Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Adekvaatselt hinnata". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kohtunik, moraalne, kohusetunne, õigusemõistmine, erapooletu, südametunnistus, sõltumatus, erapooletus, terviklikkus, motiive, aususe, silmakirjalikkus, ebaaus, igapäevases, riideid, kohusetundlikkus, tollimaksud, vajada, kohtunikud, enesekontrolliOtsene kulutus on nt bensiinikulu, mis võib lõppkokkuvõttes olla suurem kui vea hind. Õiguskaitsesüsteemi puhul tekivad eksliku otsuse tegemisel samuti kahjud. Näitena saab vaadelda kohtute ekslike otsuste tagajärgi. Kohtualune on kas süüdi või süütu. Otsused: 1) Süüdlane mõistetakse süüdi 2) Süütu mõistetakse õigeks 3) Süüdlane jääb süüdi mõistmata 4) Süütu mõistetakse süüdi Vigased on 3) ja 4). Tsiviilkohtumenetluses on pooled võrdsed; kohtunik peab vaatama, kas kummalgi poolel on rohkem õigusi kui teisel; Kriminaalmenetlus; tõendamise kohustus on riigi poolel; kahtlustataval, süüdistataval seda kohustust pole (ainult alibi); isikut ei saa süüdi mõista, kui riik pole leidnud piisavalt tõendeid erinevad lähenemised; kontinentaal-euroopas: selleks, et isik süüdi mõista, peab olema kohtunikul kujunenud siseveendumus, aga seda on raske hinnata, millal see tekkinud on;
1 International Covenant on Civil and Political Rights. Vastu võetud ÜRO-s 16. detsembril 1966. Selle art 14 deklareerib õiguse pädevale, sõltumatule ja erapooletule kohtule. Arvutivõrgus: http://www.unhchr.ch/html/menu3/b/a_ccpr.htm (28.03.2006). Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. Vastu võetud Euroopa Nõukogus 4. novembril 1950. Selle art 6 dekla- reerib samuti õiguse õiglasele asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõist- mise volitustega institutsioonis. Euroopa Nõukogu soovitus R (94) 12 kohtunike sõltumatuse, töö tõhususe ja rolli kohta. Vastu võetud 13. oktoobril 1994. Selle I põhimõtte art 2 käsitleb kohtunike sõltumatust ja rõhutab alapunktis b, et täidesaatev ja seadusandlik võim peavad tagama kohtunike sõltumatuse ja selle, et ei astutaks samme kohtuniku sõltumatuse ohustamiseks. Arvutivõrgus: http://www.coe.ee/?op=body&id=191 (28.03.2006).
(3) Halduskohtunik saab olla isik, kes on ametisse nimetamise ajaks saanud 24-aastaseks ja sooritanud kohtunikueksami. § 99. Kohtuniku ametist vabastamine (Rk s. 16.12.92 nr.34 jõust.01.01.93 - RT I 1993, 1, 2) (1) Kohtunik vabastatakse ametist: (4) Maa- ja linnakohtu ning ringkonnakohtu kohtunik saab olla isik, 1) kohtuniku enda soovil; kes on ametisse nimetamise ajaks saanud 25-aastaseks ja sooritanud 2) kui kohtunik on saanud 68-aastaseks; kohtunikueksami.
Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 67 aastat. saanud 24-aastaseks ja sooritanud kohtunikueksami. (Rk s. 16.12.92 nr.34 jõust.01.01.93 - RT I 1993, 1, 2) § 99. Kohtuniku ametist vabastamine (4) Maa- ja linnakohtu ning ringkonnakohtu kohtunik saab olla isik, (1) Kohtunik vabastatakse ametist: kes on ametisse nimetamise ajaks saanud 25-aastaseks ja sooritanud 1) kohtuniku enda soovil; kohtunikueksami. 2) kui kohtunik on saanud 68-aastaseks; (Rk s. 16.12.92 nr.34 jõust.01.01.93 - RT I 1993, 1, 2;
tagandatud; 3) kes on advokatuurist välja heidetud; 4) kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest; 5) kes on pankrotivõlgnik; 6) kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel; 7) kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine patendivoliniku avalduse alusel. Kohtuniku ametikitsendused: Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe või teadustööl. Kohtunik peab oma ametivälisest töötamisest teatama kohtu esimehele. Ametivälised tööülesanded ei tohi kahjustada kohtuniku ametikohustuste täitmist ega kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel. Kohtunik ei või olla: 1) Riigikogu liige ega valla või linnavolikogu liige; 2) erakonna liige; 3) äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja; 4) pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja;
10-st 8 seminari on kohustuslikud. Eksam: 30 valikvastustega küsimust, 1 vabateksivastusega kaasusülesanne, avatud paberkandjal materjalid. Riigiteatajas kohtupraktika kokkuvõtted. 95% kokkuvõtetest on kasulik. Kuidas läheneme kriminaalmenetlusele? - Funktsionaalne, mitte institutsionaalne; - Keskelt väljapoole, mitte väljast keskele; - Eesmärgist lähtuv. Põhimenetlus kohtus Miks on hea, kui kohtusaalis on pealtvaatajad? Nad hoiavad kohtunikku vaos, kohtunik kontrollib ja jälgib hoolikalt, mida räägib, kuidas kohut mõistab. Lõuna-Euroopas prokurör nagu kohtunik, vahetegemine on minimaalne. Pigem põhja pool öeldakse, et prokurör on täitevvõimu käepikendus ja vahetegemine on väga suur. Mittu vandekohtunikku on USA kohtus? Vandekohtunikud ka tsiviilprotsessis, seal vandekohtunikke min. 6, föderaalprotsessis 12 vandekohtunikku. Eestis pooled paigutatud vastamisi (lauad), USAs pigem kohtuniku poole.
Milleks siis tunnistada õigust kaitsta ennast ise? Seda õigust tunnistatakse selleks, et juhul kui isikul on välja kujunenud kindel veendumus, et ta tahab ennast ise kaitsta, siis kui seda talle mitte lubada, on tal pärast raske menetluse resultaadiga leppida, talle jääb ikka arvamus, et kui tal oleks olnud võimalik ennast ise kaitsta oleks tulemus olnud talle soodsam. 9) Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip - Erapooletus tähendab seda, et kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Ei piisa sellest, et antud asutused sisuliselt ei ole erapoolikud. Tähtis on see, et nad ei tohi tekitada isegi kahtlust erapoolikuses. Selleks ongi ette nähtud näiteks kohtunike taandamise obligatoorsed alused - kriminaalasjades ei tohi kohtu koosseisu kuuluda isikud, kes on
