Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Aasia riikide käekäik läbi 20. sajandi - Jaapan, Hiina ja India". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mandzu, kodusõda, hiroshima, nagasaki, repressioonid, pakistan, alluma, pearl, jaapanis, tiib, zedong, aasia, nõudmist, suurbritannia, tuumapommid, hiroshimale, dünastia, massirepressioonid, keskvalitsus, deng, xiaoping, majandusreformid, mahatma, gandhi, revolutsioon, võimuvõitlus, 1895, 1904, saari, kontrollile, astumine, maavarasid, ründaminesisetülidest haaratud maaks, mida teised suurriigid olid omavahel mõjusfäärideks jaganud ning selle küljest ka tükke endale hõivanud. · 1911 noorhiinlaste revolutsioon · 1912 Sun Yat-Sen kuulutab Nankingis vabariigi. Mongoolia ja Tiibet kuulutavad end iseseisvaks · 1927 1936 Guomindangi võim - demokraatlik · 1928 Hiina ühendamine · 1928 luuakse Punaarmee · 1937 1945 Hiina-Jaapani sõda · 1946 algab kodusõda · 1949 Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamine, Mao Zedongiga eesotsas (1.okt) · 1958 Suur hüpe · 1966 Suur proletaarne kultuurirevolutsioon · 1976 Mao Zedongi surm · 1989 Taevase Rahu väljaku veresaun, Hiina jääb kommunistlikuks INDIA: · 1885 India Rahvuskongress · 1920. aastate lõpul saavutas Rahvuskongressis mõjuvõimu rühm, mille eesotsas seisis India hilisem kauaaegne peaminister Jawaharlal Nehru. Nehru pooldajate arvates ei
aastal Butõrka vanglast Veebruarirevolutsiooni tulemusel antud amnestiaga. MAAILMAREVOLUTISOON ● Maailmarevolutsioon tähendas kommunistide püüdu haarata võim maailmas. ● Prooviti luua nõukogude vabariike Euroopas.(Ungaris) SÕDA POOLAGA ● 1909-1921 toimus Nõukogude-Poola sõda, mis lõppes enamlaste lüüasaamisega. ● Poola vägesid juhtis J.Pilsudski. KODUSÕJAS JÄID PEALE PUNASED ● 1920.aastaks oli suurenm osa Venemaast punaste kontrolli all ● Kodusõda lõppes 1922 TULEMUSED ● Inimelul polnud enam tähtsust ● Venemaa oli sõjast laostunud. ● Säilis inimeste jaotamine omadeks ja võõrasteks ● Nõukogude Venemaa jäi muust maailmast isoleerituks. EESTI ISESEISVUMINE (3.10.2017) Mobilisatsioon ● 100 000 mobiliseeriti ● umb 10 000 ei tulnud sõjast tagasi Sõja mõju Eestile ● Kindlustuste ehitamine ● raha väärtuse langus ● sõjaväeosade majutamine
rahu sõlmimist Loosung: Rahu, Leiba, Maad Bolševike juht: Lenin Petrogradi Nõukogu juht- Lev Trotski (Leiba Bronštein) Bolševike võimuhaaramise ettevalmistaja Bolševikke rahastas Saksamaa Rahastamisega oli seotud Aleksander Keskküla Oktoobripööre Oktoobir lõpul 1917 võtsi bolševikud võimu enda kätte. Ajutine valitsus kukutati Esimese otsusena otsustati sõlmida rahu Saksamaaga Kodusõda venemaal Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid 6.detsember 1917 soome 16.veebruar 1918 leedu 24.veebruar 1918 eesti 11.november 1918 poola 18.november 1918 läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia 1917a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu Kodusõda algas mais 1918
1. Vietnami sõda 1959-1973 Pärast 2 MS lõppu kuulutas kommunistid välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi 1. 1946 Prantsusmaa ja Suurbritannia hakkasid Vitnami vastu tegevust 2. Okupeeriti maa Lõunaosa 3. 1954 sõlmiti Genfis kokkulepe, mille alusel jagati Vietnami kaheks osaks mööda 17 paraleeli Põhja Vietnam 1. Hanoi 2. Toetab NSVLiid 3. Sotsialismi ülesehitamine Lõuna Vietnam 1. Saigon 2. Kuulutati välja Vabariik 3. Toimisid rahvuskogu valimised 4. Toetas USA 1959 alustas opositsioon relvastatud võitluse eesmärgiga kulutada valitsust ja ühineda Põhja Vietnamiga USA sekkus sisetülidesse sest, 1. Kartis kaotada strateegilist mõjupiirkonda Kagu-Aasias 2. Andis relvastust 3. Toetas ta sõdurite väljaõpet 1961 sekkus USA otseselt 1. Pommitas Põhja=Vietnami 2. Kasutas keemiarelva USA jaoks muutus
läksid kaasa sellepärast, et riik oli langenud suurde stagnatsiooni. Tekkisid tugevad liikumised. Kuulutas 1.jaanuaril 1916 ennast uueks keisriks. Intelligents oli kohe selle vastu ja eelkõige Liang Qichao. Üks nendest reformide juhtidest alates 100-päeva reformide ajast. Ta oli üks konstitutsioonilise monarhia pooldajatest. Kui esimesed reformistid tekkisid olid erinevad grupid. Tema oli kesktee pooldaja. Jaapani eeskujul, õppis Jaapanis. Et oleks riigis keiser, aga samas parlamentaarne riigi juhtimine. Huvitaval kombel, kuigi oli jaapani nõudmistega nõus, Jaapani pool poliitilises võitluses ei olnud Shikai poolt. Omad plaanid. Sõjaväekubernerid ei olnud sugugi Shikai pooldajad. Hakkasid sõjaväelised kokkupõrked riigis. Yuan Shikai armee kaotas võitluses ja ilma armeeta ei olnud tal palju jõudu. Militaarse taustaga, sõjaväekindral, ei osanud teistmoodi riiki valitseda. Ilma selleta tühi koht.
