ABIAINETE SUHTES ESITATAVAD NÕUDED 1. TOIDUSEADUS § 18. Abiaine (1) Abiaine on toidu käitlemisel kasutatav aine, mis eemaldatakse toidust, kuid mille jäägid või derivaadid võivad tehnoloogilise paratamatuse tõttu toidus säilida. (2) Abiainete suhtes esitatavad nõuded, nende ainete kasutamise tingimused ja viisid ning toidus lubatud jääksisalduse piirnormid kehtestab Vabariigi Valitsus. Üheks selliseks toidu käitlemiseks on ekstraheerimine ehk mingi komponendi või osa väljatõmbamist või väljaeraldamist süsteemist (nt. Diklorometaani eraldamine kohvist või teest, seda on vaja, et eraldada kohvilt või teelt mõru või isegi ärritav maitse.) Ekstraheerimislahusti on oma olemuselt tehnoloogiline abiaine. Toiduainetööstuses kasutatavad abiained eemaldatakse toidust, kuid tehnoloogilise paratamatuse tõttu võivad abiainete jäägid Abiaineid võivad toiduainete sisse sattuda ka
koostisosaks. Olenemata lisaaine toiteväärtusest ei kasutata lisaainet iseseisva toiduna ega toidu põhikoostisosana. (2) lisaaineon lubatud kasutada käesoleva seaduse alusel kehtestatud viisil, toidugrupis ja piirnormi ulatuses ning ainult juhul, kui lisaaine kasutamise eesmärki ei ole võimalik muul viisil saavutada. § 17. Toidu käitlemisel on lubatud kasutada nõuetekohast tehislikku lõhna- ja maitseainet (edaspidi lõhna- ja maitseaine). § 18. Abiaine on toidu käitlemisel kasutatav aine, mis eemaldatakse toidust, kuid mille jäägid või derivaadid võivad tehnoloogilise paratamatuse tõttu toidus säilida. . saastaineon toidus leiduv aine, mis on sinna sattunud esmatootmisel kasutatud ainete tõttu, käitlemise ajal või keskkonna saastumise tagajärjel ning mis võib olla inimese tervisele ohtlik või mis võib halvendada toidu omadusi. 3 § 20
Soola tarbimine Soola tarbimisel kehtib tasakaalu põhimõte: mitte liiga palju ega mitte liiga vähe Soola vajalik kogus oleneb inimese kehakaalust, füüsilise töö raskusastmest, vanusest jne Keskmise inimese jaoks peetakse vajalikuks 3-5 g soola ööpäevas 1.2 Suhkur Suhkur on tänapäeva toiduainete turul üks ohtlikumaid aineid. Jutt on sahharoosist, valgest kristallsuhkrust, mis on saadud rafineerimise teel suhkruroost ja suhkrupeedimahlast, eemaldades sealt vitamiinid , mineraalid, proteiinid, kiudained, vee ja teised sünergilised elemendid.Valge suhkur on tööstuslikult toodetud kemikaal, mida looduses ei leidu ja seetõttu ei sobi selline aine inimesele tarbimiseks.Teised suhkrud, nagu fruktoos (puuviljades), laktoos (piimas) ja maltoos (teraviljades), on neutraalse ained, millel on ka toiteväärtus. Toorsuhkur on jämedakoeline, pruun ja kleepuv. Seda saadakse suhkruroomahla keetmisel ja ka see on tervislik
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool K14KÕ Jana Annuk TOIDUKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik. MA Mõdriku 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. KAUBAMÄRGI MÕISTE, AJALUGU JA KAITSE................................................5 1.1Kaubamärgi mõiste................................................................................................5 1.2 Kaubamärgi ajalugu..............................................................................................5 1.3Kuidas kaubamärki kaitsta?...................................................................................6 2SALVEST...........................................................................................................
