinda, mida mööda on tekkinud adhesioon. Nii saame me gibbsi vabaenergia (vahe). Selle vastandväärtus on adhesioonitöö
Vaiklamineerimise teel on võimalik ühendada omavahel erinevaid klaasisorte, karastatud klaase, musterklaase, peegleid jne..Võimalik on valmistada värvilisi lamineeritud klaase,mille puhul klaaside vahel olev laminaadikiht värvitakse vastavat pakutavat värvi. Standartne laminaadikihi paksus kuni 8 mm klaaside lamineerimisel on kuni 1mm. 8mm ja paksemate *Polüvinüül butüraal ehk PVB on vaik, mida kasutatakse kohaldamiseks materjalidele, mis nõuavad tugevat sidust, optilist selgust, adhesiooni mitmetel pindadel, sitkust ja paindlikkust. See on valmistatav polüvinüül alkoholi reageerimisel butüülaldehüüdiga. Enamjaolt kasutatakse PVB-d lamineeritud turvaklaasides, nt auto tuuleklaasidel. PVB-d tuntakse ka Butacite, Saflex, S-Lec ja Trosifol nime all. klaaside lamineerimisel on kihi paksus vähemalt 1,5mm. Võimalikud laminaadikihi paksused on 0,8mm; 1,0mm; 1,5mm; 2mm. Lamineeritud klaasi valmistatakse spetsiaalsel laminaadi valamise liinil.
Viimistlusmaterjalide koostis Laias laastus koosnevad kõik viimistlusmaterjalid samadest komponentidest : Sideaine ehk kilemoodustaja Lahusti Vedeldi Pigment ehk tooniv aine Lisandid omaduste parandamiseks Sideaine ehk kilemoodustaja Sideaine on viimistlusmaterjali tähtsaim komponent - sideaine omadused määravad viimistlusmaterjali omadused Sideained on looduslikud või sünteetilised ained, mis on võimelised adhesiooni abil kinnituma aluspinnale ja moodustama seal kaitsva kile Sideained kõvenevad : Õhuhapniku toimel (kuivavad õlid ja värnitsad) Keemilise rektsiooni toimel (vaigud) Lahusti lendumise teel (nitrotselluloos) Kilemoodustajad jagunevad kolme gruppi : Kuivavad õlid ja värnitsad Looduslikud ja sünteetilised vaigud Nitrotselluloos Kuivavad õlid ja värnitsad Taimse päritoluga õlid, mis õhuhapniku
Vis.-i määratakse vedeliku väljavoolamise kiirusega anumast läbi peenikest toru. Temp.i tõusuga viskoossus väheneb. Voolavus ja viskoossus sõltuvad osakeste vahelisest jõust, osakeste kujust, struktuurist ja massist. Viskoossused: vesi 20 0C-l 1,005cp; Hg 20 0C-l 1,554cp. Pindpinevus on jõud, mis mõjuv pinnaosakesele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Kui vedelik panna tahke aine pinnale, siis oleneb vedeliku käitumine kohesiooni ja adhesiooni jõududest, pindpinevusest ja tahke aine pinnaenergiast. Vedelik võib tahke aine tasasel pinnal laiali valguda, selle märjata või mittemärjata. Kui kohesiooni jõud on suuremad kui adhesiooni jõud, siis vedelik ei märga ja vastupidi. Nendest jõududest on ka tingitud vedelike liikumine kapillaarides ja pragudes. Kui vedelikmärgab kapil.-i või prao seina, siis vedelik tõuseb mööda pragusid ja kapil.-e üles. Tõusu kõrgus on võrdeline pindpinevusega ja pöördvõrdeline kapil
see on püsiv kõigis sideainetes, samuti on see vastupidav valgusele ja kemikaalidele. Peente osakeste tõttu kasutatakse seda tussides, akvarellides ja trüki-tehnikas. Lambitahma kasutatakse harva molbertmaalidel ja seinamaalidel. Sideained Sideained on pigmente ja maalimisaluseid siduv mittelenduv osa, sideaine hoiab värvis pigmendi osakesi koos. Sideaine moodustab kelme, mis kinnitub alusele. Kelme sees on pigment ja muud värvi koostisosad. Sideaine määrab nakke alusega (adhesiooni) ja kelme osade omavahelise nakke (kohesiooni) ning värvi keemilised omadused. Sideainelt eeldatakse eelkõige optilist sügavust ja head katmisvõimet. Maalimisvärvi katmisvõime sõltub pigmendi ja sideaine murdumisnäitaja suhtest. Mida suurem on murdumisnäitajate erinevus seda suurem on katmisvõime. Sideainel on võimalik kindlaks määrata omavärvi, sära, läbipaistvust, kattevõimet, heledust. Samuti saab määrata sideainete kleepuvust, vastupidavust. · Õlid