Konstitutsiooniline monarhia. Parlament - cortez. Parteisid oli palju. Riigi poliitikas oli tähtis koht sõjaväel ja katoliiklikul kirikul. Sõjaväes oli liiga palju ohvitsere ja muid kõrgemaid auastmeid. Näiteks oli 150 sõduri kohta 1 kindral. Armee iseenesest oli konservatiivne. Ainsateks kaasaegseteks väeüksusteks olid õhulaevastik ja merelaevastik. Kodusõja puhkedes jäid need vabariiklaste poolele. 1902 sai kuningaks Alfonso XIII. Kukutati 1936. Hispaaniast sai vabariik. Algas kodusõda. 5 Rahvusküsimus oli lahendamata. Autonoomiat nõudsid endale kataloonia, baskid (kes on euroopa põliste elanike keltide järeltulijad). Rahvusküsimus on lahendamata siiamaani. 1.6.3 VÄLISPOLIITIKA Hispaania kaotas oma ameerika kolooniad. 20. sajandi alguses sai endale osa Marokost. Võitluses Maroko pärast tõusis esile ohvitser Francisco Franco. Hiljem sai temast gaudillo - juht hispaania keeles. 1.7 ROOTSI 1.7
suurele sõjalisele ülekaalule ning ulatuslike alade hõivamisele, ei https://www.youtube.com/watch? õnnestunud jaapanlastel Hiina keskvalitsust alistuma sundida. Sõjaga v=C21ryAHjqy8 kaasnesid jaapanlaste poolt teostatud ulatuslikud massirepressioonid (nt Nankingi veresaun 1937 detsembris, mille käigus hukkus 250-300 tuhat inimest). HIINA Teise maailmasõja lõpuks 1945 oli Hiina vaesunud. 1946 algas Hiinas uus kodusõda. Mao Zedongi juhitud kommunistid said sõjalist ja majanduslikku abi NSV Liidult, Chiang Kaisheki Guomindang omakorda USA-lt. Seega oli tegu tüüpilise Külma sõja aegse konfliktiga, kus suurriigid sõdisid teineteisega oma liitlaste kaudu. Vaatamata USA abile ei suudetud peatada kommunistide edasitungi Lõuna-Hiina suunal ning Guomindangi vägede riismed ja Hiina Vabariigi keskvalitsus olid sunnitud 1949 põgenema Taiwani saarele.
*1803 Prantsusmaalt Louisiana ära ostmine *1819 Florida leping *1848 Texase annektsioon *1848 Mehhikooo territooriumi hõivamine. *“Saatuse manifest”- eesmärk laiendeda rannikult rannikule. *”Monroe Doktriin”- hoiatus eurooplastele mitte sekkuda Ladina- Ameerikasse, Ameerika tagahoovi. Sõjad ja sõjalised sekkumised: 1801-1805 Tripolys(piraatlus). 1817 sissetung Floridasse. 1845-1849 Mehhiko-Ameerika sõda. *1861-1865 Kodusõda. 1865-1913: Majandus kasv ja ekspordi buum: Laienemine Alaska, Hawai, Panama kanal. 1913-1933: Esimene globalisatsiooni ajastu. Isolatsioon (RLst keeldumine); Suur depressioon, millele järgnes oma majanduse kaitsmine; konflikt- I MS, sõjalised tegevused Mehhikos ja Venemaal sealsetel revolutsioonidel. 1933-1945: Laienemine: maailm muutub, ÜRO, WTO; IMF; Nato, USA maailma suurvõim; Konflikt- II MS, Külma sõja algus.
