1) laiad säsikiired esinevad: PÖÖK: puit on ühtlase punakasvalge värvusega. Ristlõikes pärissäsikiired nähtavad läikivate ribadena. LEPP: puit on punakaspruuni värvusega. Ristlõikes nn väärsäsikiired nähtavad tuhmide, läiketa ribadena; puitu kerge lõigata 2) laiad säsikiired puuduvad: KASK: puit punakas või –valge. Sooned ristlõikes nähtavad heledate täppidena; esineb pruune väärsäsisid. HAAB: puit on valge ja pehme (küünega kergesti kriimustatav), aastarõngad hästi eristatavad. Okaspuud Kuusk: Küpspuiduline. Puit valge, mõnikord nõrga kollaka varjundiga, nõrgalt läikiv. Puit võrdlemisi kerge ja pehme. Välispuit lai, ei erine värvuselt küpspuidust. Aastarõngad nähtavad kõikides lõigetes. Sügispuit erineb kevadpuidust veidi tumedama värvuse poolest ja on sellest kitsam. Vaigukäike pole eriti arvukalt, ristlõikes nähtavad heledate täppidena, pikilõikes tumedamate joontena. Mänd: Lülipuiduline
ehituse iseärasused, mis võimaldavad puuliikide eristamist puidu väliste tunnuste põhjal. Puidu kolm põhisuunda Kuna puit on anisotroopne materjal, st. et tema ehitus ja omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põhisuunad. Puidu makroskoopilist ehitust vaadeldakse 3-es läbilõikes : Ristlõikes e. otslõikes radiaallõikes tangentsiaallõikes Puidu makroskoopilise ehituse elemendid Aastarõngad Maltspuit ja lülipuit Sooned Säsikiired Vaigukäigud Säsi 5.1. Aastarõngad. Puidu ristlõikepinnal on näha kontsentrilised ringid nn. aastarõngad. Aastarõngad koosnevad kahest osast : Kevadpuit Sügispuit Aastarõngad muutuvad nähtavaks tänu kevadpuidu ja sügispuidu erinevale ehitusele Kevadpuit Seesmine säsipoolne osa on kevadosa e. kevadpuit, mis tekib kasvuperioodi esimesel poolel. Kevadel, kui looduses algab kasvuaeg,
Kevadpuit - on seesmine säsipoolne osa, mis tekib kasvuperioodi esimesel poolel (õhukeseseinalised rakud) ja täidab puus toitainete transpordifunktsioon Sügispuit - on väline koorepoolne osa, mis täidab mehaanilist funktsiooni (koosneb paksuseinalistest rakkudest). 17. Võrrelge okaspuidu ja lehtpuidu juurte ja tüve puitu. Juured – OP juurte puidu moodustavad: kevad- ja sügistrahheiidid ja parenhüümrakud. Aastarõngad vähe eristatavad, ei teki lülipuitu, puudub säsi, tihedus ja meh omadused madalamad. LP juurte puidu moodustavad: libriformikiud, sooned ja parenhüümrakud. Rõngassoonelised -> hajulisoonelised, ei teki lülipuitu, aastarõngad väheeristatavad, puudub säsi, parenhüümrakkude osakaal suurem. Tüvi – OP koosneb trahheiididest ja parenhüümrakkudest, LP koosneb
Kõige sobivam temperatuur on 20°-35°C. Kui temperatuur on üle 35° või alla 0° kraadi, siis ensüümide aktiivsus langeb ja pidurdub ka fotosüntees. Niine ja puitmassi vahel asetseb kambum e mähk, kus toimub uute puidurakkude teke pooldumise teel. Ühest pooldunud rakuosast saab uus puidurakk ja teisest uus poolduv rakk e kambiumrakk.(puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem kevad-suvisel aastalõikel, aeglasem sügis-talvisel...sellest tekivad aastarõngad e kevad- ja sügispuit). Puit jaguneb omakorda ristlõikelt vaadelduna kaheks- maltspuiduks ja lülipuiduks. Puitu kaitseb nii külma, kuuma, putukkahjustuste ja seenkahjustuste ees korp e puitunud ja peamiselt surnud korkkoest moodustunud puitu kattev kiht. Säsikiirtes, säsis, juurtes salvetatakse talve üleelamiseks vajalikud toitained. Puu on jõudnud raieküpsesse ikka, kui aastane juurdekasv hakkab vähenema ja perifeersesse ossa tekivad kitsamad aastarõngad. PUIDU MAKROSTRUKTUUR
1. Millised eesmärgid seatakse puidu makroskoopilise ehituse uurimisele? Millised on puidu makroskoopilised karakteristikud? Kõige sagedamini määratakse makroskoopilisel tasandil Euroopa puiduliike ja hinnatakse puidurikkeid. Makroskoopilised karakteristikud: Lüli- ja maltspuit. Aastarõngad. Kevad- ja sügispuit. Säsikiired ja säsikordused. Sooned. Vaigukäigud. 2. Mis on mükoriisa? Kus see asub ja millist tähtsust see omab looduses? Mükoriisa on sümbioos, mutualism seente ja taimejuurte vahel. Sellisel mükoriissel kooselul võib seen taime juurtes elada nii viimase juurerakkude sees (intratsellulaarselt) kui ka taimerakust väljaspool (ekstratsellulaarselt). Mükoriisa peamine tähtsus seisneb selles, et seen varustab taimejuuri
