Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Aasia ja aafrika maade konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
dünastia, mandzu, haridus, qingi, islamimaad, mandzud, sissetung, hong, islamimaades, sultan, keiser, zanr, kommete, kõrv, sikhid, uurima, valitsejad, ekspansioon, araabia, meka, kaliifi, osmani, tuntuks, muhammad, surus, egiptus, arendas, visalt, seisuslik, rahulolematus, armee, 1644, hierarhia, seisid, repressioonid, kirjanduselu, nimetust, ametlikuharidusreformile-avati palju koole, valmistati ette õpetajaid, kirjutati õpikuid. Hakati rajama riiklikuid ülikoole Tokyos(1877), Kyotos(1897).Jaapani kunst säilitas oma rahvusliku eripära. 1889. aastal avati Tokyo Kaunite Kunstide Kool, mille eestvedamisel arenes kiiresti rahvuslikus stiilis maalikunst, skulptuur ning tarbekunst. 2. Hiina Riigi valitsemine käis alla, võimude omavoli ja maksud suurenesid, tekkis onupojapoliitika ja seadusetus.Riikliku nõrkust kasutasid ära mandzud. Nende kaheksa lipu armee tungis 1644. aastal Põhja-Hiinasse, mis vallutas Pekingi. Võimule tuli Mandzu ehk Qingi dünastia (1644- 1912). Ühiskondlik hierarhia korraldati ümber-valitsevaks eliidiks kujunesid mandzud, neist madalamal seisid lojaalsed hiina ametnikud, mõisnikud,sõjaväelased.Hiina lihtrahvas moodustas õigusteta alamkihi. Hiina mehed pidid ajama pealae paljaks ja kasvatama kuklasse patsi.Rahvuslikud mõtteavaldused tõid kaasa repressioonid. Mandzu dünastia keiser Kangxi
teaduse ja muu kultuuri areng, moslemi kaupmehed ei olnud suutelised võistlema Euroopa omadega, kellel oli paremad sõiduvahendid, odavamad kaubad ja tõhusamad relvad. Islami levik aeglustus ning paikadesse, kuhu islam oli jõudnud hilja, imendus islamikultuur lihtsalt kohalikku tavaolustikku, suutmata end täielikult maksma panna. Probleeme tekitas islamiühiskonnale ka Euroopa ekspansioon ning kristliku tsivilisatsiooni globaalne levik uusajal, millele avaldasid islamimaad nii moraalset kui ka sõjalist vastupanu. Vaatamata püüdlustele eralduda muust maailmast ning tõrjuda välja kõik euroopalik, tuli islamimaadel lõpuks ikka kohaneda Euroopa kultuurimõjudega, nagu näiteks trükikunst, ilmalik haridus, teater jms. Islami ranged dogmad, Koraani ja sunna sätted aga nöörisid ühiskonda edasi ning islamist taganejaid ähvardas surmanuhtlus. Ühtlasi tärkasid uued liikumised ka islamiühiskonnas, kus ühed pooldasid edasist uuenemist,
Islam ja islamimaad 19. sajandil Arengusuundumused Pärast Kalifaadi kokkuvarisemist 13.saj. jäi islamimaades nii ühiskonna-ja kultuurielu kesiseks. See toimus tasapisi ja seda ei onud kohe kõikjal märgata. Islamiriikide valitsejaid elasid edasi luksuses, moseed olid täis palverändureid. Kui see kõik jättis vaid välise mulje. Islami ranged dogmad piirasid hariduse ja teaduse, kunsti ja kirjanduse arengut. Moslemi kaupmehed ei suutnud võistelda Euroopa kaupmeestega, kellel olid paremad tingimused. Nad püüdsid eemale tõrjuda kõike euroopalikku. Islamist taganejaid ähvardas surmanuhtlus