Saadeti 130 000 inimest abitöödele, kuid väikse osa neist tuli tagasi. Tegelikult ei saavutatud Pariisi rahukonverentsil midagi (ei kaotatud välismaalaste privileege, ei saanud tagasi Saksamaale kuulunud valdusi) Kokkuvõttes siis oli Hiinas maailmasõja eel kaks jõudu: Chang Kaiseheki juhitud valitsus Nankingis ja Loode-Hiinas kommunistid, keda ei suutnud valitsus kontrollida. Page 2 of 1 Kodusõda Pärast Jaapani kapituleerumist haaras kommunistlik Hiina Rahvavabastusarmee oma valdusesse Mandzuuria, saades enda käsutusse kogu relvastuse, mis Punaarmee oli jaapanlastelt ära võtnud. Nii läks kontroll Kirde- ja Põhja- Hiina üle HKP kätte. (ca veerand riigi territooriumist). Ülejäänud ala kuulus veel Goumindangile. 1946. aasta kevadel algas mõlema vahel jälle kodusõda. 1949. aasta aprillis langes kommunistide kätte Nanking.
1934 Autoritaarse korra kehtestamine Lätis 1934 Hitler saab Saksa presidendiks 1935 Itaalia sissetung Etioopiasse, Saksamaa asub looma uut sõjaväge, NSVL ja Prantsusmaa vastastikuse abistamise leping 1935 Wehrmahti rajamine, juutidelt võetakse kodanikeõigused 1936 BerliiniRooma telg 1936 Kolmikpakt 1936 Saksamaa liidab endaga Austria 19361939 Hispaania kodusõda 1938 K.Päts saab presidendiks 1945 ÜRO rajamine 194655 peronism Argentiinas 1947 Berliini blokaadi algus 1947 India ja Pakistani iseseisvus 1948 Iisreli riigi loomine 1949 NATO rajamine, SLVSDV Saksa lagunemine 1949 Saksa lõhenem. 195053 Korea sõda 1951 San Francisco lepinguga sõlmitakse Jaapaniga rahu
Seda lepingut on peetud lepituspoliitika ( rahustamispoliitika) alguseks Sõjakuse kasv ● 1935.-1936.a. Itaalia-Etioopia sõda ● Rahvasteliidu majandussanktsioonid, Saksamaa toetus Itaaliale ● Sõja tulemusena: ● Selgus, et Rahvasteliit ei suuda kaitsta nõrku väikeriike agressiooni vastu ● Hakkas kujunema Saksa-Itaalia koostöö ● 1936.a. Saksamaa viis väed Reini demilitariseeritud tsooni Hispaania kodusõda 1936-1939.a. Hispaania kodusõda Põhjus: monarhistide soov kukutada vabariik ● Mässu juht Francisco Franco ● Mässajad said abi Saksamaalt ja Itaaliast ● Prantsusmaa ettepanekul rakendasid Euroopa riigid m ittevahelesegamispoliitikat ● Euroopa riikides vabatahtlike liikumine- i nterbrigaadid Hispaania kodusõda 1.aprillil1939.a.vabariik langes Sõja võitsid mässajad, sest: ● mittevahelesegamispoliitika ● Saksa-Itaalia toetus vabariiklaste ühtsuse puudumine
) 1930ndatel internatsionaalne stiil. Tuulest viidud. Atlandi ookeani ületamine lennukil Charles Lindbergh. Teine maailmasõda 1935. tühistas Versailles' lepingu, astus välja Rahvasteliidust, loobus Locarno lepingu täitmisest, Itaalia ründas Etioopiat, 1936. Hitleri väed Reini demilitariseeritud tsoonis. Saksamaa ja Jaapan Kominterni- vastane pakt. Hiljem liitus Itaalia ja teised. Hispanias tuli võimule Rahvarinne(kommunistid), algas kodusõda. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot, vabariiiklasi. 1938. Nõudis Hitler Austria natside vabastamist ja nende juhi nimetamist valitsuse eesotsa. 13. märtsil teostust austria ansluss. Tsehhoslovakkias süüdistas tsehhe, et need olevad neid taga kiusanud ja nõudis Sudeedimaa loovutamist. 29. septembril Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa, Saksamaa Müncheni sobing. 1939. esitas Hitler ultimaatumi Leedule. End kuulutas iseseisvaks Slovakkia, hõivati ülejäänud Tsehhoslovakkia. MRP
