KES MÕTLEB ABSTRAKTSELT? Kodutöö Georg Wilhelm Friedrich Hegel määratleb oma artiklis ,,Kes mõtleb abstraktselt?" abstraktsust kahel erineval viisil. Esimene võimalus on abstraktsust mõista kahte erinevat objekti või nähtust samastades. Selle kohta on tekstis hea näide mõrtsuka loo põhjal. Tihtipeale sildistatakse halva teoga hakkama saanud inimest koheselt halvaks. Hukkamõistetu ei saa enda kaitseks midagi öelda ega põhjendada, miks ta seda tegi. Igal käitumismaneeril on põhjus, kuid tihtipeale see üldust ei huvita. Artikli kurjategija näite põhjal on selgelt aru
" Põhiidee: Keegi ei tunnista avalikult, et ta mõtleb abstraktselt, kuigi seda tehakse pidevalt, eneselegi märkamatult. Abstraktne mõtlemine on midagi suursugust ja ülevat, samas ei taheta seda teha või õigemini teistele näidata, et abstraktselt mõeldakse. Autori tõestus/selgitus: · Autor selgitab, kuidas abstraktne mõtlemine seltskonnas pigem kahju kui kasu toob. Seda loetakse oma tarkusega eputamiseks, mis on sobimatu. · Abstraktsust peetakse sisemiselt tühiseks, see on vaid sõnade mäng. · Haritud inimesed peavad abstraktset mõtlemist harimatute teemaks just eelmises punktis väljatoodu pärast. Samas, kes meist tunnistab, et ta on harimatu? · Autor väidab mitmes lauses, et abstraktne mõtlemine on midagi suursugust, mida kõik respekteerivad, mõistavad ja mida seletama ei pea. · Autor toob abstraktse mõtlemise kohta näiteid reaalsest elust, kus inimene mõistab
Autor ei pea vajalikuks seletada lugejaskonnale, mis on abstraktne mõtlemine ja ei soovigi seda teha. Hegel on veendunud, et lugejaks on soliidne seltskond, kes on teemaga tuttav ning ühteaegu põlgab abstraktset mõtlemist. Ta ütleb, et tundmatuid asju ei ihaldata ega vihata, kuid sellest hoolimata ei tee autor ühtegi katset lugejate lepitamiseks abstraktsuse ja mõtlemisega kasutades salakavalust. Hegeli eesmärk on lepitada seltskonda iseendaga kuna seltskond väldib abstraktsust ja mõtlemist kuigi need kaks on igale mõistusega olendile au- ja seisusekohased. Hegel on veendunud, et soliidne seltskond ei tunne küll abstraktse mõtlemise vältimisest süümepiinu, kuid sisimas peavad abstraktset mõtlemist millekski eriliseks, millest nad sellegipoolest mööda vaatavad kuna sellega enese sidumine eristaks neid ülejäänud seltskonnast. Need inimesed on seltskonda sulandunud ja kaotanud sellega oma individuaalsuse.
koondamist üheks pildiks. Teine võimalus toetus rohkem kubismi kogemusele. Nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud geomeetrilisteks kildudeks ja tahukateks, kuid mitte enam tasakaalukalt kokku ehitatud. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne on sellistes teostes palju sugestiivsem, teiselt poolt on aga need pildid lähemal abstraktsele kunstile. Abstraktsust püüdsid futuristid väljendada oma piltide ühemõtteliste, aga pretensioonikate pealkirjadega (“kihutav auto”, “Trammivaguni mürin tungib tuppa”). Skulptuuris kujutasid futuristid hoogsat liikumist vormide ähmastamise ja väljavenitamisega. Kirjanduses iseloomustab futurismi hüüdsõnade ja lühikeste lausete või karjatuste eelistamine. Ka arhitektuuris leidsid futuristlikud ideed rakendust, kuigi ainult kavandites.