Määruses märkis kohus, et A õiguseid kaitseb avaldaja, kes taotleb eeskostja määramist, kuna avaldaja ei toimi enda, vaid A huvides. Kas kohus tegi õigesti? Ei. § 524, kutsumata jätmine oli vale, va juhul kui käis enne isikuga kuskil vahetult tutvumas, samas kaasusest seda ei tulene. Esindaja tuleb määrata § 219 lg 2 p 2 kui juba menetleb selle isiku avaldusel, siis A huvide täielikuks kaitseks peab olema A-l erapooletu esindaja. Sest avaldaja huvides on A-le esindaja määrata, kuigi A huvides see nii ei pruugi olla. TsMS § 520, § 524 lg 5(; § 219) 5. Maakohus avas kella 15.00-ks määratud kohtuistungi hilinemisega, alles kell 16.45. Kohtuvaidluse käigus tungis kordniku protestist hoolimata kohtusaali ärritunud isik V, kes avaldas järgmist: "Ootasin kohtumaja fuajees kell 15.00 kohtuistungi algust. Kuna algus viibis ja
Kui ühe isiku õigusi on rikutud teise isiku poolt (nt tekitatud kahju), on kohtute ülesanne see õigusrikkumine tuvastada ning teha õiglane otsus. Kriminaalasjades esitatavad süüdistused (PS § 22) Ainult kohtutele on antud pädevus mõista isik süüdi kriminaalkuriteos, milleks on karistusseadustikus sätestatud süüteod, mille eest võib põhikaristusena mõista rahalise karistuse või vangistuse. Kohtute kui sõltumatute organite ülesanne on tagada erapooletu ja õiglane kohtumenetlus vastavalt kohtumenetluse seadustiku reeglitele. Kohtute eripädevused Kohtute eripädevused, mis tulenevad PS-st Nendeks on eelkõige avaliku võimu spetsiifilised kontrolliülesanded. Nt kohtu ülesanne on loa andmine isiku vahi all pidamiseks üle 48 tunni (PS § 21). See ülesanne on preventiivse iseloomuga, kuna muidu tegeleb kohus n.ö tagajärgedega. Lisaks on kohtutel ka laiem funktsioon: teatud määral on kohtud ka õiguspoliitika kujundajad, kuna
Riigil on kohustus tagada igaühele vähemalt minimaalne väärikas äraelamine, kaitsta isikuid hättasattumise eest ja pakkuda hättasattumisel abi. Sotsiaalriigi põhimõttest tuleneb mh, et riik peab kaitsma üksikisikute suhete reguleerimisel nõrgemat poolt nt. koondamishüvitis, sotsiaalabi, ravikindlustus, pensionikindlustus. c) Õigusriigi põhimõtet elemendid. · põhiõiguste tagamine · võimude lahusus ja tasakaalustatus, kohtute sõltumatus · seaduseandja enda, valitsuse ja kohtu seotus PS ja seadustega · halduse seaduslikkus · õiguskindlus 6. Põhiseaduse muutmise kolm viisi. Mitu korda ja millistes küsimustes on 1992. a Põhiseadust muudetud? PS muutmise 3 viisi- rahvahääletus, RK 2 järjestikuse koosseisu poolt, RK poolt kiireloomulisena. 1. PS muudatus 25.02.2003 jõustus 2005- KOV volikogu valimisperioodi pikendati 4 aastale,
Õigusõpetus EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Antud lepingu järgi on töötaja kohustatud tööd tegema ja peab alluma tööandjale. · Selles lepingus on töötaja nõrgem pool. Töö eest peab töötaja saama tasu. Lepingu sõlmimine · Tööleping sõlmitakse kirjalikult · Suuliselt võib lepingu sõlmida, siis kui tegemist on lühinädalase tööga (max 2 nädalat) · Töölepingu võib sõlmida esindaja kaudu. Esindajal peab olema volitus. · Alaealiste eest annab allkirja tema seaduslik esindaja ehk lapsevanem. Kohustuslikud tingimused: 1) Tööandja ja töötaja andmed (nimed, koodid, elu-, asukoht) 2) Lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) Tööülesannete kirjeldus 4) Ametinimetus 5) Töötasu, töötasu maksmise kord. Maksmise kord ja aeg -> Töötaja pangakontole, kui ei ole teisiti kokkulepitud. Nüüd peab ki