korruptsioon, onupojapoliitika, seadusetus. Tekkis rahulolematus riigi sisekorraga,seal hulgas ka Kesk-Hiina haritlaskonna seas, kelle loodud uuendusliikumine nõudis valitsemisreformi, sõjaväe reorganiseerimist, põllumajanduse ja hariduse edendamist, sõnavabadust. Põhja-Hiinas alustas salaühing ,,Valge Lootos" 1622.aastal mässu, mis viis 22 aastat hiljem Mingi dünastia kukutamiseni. Hiina sisemist nõrkust kasutasid ära mandzud, kes tungisid 1644. aastal Põhja-Hiinasse ja 40 aastaga õnnestus neil vallutada kogu Hiina. Võimule tuli Mandzu e Qingi dünastia. Ühiskond korraldati ümber: valitsevaks eliidiks mandzud, neist aste madalamal hiina ametnikud, mõisnikud ja sõjaväelased. Lihtrahvas moodustas alamkihi. Alistumise tunnusena pidid hiina mehed ajama pealae paljaks ja kasvatama kuklasse patsi. Kuid hiinlased ei andnud alla. Tekkis palju uusi salaühinguid(,,Triaad", ,,vanemate Vendade Ühing" jt), kelle
Hiina Hiina ühiskond 16. 18. sajandil Püsis keskaegne seisulik süsteem, Mingi dünastia lõpusajanditel koondus võim pealinnades ja provintsides eunuhhide kätte, riigi valitsemine käis alla, võimude omavoli ja maksud suurenesid, kõikjale tungis korruptsioon, onupojapoliitika, favoritism ja seadusetus. Paljudes maapiirkondades ja linnades tegutsesid opositsioonilised salaühingud. 1622. aastal alustas salaühing ,,Valge Lootos" mässu, mille tagajärjel kukutati Mingi dünastia. Mandzude armee tungis 1644. aastal Põhja-Hiinasse ja vallutas varsti kogu Hiina. Võimule tuli
MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Osa võttis 27 Saksamaa ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotanud riikide esindajaid Pariisi aga enne rahulepingute allakirjutamist ei kutsutud. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass- Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja saadeti laiali kindralstaap; 3) Saksamaa ei tohtinud omada lennuväge ega allveelaevu, kusjuures kitsendava
Hiljem sai ta koos budismiga Jaapani ametlikuks religiooniks. Sintoismil puuduvad pühakirjad (on vaid rahvusajaloo ürikud) ja usuline seadustik. Sintoismil puudub oma teoloogia, küll aga on moraaliõpetus, mis järgib suures osas konfutsianismi. Olulisel kohal on perekond, loodusearmastus, füüsiline puhtus ja kaide-esivanemate vaimude kummardamine - 4 sintoismi alustala. Kõige tähtsam jumal Amaterasu. Hiina kultuurimõjude sissetung Yamato perioodi (300-710) võib pidada jaapani keskaja alguseks, tekkisid traditsioonilise elu muutused. · Koerast tulnud sisserändajate vahendusel tutvuti hiina hieroglüüfkirjaga, mis pani aluse jaapani kirjakeelele · Uusasukad tõid endaga kaasa ka uusi oskusi põllunduse ja käsitöö vallas · Samuti jõudis Jaapanisse ka konfutsianism ning budism Budismi ning shinoto pooldajate vahel tekkisid ägedad lahkhelid. Peale shinoto pooldajate
Keisririigi teke : Osastisriikide vahelised sõjad lõppesid 221 eKr võitja ühendas oma võimu alla kogu Hiina ja võttis endale nime Shi Huangdi. Püüdis tõsta enese autoriteeti ja kärpida sõjaväelise aristokraatia mõjuvõimu. Saatis riigi eri piirkondadesse asevalitsejad, käskis ühtlustada kaalu- ja mõõdusüsteeme ja kirjaviisi. Lisaks suurele ja kuulekale ametnikkonnale tugines keisri võim ka hiiglaslikule armeele, mida kasutati Hiina müüri ehitamiseks. Võimule tuli Hani dünastia (209 ekr 220 pKr). Hani keisrid jätkasid kohaliku sõjalise aristokraatia võimupiiride kärpimist, ei edutanud riigiametisse mehi mitte päritolu vaid teenete ja hariduse põhjal. Pandi alus kindlale maksusüsteemile. Kiri kujunes riigi tekkega samal ajal. Hieroglüüfe maaliti pintsliga paberile, hieroglüüf tähistab sõna. Tehnoloogia ja majanduse areng : 7 saj eKr hakati Hiinas rauda töötlema. Õpiti ka rauda sulatama ja vormidesse valama. Sai alguse malmivalu