Hõõrdekulumine ehk liugekulumine (sliding wear) on protsess, mis toimub töötavate pindade hõõrdumisel ja mille tulemusena eraldub materjal kontaktpindadelt (joon.3).. Fn Fh Joon.3. Hõõrdekulumise skeem (Fn normaaljõud, Fh hõõrdejõud) Hõõrdekulumine on keerulisema iseloomuga võrreldes teiste kulumisliikidega, kuna ta sisaldab peale mehaanilise kulumise (materjali lõikamine ja kriimustamine),ka adhesiooni, pinnaaluste mikropragude teket ja levimist, materjali kandumist ühelt kontaktpinnalt teisele, pinnakareduste muutumist sissetöötamisperioodil, tribokeemiliste kilede teket jt protsesse. 7 Võrreldes teiste kulumisliikidega (abrasiivkulumine, erosioonkulumine) on hõõrdekulumine kõige keerulisem kulumisliik Reaalsed pinnad on keerulise reljeefiga, mida iseloomustavad nende karedus ja lainelisus. Hõõrdumisel karedate
Sisse lülitavad, käivitavad selle raja - Stress, tsütokiinid, vabad radikaalid, ultraviolettkiirgus, erinevad antigeenid, tol retseptorid, raku sees olevad retseporitd. Heterodimeer - Rel ja p50 TNF -toime TNF- tapab kasvajarakke, sai sealt selle nime, aga organismis, et kasvajaid tapaks siis vaja sellist kogust et tapab ka organismi. Kui on vähe – mõned üksikud rakud sekreteerivad, plasmas konts madal – muutused veresoonte läbilaskvuses, teatud adhesiooni molkulide eksrprseerumine, tatud neutrofiilide aktiv makrofaagide aktv – lokaalselt Rohkem- jõuab ka teisetsse oragnitesse – luuüdis käivitab vererakkude kiirema küpsemise, maksa akuutse faasi e põletikuga seotud valkude sünteesi suurenemine. Liiga palju – siis süda lakkab töötamast, trombid ja maksa kaudu hüpoglükeemiline shokk. Kui organism on rakelt haige siis enne surma näeme TNF kõrget kontsi ja selle järgi ennustada kui kaa ja kas organism saab veel elada.
Tuntuimad tootjad Rockwool ning Paroc AS 58. Värvid - koostiskomponendid, sideaine kõvastumisprotsesside liigitus. Värvid jagunevad: õlivärvid, vesivedeldajaga mineraalvärvid alküüdvärvid, lateksvärvid, epoksüvärvid ja eriotstarbelisedvärvid Värvi koostiskomponentideks on: lahusti, pigment, täitematerjal, sideaine. Sideaine moodustab kelme, mis kinnitub alusele. Kelme koostisesse kuulub pigment ja muud värvi koostisosad. Sideaine määrab nakke alusega (adhesiooni) ja kelme osade omavahelise nakke (kohesiooni) ning värvi keemilised omadused. Sideaine oluliseks omaduseks on ka pigmenditerade fikseerimine kelmes. Värvides kasutatakse sideainena nii orgaanilisi (näiteks alküüdvaik) kui ka mineraalseid (näiteks lubi-, tsementvärvid) aineid. Sideaineks on, kas looduslikud või sünteetilised polümeerid. Sideainete valiku aluseks on järgmised asjaolud: adhesiooni tugevus, sideaine poolt kelmele antav
antigeenide esitlemisel programeeritakse T rakud igas „lahtris” erinevalt. Seetõttu on erinevates „lahtrites” efektor-T-rakkudel erinevad adhesioonimolekulide ja kemokiinretseptorite komplektid, mis tagavad nende rakkude koespetsiifilisemat pesastumist. Erinevate „lahtrite” koerakud ekspresseerivad vastavaid adhesioonimolekulide ligande ja toodavad vastavaid kemokiine. Lokaalsetes „lahtrites” kontrollivad lümfotsüütide liikumisi koespetsiifilise adhesiooni ja kemokiinide mõjud. Sekretoorne IgA: Kuigi osa IgA (teda on umbes 3 g/l s.h. IgA1 80% ja IgA2 80%) antikehadest tehakse süsteemses immuunsüsteemis (see tähendab, et osaliselt luuüdis), valmib enamik siiski plasmarakkude poolt toodetuna lamina proprias. See antikeha transporditakse üle epiteliaalsete rakkude trakti luumenisse ehk valendikku spetialiseerunud mehhanismi abil: IgA subepiteliaalses