Tekib mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud. Nt vaarikas ja maasikas. 22. Mille poolest erinevad teris ja seemnis? Kellel esinevad? Teris ja seemnis on sulgviljad. Teris on kuiv sulgvili, mille nahkjas viljakest on seemnekestaga kokku kasvanud, esineb kõrrelistel ja teraviljdel. Seemnis on tekkinud kahest viljalehest. Nahkjas viljakest ei ole seemnega kokku kasvanud, nt päevalilleseemned ja teised korvõielised viljad. 23. Miks tekivad aastarõngad? Aastarõnga koht puitub ära ja peale tekib uus kiht, aastarõngaste järgi saab teada taime vanuse. Aastarõngad tekivad ainult seal, kus kliimatingimuste tõttu kambiumirakkude jagunemine ajutiselt vaibub. Seda võivad põhjustada talved aastaajakliima puhul. 24. Juured puuduvad parasiit taimedel, neil on juurte asemel haustorid, millega nad tungivad peremehe kudedesse ja omastavad temalt toitained. Nt soomukad. 25
Juured: kinnitada puu maasse, hankida toitaineid ja viia need tüvesse, säilitada orgaaniliseid toitainied Tüvi: hoida üleval tervet puud (oksad/võra), transportida mahlu, säilitada toitaineid Võra lehed, okkad ja oksad. Rohelised okkad või lehed omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid. Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega lehtedele ja okastele kasvuruum. Tüve osad: korp, niin, kabium, maltspuit, lülipuit, aastarõngad, säsi Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude mis on pikki tüve, lõppeb pungaga. Pungast kasvab puu pikkuses ja sealt saavad alguse oksad. Säsi koosneb rakkudest mis sisaldavad toitainete tagavarasid. Säsi läbimõõt 2-5 mm. Säsi võib olla ümmargune või hulknurkne (tamm tähtjas, lepp kolmnurkne, vaher ümmargune, haab viisnurkne). Juveniil puit puidu esimesed 10-20 aastarõngast, väike tihedus, palju kevadpuitu, laiad aastarõngad
Lõige, mis asetseb piki tüve ja läbib selle keskosa, nimetatakse radiaallõikeks. Lõige, mis on paralleelne tüve teljega, aga kulgeb piki aastarõngaid, moodustab tangentsiaallõike. Joonis 3. Puidu lõikamise põhisuunad. 1- tangentsiaalne suund, 2- radiaalne suund, 3- pikkisuund, 4- ristlõige Tisleri seisukohast on oluline just lõike kulgemise suund mis moodustab materjali pinnale tekstuuri (joonisel 4 näeme kuuse radiaal ja tangentsiaallõiget. Radiaallõikes moodustavad aastarõngad sirgeid paraleelseid vertikaalseid jooni. Tangentsiaallõikes näeme aga väga erinevaid mustreid mille iseloom sõltub saagimise suunast). Ühel ja samal lõikel erinevatel puiduliikidel võib muster (tekstuur) erineda tundmatuseni. _____________________________A. Roos______________________________ 5 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Oluline on, et tisler tunneb puidu anatoomilisi elemente ja suudab nende abil eristada
Sealt väljuvad närvid kogu kehasse. Teod on liitsugulised loomad. Munad munetakse taimedele. Enamik veetigusid muneb oma munad veetaimedele. Talvel teod magavad. Nende ainevahetus aeglustub, nad ei toitu ega kasva. Külma üleelamiseks tõuseb tigude kehavedelike suhkrusisaldus, et neid külmumast takistada. Kevade saabudes hakkavad nad uuesti toitu otsima ja toidust saavad nad kasvamiseks vajalikke aineid. Nii moodustuvadki tigude kodadele aastarõngad, kus talveperioodi märgivad silmapaistvad rõngad.
tüve ja mille tipp lõpeb ladvas pungaga. Pungast kasvab puu edasi pikkuses ja sealt saavad alguse ka oksad. Säsi koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, mis sisaldavad toitainete tagavarasid. Säsi läbimõõt on 2...5 mm. Säsi võib olla ümmargune või hulknurkne: tamm tähtjas lepp kolmnurkne vaher ümmargune haab viisnurkne Juveniilpuit Juveniilpuit koosneb harilikult 10...20 esimesest (sisemisest) aastarõngast. laiad aastarõngad sügispuidu väike osakaal madal puidu tihedus Aastarõngad Kevadel, kui looduses algab kasvuaeg, moodustuvad puukoes poorsed õhukeste seintega rakud, mis kergendavad puu juurdekasvuks vajaminevat vedelike transporti. Suve lõpu poole aeglustub puu kasv ning siis moodustuvad väiksemad paksuseinalised rakud, mis annavad tüvele tugevuse. Kevad- ja sügispuidu tihedus võib erineda kuni 3 korda. Aastarõngaste laius võib olenevalt puiduliigiti märgatavalt
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR-14 Marion Undusk HARILIK KADAKAS Referaat Uuemõisa 2014 BOTAANILISED TUNNUSED Enamasti kasvab harilik kadakas põõsakujulisena, harvem puukujulisena. Puu kõrgus on tavaliselt kuni 10, harva kuni 15 m. Registreeritud maksimaalne kõrgus on 18,5 m. Harilik kadakas võib registreeritud andmetel elada kuni 860-aastaseks. Võra kuju varieerub üsna suures ulatuses ning võib olla sammasjas, munakujuline, maadjas või hargnevate okstega. Tüvi on tihti mitmeharuline ja mõnikord keerdu kasvanud. Noorte puude koor on kitsaste laastudena kestendav, vanematel puudel madalate vagudega ja pehmete kiududega. Noored võrsed on punakaspruunid ja kolmetahulised, vanemad pruunikad. Okkad on terava tipuga, lineaalsüstja kujuga, 1–2 cm pikkused, kolmekaupa männases, pealt sinakashallid ja ühe õhulõheribaga, püsivad võrsetel keskmiselt kuni 4 aastat. Õied moodustuvad sügisel. I...