tahtnud sattuda katoliikliku Iirimaa alluvusse. Sellal, kui iirlased võitlesid vabariigi eest, abistasid protestandid Inglismaad. Neid nimetati unionistideks või lojalistideks. Põhja-Iirimaa 6 krahvkonda said Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi koosseisus omavalitsuse, kus võim läks täielikult protestantide kätte. Selline Iirimaa lõhestatus pidi olema vaid ajutine, 1921.a. leping nägi ette tuleviku Iirimaad ühtsena. 1922. a. suvel puhkes aga Iirimaal kodusõda. Lahingud lepingu pooldajate ja vastaste vahel olid kohati ägedamadki kui iirlaste ja inglaste vahel. Võitsid kokkuleplased, võitis demokraatia. 1922.-1937. a. kandis Iirimaa ametlikult nimetust Iiri Vaba Riik, kus riigipeaks oli Inglise kuningas ja riigil olid dominiooni õigused. Iiri valitsusi juhtisid esialgu Sinn Feinist eraldunud Inglise-Iiri kokkuleppe toetajad, kes nimetasid oma partei ümber Fine Gaeliks (Ühinenud Iirimaa). 1920
Jutud tuumasõja võimalikusest ja võitmise võimalikusest oli kremli poolt suunatud. Muu maailm jagas olukorra ära, john kennedy suurim daavutus, et sõlmiti aug. 1963 kolmepoolne kokkuleppe tuumakatsete lõüpetamisest nsvl ameerika ühendriigid ja suurbritannia. Ei liitunud hiina ega prantsusmaa. Iraan õnnitles ameerikat, iraani süüdistati tuumarelva tahtmises, sellest iroonia. Hiina ja tuumarelv. Hina ametliku seisukoha järgi võiks maailm üle elada mitu edukat tuumarelva sõda. Jaapanis 2 tuumapommi ja elu läheb edasi. 1955. kui moodustati varssavi lepingu org. siis selle avaistungl oli hiina rahvavabariigi kaitsmeinister. varssavi olis ee koht, kus maeerika ja hiina diplomaadid kohtusid regulaarselt kuni ametlike suhete sisseseamdiseni 79. Väliselt halb, aga istutakse ninapidi koguaeg. 1958 alates hiina forsseerus suhetetervavndamist taiwani saarel ja andis märku, et on saart ründama . Läks sõnasõjaks , mis kestis pea 10 aastat. Toimus mingi insident ja peking esitas
Ühtlasi hakkasid nad moodustama oma sõjalisi grupeeringuid. Parempoolsetele jõududele oli see vastuvõtmatu ja nende juhtivaks jõuks olid sõjaväes teenivad ohvitserid. Nende ohvitseride seas kujunes välja neljaliikmeline juhtgrupp, kes otsustas läbi viia sõjalise riigipöörde. See sõjaline riigipööre ebaõnnestus, sest tööstuspiirkondades astuti riigipöörajate vastu välja ja riigipöörde asemel puhkes Hispaanias 1936 kodusõda. Ühel pool olid vabariigi pooldajad, teisel pool olid vabariigi vastased (kes ei olnud Rahvarinde tuumikuga nõus ja nad olid need kes tahtsid riigipööret). Rahvarinde vastaste juhiks kujunes Franco. 1936-39 toimuski Hispaanias kodusõda. Vabariigi pooldajad said toetust Nõukogude Liidult (kuna vabariigi pooldajate seas oli kommuniste) rahaline ja relvastuslik abi, lisaks instruktorid kes õpetasid relvastust kasutama. Vabariigi vastaseid toetasid Itaalia ja Saksamaa rahaline abi,
