Futurism itaalias (0)

2010
Futurism Itaalias
Referaat
Algus
Itaalia oli 20. sajandil Euroopas veel väga mahajäänud riik. Just sellepärast oli kunstnikele, kirjanikele ja teistele vaimuinimestele tähtis katkestada sidemed minevikuga ja vaadata tulevikku. Samuti ei meeldinud neile provintslikkus. Futurism tuleb itaaliakeelsest sõnast futuro – tulevik.
Futurism sai alguse Itaalias kirjandusliku liikumisena. Sellele pani alguse poeet Filippo Tomaso Marinetti 1908- ndal aastal. Futurismi lähtekohaks on itaalia patriotism. Marinetti kutsis inimesi üles avalike kohti täielikult hävitama: raamatukogusid, muuseume, akadeemiaid ja kogu tervet linna. Oma seisukohti väljendasid futuristid nn. manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel.
Futurism kui programm sündis enne kui sellele vastav kunst , see tähendab et kirjandus tekkis enne kunsti. Selle poolest erineb futurism enamikust varasematest kunstivooludest, kus teooriad ja ideoloogiad on tekkinud juba loodud teoste tõlgendustena.
Marinetti lõi ka esimese ühise futuristide manifesti, mis ilmus 20. veebruaril 1909 ning seal kuulutati oma seisukohti. Poeedi sooviks oli tuua maailma anarhia . Marinetti arvates oli vana kunst sobimat ning surnud. Futuristid kutsusid üles looma põhimõtteliselt uut, otsusekindlamat kunsti.
Futurismi mõjutas Itaalias tugevasti kubism ja impressionism. Futuristid kasutasid just neo- impressionistide meetodeid.
Teine, futuristlike maalikunstnike manifest, avaldati 1909. aastal ja selles arendati ideid edasi. Maalikunst pidi maha jätma traditsioonilised motiivid.
Futuriste on palju kritiseeritud, sest nad toetasid sõda. Samuti võtsid fašistid nende ideid omaks.
Futuristliku kunsti oli esimest korda vaatluse all 1911. aastal Milanos, moodsa kunsti näitusel. See oli üks esimestest moodsa kunsti liikumistest, mis ei saanud alguse Pariisis.
Futurismi õitseaeg kestis Itaalias 1916. aastani ning ta arenes samaaegselt nii kirjanduses, teatri- ja kinokunstis, muusikas, arhitektuuris, skulptuuris kui ka maalikunstis.
Futuristlik maal
Futurism on kunstivool , millele on omane tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine ning selle kasutamine loomingus. Futuristid kujutasid rütmikat linnaelu , kaasaegset tööd ja masina liikumise hoogu. Futuristid püüdsid üle saada vana maalikunsti ahistanud staatilisusest. Nimelt kujutati üht ja sama objekti erinevatel ajahetkedel. Näiteks tuntuim liikumist kujutav futuristlik maal on Balla “ Koera ja keti dünaamika”, kus kunstlik on üritanud kujutada nii koera kui ka keti liikumist ja asetsemist erinevatel hetkedel. Liikumistunne muudab pildid rohkem abstraksemaks. Abstraktsust püüdsid futuristid vähendada oma piltidele ühemõtteliste, aga pretensioonikate pealkirjade.
Samuti kasutati kubismi meetodit, kus lammutati nähtav maailm kildudeks ning pandi kokku pildiks mis mõjus rahutuna. Samuti kasutasid kunstnikud krevaid värve ja värvikontraste.
Umberto Boccioni , Giacomo Balla, Luigi Russolo ja Gino Severini avaldasid 1910 aastal futuristliku maalikunsti tehnilise manifesti. Nad kasutasid häälekandjana ajalehte Lacerba ning korraldasid näituseid Euroopa pealinnades.
Garlo Carra oli omapärane kunstnik selle tõttu, et ta kasutas oma teostes silindreid, koonuseid ja teisi geomeetrilisi kujundeid. Tema tuntuimad teosed on “Anarhist Galli matused” ja “Kihutav ratsanik”.
Futurismi lõpuperioodil kujutasid kunstnikud kõike nö lenduri vaatevinklist.
Skulptuur
Tuntuim futuristlik skulptor Umberto Boccioni kujutas liikumist vormide väljavenitamise ja moonutamise teel. Boccioni üritas läbi skulptuuri kujutada oma kolmedimensionaalset ideed futurismi kohta. Tema tuntuim teos ‘Kontinuiteedi unikaalsed vormid ruumis’ püüdis ta mõista suhet objekti
Futuristlik skulptuur üritas unustada formaalsust ja teatud raskust. Üritati kaasa minna vaimustusega kiirusest ja dünaamikast. ja selle keskkonna vahel.
Arhitektuur
Arhitektuuris leidsid futuristlikud ideed rahendust ainult kavandites. Nende aluseks oli Antonio Saint' Elia poolt 1914 avaldatud futuristliku arhitektuuri manifest, mis keskendus kaasaegsele inimesele kohase, tehnoloogiliselt arenenud dünaamilise linnakeskkonna loomisele.
A. Saint’ Elia kui sotsialistina nõuab seniste armetute tööliskvartalite lammutamist. Ta mõistab hukka kõik kuubilised ja püramidaalsed vormid. Uus linn - Citta nouva – on tema käsitluses sarnane laevatehasega, mis on igas detailis dünaamiline. Uus maja selles linnas sarnaneb masinale, sellel pole treppe, vaid liftid, mis paigutatakse terasest ja klaasist ussidena vooklema majade seintele . Maja ehitatakse tsemendist, rauast ja klaasist, ka tekstiil ja uued kunstmaterjalid on kasutatavad. Maju ühendavad linnas eritasapinnal asetsevad teed, maa-alused trammid, eskalaatorid. Liiklus on orienteeritud ainult sõidukitele, ühelgi Saint’ Elia joonisel pole näha ei puud, alleed ega jalakäijat-inimest.
Vincenzo Fani kirjeldas juba "dünaamilisi" lendavaid maju, mis nagu pallid maakera kohal hõljusid ja lõpuks üheainsa linna moodustasid; see omakorda oli liidus planeetidega Veenus ja Merkuur Marsi vastu.
Arengu katkestas I maailmasõda, järelkajaks kujunes futurismi teine laine 1920. aastatest kuni II maailmasõjani.
Galerii
Balla “Koera ja keti dünaamika”
Boccioni “Kontinuiteedi unikaalsed vormid ruumis”
Antonio Sant `Elia „Citta Nuova“
Allikad :
http://en.wikipedia.org/
http://et.wikipedia.org/
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/futurism.ht m
http://sinine.ehi.ee/~lkk/konspektid/maailmak/futurism.ht m
http://www.artlex.com/ArtLex/f/futurism.html
http://www.lifeinitaly.com/art/futurism.asp