Selle väljendiga tähistatakse Kazimir Malevitshi viljeldud abstraktse maalikunsti vormi aastatel 1913-1919, mis kasutas absoluutselt puhast geomeetrilist abstraktsiooni. Malevitshi suprematistlikel piltidel on näha tasapinnalisi selgevärvilisi geomeetrilisi kujundeid (ristkülik, kolmnurk, trapets jt), mis on lõuendile kantud ilma igasuguste assotsiatsioonideta tegelikkusega. Oma kuulsate põhivormidega - ruut, ring ja rist - püüdis Malevitsh väljendada puhta tunnetuse abstraktsust. 1918. aastal maalis ta valge ruudu valgele lõuendile, mis tema tõlgenduses on "ei miski ei miskis" Konstruktivisme dalam Pemikiran Konstrukti visme af Allan Dreyer Hansen Konstruktivisme - det geometriske formsprog Kunstmaler Jesper Schytt Tatlin "Counter Relief (Corner)" 1915 Vladimir Tatlin "Monument to the Third International " 1919 Agitprop poster by Mayakovsky Photomont age by Tatlin showing his clothing designs, 1924 An advertising construction Shukhov tower Shabolovka
Kazimir Malevits nimetas oma suprematismi "uueks maaliliseks realismiks". Tema geomeetrilised kompositsioonid pretendeerisid tegelikkuse universaalsete seaduspärasuste edasiandmisele. Suprematistlikel piltidel on näha tasapinnalisi selgevärvilisi geomeetrilisi kujundeid, mis on lõuendile kantud ilma igasuguste assotsiatsioonideta tegelikkusega. Oma kuulsate põhivormidega - ruut, ring ja rist püüdis kunstnik väljendada puhta tunnetuse abstraktsust. Hiljem maalis ta ka valge ruudu valgele lõuendile, mis tema tõlgenduses on "eimiski eimiskis". Nii Malevits kui ka paljud teised vene avangardistid liitusid 1917. aasta revolutsiooni järel bolsevikega, lootes oma ideedele leida praktilist rakendust. Nõukogude võimu algaastatel leidsid nad seda tõesti, üritades tões ja vaimus viia kunsti rahvani ja proovides kunsti abil ümber kujundada elulaadi. Siiski ei kannatanud bolsevike totalitaristlik
Muutusid ka Miró töömeetodid, sürrealistide eeskujul võttis ta kasutusele automatismi ning juhuslikkuse. Joan Miro seostub kahe teise kuulsa kataloonlase, Pablo Picasso ja Salvador Daliga. Eesnimi ,,Joan", ja mitte ,,Juan" on oluline viide kataloonia kultuurile. Mirole, kes oli tunnistajaks katalaani kultuuri hävitamisele Franco diktatuuri ajal, oli see vastupanu märgiks. Ta keeldus nimekuju muutmisest isegi USA-d külastades, kus Joan on pigem naisenimi. Miro kombineeris abstraktsust fantaasiareaalsusega, üllatavalt rikkalik on tema skulptuuri- ja monumentaalkunsti looming. Andre Breton pidas teda ,,kõige sürrealistlikumaks meie seas", kuigi otseselt ei olevat Miro sürrealistide rühmitusse kuulunud. Sürrealistlikke loomeviise kasutas ta ,, Arlekiini karnevali" (1924- 1925 ) maalides, kui saabus näljasena koju ja lasi end inspireerida laekonarustel. Maria Lindmäe XII C
Tekstid muutusid kas kirjandusrikkamaks või risti vastupidi, kujundeid oli vähem, kui seni. ,,Ebaluuleline luule" tähendas seniste suurte taotlust asemel sihilikku väiksust, proosalisust, iroonilisust. Paralleelselt levis vabavärss ja riimiline laul. 7. Alliksaare loomingu iseloomustus Jätkas Underi, Talviku ja Alveri traditsiooni. Kirjutas väljapeetud keeles ja reeglipärases vormis ülevaid luuletusi. Neis on kauneid väljendeid ja vaimuideaale, ajatuid igatsusi ja abstraktsust. 60-dante alguses muutus Alliksaare käsitlus luulekeelest. Tema luulelaad on lähedal sürrealistide arusaamale teadvuse vabast voolamisest. Loomingu radikaalsemale järgule on iseloomulikud kõlaseoste otsimine ja nendega mängimine ning teksti ehitamine kordustele ja vastanditele. Luuletused muutuvad alguse ja lõputa vabavärsilisteks tekstideks. Esimene luulekogu ,,Olematus võiks ju ka olemata olla" 8. Rummo loomingu iseloomustus
Futuristid kujutasid rütmikat linnaelu, kaasaegset tööd ja masina liikumise hoogu. Futuristid püüdsid üle saada vana maalikunsti ahistanud staatilisusest. Nimelt kujutati üht ja sama objekti erinevatel ajahetkedel. Näiteks tuntuim liikumist kujutav futuristlik maal on Balla "Koera ja keti dünaamika", kus kunstlik on üritanud kujutada nii koera kui ka keti liikumist ja asetsemist erinevatel hetkedel. Liikumistunne muudab pildid rohkem abstraksemaks. Abstraktsust püüdsid futuristid vähendada oma piltidele ühemõtteliste, aga pretensioonikate pealkirjade. Samuti kasutati kubismi meetodit, kus lammutati nähtav maailm kildudeks ning pandi kokku pildiks mis mõjus rahutuna. Samuti kasutasid kunstnikud krevaid värve ja värvikontraste. Umberto Boccioni , Giacomo Balla, Luigi Russolo ja Gino Severini avaldasid 1910 aastal futuristliku maalikunsti tehnilise manifesti. Nad
korral saab inimene ise kõigest aru(s.t minu arust, et paljud inimesed ei püüagi abstraktsusest aru saada). · Seltskonnas on kujunenud kindel arvamus abstraktsest mõtlemisest ning kedagi ei huvita, kas see arvamus vastab tõele või mitte. Autor arutleb sellegi üle, et tegelikult mõtleb igaüks üsna sageli abstraktselt, kuid selle tõe väljaütlemine ei annaks reaalseid tulemusi, kuna abstraktsust peetakse sisemise tühjuse märgiks. · Sellise eiramise põhjuseks toob Hegel välja seltskonna arvamuse abstraktsusest kui millestki suursugusest ning kättesaamatust või hoopis põlgust äratavast. Abstraktse mõtlemise tunnistamine tähendanuks seega inimesele enda naeruvääristamist või seltskonnast eraldamist, mida keegi ei soovi, kuna arvatakse, et abstraktselt mõtlevad vaid harimatud.