>eesmärk: riikide koostöö, hoidumine uutest sõdadest >õnnestumised: *oli riikidevaheliseks kõrgeima taseme suhtlusorganiks *oli eelkäijaks ja õppetunniks ÜRO loomisel >ebaõnnestumised: *USA ei liitunud, Saksamaa, NSVL jäid algul kõrvale, Jaapan ja Itaalia lahkuvad liidust (1933/37) *relvastuse vähendamine ei õnnestunud *Hispaania kodusõda *majandussanktsioonid ei toiminud 1920. aastatel hakati Versailles' lepingut uute lepingutega 'parandama' >1921.-1922 a Washingtoni konverents =>USA, Inglismaa, Jaapan nõustusid piirama laevastiku suurust; Hiina küsimuse arutelu >1922. a Genova konverents: otsiti lahendusi ilmasõjajärgse rahvusvahelise elu ja kaubanduse (maj) probleemidele *34 riiki, esimest korda ka Nõukogude Venemaa (lIng-Pr ei taha teha majanduskoostööd) =>1922
Berliini olümpiamängudelt tõi Kristjan Palusalu Eestile kaks kuldmedalit vabamaadluses ja klassikalises maadluses -------------------------------------------------------------------------------- 1937 Itaalia ühineb antikominterni paktiga Kujuneb SaksaItaaliaJaapani sõjaline liit november selgub Hitleri välispoliitiline kava: Hossbachi protokoll Saksamaa ettepanek Austriale sõja- ja tolliliiduks Algab Hiina-Jaapani sõda stalinlikud repressioonid Nõukogude Liidus -------------------------------------------------------------------------------- 1938 13. märts Austria an?luss märts - september T?ehhoslovakkia kriis 29. september Müncheni konverents (Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa): Sudeedimaa eraldadatakse T?ehhoslovakkia koosseisust ja antakse Saksamaale rajati Eesti Teaduste Akadeemia Tallinnas loodi Riigi Kõrgem Kunstikool (praegu Kunstiülikool); Konservatooriumi juurde rajati Riiklik Lavakunstikateeder
Kodusõda (1917-1923) Vastupanu nõukogude võimule algas selle eksisteerimise esimesest päevast peale. Intensiivne kodusõja periood Venemaal algas mais 1918. Venemaa väljaastumine sõjast sundis Antanti enda kontrolli alla võtma vene sadamad, et need sakslaste kätte ei langeks, algas liitlaste interventsioon ja otsene sekkumine kodusõtta. Antant püüdis toetada ja varustada vene valgekaartlasi, kes seisid keisrivõimu taastamise eest. 1919 tegid valged Antandi toel mitu katset kodusõda võidukalt lõpetada, lähenedes mitmel korral ohtlikult Moskvale ja Petrogradile. 1920 aasta lõpuks oli valgete kätte jäänud vaid Krimmi poolsaar. 1920-22 hõivas Punaarmee Aserbaidzaani ja Armeenia, kukutas Gruusia valitsuse, vallutas suurema osa Kesk-Aasia, puhastas valgetest ja jaapanlastest Kaug-Ida. 1922 ühendati Vene NSFV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-Kaukaasia NFSV Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide
Juuli algul olid sakslased ületanud Eesti piiri, 28.august oli võetud Tallinn. Kuid omariiklust ei taastatud, vaid Baltimaadest loodi Saksamaale alluv riigikomissariaat Ostland. Eesti kuulus selle koosseisu kindralkomissariaat Estlandina. Võim saksa sõjaväevalitsusel - Litzman, kohalikuks haldamiseks moodustati Eesti Omavalitsus, eesotsas Hjalmar Mäe. 3. USA sekkub sõtta – sõda Vaiksel ookeanil 7. dets 1941 - Jaapan ründas USA mereväebaasi Pearl Harborit Havai saarestikus. Järgmisel päeval kuulutas USA Jaapanile sõja - seepeale kuulutasid Jaapani liitlased Saksamaa ja Itaalia USA-le sõja. algas sõda Vaiksel ookeanil, kus oli esialgu edukas Jaapan - välksõda, mis kestis kuni märts 1942 (3,8 milj.km², sh. Malaisia koos Briti tähtsaima sõjalise tugipunktiga Singapuriga, USAlt Filipiinid, osa Uus-Ginead, suurema osa Indoneesiat,Birma, Saalomoni, Bismarcki ja Gilberti saared. Jaapani sissetung ähvardas Austraaliat ja Alaskat.)