Cambyses II (530522) Cabyses II ajal riik laienes ja võim suurenes. Jätkas igas mõttes oma isa Kyros II head poliitikat ning vallutas juurde ka Egiptuse. Tema poliitika selline, et kui piirkondade maksud on makstud, siis valitseja piirkonna haldamisse ei sekku. Et oma võimu Egiptuses legitimiseerida, kuulutas Cambyses end vaaraoks ja väitis, et on viimase vaarao tütrepoeg, samuti Egiptuse jumalate Ra, Horose ja Osirise kehastus. Formaalselt rajas ta Egiptuse 27. dünastia, mis kestis kuni aastani 404 eKr. Ta hukkus, olles teel suruma maha Pärsias puhkenud ülestõusud. Tema surma asjaolud on jäänud mõistatuslikuks. Herodotos, kelle jutustus on peamiseks allikaks Vana-Pärsia ajaloo kohta, väidab, et ta läks hulluks ja tegi enesetapu. Teised allikad aga väidavad, et ta hukkus õnnestujuhtumi läbi. Igal juhul puhkes impeeriumis segadus ning mõnda aega valitses pealinna Pasargadaed - end Cambysese vennaks nimetav mees, kes
vastu. Mõõgavendade ordu loomine (tegutses 1202 – 1236). Frantsisklaste ja dominiiklaste kerjusmungaordude loomine. Ristisõda Prantsusmaal ketserliku katarite liikumise mahasurumiseks. Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer 2 Mongolite sissetung Kesk-Aasiasse, Lähis-Itta ja Vene vürstiriikidesse. Pariisi ülikoolis tegutses teoloogiaprofessorina skolastik Aquino Thomas (1225 – 1274). 1291.a. – moslemid vallutasid Akra - viimase ristisõdijate tugipunkti Lähis-Idas. 14.s 1307 – Prantsuse kuningas Philippe IV Ilus keelustas Templirüütlite aj ordu tegevuse.
oli tähtsaim munga- ja nunnaordu keskaja esimesel poolel bolsevik enamlane, kommunist Venemaal blokaad riigi eraldamine sõjalise jõuga või majanduslike ja poliitiliste vahenditega, et sundida teda esitatud tingimusi vastu võtma bojaar rüütliseisusesse kuuluv kõrgaadlik Venemaal kuni 18. sajandi alguseni Bourbonid Prantsuse revolutsiooni eel ning Napoleoni järel Prantsusmaad valitsenud dünastia braahman preester muistses Indias, kuulus kõrgeimasse kasti ja tema ülesanne oli kuulutada jumalasõna budism religioon, mis rajanes Gautama Buddha õpetusel ja tekkis Indias u 500 aastat eKr hinduismi kõrvale Bütsants Ida-Rooma keisririik keskajal D daaklased praeguse Rumeenia piirides üle Doonau jõe paiknenud Daakia riigi elanikud, kelle kuninga väe keiser Traianus aastail 98 117 pKr raskes võitluses purustas ja Daakiast sai Rooma provints debatt väitlus deism 17
maapäev Vana-Liivimaa seisuste esindusorgan maffia kuritegelik organisatsioon majanduslik liberalism seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini majordoomus kuninga kojaülem Frangi kuningriigis, 7.-8. sajandil tõusid Frangi riigi tegelikeks valitsejateks; ülemteener malm kuumaks aetud vedel rauasulam, mida saab valada vormidesse mandzud Kirde-Hiina hõim, kes tulid 17. sajandil Hiinas võimule ja rajasid Mandzu dünastia manifest riigivalitsuse pidulik kirjalik pöördumine elanikkonna poole manufaktuur käsitööl ja tööjaotusel põhinev tööstuse varasem vorm; käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. Manufaktuurid tekkisid Euroopas hiliskeskajast alates ja levisid senisest ulatuslikumalt varauusajal marksism Karl Marxi seisukohtadel põhinev poliitiline õpetus, mis taotles ühiskonna