abil puule vajalikke toitaineid · Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele. 4. Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude, mis kulgeb piki tüve ja mille tipp lõpeb ladvas pungaga. Säsi koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, mis sisaldavad toitaine tagavarusid. Läbimõõt on 2...5 mm. Võib olla ümmargune või hulknurkne. 5. Aastarõngad . Kevadel moodustuvad puukoes poorsed õhukeste seintega rakud, mis kergendavad puu juurdekasvuks vajalike vedelike transporti. Suve lõpu poole puu kasv aeglustub ning moodustuvad väiksemad paksuseinalised rakud, mis annavad tüvele tugevuse. Aastarõngaste laius oleneb ilmastikust, mullastikust ning puuliigist. 6. Puukooreks loetakse kõik kihid, mis asuvad väljaspool kambiumi. Koore osa moodustab umbes 10 % puu mahust. Koosneb füsioloogiliselt aktiivsest sisekihist
Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem kevad-suvisel aastalõikel aeglasem sügis- talvisel...sellest tekivad aastarõngad, maltspuit, lülipuit) Aastarõngas- ühe kasvuperjoodi jooksul moodustunud eraldatava joonega puidukiht, mis koosneb suurtest kevadpuidu, mis alati väljaspool ja heledamad ning väikestest sügispuidu rakkudest, mis alati sees pool, tihedamad ja tumedamad- annavad tüvele tugevuse. (aastarõngaste järgi saab määrata tooriku säsi ja koorepoolset külge, puidu vanust, kasvutingimusi, olnud põuda jpm)
Praegugi saab teha neist aga ravitoimega kohvi. Ravimina on laiemalt levinud noorte tammede koor, millest tehakse kas pulbrit või keedist. Selle sissevõtmisel saab abi kõhulahtisuse korral, suu ja kurgu loputamisel aga vabanetakse suus olevatest põletikest, naha peale määrides aitab lööbeid kõrvaldada, põletushaavu parandada ja jalgade higistamist vähendada. Kindlasti peab rääkima veel ka tammepuidust, mis on hästi kõva, vastupidav ja kaunis, tema aastarõngad tulevad eriti selgelt esile. Huvitav on ka see, et kui paljud teised puud kaotavad vees ligunedes suure osa oma väärtusest, siis tamm muutub vees üha hinnalisemaks: ta muutub peaaegu mustaks, ilus muster tuleb veel paremini nähtavale ja puit muutub ülikõvaks ning miski ei suuda talle enam kahju tekitada. Selline puit on eriti hinnatu puidukunstnike poolt. Tamme kasutatakse veel laialt kauni mööbli, parketi ja vineeri tegemiseks, kuulsad on tammepuust vaadid
heleda värvusega ning moodustavad niinimetatud varase puidu, kevadpuidu. Selles paiknevad ka toitainete liikumiseks vajalikud juhtimisrakud; · Hoiustamise periood (augustist oktoobrini): Puidurakud, mis sellel ajal tekivad, on väikese sisemahuga, paksu kestaga ja tumeda värvusega ning moodustavad niinimetatud hilispuidu (sügispuit). Sellise tsüklilise kasvu tagajärjel moodustuvad aastarõngad, mis on tüve ristlõikel selgelt märgatavad. Aastarõngaste uuringuid kasutatakse puude vanuse määramisel, samuti paleoklimatoloogias, dendrokronoloogias jm. KOOSTISOSAD Keskmiselt puu koostisosad on: · Tselluloos (4050%); · Ligniin (2030%); · Hemitselluloos (2030%); · Lisaained (1-3%, vihmametsapuudel kuni 15%), rasvad, tärklis, sahharoos, valgud, fenoolid, vaha, parkained (ainult lehtpuudel), sterool, vaik, tärpentin;
Egiptusest kust töölistel oli maja sees rohkem tolmu, selle tõttu tehti rohkem avasi.Keskajal hakati kuivatama kaminatega õhku kuna inimesed said aru et õhk levitab haigusi.Kuni 19.sajandini ventilatsiooni jaoks kasutati avausi ehitistes ja nende asukohti.19.sajandil võimaldas seda aurumasinate teke ja elektri avastamine. Palk Palk on põhiline ehitusmaterjal, selle juures vaadatakse aastarõngaste laiust- mida kitsamad aastarõngad, seda vastupidavam tuleb maja. Ehituspalgi juures olulisem: 1)diameeter suurem kui 25dm 2)kõrge vaigusisaldus 3)palk peab olema sirge Ehituspalke kooritakse käsitisi,eluea pikendamiseks. Kooritud palk seejärel kuivatatakse ja piserdatakse seenevastase ainega üle. Tuuletõke Nõukogudeajal ei peetud tuuletõket tähtsaks.
lihtsaks. Lame kehakuju lubab neil end vaenlaste eest jõgede, järvede ja tiikide põhjamutta peita. Kilpkonnaliste kilprüü koosneb kumerast seljakilbist ehk karapaksist ja lamedast kõhukilbist ehk plastronist. Rüü koosneb luuplaatidest, mis on kokku kasvanud roiete ja selgrooga ning moodustab ühtlaselt tugeva pantseri. Enamikul kilpkonnadel on rüü kaetud sümmeetriliste sarvkilbistega. Iga kilbis kasvab iseseisvalt ning neil on näha aastarõngad, mille järgi saab hinnata kilpkonna vanust. Kõhu- ja seljakilpi ühendab kõõlus- või luuside, osadel on kõhukilbil liikuvad osad, mis võimaldavad kilprüül sulguda. Nahkkilpkonnal on luuline rüü kuni 2 m pikk ja kaalub kuni 600 kg. Enamik kilpkonna liike on liiga aeglased, et aktiivselt saaki jälitada. Nad toituvad taimedest või väikestest loomadest ussidest ja putukavastsetest. Merikilpkonnad söövad kalu ja selgrootuid. Mõni liik püüab saaki hoopis eriliselt
Ristlõikes pärissäsikiired nähtavad läikivate ribadena. LEPP Puit on punakaspruuni värvusega. Ristlõikes on väärsäsikiired nähtavad tuhmide, läiketa ribadena. Puitu on kerge lõigata. Laiad säsikiired puuduvad KASK Puit on punakas või punakasvalge. Sooned on ristlõikes nähtavad heledate täppidena. Esineb pruune väärsäsisid. HAAB Puit on valge ja pehme (küünega kergesti kriimustatav). Aastarõngad on hästi eristatavad. 4 Joonis 1. Näide puiduliikide makroskoopiliseks määramiseks 5