vähenes, NSVL saavutas ülemvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas ning suures osas Aasias. Raudne eesriie – NSVL-i püüd eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast (II MS järgne periood, 40ndad); takistas lääneriike aru saamast, mis ida pool toimus, tõkestas läänelike väärtushinnangute levikut Venemaal. Lääneriigid pingutasid, er kommunistlikud parteid Lääne-Euroopas võimule ei pürgiks ega laiendaks mõju naaberriikidesse (nt Türki) Kreeka kodusõda – veriseim konfliks Euroopas pärast II MS; oli rahvuslaste ja kommunistide vahel (1946), rahvuslased jäid peale II MS lõpus hakkasid NSVL-i ja lääneliitlaste suhted jahenema: Lääneriigid tundsid, et Stalin üritab kehtestada oma võimu Euroopas o NL oli läänes üles ehitanud luurevõrgu o Kesk- ja Ida-Euroopas seati ametisse kommunistlikud valitsused o NL esitas territoriaalsed pretentsioone Türgile, keeldus vägesid Iraanist välja viimast
Allutada Lääne-Berliini majanduslikult Saksamaa lääneosale. Takistada NL plaani siduda Lääne-Berliin majanduslikult NL okupatsioonitsooniga KÜLMA SÕJA VALDKONNAD Võisteldi kolmes valdkonnas: A) Võidurelvastumine B) Poliitilise ülemvõimu pärast Euroopas C) Mõjuvõimu laiendamine kolmandasse maailma 1)ABC- relvad on massihävitusrelvad, nt tuumapommid, keemia- ja bioloogilised relvad 1945 a USA kasutas tuumapomme Jaapanis 1949 a katsetas NSVL 1952 a USA katsetas esimest vesiniku e termotuumapommi 1953 a NSVL 1950-60 a USA-s varjendite ehitamise buum 2)1950 a NSVL – kontinentide vahelised raketid tuumalõhkelaengu transportimiseks Veidi hiljem USA. Hiljem varustati raketid jagunevate tuumalõhkelaengu peadega( st üks rakett kannab mitut tuumalõhkelaengut, mis on sihitud eri sihtmärkidele). 3) 1980 a alustas USA „tähesõdade kava“ väljatöötamist e õhu- ja
Kuidas lõppes sõda Jaapani jaoks? Alguses Hiina kirdeosa jaapanlastel. Jaapani vallutused sõja ajal: Jaapan oli hõivanud briti valdused (Hongkong, Malaisia, Singapur, Brima); jaapanlased olid võtnud Prantsuse Kagu-Aasia kolooniad (Vietnam, Laos, Kambodza), USA-lt Filipiinid, Indoneesia. Ohustati juba Briti Indiat ja Austraaliat. 7.august.1941 ründas Jaapani lennuvägi ootamatult USA Vaikse ookeani laevastiku tähtsaimat baasi Hawaii saarestikus Pearl Harborit, sest - Oli vaja neutraliseerida USA merelaevastik, et kindlustada sellega Jaapani vägede edukas pealetung loodusvarade poolest rikastesse Kagu-Aasia piirkondadesse. - Tahtis luua ühtse Kagu-Aasia majandussüsteemi - Majanduse arendamiseks on vaja okupeerida kogu Kagu-Aasia, seda oleks takistanud USA sekkumine. Seetõttu otsustatigi lõplikult anda ameeriklastele ennetav sõjaline löök.
nõuti üha rohkem majandusreforme ja demokraatiat, mis viis Novotny tagandamiseni c) Praha kevad 1968: uueks parteijuhiks Alexander Dubcek inimnäoline sotsialism VLO tankid surusid reformipüüdlused maha A. Dubcek d) Gustav Husak uus parteiliider alates 1969: Moskva kuulekas käsutäitja alustas põhjalike puhastustega partei- ja riigiaparaadis 8.Hiina RV a) Kommunistliku Hiina tekkimine: pärast Jaapani väljatõrjumist (1945) taasjätkus kodusõda (1946-49), kus Guomindangi väed said lüüa ja tõrjuti Taivanile 1949 oktoobris kuulutati välja Hiina RV KP esimeheks Mao Zedong Hiina viimine suuriigiks juhtivaks riiklik sektor + industrialiseerimine ja kollektiviseerimine b) Suur hüpe (1958-60) kommunismi ehitamine võimalikult lühikese ajaga: kiirendati industrialiseerimist loodi rahvakommuune (ühismajandeid), kus tegeldi ka algelise tööstusega üle 7 miljoni väikese sulatusahju,
Tallinn 2010 Sisukord 1. Sammhaaval uue sõjani...................................................................................................................... 3 1.1 Uute konfliktide kujunemine........................................................................................................ 3 1.2 Hispaania kodusõda...................................................................................................................... 3 1.3 Austria ansluss.............................................................................................................................. 3 1.4 Müncheni sobing.......................................................................................................................... 4 1.5 Tsehhoslovakkia häving...................................................