Standardi nõuetele mittevastav kaup on mittestandardne ehk mittekvaliteetne, nagu riknemise tunnustega, määrdunud, võõra lõhna või maitsega, muljutud, sisaldab lisaaineid, saasteaineid ja mikroobe normidega lubatust suuremal määral, töödeldud mittelubataval viisil või võltsitud. 1.3 Toiteväärtus Toidu toiteväärtus oleneb tema keemilisest koostisest. Keemilisi aineid, millest toit koosneb nimetatakse toitaineteks. Toitained on vesi, valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid jt. Vett leidub rohkem puu- ja köögiviljades (65...95%), piimas (87%), lihas (60... 70%), kalas (65...80%), vähem jahus, tangudes, makarontoodetes. Väga vähe vett sisaldavad suhkur, taimeõlid, sulatatud rasvad, tee ja keedusool alla 1%. Säilitamisel võivad veerikkad toiduained vett kaotada (kuivada), veevaesed aga seda endasse imada (niiskuda). Vesi on heaks keskkonnaks mikroobide arengule, mille tulemuseks on toidu riknemine. Inimene vajab päevas ca 2 liitrit vett.
Tooraineks on puidutselluloos, sobivad puud on kask ja kuusk, piisavalt pikad tselluloosimolekulid on ka pöögil ja eukalüptil. Tootmisetapid:Ketruslahuse valmistamine, merseerimine- töötlus 18% naatriumhüdroksiidi lahusega, eelvalmimine- reageerimine õhuhapnikuga ja eesmärgiks on puhta ja ühtlase molekulide massi saamine. Ksantogeneerimine, viskoosse massi saamine Lahustamine. Järelvalmimine. Filtreerimine ja õhust vabastamine. Kiuketrus ja järeltöötlemine- pesemine ja pleegitamine. Samuti ei kannata viskoos keetmist. Seega tuleb viskooskiust esemete pesemise ja tsentrifuugimisega olla ettevaatlik. Viskoos talub hästi keemilist puhastamist, kuid paremini saab puhtaks pestes. Leeliseid talub hästi, kuid happed lagundavad kiudu samuti nagu puuvillalgi. Päikesevalgusele ei ole viskoos nii vastupidav kui puuvill. Modaal (MD;CMD;CV)- Kiu tootmisprotsess on sarnane viskoosile. Modaalkiu
MÜÜGITÖÖ. PÕHIVARA Kaubandus jaotatakse kõigepealt sise- ja väliskaubanduseks ja siis liigendatakse need mõlemad veel jae- ja hulgikaubanduseks. Vahenduskaubandust eristatakse eelkõige saksa keeleruumis, pidades seda hulgi- ja jaekaubanduse kõrval kolmandaks iseseisvaks, kuid eriliseks kaubandussektoriks. Seejuures defineeritakse vahenduskaubandust kaubandustegevusena võõral nimel ja võõral arvel. Inglise keeleruumis paigutatakse vahenduskaubandus eriliigina hulgikaubanduse alla. Ilmselt sellepärast, et vahenduskaubandus toimub valdavalt hulgikaubanduse tasandil. Sise- ja väliskaubanduse edasiseks liigitamiseks on erinevaid võimalusi. Üldiselt on aga sisekaubanduse jaotamiseks väga palju võimalusi, samal ajal kui väliskaubandus jaguneb: · eksport-, import-, transiitkaubandus. · riikidele või kaubale orienteeritud väliskaubanduseks. Väliskaubandus erineb omakorda veel vabakaubandusest (piiranguteta, tollivaba kaubandus) ja konsignatsioonikaubandusest
Vesi. Kuulub kõikide organismide koostisse ja on elu säilitamise tingimus. Organism omastab toitainetest vaid neid, mis on vees lahustunud. Vett vajab organism ka ainevahetusjääkide kõrvaldamiseks. Inimene saab vett jookide ja toiduga. Veevajadus sõltub inimese vanusest, tervislikust seisundist, töö iseloomust ja tingimustest, kliimast jne Täiskasvanud inimese veevajadus on ööpäevas keskmiselt 2-3 liitrit. Mikrotoitained on mineraalained ja vitamiinid . Neid omastab organism paremini kergelt kuumtöödeldud köögiviljadest. Mineraalained. Neid saab inimene toidu, joogivee ja sissehingatava õhu kaudu. Tähtsamad mineraalained on süsinik, hapnik, lämmastik, fosfor ja väävel. Vitamiinid. Tähtsamad vitamiinid, nende leidumine toiduainetes ja tähtsus on esitatud alljärgnevas tabelis. Tabel 1. Vitamiinide tähtsus Vitamiin Toitained, milles Tähtsus organismile leidub