krüoprotektor. Ülimadalatel temperatuuuridel mikroobid ei kasva ja ei paljune, aga ka ei huku. Glütserool tungib rakku, ja takistab seal jäääkristallide teket, jahutades samas tsüoplasma külmumistemperatuurini. pH toime mikroobidele. Atsidofiilid ja alkalifiilid. Millised bakterid hapestavad oma elutegevuse käigus keskkonna? Millised muudavad selle aluseliseks? Too 1-2 näidet. pH mõjutab mikroobe nii otseselt kui kaudselt. Otseselt mõjutab raku pinnalaengut ja rakkude adhesiooni. Kaudselt mõjutab rakkku, mõjutades teiste ainete (eriti ioonide) lahustuvust ja seega ka kontsentratsiooni keskkonnas- [c] muutub kas letaalselt suureks või väikeseks. Oma elukeskkonda hapestavad kääritajad ja atsidofiilid(Thiobacillus thioxidans), aluliseks muudavad selle alkalifiilid (nt Proteus mirabilis) Miks on karbamiidiga nätsul kaariesevastane toime? Kuna se on uuera sisaldusega ja vähendab piimhappe mõju. Osmootse rõhu mõju mikroobidele
Euroopas on PPK põhiliseks maatriksvaiguks PP. 47. Milliste mõõtmete ja tihedusega puittoorainet kasutatakse puitpolümeerkomposiitide (puitplastid) valmistamisel? Kasutatakse puidujahu, mõõtmetega 180...840 mikromeetrit, tihedusega 0,19...0,22 g/cm3. Sellised mõõtmed on vajalikud, sest komposiidi tihedus sõltub oluliselt osakeste mõõtmetest ja niiskuse sisaldusest. 48. Millistest füüsikalistest omadustest tulenevad adhesiooni probleemid puidust armatuuri ja termoplastist maatriksi piirpinnal? Kahe faasi adhesioon mõjutab tõmbetugevust, elastsust, roomavust ning dimensioonide stabiilsust. Jäikust ei mõjuta. Adhesioonivõimet mõjutab ka kiu pinna siledus. 49. Milliseid lisa- ja abiaineid kasutatakse puitplastkomposiitide valmistamisel? Nimetage ja iseloomustage neid. Määrdeained tagavad komposiitide valmistamisel maatriksvaigu voolavuse.
vus, MPa Liiga PAKS liimikiht = liite tugevus väheneb, kuna liimikihi ja detailipinna mliite tugev liite (ehk adhesiooni-) tugevus on suurem, kui liimikihisisene (ehk kohesiooni-) tugevus Liim Liiga ÕHUKE liimikiht = liite tugevus
Vesilahustes tüüpilised pindaktiivsed ained: rasvhapped ja nende soolad, amiinid, alkoholid. Ained mis sisaldavad pikka hüdrofoobset ahelat ja hüdrofiilset polaarset rühma. Traube reegel: Homoloogilises reas C-H ahela pikenemisel - CH2- rühma võrra, suureneb pindaktiivsus 3 - 3.5 korda. Märgumine Märgumine on pinnanähtus, mille puhul vedelik jab molekulaarjõudude tõttu tahke aine pinnaga ühendusse, ehk toimub vedeliku laialivalgumine. Märgumise ulatus sõltub adhesiooni- ja kohesioonijõu vastastikuseist suhteist. *Adhesioon on molekulaarjõududest (adhesioonijõududest) tulenev eri materjalidest kehade pindade või eri tüüpi osakeste (molekulide või aatomite) üksteise külge kinnijäämine. *Adhesiooni näited on adsorptsioon, kleepumine ja tahkiste märgumine. *Kohesioon - vastastoimed vedeliku sees sarnaste molekulide vahel. *Kui märgumine toimub näiteks vee ja klaasi vahel, siis mittemärgumine esineb näiteks
Vesilahustes tüüpilised pindaktiivsed ained: rasvhapped ja nende soolad, amiinid, alkoholid. Ained mis sisaldavad pikka hüdrofoobset ahelat ja hüdrofiilset polaarset rühma. Traube reegel: Homoloogilises reas C-H ahela pikenemisel - CH2- rühma võrra, suureneb pindaktiivsus 3 - 3.5 korda. Märgumine Märgumine on pinnanähtus, mille puhul vedelik jab molekulaarjõudude tõttu tahke aine pinnaga ühendusse, ehk toimub vedeliku laialivalgumine. Märgumise ulatus sõltub adhesiooni- ja kohesioonijõu vastastikuseist suhteist. *Adhesioon on molekulaarjõududest (adhesioonijõududest) tulenev eri materjalidest kehade pindade või eri tüüpi osakeste (molekulide või aatomite) üksteise külge kinnijäämine. *Adhesiooni näited on adsorptsioon, kleepumine ja tahkiste märgumine. *Kohesioon - vastastoimed vedeliku sees sarnaste molekulide vahel. *Kui märgumine toimub näiteks vee ja klaasi vahel, siis mittemärgumine esineb näiteks