uuesti kokku ehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lagunema pandud. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne on sellistes teostes palju sugestiivsem, teisalt on need pildid aga lähemal abstraktsele kunstile. Abstraktsust suurendavad mitmesugused geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised lained või ringid, mille abil futuristid püüdsid kujutada mitte ainult liikumise hoogu, vaid ka helisid, eriti suurlinna müra. Kuulsad kunstnikud ja teosed: 1. UMBERTO BOCCIONI (1882-1916) Boccioni oli futuristide teoreetik ja juhtfiguur. Tegeles nii skulptuuri kui ka maalikunstiga. Tema maalides oli liikumine edasi antud väreluse ja joone murdmise abil.
Kazimir Malevits nimetas oma suprematismi "uueks maaliliseks realismiks". Tema geomeetrilised kompositsioonid pretendeerisid tegelikkuse universaalsete seaduspärasuste edasiandmisele. Suprematistlikel piltidel on näha tasapinnalisi selgevärvilisi geomeetrilisi kujundeid, mis on lõuendile kantud ilma igasuguste assotsiatsioonideta tegelikkusega. Oma kuulsate põhivormidega - ruut, ring ja rist püüdis kunstnik väljendada puhta tunnetuse abstraktsust. Hiljem maalis ta ka valge ruudu valgele lõuendile, mis tema tõlgenduses on "eimiski eimiskis". Nii Malevits kui ka paljud teised vene avangardistid liitusid 1917. aasta revolutsiooni järel bolsevikega, lootes oma ideedele leida praktilist rakendust. Nõukogude võimu algaastatel leidsid nad seda tõesti, üritades tões ja vaimus viia kunsti rahvani ja proovides kunsti abil ümber kujundada elulaadi. Siiski ei kannatanud bolsevike totalitaristlik ideoloogia
Nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud geomeetrilisteks kildudeks või tahkudeks, kuid mitte enam tasakaalukalt uuesti kokku ehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lainetama pandud. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivat hajuvat ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne on sellistes toestes palju sugestiivsem, teisalt on need pildid aga lähemal abstraktsele kunstile. Abstraktsust suurendavad mitmesugused geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised lained või ringid, mille abil futuristid püüdsid kujutada mitte ainult liikumise hoogu, vaid ka helisid, eriti suurlinna müra. Futuristidel oli komme ka enda töödele pretensioonikaid pealkirju. Tuntuimad futuristliku kunstivoolu esindajad Futuristide manifesti loojaks on itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti ning see ilmus 20. veebruaril 1909. aastal Pariisis ajalehes Le Figaro. Esimeses manifestis
järeldusi ja teemast aru saada. Seletamine viib väga pinnapealse arusaamani, mis tundub abstraktsena ja ei vii asja mõistmiseni. 5. Inimestele tundub, et talle õpetatake abstraktset mõtlemist vastu tema enda tahtmist, sest talle jääb mulje, et temalt nõutakse samalajal midagi. Tahetakse et ta tunnistaks, et ka tema mõtleb vahel abstraktselt ja et see on loomulik. Vahel õpetatakse inimestele abstraktsust pigem kavaluse abil, mis tundub neile pärast tõe paljastamist pettena ja toob häbi. 6. Inimese jaoks tundub abstraktne mõtlemine midagi kõrgemat, millest ei räägita. Seda ignoreerides võib teinekord neist jääda pigem naeruväärne mulje. Kultuurne inimene võib läbi näha ajaleheartikli madalad ajendid, sest sellistel tõsisel teemadel rääkides võib kergesti enda reputatsiooni ära rikkuda. 7
CARRA ,,Isamaaline pidustus", ,,Suplejad", ,,Anarhist Galli matused" BALLA ,,Koer keti otsas", ,,Viiuldaja käed" SEVERENI ,,Sinised tantsijannad", ,,Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf" Liikumise edasiandmiseks kaks võimalust: · Sama objekt mitmes erinevas asendis nt ,,Koer keti otsas" BALLA · Toetub kubismile o Geomeetrilised kujundid kriiskavavärvilised mosaiigid, piirjooned hägused, liikumist andsid edasi lained, ringid, jooned, abstraktsust kanti huvitava pealkirjaga, nt ,,Kihutav auto" Skulptuur BOCCIONI · Väljendati hoogsat liikumist · Väljavenitamine · Nt" kontinuiteedi unikaalsed vormid ruumis Inimkeha liikuimises" Kirjanduses lühikesed laused, need kandsid endas just kui karjatust või hüüet Arhitektuur · Kavandid, plaanid, rakendust reaalsuses enamasti ei leidnud SANT'ELIA · Tulevikulinnad ,,Citta Nuova Uue linna projekt" osalt hiljem ka teostatud