Artikkel 5 Üldsäte 1. Tööandja kohustus on tagada töötajate ohutus ja tervis kõikides tööga seotud aspektides. 2. Kui tööandja kasutab artikli 7 lõike 3 kohaselt pädevaid majaväliseid teenistusi või isikuid, ei vabasta see teda kõnealuses valdkonnas vastutusest. 3. Töötajate kohustused töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas ei mõjuta põhimõtet, et tööandja vastutab. 4. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide võimalust näha ette tööandja vastutusest vabastamine või tema vastutuse piiramine juhul, kui sündmused toimuvad ebatavalistel ja ettenägematutel asjaoludel ning tööandjast sõltumatult, või erakorraliste sündmuste puhul, mille tagajärgi ei oleks olnud võimalik ära hoida, hoolimata kõikidest asjakohastest abinõudest. Liikmesriigid ei pruugi esimeses lõigus nimetatud võimalust kasutada. Artikkel 6 Tööandjate üldised kohustused 1. Oma vastutuse piires võtab tööandja kõik töötajate ohutuse ja
TARBIJAÕIGUS I Tarbijaõiguse ajalooline areng Tarbijasuhteid võib pidada sama vanaks kui ühiskond. Kõik inimesed on kogu aeg midagi vahetanud seega eksisteerisid tarbijasuhted. Nii kaua, kui on olnud vahetamistehingud, on olnud ka tarbijatehingud. Kõige vanemad õigusallikad viitavad sellele, et on vaja kaitsta teatud kaupa ja nendega seotud tegevusi. Enne tööstuslikku revolutsiooni ei olnud põhimõtteliselt vaja tehinguid teha, kuid tehnoloogia areng võimaldas alustada masstootmisega. Varem iga talu tootis asju ainult endale. Õiguslikus mõttes tõuseb plahvatuslikult tehingute arv iga teenuse ja toote saamiseks tehakse tehing. Seega hakati koostama tsiviilkoodekseid. Nendel muudatustel baseerubki enamus kaasaegseid tsiviilkoodekseid. Kuid tarbija mõistet kui sellist veel ei olnud. Eestis: Nõukogude Liidu ajal ENSV Tsiviilkoodeksis üsna hea kaitse ostjal, kuid tarbija mõistet siiski veel ei kasutatud. Ei olnud tarbija kaitseks loodud õigusakte. Perestroika ajal
Väetiseseadus Vastu võetud 11.06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist väljaspool Euroopa Liidu
Eemaldatud soolestik astatkse sooltekonveierile (vastuvõtulaulale) veterinaarkontrolliks Rinnakuluu poolitamine. Toimub ketassaega või noaga piki keskjoont Ploomirasva ja vahelihase lahtitõmbamine Ploomirasv tõstetakse üles nii, et vahelihas oleks näha. Vahelihas rebitakse (noored nuumsead) või lõigatakse lahti (vanaloomad). Ploomiras ja vahelihas tõmmatakse lahti (võib kasutada ka seadet). Järgnavalt lõigatakse noaga vahelihas lahti ploomirasva küljest. Neerude vabastamine kilest toimub neerudesse pikilõhe tegemisel ja neerude väljasurumisel kasvkoest ja kilest. Neerud jäävad rippu lihakeha külge. Liivri eemaldamine Liiver (süda, kopsud, hingetoru,, maks, ja vahelihas nende loomulikus ühenduses) tõmmatakse rinnaõõnest v'lja täies ulatuses kuni keelejuureni. Keele lahtilõikamisel ei tohi vigastada tonsille. Liiver aset. liivrikonveierile vet.kontrolliks. Lihakeha poolitamine. Eristatkse 2 meetodit:
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