maapäev Vana-Liivimaa seisuste esindusorgan maffia kuritegelik organisatsioon majanduslik liberalism seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini majordoomus kuninga kojaülem Frangi kuningriigis, 7.-8. sajandil tõusid Frangi riigi tegelikeks valitsejateks; ülemteener malm kuumaks aetud vedel rauasulam, mida saab valada vormidesse mandzud Kirde-Hiina hõim, kes tulid 17. sajandil Hiinas võimule ja rajasid Mandzu dünastia manifest riigivalitsuse pidulik kirjalik pöördumine elanikkonna poole manufaktuur käsitööl ja tööjaotusel põhinev tööstuse varasem vorm; käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. Manufaktuurid tekkisid Euroopas hiliskeskajast alates ja levisid senisest ulatuslikumalt varauusajal marksism Karl Marxi seisukohtadel põhinev poliitiline õpetus, mis taotles ühiskonna seniste aluste põhjalikku muutmist; sotsiaalse pöörde pidi ellu viima proletariaat, kes
poliitilist organisatsiooni ehk riiki, mis ühistegevust juhib ning kasu jaotamisest tekkinud tülisid lahendab. 4 aastatuhande teisel poolel tekkis kaheks üsna erinevaks piirkonnaks jagunenud Egiptuses - Ülem- ja Alam-Egiptuses - arvukalt väikeseid riigilaadseid moodustisi (hilisemad noomid ehk maakonnad). Järk-järgult, nende riigikeste vaheliste sõdade käigus, kujunes välja ühtne riik eesotsas vaaraoga. Esimese dünastia rajajaks peetakse Ülem-Egiptuse valitsejat Menest, kes IV aastatuhande lõpus Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendas. Egiptuse vaaraod olid (vähemalt egiptlaste arvates) taevast päritolu jumalkuningad, kes esindasid taevast jumalat (alul Horust, hiljem Ra-d) maa peal. Vaarao ülesandeks oli kehtestada maa peal kord, luua kaosest korrastatud kosmos, kus on võimalik tsiviliseeritud elu. Seda vaarao kordaloovat funktsiooni tähistasid egiptlased terminiga maat, mis üheltpoolt
Hiina, Jaapani ja Tiibeti usundid Hiina loodususund Hiinlastel kui iidsetel maaviljeluskultuuri kandjatel oli polüteistlik jumalatepere. Peajumalaks oli taevajumal Shang Di, kellele allus hulk loodus- ja viljakusjumalaid, häid ja kurje vaime. Õpetus maailmakõiksusest kujunes välja 2. - 1. at vahetuseks ekr: maailm on tekkinud ja toimib yangi ja yini printsiipide koosmõjus. Yang mehelik, valge, soe, loov, taevas. Yin naiselik, öine, külm, passiivne, maa. Nad on vastandid, kuid toimivad kooskõlas. Maailmas valitseb üleüldine toimimisseadus dao (kulg). Õpetust yangi ja yini rakendamisest igapäevaelus nimetati feng shui. Hiina loodususundile oli omane esivanematekultus, mida nagu matuserituaalegi toimetas perekonna meesliige. Tähtsal kohal oli toidu ja lõhnaainete ohverdamine. Hiljem kujunes välja omalaadne ohvriraha kui asendusohver. Esivanematekultus ja vastavad rituaalid on üle läinud ka konfutsianismi ja taoismi. Konfutsianism Usundi raj