Ajutine Valitsus (koosnes esialgu kodanlike parteide esindajatest), mis teostas riigivõimu (eesotsas G.Lvov; hiljem A.Kerenski). Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu (TSSN), kus olid esindatud vasakpoolsed / sotsialistlikud parteid. Nõukogu teatas, et toetab Ajutist Valitsust seni, kuni täidetakse TSSN nõudmisi. Põranda alt tuli välja Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei vasakpoolne tiib e bolševikud (enamlased), kelle juhiks oli Vladimir Uljanov (Lenin). Parteid rahastas Saksamaa, kes lootis, et enamlaste eestvedamisel toimub Venemaal revolutsioon ja Venemaa väljub sõjast. Venemaa muutus ajutiselt väga demokraatlikuks riigiks: lubatud olid kõik demokraatlikud vabadused; kehtestati poliitiline amnestia ja usuvabadus; lubati kokku kutsuda Asutav Kogu, mis määraks ära Venemaa edasise riikluse põhimõtted. Samas ei lahendanud Ajutine
Lootsid juhtida tähelepanu ühiskonna probleemidele: keeleküsimus, migratsioon, möödalaskmised noorsoopoliitikas. Prooviti inimlikustada reziimi; SOTSIALISM + EESTI 6 · Migratsioon püsiv elukoha vahetus (ränne). SOTSIALISM + EESTI 7 Vastupanu ja repressioonid Metsavennad ehk roheline pataljon. Metsas kommunistliku võimu eest pagenud mehed, osutasid otsest relvavõitlusega vastupanu okupatsioonireziimile. Metsavendlus oli peamiseks vastupanu vormiks 1944-53. 1) Mis põhjustel läksid inimesed metsavendadeks? Nad pagesid Nõukogude võimu eest või hoidsid kõrvale Punaarmee mobilisatsioonist, metsadesse oli jäänud mehi ka Saksa sõjaväes teeninud mehi 2) Mida lootsid metsa läinud inimesed?
Märtsis 1936 tühistas Hitler Locarno kokkulepped ja viis väed Reini demilitariseeritud tsooni. Oktoobris 1936 sõlmis Saksamaa sõpruslepingu Itaaliaga (Berliini-Rooma telg), novembris aga vormistas liitlassuhted Jaapaniga (Antikominterni pakt, Itaalia liitus sellega aasta hiljem). Itaalia oli selleks ajaks okupeerinud Etioopia ning Jaapan Kirde-Hiina. Saksa-Itaalia koostöö ja relvavõimsuse proovikiviks kujunes Hispaania kodusõda 1936-39, milles mõlemad toetasid kindral Francisco Francot. Märtsis 1938 okupeeris Hitler Austria ning liitis selle Saksamaaga (Anschluss). 29. septembril 1938 sõlmisid Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia ja Prantsusmaa Müncheni kokkuleppe, mille alusel valdavalt sakslastega asustatud Sudeedimaa eraldati Tsehhoslovakkiast ja liideti Saksamaaga. 15. märtsil 1939 okupeeris Hitler ka ülejäänud Tsehhi, moodustades seal Bõõmi- ja Määrimaa protektoraadi
märts 1938). Seejärel teostasid uuel rahvahääletusel toetas rahva enamus ühinemist Saksamaaga. Lääneriigid (Inglismaa ja Prantsusmaa) kriisi ei sekkunud. Saksamaa ja Itaalia lähenemine 1930. aastate teisel poolel aitas omakorda kaasa sellele, et Itaalia oli loobunud oma seisust poliitikast Austria iseseisvuse toetamisel. Austria inimressurss ja majandus võimaldas Saksamaal efektiivsemalt valmistuda Teiseks maailmasõjaks. c) Teiste riikide (näiteks Jaapan) tegevus; Hispaania kodusõda: Tüli vasakpoolse reforme soovinud valitsuse ning konservatiivide vahel. Valitsuse toetajaid nim vabariiklased, vastupoolt frankistid. Mõlemal poolel liitusid vabariiklased. Vabariiklasi toetas ka NSV Liit, frankiste Saksamaa ja Itaalia. Kodusõda 1936-1939, mille tulemusena kaasas võimu kindral Franco. Hispaania kodusõda oli äärmiselt verine konflikt- umbes miljon hukkunut. Itaalia: Saksamaa liitlane Itaalia, kus juba 1922 aastast oli valitsisjuhiks Benito Mussilini,