7.Kubism Kubism on maalidele tehtud kriitika järgi tulnud nimetus, kus arvustaja väidab, et kunstnik on taandanud kõik kuupideks. Rajajaks võib pidada Pablo Picassot oma maaliga ,,Avignoni neiud". Kubismi arengus eristatakse kolme järku. Esimene on cézanne`ilik kubism, kus kõik on taandatud geomeetrilisteks kujunditeks, teiseks analüütiline kubism, kus tausta ja sisu lammutatakse geomeetriliselt ja pilt muutub arusaamatumaks ja kolmas on sünteetiline kubism, kus on rohkem abstraktsust ja samas vihjeid reaalsusele. Kubism on mõjutanud tugevalt Euroopa avangardi. Värvidest olid eelistatumad pruun, hall, rohekas ja helesinine. Tehnikatest võeti kasutusele kollaaz. Hispaanias. Pablo Picasso töötas väga erinevates tehnikates, segas erinevaid kunstivoole, katsetas, mängis ja oli seejuures eriti produktiivne. Sünteetilise ja analüütilise kubismi tugevaim esindaja, looja. Suurema osa ajast elas ja töötas Pranstusmaal. Pranstusmaal
Normide abil liigitatakse või kvalifitseeritakse asjad näiteks kästuteks, keelatuteks ja lubatuteks. Õigusnormi tunnused: *õigusnorm on alati otseselt või kaudselt ametivõimude kasutuses. Õigusnorm reliseerub ametivõimude tegevuses teisiti kui nt moraalinorm. Vaid seoses õigusnormidega saab rääkida sellistest nähtustest kui normi sätestamine ja seaduste rakendamine. *õigusnormi iseloomulik joon on ka abstraktsus, sest normiga sätestatakse vaid tüüpjuhtumeid. Õigusnormide abstraktsust on tegelikult peetud õigusriigi üheks vältimatuks tunnuseks. Õigusriik tagab üksikisikule ala, kus tema vabadus on puutumatu. *kolmandaks on see, et õigusnormid peavad olema üldkehtivad. Norm peab rakendusalas hõlmama kõiki ja kõike. Üldkehtiv ka selles mõttes, et katab kogu riigi ja nii, et kõike sellel alal sätestatut tuleb käsitleda samal viisil. *normilt nõutakse ka ajalist kehtivust. Ilma ajalise kehtivuseta norm ei saa järelikult olla
1912 provokatiivne tekst ,mis ülistas kiirust ja sõda Peale peateose avaldamist rida ettekandeid ja loenguid, et värvata futurismile poolehoidjaid 1919 astus ühena esimestest fasistlikku parteisse Futurism kunstis Futuristidele tehnika kajastamine väärtuslikum kui inimhinge probleemid Dünaamika ja liikumine (ajastu dünaamika) Traditsioonilistest motiividest lahtiütlemine (nt. aktimaal) Teravad ja kriiskavad värvikombinatsioonid Väljendati abstraktsust* ühemõttelise ning pretensioonika pealkirjaga (Giacomo Balla "Koer keti otsas" 1912) Futurismi avaldumine skulptuuris ja arhitektuuris (Antonio Sant´Elia (Umberto Boccioni "Kontinuiteedi Auguste Rodin lennujaam, raudteevaksal unikaalsed vormid ruumis" - 1913 "Mõtleja" Skulptuuris 1914) vormide ähmastamine ja väljavenitamine (Umberto Boccioni)
primaarse alana siiski nägemist. Ei teata seda, mis on nähtamatu. Teadmine kuulmise kaudu eeldab otsest, isiklikku kontakti kõneleja ja kuulaja vahel. Teadmine nägemise teel võimaldab aga teabe edastamist suuremalt distantsilt, informatsiooni suuremat spekulatiivsust ja ebaisikulisust. Suuliseks esitamiseks mõeldud loomingus luuakse sündmustele üksikasjalikke kirjeldusi ning kaunistatud töötlusi. Kirjasõna eelistab vastupidiselt abstraktsust, kontseptuaalsust ja universaalsust. Kui kuuldav sõna on nähtamatu, siis kirjutatu fikseerib aga detailid. Meeldimise maagia: esitus ja emotsioonid Vana-Kreeka inimest vormisid avalikud üritused. Suuline ettekanne haarab publiku täielikult kaasa nii füüsiliselt ja emotsionaalselt kui ka intellektuaalselt. Tragöödia vallandab emotsionaalseid reaktsioone. Värinad, kananahk, peapööritus, pinge jne neid füsioloogilisi reaktsioone kutsuvad esile draama kriisimomendid