on selle pühaduse aste väiksem, ta on tõest kaugemal. Samas väljendab kujunenud, de facto olukorda. Smrti-tekste nimetatakse vahel ka dharmasastra'teks (,,seaduseõpik"). Kuulsaim neist on ,,Manu smrti" (Manava dharmasastra) Manu seadused. Seda mainitakse tänapäeva Tai ja Birma põhiseaduste preambulas (samas India ei maini). Artha-tekstides on olulisim ,,Arthasastra", pikk, hiiglaslik tekst. Legendi järgi pani selle 4. saj eKr kirja Maurya dünastia peaminister Kautilya (,,Kavalpea") e Canakya Visnugupta. Samas arvatakse, et võib olla kirjutatud ka 4. saj pKr. ,,Arthasastra" on nõnda mahukas, et Kautilya ei jõudnud niikuinii seda üksinda kirja panna, tegu on pigem koolkonnaga. See on ,,Manuga" selges sümbioosis: Manu annab ette ideaali, ,,Arthasastra" räägib konkreetsetest asjadest, mida teha, kui ideaale rikutakse. See on ilmselgelt kasule orienteeritud tekst. Moraaliküsimusi siin ei käsitleta
vaimulikest Chlodovechi kindlad liitlased. Tüli koral mõne teise germaani rahvaga asus ristiusu kirik peaaegu alati frankide poolele. Nii tuli ristiusu vastuvõtmine frankidele suureks kasuks. 2) Koolikorraldus keskajal ( 23 ) Tõeliseks tarkuseks peeti seda, kui inimene järgis Jumala tahte. Kõik oluline oli kirja pandud piiblisse ja antiik autorite teostesse. Kooliharidust saadi kirikutest, vaimulikelt. Olid kloostrikoolid ja kirikukoolid. Haridus oli ladina keelne ning koolis õpetati 7 vabakunsti. Oli ka alam aste ja kõrgemaste. Alamastme moodustasid grammatika, retoorika, dialektika. Kõrgemastme moodustasid geomeetria, aritmeetika, muusika, astronoomia. Ülikoolis oli 4 erinevat teaduskonda. Esimene oli kunstiteaduskond, mis oli kohustuslik. Siis oli võimalik valida 3 teaduskonna vahel : teoloogia, juura, meditsiin. Ülikooli juhtis rektor. Ülikoolis oli 3 astet bakalaureus ( sell ), üliõpilane (õpipoiss) ja doktor
3) Frangi riik 5. sajandil sai Frangi riigi kuningaks Chlodovech. Frangi riik koosnes neljast suurest piirkonnast (Neutris, Austraasia, Burgundia, Alemannia). 7. sajandil oli laiskade kuningate ajajärk. Nad ei jõudnud riiki valitseda ning nad vajasid kojaülemaid. 7. sajandi lõpus läks see võim Pippiniidide kätte. Üks tuntumaid Pippiniidide suguvõsast on Karl Martell. Tema suurim tegu oli 732.aastal Poitiersi lahingu eestvedamine, et peatada araablaste sissetung Euroopasse. Karl Martelli poeg Pippin Lühike otsustas võtta endale kuningatiitli. Selleks oli tal vaja Rooma paavsti toetust. Viimane Chlodovechi soost kuningas tõugati troonilt ja saadeti kloostrisse. Aastal 754 võitis ta võitis ta oma väega langobardid. Pippin Lühikesest alguse saanud kuninglikku suguvõsat hakati kutsuma kardingide dünastiaks. Võimule tuli Pippin Lühikese poeg Karl. Koos Karliga tuli võimule ka tema vend Karloman. Karl Suur vallutas
aga poliitilist organisatsiooni ehk riiki, mis ühistegevust juhib ning kasu jaotamisest tekkinud tülisid lahendab. 4 aastatuhande teisel poolel tekkis kaheks üsna erinevaks piirkonnaks jagunenud Egiptuses - Ülem- ja Alam-Egiptuses - arvukalt väikeseid riigilaadseid moodustisi (hilisemad noomid ehk maakonnad). Järk-järgult, nende riigikeste vaheliste sõdade käigus, kujunes välja ühtne riik eesotsas vaaraoga. Esimese dünastia rajajaks peetakse Ülem-Egiptuse valitsejat Menest, kes IV aastatuhande lõpus Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendas. Egiptuse vaaraod olid (vähemalt egiptlaste arvates) taevast päritolu jumalkuningad, kes esindasid taevast jumalat (alul Horust, hiljem Ra-d) maa peal. Vaarao ülesandeks oli kehtestada maa peal kord, luua kaosest korrastatud kosmos, kus on võimalik tsiviliseeritud elu. Seda vaarao kordaloovat funktsiooni tähistasid egiptlased