Põhja-Ameerika lehtmets Punane tamm Ameerika punatammi on perekonnas umbes 400 liiki, neist Euroopas on 20 liiki. Nad on levinud peamiselt Põhja-Ameerika idaosas. Punane tamm kasvab tavaliselt 20-30m kõrguseks laiuva võrega puuks. Tüve kõrgus on 10-15m ja läbimõõt sellel kuni 1 m. Lülipuit on roosakas kuni punakaspruun. Põhjapoolsemate puude puit on heledam kui lõuna omadel. Punasel tammel on ameerika tammedest kõige suurem leviala ning selle aastarõngad on selgest näha. Tüvekoor on sile ja hallikas. Pungad on kahevärvilised ja võrsest eemalehoiduvad. Lehed on kuni 20cm pikad ning sügavate väljalõigetega. Punane tamm õitseb peale lehtimist, juunis. Isaõied paiknevad 2-3 kaupa eelmise aasta võrsete tippudes. Emasõied on noortel võrsetel samuti 2-3 kaupa lehtede kaenlas. Tõrud on neil noorelt rohelised ning valminult läikivpruunid. Muidu on tamm külmakindel, tal on hästi arenenud juurestik ning mullastiku suhtes küllaltki
mõne looma urgu. Munasid on 1-150, oleneb liigiti. Kilpkonnad elavad kaua, tavaliselt 90-150 aastaseks kuid suured maakilpkonnad aga 200 aastaseks. Kilprüü Kilpkonnaliste rüü koosneb luuplaatidest, mis on kokku kasvanud roiete ja selgrooga ning moodustab ühtlaselt tugeva pantseri. Enamikul kilpkonnadel on rüü kaetud enam-vähem võrdsete sarvkilbistega. Iga kilbis kasvab iseseisvalt ning neil on näha aastarõngad, mille järgi saab hinnata kilpkonna vanust. Kilkonnal on võimalus ka oma rüü sisse pageda erinevatel põhjustel. Nahkkilpkonnal on luuline rüü kuni 2 m pikk ja kaalub kuni 600 kg. Kilprüü ja jalad Kilpkonna kilbi kuju näitab tavaliselt milline on tema elukeskkond. Maismaal elavatel kilpkonnadel on tavaliselt kumer ja kõrge kilp, mis pakub neile kaitset kiskjate eest. Neil on tugevad ja jämedad jalad, mis suudavad kanda rasket kilprüüd
8. Plastne deformatsioon- materjali kuju mõjuva jõu eemaldamisel ei taastu 9. Betooni hooldamine-> luuakse soodsad kivistumistingimused: *niiskuse säilimine 10-15 päeva jooksul(selleks pealispind kinni katta kilega) *kasta 1-3x päevas *kui tsement ei ole tardunud, tuleb betooni kaitsta sademete eest, et tsementi minema ei uhutaks 10. Mahukahanemist põhjustab: *suur tsemendi hulk betoonis *suur vesitsement tegur * peene täitematerjali suhteliselt suur osakaal *kuiv kasutuskeskkond 11. Aastarõngad, säsi(kõige sees), korp(koor; kõige peal)->niin->mähk; maltspuit(lülipuit seal sees pool ei ole eristatav), lülipuidul on malts ja lülipuit eristatavad 12. Külmakindlus on materjali omadus veega küllastunud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuskaotuseta. Isel külmatsüklitega-> vees immutatud materjali külmutamine ja taas üles sulatamine (tellisel 12 tüklit, kõnniteeplaadil 100) 13
vertikaaltranspordi. Kui sooned esinevad terve aastarõnga ulatuses, siis on tegemist hajulisoonelise puiduliigiga. Jämesooned kevadpuidus: rõngassoonelised. Vaigukäigud esinevad nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt. Vaigukäikude sisepinnal olevad epiteelrakud toodavad vaiku, mis kaitseb vigastuste eest (okaspuidu parenhüümrakud). Vaigukäigud esinevad männil, kuusel, seedril, lehisel ja nulul. 7. Millal tekivad kasvavas puus aastarõngad ja millistest osadest see koosneb? Mis on nende aastarõnga osade ülesanneteks kasvavas puus? Aastarõngad tekivad puidus kasvuperioodide peegeldusena, seega võib aastarõngas vahel koosneda ühest kasvurõngast. Aastarõngad koosnevad kevad- ja sügispuidust. Kasvavaspuus on sügispuidu ülesandeks mehaanilise tugevuse tagamine ning kevadpuidul toitainete tangensiaal suunaline transport. 8
et tema ehitus ja omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põhisuunad. Puidu makroskoopilist ehitust vaadeldakse kolmes läbilõikes ehk kolmes suunas: *Ristlõikes ehk otslõikes *Radiaallõikes *Tangentsiaallõikes Puidu makroskoopilise ehituse elemendid: *aastarõngad *maltspuit ja lülipuit *sooned *säsikiired *vaigukäigud *säsi Aastarõngad Puidu ristlõikepinnal on näha kontsentrilised ringid ehk aastarõngad. Elusa puu areng on tsükliline; kevad-suvi-sügis on kasvuperiood – puu kasvab jämeduses ja pikkuses ning talvel puu puhkab – kasv seiskub. Kasvuperioodi alguses on puidu juurdekasv kiire ja tekkivad rakud on õhukeseseinalised – kevadpuit. Kasvuperioodi lõpul aga, on juurdekasv aeglane ja tekkivad rakud on paksuseinalised – sügispuit. Nad mõlemad on erineva ehituse ja välimusega. Seesmine säsipoolne osa on kevadosa ehk kevadpuit, mis tekib kasvuperioodi esimesel poolel
Välisosa ehk maltspuit Puusepatooted, nõudlikud kasutuskohad Säsi Aknalengid ja -raamid, ukselengid Aastarõngad Mööbel, liimpuitkilp Kandekonstruktsioonid, sarikad, Puit on tugev ja kerge. Kui arvestada ehitusmaterjalide kaalu, on puit teised tugikonstruktsioonid kõige vastupidavam. Õhukuiva kuuse- ja männipuidu tihedus (kg/m3 kohta) on ainult 1/13 terase ja 1/4 betooni tihedusest. Välisvoodrilauad
Välisosa ehk maltspuit Puusepatooted, nõudlikud kasutuskohad Säsi Aknalengid ja -raamid, ukselengid Aastarõngad Mööbel, liimpuitkilp Kandekonstruktsioonid, sarikad, Puit on tugev ja kerge. Kui arvestada ehitusmaterjalide kaalu, on puit teised tugikonstruktsioonid kõige vastupidavam. Õhukuiva kuuse- ja männipuidu tihedus (kg/m3 kohta) on ainult 1/13 terase ja 1/4 betooni tihedusest. Välisvoodrilauad
Kliima suhtes on arukask vähe nõudlik, külmakindel ja talub hästi kontinentaalset kliimat. Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik, eelistab kergemaid liivsavi- või saviliivmuldi, väga kuivadel muldade kiratseb põõsana (näiteks nõmmemetsades). Ei talu kõrget põhjavett. Juurestik on tugev, Hästi arenenud, kuid sügavale ei lähe. Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud rakenduse. Kase puit on tugev elastne, nõrgalt läikiv, peenetoimne ja hästi poleeritav. Kase aastarõngad on raskesti nähtav. Kase puitu kasutatakse vineeri-, mööbli-, suusa-, ja pooli tööstustes . Samuti sobib kase puit hästi kütteks. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest. Karjala kask on üks arukase vorm, mille puit on väga kõva, raskesti lõhestatav ning kirju punastest, lilladest, roosadest, kollastest ja valgetest toonidest. Nikerdamiseks sobivad suurepäraselt kasepahad mis on tekkinud suure hulga uinuvate pungade kasvamisest. Pahkadel