Seda eelkõige valijaskonna muutumisega. Neil õnnestus ka valitsus moodustada (1924 ja 1929-31). 1936.aastal suri kuningas George V ja võimule sai tema poeg Edward VIII. 1936. aasta sügisel loobus troonist oma venna kasuks. Tema naine ei sobinud. Chick oli kaks korda enne abielus olnud, mitteaadlik. Briti impeerium kujundati ümber Briti Rahavaste Ühenduseks. Dominioonideks olid Kanada, Lõuna-Aafrika, Austraalia ja Uus-Meremaa. Iirimaa Enne ms hakkas kodusõda puhkema. 1916 puhkes ülestõus. 1918, I ms lõppemisega toimusid Iiri parlamendi valimised. 1919-21 IRA Välispoliitikas püüti hoida tasakaalu, võideldi kommunismi. Rahvarinne Töönädala seadus 5 päevane töönädal Reparatsioone vähendati. Saksamaal (eeldame). Saksamaa hakkas arendama lepituspoliitikat. Erinevatele Prantsuse sammudele ei vastatud. Idapakt. Venemaa 1917. aasta alguseks kujunenud revolutsiooniline situatsioon. Põhjusteks oli:
) - tööstuse kiire areng; - reparatsioonimaksud Sksm-lt. Välispoliitika - pürgis valitsevaks jõuks Euroopas; - vastuolud Sbr-i ja USA-ga; - katsed Saksamaa isoleerimiseks. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel. Põhifakte 1917. veeb veebruarirevolutsioon, Nikolai II kukutamine 1917. okt oktoobrirevolutsioon, Ajutise valitsuse kukutamine, Lenini valitsuse võimuletulek 1918. 3 märts Bresti rahuleping Saksamaaga 1918 20 kodusõda 1922 NSV Liidu moodustamine 1924 Lenini surm 1928/29 NEPist loobumine, kollektiviseerimise, industrialiseerimise algus, Stalini diktatuuri kujunemise algus 1932-33 näljahäda Ukrainas 1937/38 massirepressioonid NSV Liidus 1939 23. aug mittekallalatungipakt + salaprotokollid Saksamaaga/MRP Veebruarirevolutsioon 1917 Põhjused Keiser Nikolai II (1894 -1917) autoriteedi langus. Keisrinna Aleksandra ja
· Saksamaa pidi loovutama sõjatehnikat, vedureid, vaguneid, veoautosid jne · Kukutati valitsevad dünastiad · Rahu tingimused tekitasid sakslastes kibestumist · Tekkis müüt revolutsiooni reetlikust noahoobist selga võidukale saksa armeele. · Surma sai umbes 10 miljonit ja haavata 20 miljonit inimest · Pärast sõda suri grippi umbes 20 miljonit inimest. · Tekkis niinimetatud kadunud sugupõlv 3. Revolutsioon ja kodusõda Venemaal 1917a Märtsist novembrini 1917a märtsis sai Venemaal võimule Ajutine Valitsus, mida esialgu juhtis Georgi Lvov, hiljem Aleksandr Kerenski. Rahvale lubati demokraatlike vabadusi ja Asutava Kogu kokku kutsumist. Ajutine Valitsus pidi oma tegevuses arvestama nõukogude survega. Ajutine Valitsus püüdis riiki kriisist välja tuua. Seati sisse riiklik vilja ja kütuse monopol, rikastele pandi lisamaksud, seati sisse progressiivne tulumaks. Ajutine Valitsus otsustas esimeses
1935 kehtestati üldine sõjaväekohustus 3. sõlmiti Inglise-Saksa mereväe kokkulepe, mis oli Versailles'i lepingu kahepoolne revideerimine. Selle alusel võis Saksamaa rajada sõjalaevastiku ja omada sealhulgas ka allveelaevu. 4. Saarimaa taasühendati Saksamaaga. 5. 1936 viis Saksamaa Rheini demilitariseeritud tsooni relvad. Saksamaa vajas liitlasi. Selleks sõlmiti 1936 aasta oktoobris Itaaliaga Berliin-Rooma telg ja novembris Jaapanis antikominterni pakt. /.../ MRP 23. august 1939 Järelikult 1939. aastaks olid Versailles'i rahulepingu sätted muutunud tühisteks, mida keegi enam tõsiselt ei võtnud. Näiteks: 1. Saksamaa oli rikkunud mitut Versailles'i rahulepingu sätet, ka Inglismaa oli sellele kaasa aidanud. 2. Kuigi Euroopas olevate riikide piirid olid kuulutatud puutumatuteks, olid Euroopa kaardilt 1939. aastaks kadunud kolm riiki: Austria, Tsehhoslovakkia, Albaania.
Juunipööre. 22.juuni – Prantsusmaa kapituleerumine. 6.august – Eesti inkorporeeriti NSV Liidu koosseisu. Kolmikpakti sõlmimine Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. 194 22.juuni – Saksamaa kallaletung NSV Liidule. 1 14.august – Atlandi harta sõlmimine USA ja Suurbritannia vahel. Saksa okupatsiooni algus Eestis. 7.detsember – Jaapan ründas Pearl Harbour`i; USA astus Teise maailmasõtta. Detsember – Moskva lahinguga peatati ajutiselt Saksamaa pealetung idarindel. 194 4.-7.juuni – Midway merelahing USA ja Jaapani vägede vahel. 2 23.oktoober – algas El Alameini lahing Egiptuses. 21.august – algas Stalingradi lahing (kuni 1943 veebruar). 194 4.juuli-23.august – Kurski lahing; Saksamaa viimane 3 pealetungikatse idarindel.
annaabi.ee 