· Riigivalitsemine ja seadusandlus koraani põhjale tehti sariaat, tegemist oli teokraatliku riigiga e. kaliifile kuulus nii ilmalik kui vaimulik võim. Vallutati alasid, et eemaldada konflikte, sest Araabia kalifaadis ei tohtinud riigisiseselt sõdida; mitte-islamiusulistelt nõuti makse. · Perekond: o Mehel võib olla kuni neli naist (peab suutma kõiki võrdselt ülal pidada) o Abielu ei tohi rikkuda (karistatakse) · Haridus ja teadus mektebes õpetati koraani lugema ja tundma, medreses õpetati ka õigusteadust, araabia keelt ja kirjandust, loogikat ja matemaatikat. Teaduses ei kardetud eksperimenteerida viinamarjaveinist eraldati puhast alkoholi; arenes farmakoloogia e. ravimiteadus; arendasid edasi matemaatikat; käsitleti kliima mõju inimesele; võtsid kasutusele Indiast pärit numbrid (tuntud kui Araabia numbrid).
inimene peab eetiliselt täiustuma ja selle kaudu on võimalik ühiskonda parandada. Maailma suurim budistlik org. 12 milj liiget. Rahvusvaheline. Uus Komeito religioone partei jaapanis suuruselt kolmas Hiina tsivilastsioon · Yangshao kultuur 500-2700. Kõige pikema järjepideva kultuuriga · Longshami kultuur 3500 2000 ohverdused/ annid loodusvaimudele ja esivanematele; esivanemate austamine ; rituaal · Xia dünastia 2060-1600 · Shang (Yin) dünastia 1523-1027 selle aja sees sündis kiri, arusaam väest , ennustamine · Zhou dünastia 1027 771 ( 221/256) tekkis arusaam tian-ist ( taevas) · Tian taevas Taevatahe tianming · Dao & yin-yang Esimesel aastatuhandel e.m.a Dao- kulg ; tee Ying yang ( vari-valgus, tume-hele) Viis elementi/ ürgollus · Konfutsianism 16.saj jesuiidid- hakkasid nii kutsuma Ru õpetlane
kitatanite vastu. Kuid churchanid vallutasid need alad, nähtes kui nõrgad kitanid on. Nad asutasid LÕuna- dünastiat. Valitsus ei saanud oma vahel põhajs läbi, nõrk sõjavägi, majanduslikult oli ka nõrgad ja nomaadid kasutasid seda ära. Churchanid lõid oma riigi, nad olid tugevad.' Kui tshid vallutasid põhja alad, keiser Huizong langes 1127 vangistusse. Eelmise keisri noorem poeg Gaozong ei langenud vangistusse. Koos Songi dünastia õunkonnaga põgenes lõunasse, kus nad rajasid uut linna. Sellest hetkest algas Lõuna-Songi dünastia, tasapidi said Lõuna-Hiina alad oma kontrolli alla. Suhteline stabiilsus saavutati üsna varsti peale kolimist, aga sellist hiilgust, nagu P-S ajal, ei saavutatud. Gaozongi ajal märgata tagasilööki, progress jääb tahaplaaniline. Probleemid – kuidas hoida lõuna ala nii, et seda uuesti ära ei vallutataks. L-S ajal vastasseis konservatiivide ja reformatistide vahel kaob ära