Teine võimalus toetus rohkem kubismile. Nähtav maailm lammutati geomeetrilisteks kildudeks või tahukesteks, kuid ei ehitatud kokku tasakaalukalt nagu tegid seda kubistid. Futuristlik pilt meenutas rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud ägeda tuulehoo poolt lainetama pandud. Lagunenud piirjoontega esemed näisid hajuvat ümbritsevasse keskkonda. Selliste piltide liikumistunne oli palju sugestiivsem, kuid teisalt lähemal abstraktsele kunstile. Abstraktsust suurendasid mitmesugused geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised lained või ringid, mille abil püüti peale liikumise kujutada ka helisid. Futuristimi tähtsaimateks esindajateks olid Umbert Boccini ("Kontinuiteedi unikaalsed vormid liikumises"), Carlo Carra ("Ema ja poeg"), Luigi Russolo ("Auto dünamism"), Giacomo Balla ("Koer keti otsas") ja Gino Severini ("Tabarini balli dünaamiline hieroglüüf") . Kasutatud kirjandus: 1) Internet
Nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud geomeetrilisteks kildudeks või tahukateks, kuid mitte enam tasakaalukalt uuesti kokku ehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lagunema pandud. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne on sellistes teostes palju sugestiivsem, teisalt on need pildid aga lähemal abstraktsele kunstile. Abstraktsust suurendavad mitmesugused geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised lained või ringid, mille abil futuristid püüdsid kujutada mitte ainult liikumise hoogu, vaid ka helisid, eriti suurlinna müra. Abstraktsust püüdsid futuristid vähendada oma piltidele ühemõtteliste, aga pretensioonikate pealkirjade andmisega (,,Kihutav auto", ,,Trammivaguni mürin tungib tuppa" jne.). Futuristid rakendasid oma programmi kõigis kunstiliikides: skulptuuris kujutasid nad
kiiresti. Soovime avastada uusi tegevusviise ja julgeme neid kiiresti ellu viia. Hoolitsus ümbritseva keskkonna eest Me suhtume vastustundega meie mõju all olevasse looduslikku keskkonda ning toetame meid ümbritsevat sotsiaalset keskkonna positiivset arengut. Praktilise eetika põhiprobleeme Praktiline eetika on kaasaja ameerika analüütilise moraalifilosoofia suund, mis püüab ületada moraalifilosoofia elukaugust, abstraktsust. Praktilise eetika probleemide puhul on oluline: · probleemi teravus: probleem peab olema tähtis ja päevakajaline; · selge sesukohavõtt: oluline on mitte ainult teiste arvamustega tutvumine, vaid jõudmine isikliku arvamuseni. Praktilise eetika probleeme: * võrdõiguslikkus * rikkus ja vaesus *sugupoolteerinevused * narkootikumide tarvitamine * kutse-eetika * sündivuse reguleerimine * enesetapp
inimsuhted, aeg. (vrd abstraktsus) Liikuv aeg (jõulud lähenevad, sellest on palju aega mööda läinud, eksam tuleb järjest lähemale)ja liikuv vaatleja (astusime uude aastatuhandesse, kas sa jääd pikaks ajaks?) Metonüümia pimesool tahab koju minna; NÄGU või FOTO inimese asemel. Mehhanismid: elus elutut asendamas looja loodu asemel (loen Vildet), konkreetne abstraktset asendamas keha, muu nähtav või katsutav asendab tunnet, tegevust, taju, nähtamatut abstraktsust (pea suu, ta on südametu) tähendused kujunevad grammatiseerumise ja ülekannete süstemaatilisuse kaudu. Eesti keele seletussõnaraamat kus on antud lühike kirjeldav seletus ja sünonüümid. Tekst (keelekasutuse väljund sõnast raamatuni, tähenduse realiseerumise koht/protsess)ja diskursus (tekst koos kontekstiga). Diskursuseanalüüs suulise lingvistilise tähenduse uurimine, nt diskursusemarkerite (no, noh) uurimine
Nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud geomeetrilisteks kildudeks või tahukateks, kuid mitte enam tasakaalukalt uuesti kokku ehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lagunema pandud. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne on sellistes teostes palju sugestiivsem, teisalt on need pildid aga lähemal abstraktsele kunstile. Abstraktsust suurendavad mitmesugused geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised lained või ringid, mille abil futuristid püüdsid kujutada mitte ainult liikumise hoogu, vaid ka helisid, eriti suurlinna müra. Abstraktsust püüdsid futuristid vähendada oma piltidele ühemõtteliste, aga pretensioonikate pealkirjade andmisega (,,Kihutav auto", ,,Trammivaguni mürin tungib tuppa" jne.). Futuristid rakendasid oma programmi kõigis kunstiliikides: skulptuuris kujutasid nad