Juuremugulad võivad esineda nii üheaastastel (daalia) kui mitmeaastastel taimedel (begoonia). 10.Mis on mükoriisa (selgitage lähemalt). Mükoriisa e seenjuur on juure tippudega sümbioosis elavad seenhüüfid. Seen, mis elab taime juurel, toitub selle rakkudest saadavatest orgaanilistest ainetest ja samal ajal varustab taime mullast võetud vee ja selles lahustunud mineraalainetega. 11.Mille tagajärjel tekivad mitmeaastase puittaime varres (tüves, okstes) aastarõngad? Aastarõngas tekib kambiumi perioodilise tegevuse tagajärjel. 12.Kuidas ühe- ja kaheidulehelisd taimed üksteisest erinevad juhtkimpude ehituse poolest? Üheidulehelised- juhtkimbud asetsevad üle kogu põhiparenhüümi korrapäratult hajutatult. Kaheidulehelised- juhtkimbud asetsevad floeemi ja ksüleemi vahel ühe või mitme kihina. 13.Mis on varre ülesanded? 1) kannab lehti ja pungi 2) ühendab lehti ja juuri
Munad paigutavad nad tavaliselt liiva sisse, vahest ka lehekõdusse. Kilpkonnade eluiga on liigist olenevalt 80-150 aastat. Kilpkonnaliste kilprüü koosneb seljakilbist ja kõhukilbist. Rüü koosneb luuplaatidest, mis on kokku kasvanud roiete ja selgrooga ning moodustab ühtselt tugeva pantseri. Enamikul kilpkonnadel on rüü kaetud sümmeetriliste sarvkilbikestega. Sarvkilbikeste ja luuplaadikeste õmblused ei ühti - see annab kilpkonnale erilise tugevuse. Kilbistel on näha aastarõngad, mille järgi saab hinnata kilpkonna vanust. Kilpkonna kilbi kuju oleneb tavaliselt tema elukeskkonnast. Maismaa kilpkonnadel on kõrge ja kumer kilp ja tugevad ning jämedad jalad. Veekilpkonnadel on lamedad, voolujoonelised kergemad kilbid. See on ujumise kergendamiseks. Peale selle on veekilpkonnade eesjalad muutunud loibadeks ja ka tagajalgade varvaste vael on ujulestad. Pehmenahalise kilpkonna luurüüd katab pehme nahk ning neil ei ole sarvkilbiseid
materjal,koosnedes kergematest ja raskematest osadest ränipuiduks.Ränipuit on tumedam,vaigu ja lingiinirikkam,samuti vaheldumisi.Aastarõngaste laius oleneb kliimaoludest,mullastikust,sellest kui kõvem.Lehtpuu puidus koondub puidumass kõveruse e koormatud koha palju on tema ümber teisi puid.Kui puu on jõud küpsemasse ikka,aeglustub ta välispoolsesse osasse ja seda nim tõmbepuiduks.Sellise puidu kiud kasv,tekivad puu perifeerses osas kitsamad aastarõngad,mis on puu üheks pikemad,sisald rohkem tselluloosi ja vähem lingiini ning on heledama raieküpsust näitavaks tunnuseks.Lehtpuude juurdekasv toim ajaliselt kauem värvusega.Puidu keemiline koostis-1)tselluloos 40-50%;2)hemitselluloos 25- ning soodsate kasvuting korral võivad lehtpuudel aastarõngad laieneda 35%;lingiin 20-30%.Üldjoontes: 6%vesinik ,43% hapnik,0,1% sügispuidu arvelt
Maa aine differensatsioon tuumaks, vahevööks ja Maa kooreks toimus ilmselt Maa arengu varastel etappidel. Vanimad kivimid Maal n avastatud vanusega 3,5 .. 3,6 (4,2) miljardit aastat. See aeg vastab ilmselt ajale, millal oli toimunud soojusvöö.. Geotektoonilised hüpoteesid: Maa paisub/ tõmbub kokku?? Mandrid triivivad, ei triivi??? Geoloogia & AEG Kui kaks sündmust toimusid Maa erinevates punktides, kumb sündmus oli noorem, kumb vanem · Aja kulgvajab ainelist tõestust. Näiteks: aastarõngad puudel · Tõestatud peab olema aja kulu ühemõttelisus · Aja faktor peab olema eraldatud mudest faktoritest. Näiteks: aeg ja suur pindala · Lokaalsete sündmuste regionaalseks rööbistamiseks peavad olema regionaalsed sündmsed, mis on jälgitavad kõikjal · Selleks, et väljendada mingit ajalõiku peab teada olema Ajaga seotud probleeme uurib ja sündmuste rööbistamisega tegeleb stratigraafia. Stratigraafia peaks andma vastuse järgnevatele küsimustele:
väiksema veesisalduse poolest (kuusk, nulg, pöök) EHITUSMATERJALID 2 Korp – puu väline kaitsekiht Niin – korbaalune kiht, kus liiguvad toitemahlad Mähk – niine ja puidu vaheline õhuke kiht, kus moodustuvad uued rakud Puit – tüveosa, mille moodustavad aastarõngad Säsi – puusüda, mis koosneb nõrkadest, pooleldi lagunenud rakkudest PUIDU KEEMILINE KOOSTIS Puidu raku struktuur erinevate suurendustega EHITUSMATERJALID 3 TÄHTSAMAD PUU LIIGID Mänd • Eesti levinuim puuliik. Lülipuiduline. • Suhteliselt kerge, küllalt tugev, suure vaigu sisaldusega.
ja arvatavasti ka lõpeb pehme ilmaga, mistõttu raiemaht väheneb veelgi, kui eelmine aasta. Kui 2018. aastal raiuti 12,7 miljonit tihumeetrit puitu, siis 2019. aastal raiuti 11,3 miljonit tihumeetrit puitu. 6. Millist puitu kasutatakse: paberit, mööblit, sauna ehitamisel, parketis, pelletid. Saun ja mööbel - Abahhipuitu kasutatakse saunalaudade tegemiseks, samuti vineeri- ja mööblitööstuses. Lääne-Aafrika abahhipuule on iseloomulik kollakas toon ja hästi nähtavad aastarõngad. Puit on pehme ja imab hästi niiskust. Seetõttu kipub abahh pikemal kokkupuutel niiskusega pehkima ja ehitusel on oluline tuulutusvõimalus. Kui konstruktsiooni aeg-ajalt põhjalikult tuulutada ja kuivatada, siis peab abahhipuit vastu isegi aastakümneid. Abahh kuulub haisupuuliste sugukonda, mistõttu pole toore puidu lõhn kuigi meeldiv. Kuivamisel kaotab puit õnneks oma aroomi. Saunasid tehakse ka haavapuidust.