Hansa Liit Põhja-saksamaa, madalmaade ja liivimaa linnade liit Dominiiklaste ordu jutlustavate vendade ordu, ülesandeks oli levitada katoliikliku õpetust ja teha misjonit Frantsisklaste ordu katolike mungaordu, mille kord nõuab heategevust ja vaesust, panid rõhku haridusele Rekonkista araablaste väljatõrjumine Hispaaniast, tagasivallutus Tudorid Inglise kuningadünastia, 15-17 saj. Habsburgid Saksa dünastia, mis valitses ka Austrias, Tsehhis ja Ungaris Generaalstaadid kesk- ja varauusaegne seisuslik esinduskogu Prantsusmaal Ketser usust kõrvalekalduja, väärusuline Inkvisitsioon katoliku kiriku juurdlus ja kohtu organ, ülesanne välja seletada kiriku vaenlased ja neid karistada Oikumeeniline ülemaailmne Munk erakuna või kloostris elav meesaskeet ( usulise vennaskonna liige) Nunn kloostris elav ja nunnaordusse kuuluv naisaskeet Abt katoliku mungakloostri ülem
Nunnad tiriti bordellidesse ning alles katku puhkemine sundis sakslasi Roomast lahkuma. Prantsusmaa koostöö paavsti ja Türgiga: Francois I tegi koostööd türklastega, pakkudes nende laevastikule talvitumiseks peavarju Touloni sadamas. Õhtumaa jaoks skandaalsena tundunud liitlassuhte muutis veelgi pikantsemaks asjaolu, et prantslasi Habsburgide vastu toetav paavst ja sultan olid ühes leeris. 12 Sveits Itaalia sõdades: Prantsusmaa kuningas Francois I alustas sõjakäiku Milano alla, ent sveitslased olid ligipääsetavad kurud blokeerinud. 1515. aastal Milano lähistel toimunud Marigano lahingus lõid prantslased Sveitsi palgasõdurite väe puruks ning tapeti 14 sveitslast. 1499. aastal keisririigist lahku löönud Sveits koosnes 13 kantonist koosnev Sveitsi Vandeliit hõivas 16
Õlg õla kõrval rivis, sest Jumala ees on kõik võrdsed Palvuse lõpus tervitatakse kõrvalolijaid - Ametid mosees: Muezzin o Kutsub inimesi palvele Imaam o Juhib koguduse palvusi o Annab nõu islami seaduste ja tavade osas o Ametisse valitakse tarkuse ja juhiomaduste põhjal Khatib o Peab reedese jutluse · Laste haridus: - Koraani lugema õppimine väga oluline - Moseede juurde rajatud koolid Õpetatakse araabia keelt Õpetatakse Koraani lugemist · Islamis on 5 peamist uskumust neid tuntakse usu 5 sambana ehk usutegudena: - Usutakse Jumalasse - Koraani - Inglitesse - Prohvetitesse - Viimasesse kohtupäeva · 5 alussammast, millega väljendatakse usku igapäevaelus: 1) Usutunnistus (sahada)
ÜLDINE USUNDILUGU Õppejõud Ringo Ringvee 11. sept 2007 C. Partridge ,,Maailma usundid" T. Kulmar ,,Üldine usundilugu: religiooniteaduse põhimõisted. Maailmausundid. Seletussõnastik" Rudolf Bultmann arvas, et usundeid tuleb uurida demütologiseerimise teel. Usundeid uuris 3. saj ema Euhemeros, kes leidis, et jumalad on jumalikustatud kuningad. Euhemistlikud religiooniteooriad: Ed.B.Taylor animism: unenägudes hing liigub inimekehast välja; S.Freud, Erich von Däniken jumalad on tulnukad, tulnud muudest universumitest maa peale; Plutarchos religiooni algus on inimlikus hirmus. Usu-uuringud jagunevad mitmeks erinevaks kategooriaks. Usundifilosoofia: · Jumalatõestused · Usundist kõnelemine kasutades filosoofia ,,vahendeid" Usundi dimensioonid: Õpetuslik ja filosoofiline monoteism, polüteism, dogma Filosoofiline/teoloogiline apologeetika Müüt lugu,