astme kohtus; on samas kriminaalasjas olnud eeluurimiskohtunik ja teinud kohtumääruse; on varem samas kriminaalasjas osalenud muu subjektina; on olnud süüdistatava, kannatanu või tsiviilkostja lähedane). Kui taanduse taotlus esitatakse kohtuistungil, siis vaatab selle läbi kohtukoosseis ja teeb selle kohta määruse, kas rahuldada või mitte. Kui kohtukoosseisu kohta on esitatud taandus: *ainuisikulise kohtukoosseisu vaatab läbi kohtunik ise ja teeb enda kohta määruse, kas taandus rahuldada või mitte; *kui taandus tehakse kollegiaalse kohtukoosseisu vastu, siis vaatab taandusavalduse läbi kohtunik, kelle kohta taandust ei tehtud. Kui taanduse kohta tehtud otsus kaevatakse edasi, siis järgmise astme kohus vaatab kõigepealt läbi taanduse põhjenduse. Kui otsus on põhjendatud, siis saadab määruse esimesesse astmesse tagasi, aga kui ei ole põhjendatud, siis vaatab taandusavalduse uuesti läbi. 1.4. Kaitseõigus, kaitsja
Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. (Asja-,võla-, perekonna-, töö-, pärimis-, autori- ja ühinguõiguslikud vaidlused jne). 4. Tsiviilkohtumenetluse põhimõtted Dispositiivsus, arutelu, seaduslikkus, suulisus, avalikkus, vorminõuete rangus, hea usu põhimõte,menetluse ausus, riigikeele nõue, menetlusosaliste võrdne kohtlemine, menetlusökonoomia. 5. Kohtu koosseis erinevates kohtuastmetes Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Ringkonnakohtu esimehel on õigus apellatsiooni korras asja arutamisele kaasata kohtukoosseisu sama kohturingkonna maakohtunik tema nõusolekul. Kaasatud kohtunik ei või olla asjas eesistuja ega ettekandja. Riigikohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus. Kui
otsuseid. Milleks siis tunnistada õigust kaitsta ennast ise? Seda õigust tunnistatakse selleks, et juhul kui isikul on välja kujunenud kindel veendumus, et ta tahab ennast ise kaitsta, siis kui seda talle mitte lubada, on tal pärast raske menetluse resultaadiga leppida, talle jääb ikka arvamus, et kui tal oleks olnud võimalik ennast ise kaitsta oleks tulemus olnud talle soodsam. 9) Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip - Erapooletus tähendab seda, et kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Ei piisa sellest, et antud asutused sisuliselt ei ole erapoolikud. Tähtis on see, et nad ei tohi tekitada isegi kahtlust erapoolikuses. Selleks ongi ette nähtud näiteks kohtunike taandamise obligatoorsed alused - kriminaalasjades ei tohi kohtu koosseisu kuuluda
krooni. A esitab selle summa sissenõudmiseks B vastu hagi. B vastab käsikirjaliselt hagile ja väidab ka kohtuistungil, et ei pea midagi tagasi maksma, kuna temasugusele ,,ostuhullule" poleks tohtinud üldse tarbimiskrediiti anda, lepingutingimused on ebaseaduslikud, pank on temaga võrreldes ,,päratu rikas" ning raha sissenõudmisel kaotab ta oma ainsa eluaseme korteri. Seetõttu leiab ta, et A nõue on vastuolus ,,Eesti Vabariigi ja EL seadustega", sh põhiseadusega. Kohtunik avaldas seepeale istungil arvamust, et saadud krediidi põhisumma tuleb B-l ju nagunii ära maksta, mistõttu võiks B seda osa hagist tunnustada ja ära maksta. Muus nõude osas selgitas kohtunik A-le, et nagunii on tema nõue liigkasuvõtjalik ega saa kuuluda lepingujärgses ulatuses väljamõistmisele. Kohtunik tegi pooltele ettepaneku sõlmida kompromiss, mille järgi maksab B A-le võlgnevuse põhiosa ja intressi, kokku 63 000 krooni. Selle peale esitasid mõlemad