Tüve läbimõõt on tavaliselt 0,6-1,2 meetrit, kuid heades kasvutingimustes võib ulatuda kuni 2 meetrini. Lülipuit on tavaliselt tume šokolaadipruun, tihti lillaka või punaka varjundiga. Maltspuit on hele (kahvatukollane) kuid aurutades muutub peaaegu sama tooni lülipuiduga. Must pähklipuu on sitke, mõõdukalt vastupidav, kerge sillerdava läikega puit. Ta on ühtlase jämeda tekstuuriga, kiud on enamasti sirged kuid võivad olla ka lainelised. Aastarõngad on selgesti eristatavad. Säsikiired ei ole silmaga nähtavad. Kasvutingimused Must pähklipuu kasvab segametsades tempera- tuuridel vahemikus 7°C põhjapool kuni 19°C lõunas. On teada juhuseid, kus must pähklipuu suudab taluda ka -43°C pakast, kuid see on pigem erand. Must pähklipuu on tundlik pinnase suhtes, ta kasvab ideaalselt niisketel viljakatel muldadel. Kõige paremini kasvab liivastel, savistel muldadel.
Praegugi saab teha neist aga ravitoimega kohvi. Ravimina on laiemalt levinud noorte tammede koor, millest tehakse kas pulbrit või keedist. Selle sissevõtmisel saab abi kõhulahtisuse korral, suu ja kurgu loputamisel aga vabanetakse suus olevatest põletikest, naha peale määrides aitab lööbeid kõrvaldada, põletushaavu parandada ja jalgade higistamist vähendada. Kindlasti peab rääkima veel ka tammepuidust, mis on hästi kõva, vastupidav ja kaunis, tema aastarõngad tulevad eriti selgelt esile. Huvitav on ka see, et kui paljud teised puud kaotavad vees ligunedes suure osa oma väärtusest, siis tamm muutub vees üha hinnalisemaks: ta muutub peaaegu mustaks, ilus muster tuleb veel paremini nähtavale ja puit muutub ülikõvaks ning miski ei suuda talle enam kahju tekitada. Selline puit on eriti hinnatu puidukunstnike poolt. Tamme kasutatakse veel laialt kauni mööbli, parketi ja vineeri tegemiseks, kuulsad on tammepuust vaadid
Tamm on ühekojaline puu, kuid õied on ühesoolised. Õied on väikesed, kuni 2 mm läbimõõdus. Isasõies on 610 tolmukat. Õitseb mais. Vili on tõru. Tõrud küpsevad septembris-oktoobris. Nad on pruunid, 1,53,5 cm pikad ja asuvad rohelises hoidikus, mis neid kinni hoiab, kuid katab ainult umbes veerandi ulatuses. Tõru on pika, 38 cm pikkuse varre otsas. Maailmas on rajatud tammeistandusi. Tammepuit on kõva ja vastupidav, sellist vajatakse mööbli jaoks ja siseviimistlustöödel. Aastarõngad eristuvad selgesti. Puidu tihedus on 720 kg/m³. Tamm on tähtsal kohal ökosüsteemides. Arvukad putukad elavad tamme lehtedes, õites ja tõrudes. Tõrud moodustavad väärtusliku toiduallika pisiimetajatele ja lindudele, kes talveks tõrusid endale tagavaraks korjavad. Eriti tuntud on selle poolest oravad ja pasknäärid. Loomad ja linnud matavad tõrusid vigastamatul kujul maha ja need lähevad sageli kasvama.
Suure deformeeritavuse tõttu võetakse puidu survetugevuseks risti kiudu tinglikult pinge väärtus, millest alates kaob lineaarne seos pinge ja deformatsiooni vahel. Vastav survetugevus määratakse valemi nr 7 ja graafiku abil. 2 4.5. Tabel 4-1 Puidu niiskus sisaldus, tihedus antud niiskusel, tihedus 12% niiskusel, survetugevus, survetugevus niiskusel 12%, aastarõngad 4.8. Proovikeha mass, g 4.9. 4.10. Mõõtmed, cm 4.15. K 4.16. S esk urve 4.11. T 4.12. T 4.17. Kes 4.18.
ära. Kui oks langeb (murdub) tüve lähedalt, kattub murdekoht uute kasvavate puidukihtidega. Okaspuudel tekivad kinnikasvamise koha peale kühmud, lehtpuudel aga haavandid. Kinnikasvanud oksa nimetatakse umboksaks. Need asuvad harilikult tüükapalgis. Kühmude ja haavandlaikude pealispinna lõikamisel tekivad kurrud. Kui surnud oks aja jooksul maha ei lange või murdub tüvest kaugemal, siis kasvavad tema aluosa ümber uued aastarõngad, millel pole oksaga mingit sidet. Need on lahtised, kokkukasvamata oksad. Erinevad oksad Kokkukasvamata oks väljalangemata surnud oks, mille ümber on kasvanud puit. Terve oks ümbritsevast puidust veidi tumedam mädanemistunnusteta oks. Sarvoks kõva surnud oks, mis on läbi imbunud tõrvsete vaikudega ja muude värvivate ainetega. Värvusega oks mädanemise algstaadiumis olev oks. Pehkoks mädanemise teises staadiumis olev okaspuit, mis
· Neg. · Kegesti süttiv · Hügroskoopne (niiskuse sisaldus kõikub) · Heterogeenne (ebaühtlase struktuuriga materjal) · Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad tema tugevus, mõõtmed ja soojapidavus · Puidu tugevus ja soojusjuhtivus on tema erinevates suundades tugevalt erinev · Materjali omadusi mõjutavad kasvuvead · Puitu kahjustavad mitmesugused rüüvlid ja mädanikud · Suured töötlemiskaod PUU SISE- EHITUS · Aastarõngad moodustub aasta jooksul puu kasvuperioodil. · Eristatakse varast ja hilist aastaringi osa · Männim, seedril, lehisel, tammel ja mõnel teisel puuliigil on välimised aastarõngad heledamad, sisemised tumedavad · Maltspuidulisteks, kus lülipuit puudub(kask, lepp, haab ning valgepöök) TÄHTSAMAD PUU LIIGID · Mänd Eesti levinuim puuliik · Kuusk küpsepuiduline, sisaldab männist vähem vaiku (vähem vastupidav kõdunemisele)
Saar – Rõngassooneline lülipuiduga. Maltspuit lai, kollakasvalge, lülipuit hallikaspruun. Väikesed sooned asetsevad sügispuidus laialipaisatult või grupiti ja moodustavad nii 2-3 kitsast radiaalset riba. Lepp – Hajulisooneline ilma lülipuiduta. Puit on punakaspruuni värvusega. Esinevad laiad säsikiired. Ristlõikes on väärsäsikiired tuhmide, läiketa ribadena. Puitu on kerge lõigata (küünega kriimustada). 7. Millal tekivad kasvavas puus aastarõngad ja millistest osadest see koosneb? Mis on nende aastarõnga osade ülesanneteks kasvavas puus? Aastarõngad tekivad puus kasvuperioodide peegeldusena, seega võib üks aastarõngas teatud klimaatilistel tingimustel koosneda ka enamast kui ühest kasvurõngast. Nt troopilistes puiduliikides esinevad tumedamad ja heledamad vöödid peegeldavad nende liikide kasvukohale iseloomulikke vihma- ja põuaperioodide vaheldumist.