dünaamika ja liikuvuse väljendamine. Pildil tuli kujutada ajas järgnevaid seisundeid. Samuti olid olulised võimalikult kriiskavad värvikombinatsioonid. Oli kaks kujutamise varianti, üks realistlik ning lihtsalt ajas järgnevat kujutav ning teine kubistlik, mis lammutas nähtava maailma geomeetrilisteks kildudeks. Viimasele lähenemisele on iseloomulikud ka suured geomeetrilised pinnad ning sarnasus abstraktse kunstiga, kusjuures üritatakse kujutada ka helisid. Abstraktsust üritati vähendada ühetimõistetavate ning pretensioonikate pealkirjadega. Futurismi programm on esindatud kõigis kunstiliikides. Skulptuuris kujutati liikuvust vormide ähmastamie ja venitamisega. Arhitektuuris leiti väljendust vaid kavandites. Venemaal üritati ühendada vene küla kõige algelisemat kultuuri Lääne kõige uuendulikuma kunstiga, kuna meeldisid nii kubismi kui futurismi ideed kujunes Moskvas välja kubofuturism. Maal: Umberto Boccioni Carlo Carra
Prantsusmaal ja Austrias. NT: Preisi üldine maaõigus (tsiviili, riigi, administratiivset, politsei, kiriku, kriminaalset), Prantsuse tsiviilseadustik (1804 – autoriteet loodusõigus; lubatud see, mis pole keelatud; siiski kehtib orjus; on legalismi idee – õigused ja kohustused ulatuvad pärisorjadeni, kohtunikele lisatakse sõltumatust, tugevdatakse eraomandi instituuti) jne Valgustusaja kodifikatsioonid sundisid taganema kasuistlikkusel. Õigusnorm omandas sotsiaalse normi tunnuseid, abstraktsust. Hakkas tekkima kuna elu muutus, ühiskond arenes. „Teeme normi, paneme koodeksisse ja rahu on majas.“ Narits 1.4. Ajalooline koolkond J. Thibaut nõudis Saksamaale loomuõigusel põhinevat ülemaalist seadustikku. Savigny oli vastu, sest ta leidis, et selle jaoks ei olda valmis. Nii loodi ajalooline koolkond. Arvati, et õigus peab välja kasvama tavaõigusest, seega tuleb tavaõigus süstematiseerida, alles siis kodifitseerimise kaudu ühendama
põhjustavad kõnelejaskonna vähenemine, tugev võõrkeelte ning internetikeele mõju (Liin jt. 11). See aga puudutab väga olulisel määral eesti asjaajamiskeelt, mis põhineb eesti kirjakeele normidel. Nii on näiteks ametlikus tekstis kasutatud pikad ja paljude täienditega nimisõnafraasid ning mine- vormidega nominaalstiil, võõrsõnade ning terminoloogiliste väljendite kasutus tugev võõrkeelte mõju. Peale selle võib lugeda võõrkeelte mõju hulka sõnavara abstraktsust, leksikaalse eituse, lauselühendite ning bürokraatlikke kaassõnade kasutust. (Kasik 2007: 58) Lisaks eelnevale on üha rohkem näha, et ametlikus tekstis kombineeritakse kahte peamist keeleregistrit, mis on puhas e-keele ehk netikeele mõju, sest internetis suheldes on võimalik väga lühikese ajavahemiku jooksul vahetada palju informatsiooni. Hennoste ja Pajusalu järgi (2013: 39) on register allkeel, millel on kindlad korduvad
b) Võlatunnistuse aluseks olevast võlasuhtest tulenevad vastuväited Deklaratiivse võlatunnistuse alusel esitatud nõude rahuldamata jätmiseks ei pea esitama vastuhagi ega alusetust rikastumisest tulenevat tagasinõuet. Peab tõendama, et võlatunnistuse aluseks olevat kohustust ei ole tekkinud, või need on lõppenud. 15 Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 4. Kuidas on selgitanud Riigikohus võlatunnistuse abstraktsust? Abstraktsus tähendab seda, et võlatunnistusega tunnistatud aluskohustuse olemasolu, puudumine või selle kehtetus ei mõjuta võlatunnistuse kehtivust ehk võlatunnistus ei vaja aluskohustuse olemasolu või õiguslikku alust. Kui võlatunnistus on antud õigusliku aluseta, võib võlgnik nõuda selle tagastamist. 5. Kelle positsioone kindlustab paremini deklaratiivne ja kelle konstitutiivne võlatunnistus, võlausaldaja või võlgniku?
Nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud geomeetrilisteks kildudeks või tahukateks, kuid mitte enam tasakaalukalt uuesti kokku ehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lagunema pandud. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne on sellistes teostes palju sugestiivsem, teisalt on need pildid aga lähemal abstraktsele kunstile. Abstraktsust suurendavad mitmesugused geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised lained või ringid, mille abil futuristid püüdsid kujutada mitte ainult liikumise hoogu, vaid ka helisid, eriti suurlinna müra. Abstraktsust püüdsid futuristid vähendada oma piltidele ühemõtteliste, aga pretensioonikate pealkirjade andmisega („Kihutav auto“, „Trammivaguni mürin tungib tuppa“ jne.). Futuristid rakendasid oma programmi kõigis kunstiliikides: skulptuuris kujutasid nad
finantseeritavad, aga ei teosta avalikku võimu). §25 Aktiteooria I Mõisted Õigusakt, õigustloov akt, normatiivakt. Tuleb eristada normi ja normiteksti. Norm on abstraktsesse maailma kuuluv käsk, keeld või luba. Semantilise normimõiste järgi on norm normilause tähendus, mis sisaldab peandumist. Normilause on näiteks PS §1. Õigusakt on normilausete kogum. II Piiritlemiskriteeriumid Konkreetne/abstraktne- detaile kõrvale jättes liigutakse abstraktsust jälgides üksikult üldisemale. Sellele on lõpmata palju vaheastmeid. Selle alusel saab konkretiseerida. Seega võib üks lause olla abstraktsem või konkreetsem. Selle tõttu ei saa norme omavahel piiritleda. Üksikjuhtum/ piiritlemata arv juhtumeid- juhtum on abstraktsioon. Ebaselge piiritlemiskriteerium, mille abil tahetakse piiritleda üldkorraldust ja määrusi, näiteks liiklusmärgi
Edukad katsed algasid aga fotograafia kui kunstina Victoria ajastul, kui tekkisid sellised fotograafid nagu Cameron, Rejlander, Dodgson,Steichen ja Steglitz . viimane tõi art photography muuseumide kogudesse. Esteetika uurib kauni/ilusa avaldumist tegelikuses ja seda on fotograafias väga palju, ning paljude erinevates stiilides. Rahvusvaheline näitus "Film und Foto" stuttgards 1929a. aitas teha formaalse fotograafia esteetiliseks. Ekponeeritud tööd hõlmasid abstraktsust ja funktsionaalsust. Fotoajaloo allikad/probleemid: kirjutati kultuuri vaakumissemetropoliitkeskusedtehnikakeskused kronoloogiliselt piiratud sovinism: sooline, geograafiline. ajalugu on minevik, uuem ots ,,segane". Ajalugu kui diakroonne maailmapilt: Ajalugu- ühte vaatamise viis tsükliline. Dirakroonia(eelnevus-järgnevus). Sellele vastavad kronoloogiad. Sünkroonia, akroonia jne- sellele vastavad tüpoloogiad. 2. Modernismi mõiste ühiskonnas ja kunstis
Nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud geomeetrilisteks kildudeks või tahukateks, kuid mitte enam tasakaalukalt uuesti kokku ehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lagunema pandud. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne on sellistes teostes palju sugestiivsem, teisalt on need pildid aga lähemal abstraktsele kunstile. Abstraktsust suurendavad mitmesugused geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised lained või ringid, mille abil futuristid püüdsid kujutada mitte ainult liikumise hoogu, vaid ka helisid, eriti suurlinna müra. Abstraktsust püüdsid futuristid vähendada oma piltidele ühemõtteliste, aga pretensioonikate pealkirjade andmisega (,,Kihutav auto", ,,Trammivaguni mürin tungib tuppa" jne.). Futuristid rakendasid oma programmi kõigis kunstiliikides: skulptuuris kujutasid nad
Nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud geomeetrilisteks kildudeks või tahukateks, kuid mitte enam tasakaalukalt uuesti kokku ehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lagunema pandud. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne on sellistes teostes palju sugestiivsem, teisalt on need pildid aga lähemal abstraktsele kunstile. Abstraktsust suurendavad mitmesugused geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised lained või ringid, mille abil futuristid püüdsid kujutada mitte ainult liikumise hoogu, vaid ka helisid, eriti suurlinna müra. Abstraktsust püüdsid futuristid vähendada oma piltidele ühemõtteliste, aga pretensioonikate pealkirjade andmisega (,,Kihutav auto", ,,Trammivaguni mürin tungib tuppa" jne.). Futuristid rakendasid oma programmi kõigis kunstiliikides: skulptuuris kujutasid nad
Sobivaks peetakse keskmise hargnevusega teksti. Lausete tasandil on eelistatud tajuja operatiivmälu mahule vastavad lihtlaused (4-6 sõna). Püütakse hoiduda raskemini mõistetavatest konstruktsioonidest, nagu vasakule hargnevad atributiivsed ühendid {pehme valge soe karv), distantskonstruktsioonid (Mees, kes elab oma naisega naabruses, saabus ...), kahekordne eitus, võrdluskonstruktsioonid jne. Sõnavara valikul arvestatakse (kirjalikus tekstis) sõnade pikkust, sõnade konkreetsusest-abstraktsust (sh. abstraktsed tuletised) ja üldistatust, sünonüümidest valitakse sagedasemad, hoidutakse metafooridest või lisatakse neile selgitus. Sidususe peamised liigid (tüübid) on radiaalne ja lineaarne sidusus. Viimane jaotub omakorda kaheks peamiseks alltüübiks: paralleelseoseks ja ahelseoseks. Radiaalseose korral on igal tekstiosal mõtteseos ainult teemaga (üldise eesmärgiga), mitte aga naabruses asuva lõigu või lausega
abil liigitatakse või klassifitseeritakse asjad käskudeks, keeldudeks või lubatuteks. Norme võib liigitada mitmel viisil: - Loogika ja matemaatika normid - Esteetika normikd - Kombestiku normid - Usunormid - Moraalinormid - Õigusnormid Väga üldiste tunnustega õigusnormi võib teistest normitüüpidest eristada selle põhjal, et õigusnorm on alati – otseselt või kaudselt – ametivõimude käsutuses. Õigusnormi iseloomulikuks jooneks on peetud ka abstraktsust, sest normiga sätestatakse vaid tüüpjuhtumeid. Harvadel juhtudel puudutab norm üksikjuhtumeid. Õigusnormide abstraktsust on peetud õigusriifi üheks vältimatuks tunnuseks. Kolmas nõue õigusnormile on see, et nad peavad olema üldkehtivad. Abstraktsuse ja üldisuse kõrbal nõutakse alati teatud ajalist kehtivust. Õigusnormi ül : - Suunara ha juhtida kodanike käitumist. - Stabiliseerida suhteid ühiskonnas - Suurendavad prognoositavust
Dekaloog kümme käsku ii. Lepinguraamat iii. Pühadusseadused 2. Moosese raamat- Lepinguraamt ja Dekaloog 3. Moosese raamat- Pühadusseadused 17.-26. pt VT-s on 635 positiivset käsku ja 248 negatiivset käsku. VT-s ei kajastu kogu juutide õigus. 3.2. Kasuistlikkus ja abstraktsus Vanas Testamendis Õigus (õigusnormid) on nii kasuistlikud kui ka abstraktsed. See näitab, et õigus on edasi arenenud. Põhi on küll arhailine, kuid edasi on arendatud abstraktsust. Nt kasuistlik norm: 2Mo 20:22 12. Abielu- ja perekonnaõigusenormid Vanas Testamendis 4.1. Abielu eesmärk ja loomus Heebrea keeles pole sõna, mis viitaks abielule, vaid mees võttis naise ning naise sai kaasaks ja mees tema omanikuks. VT on ette nähtud, et inimene on sotsiaalne olend ning mehe üksina olek ei ole ,,heaks kiidetud". 1 Ms 2 on Jumal andis aia inimese heaks, loomad teda teenima ja naise talle kaaslaseks
annaabi.ee 