Kaitseb ka juriidilisi isikuid. Omab piiriklauslit. §43, 42, 17, 39, mis ei kaitse varalisi õigusi. Paralleelprobleem §-ga 16. Abielu, perekond, lapsed §27 lg1 (koosmõjus §26) perekond on PS-e mõttes 2 põlvkonna kooslus, perekond on kaitse aluseks, kui peres on lapsed. §27 lg2 kaitseb abielu, mis on liit mehe ja naise vahel, sest ainult nii saab taastoota rahvast. §27 lg3, 4 on spetsiifiline vabadusevaldkond. Usk, südametunnistus §40 olulised on forum internum ja forum externum, usutalitlused ebaselged (näiteks massimõrvad uskumuste pärast). §41 Väljendus- ja teabevabadus §45 kaitseb ka negatiivset väljendusvabadust (näiteks kirjanik kirjutab lapspornot). Sõnavabaduse piiriklausel on kvalifitseeritud, mille piir on lg2. §44 on §-ga45 koosmõjus, tekib pressivabadus. Ühinemis- ja koosolekuvabadus §48 lg1 l1 (MTÜ) vs §31 l1 (TÜ) vs §48 lg1 l2 (erakond)
Moraal hoiab meie ühiskonda koostlagunemast. Leevendab inimkannatusi. Soodustab inimõitsengut, aitab lahendada konflikte õiglastelt ja mõistlikult. Moraali abil same jagada kiitust, laitust, tasu ja karistust. Moraali eesmärk on kujundada õnnelike ja vooruslikke inimesi, seda laadi inimesei, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Moraal tegeleb selliste reeglite kindlakstegemisega, mis edendavad inimhüvet. Ilma moraalita me ei saa hüvesid edendada. 6. Kas on alati inimeste huvides olla moraalne ? Mis on moraali funktsioonid Kui lähtuda Hobbes'ist, kes uskus, et inimesed toimivad alati sellest lähtudes, mida nad tajuvad olevat oma huvides, siis ma arvan, et ei ole alati inimeste huvides olla moraalne- sest vahel on meie huvides ka selliseid asju, mis ei pruugi moraalsed olla. Samas kui ei oleks mingit moraalisüsteemi või mingit ühist võimut, mis hoiaks inimesi aukartuses, siis poleks inimese elu kõik seda, mida ta võiks meie praeguses ettekujutses olla
2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Valitsus austab põhiseadusega talle pandud piiranguid ja tagab, et seadusandjad koostavad põhiseadusega kooskõlas olevaid seadusi ning et kohtuvõim on iseseisev ja erapooletu. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu. Pärast põhiseaduse täiendamist koosneb Eesti põhiseadus kolmest dokumendist: põhiseadusest, põhiseaduse rakendamise seadusest ja põhiseaduse täiendamise seadusest. Viimane reguleerib Eesti kuulumist ELi.
kritiseeritava argumendi mõne üksiku eelduse, kogu aluse, teesi või järeldamisreegli(te) vastu. Nende üksikute „sihtmärkide“ kaudu kritiseeritakse mõistagi kogu argumenti. Näide: Kalle käib Mallega. Vastuargument: Aga Kalle käib juba Veeliksiga ja naised talle pole kunagi meeldinud. 10. Millised on argumendi korrektsuse ning tugevuse ja nõrkuse kriteeriumid (nn ARG-IT tingimused)? A Aksepteeritavad eeldused ehk sõltumatus, usaldusväärne teabeallikas R Relevantsed eeldused K Küllaldase aluse moodustavad eeldused ja lisaks Õ – järeldusseosest õige järeldusotsus. Argument on korrektne ja tugev, kui: 1) eeldused on aktsepteeritavad (kontrollitult tõesed, intuitiivselt ilmsed või loogiliselt kehtivad – nt tõendatud väited, üldteada tõigad, aksioomid, teoreemid jne); 2) eeldused on järeldusotsustuse suhtes relevantsed (asjakohased, käivad teesi kohta);
on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast.) 37. halduse seaduslikkus e legaalsus Halduse seaduslikkus tähendab ühelt poolt, et täitevvõim tohib individuaalset vabadust piirata ainult siis, kui teda volitab selleks seadus, ja teiselt poolt, et ükski halduse õigusnorm (määrus, üldkorraldus, halduse individuaalakt) ei tohi olla vastuolus ühegi kõrgemal astmel oleva õigusnormiga (seadus, PS). Selle põhimõtte keskne säte on PS § 3 lg 1 I lause. 38. kohtute sõltumatus Sõltumatute kohtute poolt tagatava õiguskaitse keskne norm on üldine põhiõigus tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele (§ 15 lg 1 koosmõjus §-ga 14), mis annab igaühele õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.(Vt ka § 146 II lause) 39. Sotsiaalriigi põhimõte Sotsiaalriigi põhimõtte eesmärgiks on luua eeldused selleks, et põhiõiguste kandjad saaksid võimalikult suurel määral kõiki oma