aga väikese diameetriga kitsaid trahheiide ning rohkem puidukiude ja põhikudet. Teisksüleemi moodustumisel lõpetab esiksüleem funktsioneerimise, protoksüleem hävib, kuid protoksüleemis leidunud säsirakud võivad funktsioneerida veel aastaid. Varre keskosas asuv säsi võib olla sekundaarsete kudede poolt kokku surutud. Kõige selgemini on aastarõngaste piirjooned nähtavad okaspuudel. Lehtpuudest eristuvad aastarõngad hästi rõngassoonelistel liikidel. Aastarõngaste kevad- ja sügisosa erineb siin mõnevõrra värvuse, suuremal määral aga tiheduse poolest. Kevadosa koosneb suure läbimõõduga trahheedest, mis ristlõigul on vaadeldavad augukeste selge reana. Sügiseses osas on ülekaalus puidukiud ja väiksema läbimõõduga trahheiidid. Varjatud rõngassoonelistel liikidel paiknevad kevadosas rohkearvulised suured trahheiidid, sügiseses osas on need
Selle pede eksami vastused: AINEVAHETUS EHK METABOLISM Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas väliskeskkonnast või sünteesivad ise. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: · Assimilatsioon sünteesiprotsessid (vaja energiat, ainet, ensüüme). Raku tasemel anabolism. · Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism. Taime ja looma erinevused Taimed Loomad raku ehitus: rakukest puudub plastiidid puuduvad vakuoolid puuduvad ainevahetus: autotroofsed heterotroofsed varuaine: tärklis rasvad keha p...
· Puhkeperiood novembrist veebruarini. Puude kasvamine seisab sel ajal. Mingeid muutusi peamiselt ei toimu. · Mobiliseerimisperiood märts ja aprill. · Kasvuperiood maist juulini. Sel ajal toimub puudes kasvamine uue puidu tekkimine. · Hoiustamise periood augustist oktoobrini. Puidurakud, mis sellel ajal tekivad, on väikese sisemahuga, paksu kestaga ja tumeda värvusega. Sellise tsüklilise kasvu tagajärjel moodustuvad aastarõngad, mis on tüve ristlõikel nähtavad. Aastarõngaste abil saame määrata puude vanuse. Puidu koostisosad Kõige rohkem leidub puidus tselluloosi ( 40-50% ) .Tselluloos on looduslik polümeer. Tselluloos on kiulise ehitusega aine, ta on tugev ja küllaltki kõva. Tselluloos ei lahustu üheski tavalises lahustis. Tselluloos põleb hästi. Tselluloosi summaarne valem on C6H10O5. 3 Ligniini sisaldus on puidus 20-30%
tärklis ja mitmesugused rasvad. Kevadel, vegetatsiooniperioodi algusestoodab kambium suuremõõtmelisi ja õhukeseseinalisi trahheiidirakke, mistõttu näib kevadpuit ristlõikes heledamana. Hilispuit koosneb rohkem paksuseinalistest ja väiksemamõõtmelistest trahheiididest, mistõttu näib tumedamana. Hilispuit eristub nähtavalt järgmise aasta kevadpuidu heledamatest rakkudest, andes selliselt võimaluse värvuskontrasti abil aastarõngaid omavahel eristada. Aastarõngad paiknevad konsentriliste ringidena üksteise kõrval, moodustades puutüve ristlõikel iseloomuliku joonise. Kevadpuidu trahheiidides toimub põhiline vee tõusev liikumine, hilispuidu trahheiidid annavad tüvele mehhaanilise tugevuse. Mitmel okaspuuperekonnal leidub enamasti hilispuidus trahheiidide vahel ka vertikaalseid vaigukäike (männi perekond). Vertikaalsed vaigukäigud on vooderdatud parenhüümirakkudega (epiteelrakkudega), mille seintes asuvad lihtpoorid. Parenhüümirakud
Suurused, mida kasutatakse vähem, on tähistatud tühja ringiga. Üldlevinud pikkused on vahemikus 1,85,4 m, samm on 0,3 m. Paksus/laius * need materjalid on tavaliselt järelsaetud, mistõttu nende nimilaius on 2 mm võrra väiksem. Höövelmaterjali suurused. Vähemkasutatavad suurused on tähistatud tühja ringiga. Paksus/laius LIIMPUIT Liimpuiduks nimetatakse talasid või poste, mis koosnevad mitmest kokkuliimitud puitelemendist ja mille süüd ehk aastarõngad asetsevad pikisuunaliselt. Puitelement võib laiuses koosneda ühest või mitmest osast. Liimpuidu toorainena kasutatakse peamiselt kuusepuitu, nähtava koha jaoks mõnikord ka männipuitu. Sügavimmutatud konstruktsioonidele sobib ainult männipuit. Enamasti kasutatakse kõikides kandvates liimpuitkonstruktsioonides ilmastikukindlat liimi, mis kuulub U-klassi. Sellisel juhul ei seata kasutuskoha niiskusele piiranguid. Kandurite enimlevinud laiused on 90, 115, 140, 165, 190 ja 215 mm.