rikkalikumalt rauda, vitamiine, valke ja vabu orgaanilisi happeid. Kõige tugevatoimelisemaks ja väärtuslikumaks aga peetakse ravimtaimedelt kogutud mett. 1.2 Suhkur. Suhkrut saadakse suhkruroost (umbes 2/3 suhkrutoodangust) ja suhkrupeedist (1/3 suhkrutoodangust). Töötlemisastmest sõltub, milline on suhkru maitse ning välimus. Kõige vähem on töödeldud täistoor-roosuhkrut ning kõige rohkem nn. valget suhkrut. Valgest suhkrust on rafineerimise käigus eemaldatud kõik vitamiinid, mineraalid ja kiudained, need kasulikud ained on aga säilinud täistoor-roosuhkrus. Kuna valge suhkur on "toitainevaba", peab keha suhkru metaboliseerimiseks "laenama" puuduvad vitamiinid, mineraalid ja teised toitained oma kudedest. Seetõttu on tervise seisukohast oluline vahe, millist suhkrut tarbida. Lisaks suhkruroole ja suhkrupeedile leidub suhkrut veel puuviljades (2-7%) ja mees (40%); neid suhkruid kutsutakse puuviljasuhkruks ehk fruktoosiks. Fruktoos imendub
2. peatükkTÖÖKESKKOND § 3. Üldnõuded (1) Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. (2) Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. (3) Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 loetletud füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. Piirnorm on ohuteguri parameetri ajaühikus mõõdetud keskmine väärtus, mis 8-tunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust. (4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus . (5) Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid
GAAS VEDELIK TAHKE GAAS Vedel aerosool Tahke aerosool udu, pilved, atmosfäär suits, tolmune atmosfäär Pihus- VEDELIK Vaht Emulsioon Kolloidne suspensioon tus- vahukoor, majonees, kätekreem piim, värvid, tint kesk- seebivaht kond TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid vahtpolüstürool või, juust, tarrendid rubiinklaas Süsteemides, kus on tegemist suurte õhukogustega, võivad aerosoolsed osakesed tekitada häireid. Tuleb tarvitusele võtta meetmed, et enne õhu viimist süsteemi eemaldada aeerosoolsed osakesed õhus
k. Paljud kalad otse kudemisajal ei toitu (lõhelased, silmud), samuti katkeb toitumine l. lõimetishoolde ajal (ogalik, võldas, koha, merihärg). m. Röövkalade saagitabamise strateegiad: · üksikjahtijad ehk varitsejad haug, merikurat, koha, tõugjas; · hiilijad angerjas, säga, luts; · gupis tegutsevad kalad ahven. n. Saakkalad on eelistatult saleda, pehmed kalad tint, haug, viidikas, rääbis. Ogalised kalad o. on raskemini haaratavad, samuti kõrge kehaga kalad. Saakkalade tervena neelamine: p. haugil on saakkala algul risti hambus ning siis neelatakse see pea ees pool alla, q. väiksemate kalade puhul juhuslikus suunas. Koha ja ahven neelavad tihti saba poolt. r. Tükke hammustavad näiteks hai, lufaar ja piraaja. 33. Kalade meeleelundid ja käitumine. a
HALJASALADE KASVUPINNASED JA MULTŠID Aino Mölder Luua 2011 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor Aino Mölder Retsensent Kadi Tuul Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-487-88-2 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit 1 SISUKORD Eessõna ……………………………………………………………………………………………………….lk.4 1. Kasvupinnaste füüsikalised omadused ………………………………………….…�
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni viieaastase vangistusega karistatava kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isik, kes on ise kuriteo toimepanemise tagajärjel raskelt kannatada saanud.
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