1.6 P asjas otsuse tegemine Kui on ettevalmistus läbi- on selgitatud varaline olukord, siis tuleb kohtuistung, kus otsustada, kas p kuulub välja kuultamisele või mitte. Mida rutem, seda parem. Kui on võ p avaldus- 10 p, kaalukatel põhjustel 20 p. eeldatakse seda, et on maksejõuetu. Vea tegemise oht on väiksem. Kui on vu- 30 p, kaalukatel põhjustel 2 kuud. 2 kuud on kujunenud küllaltki reegliks. Pr- ka kahe kuuga ei saa hakkama. Mis siis saab- ei saa midagi, sanktsioone ei ole. Kohtuniku südametunnistus. 3. kontroll- kont maksevõimet. Kui selgub, et võ on maksejõuline, siis ei ole midagi enam edasi arutada. P men lõpetatakse ilma et oleks p välja kuulutatud. Kont uuesti ka nõuet vastavalt §-le 31. miks? Kui siin p men algatatakse, kohus teeb määruse, siis selle määruse ei saa esitada määruskaebust. Miks ei saa? Et mitte venitada. Kont uuesti nõuet- samad kriteeriumid, mis § 15 lg-s 2 on toodud. Kui maksejõuetus on
Osalised peame teadma, kelle kohta see mentelus käib. Selleks et krm toimiks, me peame leidma õigeid inimesi (kes on süüdi) Kuidas läheneme kriminaalmenetlusele? - Funktsionaalne, mitte institutsionaalne; - Keskelt väljapoole, mitte väljast keskele; - Eesmärgist lähtuv. Põhimenetlus kohtus Miks on hea, kui kohtusaalis on pealtvaatajad? Nad hoiavad kohtunikku vaos, kohtunik kontrollib ja jälgib hoolikalt, mida räägib, kuidas kohut mõistab. Lõuna-Euroopas prokurör nagu kohtunik, vahetegemine on minimaalne. Pigem põhja pool öeldakse, et prokurör on täitevvõimu käepikendus ja vahetegemine on väga suur. Mittu vandekohtunikku on USA kohtus? Vandekohtunikud ka tsiviilprotsessis, seal vandekohtunikke min. 6, föderaalprotsessis 12 vandekohtunikku. Eestis pooled paigutatud vastamisi (lauad), USAs pigem kohtuniku poole.
menetlustoimingud, mis on vajalikud asja lahendamiseks ning alternatiivsete võimaluste puhul tuleb valida kõige optimaalsem menetlusviis. Optimaalsuse põhimõte väljendub TsMS § 444 sätestatud võimaluses jätta kohtuotsuse tegemisel ära põhjendav ja kirjeldav osa. Kohtu poolt motiveeringu ärajätmine aegumise kohaldamisel, vaheotsuse tegemises võimalus on samuti seotud optimaalsuse põhimõttega. Ausa ja õiglase kohtupidamise põhimõte Objektiivsus ja sõltumatus Kohus peab olema objektiivne ja pooltes sõltumatu ning ka näima pooltest sõltumatuna ja objektiivsena. Kohtu sõltumatus on tagatud läbi taandamise institutsiooni ning kohtuasjade juhusliku jagamisega. Kohtu sõltumatuse all mõistetakse nii kohtu kui institutsiooni sõltumatust teistest võimudest, kui ka konkreetset asja lahendava kohtuniku sõltumatust vaidluse pooltest e subjektiivne sõltumatus. Kohus peab olema teistest võimuharudest sõltumatu oma nn tuumfunktsiooni e