Töödeldud pinnal esinevad mikrokonarused ehk pinnakaredus Lõikeinstrumendi pöörlevast liikumisest tulenevad lained ehk kinemaatiline laine Puidu jääkpingetest tulenevad ebatasasused . Pinnakaredus on detaili pnna reljeefi moodustavad suhteliselt väikese sammuga ebatasasused, mida vaadeldakse teataval kindlal alal ehk lähtepikkusel Puidu pinnakareduse moodustavad : Puidu anatoomilise ehituse elemendid ( aastarõngad, sooned) Lõikeprotsessi käigus tekkinud ebatasasused (n3äri tera poolt tekitatud jäljed) Jääkpingetest tulenevad ebatasasused tekivad sellest, et tera muljub puitu lõikamisel teatud määral kokku Selline kokkusurutud puit taastab pärast töötlemist oma esialgse oleku . Seega tõusevad rohkem kokkusurutd puidu piirkonnad töödeldud pinnast kõrgemale, moodustades pinnale ebatasasusi . Kinemaatiline laine ’
korrapäratult laialipillatuna (üheidulehelised). Nende arv sõltub taimeliigist ning kasvutingimustest. Üheidulehelistel ja osadel kaheidulehelistel taimedel puudub juhtkimbus kambium ning juhtkimp säilitab kogu taime eluea jooksul algse ehituse. Sellist ehitustüüpi nimetatakse suletud juhtkimbuks. Kaheidulehelistel ja enamikul paljasseemnetaimedel esineb kambium, seega ka teiskasv, ning juhtkimp on avatud. 22. Aastarõngad. Kasvuperioodil moodustab kambium endast sissepoole puidurakke ehk ksüleemi, millest omakorda moodustuvad aastarõngad. Aastarõngad on puidu igaaastane juurdekasv. Aastarõngaste laiuse järgi saab määrata puidu kasvutingimusi, visuaalselt hinnatapuidu tihedust ja kõvadust ning määrata puidu vanust. 23. Varre tüübid: puitunud ja rohtne, mono- ja polükarpne. Jagunevad rohttaimed(ühe-kahe-ja mitmeaastased) ja puittaimed(puud, põõsad, puhmad).
Nende arv sõltub taimeliigist ning kasvutingimustest. Üheidulehelistel ja osadel kaheidulehelistel taimedel puudub juhtkimbus kambium ning juhtkimp säilitab kogu taime eluea jooksul algse ehituse. Sellist ehitustüüpi nimetatakse suletud juhtkimbuks. Kaheidulehelistel ja enamikul paljasseemnetaimedel esineb kambium, seega ka teiskasv, ning juhtkimp on avatud. 22.Aastarõngad. Kasvuperioodil moodustab kambium endast sissepoole puidurakke ehk ksüleemi, millest omakorda moodustuvad aastarõngad. Aastarõngad on puidu igaaastane juurdekasv. Aastarõngaste laiuse järgi saab määrata puidu kasvutingimusi, visuaalselt hinnatapuidu tihedust ja kõvadust ning määrata puidu vanust. 23.Varre tüübid: puitunud ja rohtne, mono- ja polükarpne. Jagunevad rohttaimed(ühe-kahe-ja mitmeaastased) ja puittaimed(puud, põõsad, puhmad). Monokarpsed(aediiris,emaputk,mets-harakputk)- õitsevad 1x elutsükli jooksul, polükarpsed(har. merikapsas, mänd, pärn) mitu korda. 24
pöök,pähkel,vaher,pärn,kask,lepp,haab, Liigitamine 1. Kõvad puiduliigid-tamm,saar ,pöök,valge pöök ,vaher ,pähkel. 2. Pehmed puiduliigid-lepp,haab,pärn,pappel 3. Keskmise tugevusega-pärn Tamm · Tamm on lülipuiduline rõngassooneline,maltspuit on kitsas 1-4 cm kollakas valge värvusega,erineb teravalt hallikast pruunis lülipuidust. · vees seistes muutub tamm väga tumedaks siis kutsutakse seda mustaks tammeks. · aastarõngad on hästi eristavad,sooned silmaga nähtavad,säsikiired väga tugevalt arenenud.t · ammepuit on väga tugev,vastupidav,kõva,nii seenhaigustele,bakteritele kui õhule,hästi säilib vees ning omab ilusat tekstuuri ja värvust. · materjali pinnast kaldselt välja tuleva sooned teevad materjali koredaks ja halvasti poleeritavaks.ilusa välimuse tõttu kasutatakse mööblitööstuses täispuiduna,liimpuiduna,katte vineerina.tugevuse ja paiduvuse tõttu valmistatkse
Eriti tuntud on selle poolest oravad ja pasknäärid. Loomad ja linnud matavad tõrusid vigastamatul kujul maha ja need lähevad sageli kasvama. Seetõttu enne seda, kui inimesed tammesid istutama hakkasid, oli pasknäär põhiline tamme levitaja. Kasutamine Foto 10 Tamme puit Maailmas on rajatud tammeistandusi. Tammepuit on kõva ja vastupidav, sellist vajatakse mööbli jaoks ja siseviimistlustöödel. Aastarõngad eristuvad selgesti. Puidu tihedus on 720 kg/m³ Vanimad ja suurimad puud Tamm on pikaealine puu. Ta võib elada mitusada, isegi tuhatkond aastat vanaks. Paljusid vanemaid puid on tagasi Page 13 of 14 Tallinna Ehituskool lõigatud või isegi juurevõsudeni maha raiutud. Mõlemad kärpimistehnikad pikendavad puu eluiga ja võib-olla ka tervist.
JQTKUQPVCCNXQQFTKVGMQQUMCUWVCOKUV×JGNHCUUCCFKNMWPCUGGPWCD tavaliselt rohkeid liiste ja tehniliselt keerukaid detaile. Valige ehitisele ja ümbritsevale loodusele sobiv vertikaal- või horisontaalvoodri lihtne lahendus ja säilitage konkreetne üldilme! Vertikaalvoodrid Kasutades vertikaalvoodris peensaetud puitmaterjali, paigaldage lauad südamikupoolega väljapoole. Pöörake ka tähelepanu õigele aastarõngasuunale ja võimalikele saagimisest moodustunud karva- dele, nii et aastarõngad ja saagimiskarvad oleksid suunaga alla. 2. Voodrilaudade paigalduspõhimõte. 2 Vertikaalvoodrilauad paigaldatakse aastarõngaste suunaga allapoole. Lisaks soovitatakse lauad panna südamikuga väljapoole.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