sisse Aine märgamine ja mittemärgamine sõltub jõust osakeste vahel vedelikus ja jõust vedeliku osakeste ning pinna osakeste vahel. 2 Kapillaartõusu kõrguse valem h = g r -pindpinevus; -vedeliku tihedus Vedeliku kapillaartõusu kõrgust on võimalik reguleerida muutes vedeliku pindpinevust või muutes kapillaaride läbimõõtusid. Kohesiooni jõud - jõud osakeste vahel vedelikus Adhesiooni jõud jõud vedeliku osakeste ja pinna osakeste vahel Elavhõbedat saab kõige edukamalt korjata puhta vaskplekiplaadiga. Pindaktiivsed ained lahustes vähendavad lahusti pindpinevust Kasutatakse kõikides pesemisvahendites. Looduslik vesi Peamised koostisained H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3+, Cl-, SO42-, H+, OH+ + tahked peendispersed ained ja mikroorganismid. Vee kuumutamisel üle 650C HCO3+ laguneb ja peale Ca iooniga reageerides tekib CaCO3
sisse Aine märgamine ja mittemärgamine sõltub jõust osakeste vahel vedelikus ja jõust vedeliku osakeste ning pinna osakeste vahel. 2 Kapillaartõusu kõrguse valem h = g r -pindpinevus; -vedeliku tihedus Vedeliku kapillaartõusu kõrgust on võimalik reguleerida muutes vedeliku pindpinevust või muutes kapillaaride läbimõõtusid. Kohesiooni jõud - jõud osakeste vahel vedelikus Adhesiooni jõud jõud vedeliku osakeste ja pinna osakeste vahel Elavhõbedat saab kõige edukamalt korjata puhta vaskplekiplaadiga. Pindaktiivsed ained lahustes vähendavad lahusti pindpinevust Kasutatakse kõikides pesemisvahendites. Looduslik vesi Peamised koostisained H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3+, Cl-, SO42-, H+, OH+ + tahked peendispersed ained ja mikroorganismid. Vee kuumutamisel üle 650C HCO3+ laguneb ja peale Ca iooniga reageerides tekib CaCO3
IgE ei seo komplementi. IgA: 10-15% seerumi Ig-dest. Põhiliselt esineb sekretsioonides (sülg, pisarad, bronhide limas), seedetraktis. Inimesel on kaks IgA alamklassi: (IgA1 ja IgA2). IgA võib esineda monomeeri ja dimeerina. Sekretoorset IgA-d on palju ternespiimas. Koos IgG-dega kaitsevad vastsündinut infektsioonide eest. Sekretoorne IgA kaitseb efektiivselt näiteks salmonella, lastehalvatuse, gripi ja retroviiruste eest. sIgA väldib bakterite adhesiooni epiteelirakkudele ja hoiab neid limas, blokeerib bakterite adhesiine ja viiruste retseptoreid. Antikehadel on 2 põhilist funktsiooni: 1) seondub võõrantigeeniga 2) vahendab efektor-funktsioone, et elimineerida või neutraliseerida antigeeni Neutraliseerimine antikeha seondumisel viiruste, bakterite ja toksiinide külge Fab osa kaudu takistatakse nende seondumist oma retseptoritega ja kahjustava toime avaldamist. (IgG, IgM, IgA)
Plasma proteiinide ja leukotsüütide lahkumine tsirkulatsioonist Leukotsüütide kogunemine kahjustuskoldesse 8. Antikeha ülesanded sh põhiülesanne SEOSTUDA ANTIGEENIDEGA JA NEUTRALISEERIDA NENDE KAHJULIK TOIME! Antigeen ja antikeha seotakse omavahel mittekovalentse sidemega ning on seotud omavahel väga nõrga interaktsiooni kaudu. Teised ülesanded: A. Toksiinide neutralisatsioon B. Mikroobide lüüs komplemendiga C. Mikroobide adhesiooni takistamine (peamiselt pärsivad IgA tüüpi antikehad) D. Rakuväliste viiruste neutralisatsioon 9. Tsütokiinide ülesanded - Tagada kommunikatsioon immuunsüsteemi erinevate rakkude vahel - Lisaks on nad süsteemsed põletikureaktsioonide mediaatorid Väited (küsin kas õige või vale, võin muuta vastupidiseks): KÕIK VÄITED ON ÕIGED!! Lümfotsüüdid kuuluvad leukotsüütide hulka. Lümfotsüüdid moodustavad 95% lümfirakkude üldhulgast ja 20% vererakkude üldhulgast.
annaabi.ee 