9. Kohus 9.1. Õigusmõistmise peamised printsiibid - Kohtusse pöördumise garantii PS § 15 PS § 15 kohaselt on igaühel õigus oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral pöörduda kohtusse. Kohtusse pöördumist ei saa välistada kõrgemalseisva organi või vaidlust lahendava mittekohtuliku organi poole pöördumise võimalusega. Kohtusse pöördumise garantii hõlmab kohtumenetluse mõistliku aja jooksul läbiviimise nõude. - Kohtu sõltumatus PS § 146 (objektiivne; personaalne) Kohtud peavad olema sõltumatud täidesaatvast ja seadusandlikust võimust. Kohtu sõltumatust käsitades eristatakse järgmisi aspekte: · Objektiivne (institutsionaalne) sõltumatus tähendab, et kohus peab olema vaba asjasse mittepuutuvatest mõjutustest. Kohus on seotud üksnes põhiseaduse ja seadusega. Samas ei riku kohtu sõltumatust kohustus lähtuda seaduse alusel antud määrustest
· Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütleme või teeme, kes me oleme ja mida me väärtustame. Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter
(Imago Dei ,,ja jumal lõi inimese oma näo järele"; ,,inimene on suuteline tegema vahet hea ja kurja vahel" arvatakse, et inimväärikusel on sügavad suured õhtumaade ajaloos) 3. Loeng (23.02) Inimväärikus jätkub Pico della Mirandola kõne inimese väärikusest (1486), mis on saanud inimväärikuse kujunemisloos oluline tekst (sisaldab esmakordselt mõtet inimväärikus on Jumala näoline inimene on moraalne oled, kes võib otsustada, kas ta on hea või halb (inimene otsustab ise) (Aristotelese sõnul peab väärikuse ära teenima) Immanuel Kant (kõrgaeg 18.saj. lõpp) 1804 inimene ja iga mõistuslik oled eksisteerib iseenesest (mitte vahendina tahte meelevaldseks kasutuseks) tänapäevase inimväärikuse alus (Kant ei viitanud religioossusele) Günther Dürig inimest ei tohi teha objektiks (on subjekt) Inimväärikus: - Positiivsed definitsioonid:
Kõik kandidaadid läbivad kõik julgestuskontrolli. Vanuseline ülempiir on 67 aastat. Kohtunikuks saamine toimub 2 aasta jooksul kui Sa oled kohtuniku kanditaat. See aeg pead töötama kohtunikuks kuskil kohtus. Lõppeb see aeg kohtuniku eksamiga. Funktsioonid: Juhib ja esindab riigikohut; teostab seaduslikku järelvalvet; teeb riigikogule ettepaneku riigikohtuniku esitamiseks; teeb ettekande riigikogule kohtukorraldustest. Kohtuniku kohustused: *üldkohutused – kohtunik peab korrektselt vastavalt seadusele kohut mõistma. *Vaikimiskohustus – kinniste kohtuistungite puhul ei tohi selle kohta infi anda *Nõupidamissaladuse vaikimise kohustus *Juhendamiskohustus – praktikantide ja kohtunike kanditaatide juhendamine *Enesetäiendamise kohustus – koolitada ennast regulaarselt. 42.Rahvakohtunik. Maakohtutes töötavad veel rahvakohtunikud, varasema nimega rahva kaasistujad. Rahvakohtunik osaleb õiguse mõistmises võrdselt kohtunikuga
........................................................................... 50 § 38 Kohtunike ametisse nimetamine........................................................................................50 § 39 Kohtusüsteem ....................................................................................................................50 § 40 Kohtu funktsioonid ja pädevus..........................................................................................51 § 41 Kohtuniku sõltumatus........................................................................................................51 § 42 Põhiseaduslikkuse järelevalve........................................................................................... 51 § 43 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus............................................................................53 6. Peatükk: Vabariigi President...................................................................................................
seaduses on kirjas. See mis teistmoodi kokku lepitakse, ei tohi olla uldise seadusega vastuolus. Töölepingute puhul võib ka teistmoodi kokku leppida kui seaduses kirjas, aga kokku võib leppida erandeid ainult TÖÖTAJALE PAREMAS suunas. Hea usu põhimõte on seaduse nõue, et õigussuhte pooled käituks uks- või teineteise suhtes nagu õiglased ja ausalt mõtlevad inimesed. Kohtuvaidluses selgub kokkuvõttes kes on heauskne ja kes on halvauskne ja kohtut mõistab kohtunik temal on see raske otsus, öelda kes jälgis hea usu põhimõtet ja kes mitte. Mõistlikkuse põhimõtte rakendamisel lähtutakse neutraalse isiku käitumismudelist ning arvestatakse konkreetse võlasuhte asjaolusid eesmärgiga kindlustada vaidluse lahendamisel võlasuhte majanduslikku efektiivsust. See on Anglo-Ameerika õiguse põhimõte/printsiip - Abstraktsiooni põhimõte tähendab luhidalt tsiviilõiguses kohustus- ja käsutustehingu õiguslikku eristamist
valimisõigus, lahkumis- ja saabumisõigus) ja kohustusi, samuti riigil nende suhtes. Mittekodanikel ei ole praktiliselt õigusi ega kohustusi, vaid elamisluba (lojaalsusenõue peab olema, st. Ei tohi tegutseda riigi vastu) · Suveräänsus õigus ise otsustada oma asjade üle, k.a. jõu kasutamine. Iseseisvus, sõltumatus teistest. 17. Demokraatliku riigi iseloomustus: Demokraatlikus riigis valitseb rahva enamus kõigide huvides. Demoraatlikus riigis formuleerub riigivõim valimiste teel; jagunevad põhimõtteliselt kaheks: ühel juhul koondub kõrgem riigivõim ühe organi kätte ja teisel juhul mitme organi kätte. Esimeste hulka kuuluvad parlamentaarse või presidentaalse demokraatiaga riigid. Jagatud suveräänsusega riigid on liitriigid
§ 36 Määrusandlus ja määruse seaduspärasus 44 § 37 Vabariigi Valitsuse vastutus Riigikogu ees 46 5. Peatükk: Kohtud 46 § 38 Kohtunike ametisse nimetamine 46 § 39 Kohtusüsteem 47 § 40 Kohtu funktsioonid ja pädevus 48 § 41 Kohtuniku sõltumatus 48 § 42 Põhiseaduslikkuse järelevalve 48 § 43 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus 50 6. Peatükk: Vabariigi President 51 1 § 44 Vabariigi Presidendi valimine 51 § 45 Vabariigi Presidendi volitused ja staatus 51 § 46 Vabariigi Presidendi funktsioon ja pädevus 51 7
liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam tehtud. Õigusriigi põhimõte: ka riigivõimu kandjad on oma tegevuses seotud seadusega ning kohustatud tagama üksikisikute õigused ja vabadused. Õigusriigi põhimõtte elemendid: · põhiõiguste tagamine · võimude lahusus ja tasakaalustatus, kohtute sõltumatus · seaduseandja enda, valitsuse ja kohtu seotus PS ja seadustega · halduse seaduslikkus · õiguskindlus Sotsiaalsed normid- normid mis määravad, kuidas ühiskonnas , mõne selles oleva grupi või organisatsiooni liikmed suhtlema peavad. Need normid omandatakse kasvatuse ja laiemas tähenduses õppimise käigus. Sotsiaalsete normide liigid 1. õigusnormid 2. õigusvälised sotsiaalsed normid (tavad, moraal, religioon) Õigusnormid on: · kirja pandud
· Eitas loomuõiguslikku jumalikku normi, ei nõustunud, et ebaõiglane õigus ei olegi õigus, eitas ka positivsmi põhiväidet, et moraali järgi pole õiguses vajadust. · Esinevad teatud moraalsed standardid ehk legaalsusprintsiibid, mis on inkorporeeritud õigusesse ning tagavad minimaalse õiglase kohtlemise. Mõned normid on aga sedavõrd väärad, et võib esineda alus nende mittetäitmiseks. Kuid ka viimasel juhul esineb teatud moraalne kohustus õigusnormidele kuuletuda. · Esineb 8 minimaalset tingimust õigusnormile: 1) norm peab olema piisavalt üldine 2) väljakuulutatud 3) ei või kehtida tagasiulatuvalt 4) minimaalselt selge 5) vaba vastuoludest 6) kestev (mitte muutuv igapäevaselt) 7) võimalik täita 8) tõlgendatud viisil, mis ei hälbi tema algsest mõttest. Ronald Dworkin-- püüdis leida õiguse ja moraali seost. õigust tuleb TÕLGENDADA moraaliprintsiipide kohaselt.
annaabi.ee 