Sellega tuleb silmapaista siis on oluline juurde pääs maailmale ja siis tuleb rikkus kah. KAUBAVOOD JA TOOTMINE MAAILMAS Oil production: suurimad tootjad: Venemaa, USA, Saudi Araabia. Suurimad tarbijad: Euroopa, USA, Hiina. Teenuste osakaal: USA, Euroopa, Hiina Põllumajanduse toodang: India, Hiina, USA Kalandus: suurimad eksportijad Jaapan Tööstustoodangute tootmine on suurenenud ennekõike aasias. Suurimad majanduskeskused: London, New York, Hong kong Kui regioon ei suuda toota neile kasulikke inimesi ei toimu majaduses arengut. Uued trendid: tehnoloogia muutus, kliimamuutus, Aaasia tõus, Euroopa vananemine. Kontratjevi lained suuremad tehnoloogia muutused, mis muutsid tootlikkust. Mingil hetkel innovatsioon ammendab ennast, ühiskond on sunnitud investeerima uude valdkonda. 1) 1785- 1845 vee-energia, tekstiilitööstus, raua sulatus 2)1845-1900 aurumasin, raudtee 3) 1900-
Lääne-Euroopas oli palju tegevuseta ja maavaldusteta rüütleid, kellel polnud rahuaegadel väärilist teenistust ihaldati idamaade rikkusi takistati islamiusu levikut Lõppemise põhjused suured kaotused (ligi 6 miljonit eurooplast) sõjaline ebaedu no kaua võib 13. saj tõi kaasa suure murrangu põllimajanduses paremad tööriistad talupojad polnud enam huvitatud kaupmeestel oli idamaadega kasulikum kaubelda, kui tülitseda islamimaad hakkasid tegema koostööd tugevnesd Euroopa riigid mõistavad jõuetust nende vastu sõdimisel kristlased mõistsid, et kasulikm on suuremat tähelepanu pöörata viimastele paganlikele piirkondadele. Seetõttu 13. saj algas muistne vabadusvõitlus Eestis Liivimaa ristisõda Ristisõdade tulemused pole täielik läbikukkumine islamimaad haakasid tihedamalt koostööd tegema vastasseis islamiusu ja kristluse vahel suureneb
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
1. Terminite „globaliseerumine“ ja „globaalprobleemid“ tekkimine ja kujunemine Esmakordselt tarvitati sõna 17.sajandi lõpus, protsessi tähenduses inglise keeles 1950.aastate teisel poolel. 68.aasta Rooma Klubi raportitega hakati mõistet rohkem teadvustama ja defineerima kui uut ajastut, millega kaasnevad uut tüüpi probleemid. 80ndatel levis globaliseerumise termin massimeedias, millega tähistati paljudes eri riikides toimivate ettevõtete turgude ühtesulamist. 1990ndatel sai globaliseerumisest trendisõna: seotud Aasia Tiigrite järsu esilekerkimise ka 3.maailma mõiste teisenemisega, samuti II maailma e kommunistliku bloki kokkuvarisemisega, mille kaudu tekkis arvamus, nagu hakkaks nüüd kogu maailm sarnase majandus-ja väärtusruumi poole liikuma. Globaalprobleeme viimasel kümnendil väga ei käsitletud, sest üldine suhtumine ülemaailmastumisesse oli positiivne; suhtumine hakkas uuesti tekkima 21.sajandi alguses seoses nt kaksiktornide rünnakuga. Eestikeelsed
Maailma usundid Religiooni kujunemine Religioon on uskumuste, normide ja tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühades ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peava
LÄHIAJALUGU II I OSA: KÜLM SÕDA 1. Külma sõja algus II MS muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid: o SM idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule (NSVL-le ka osa Ida-Preisimaast Köningsbergiga ja mitu olulist piirkonda Soomelt). o Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad o Albaania sai taas iseseisvaks o Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. a. piiridesse o Rumeenia loovutas Bessaraabia NSVLle, sai aga juurde alasid Ungarilt Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma, nende vastu kasutati vägivalda: sakslased kihutati välja, asustati Smle jäetud aladele. Stalin oli juba enne sõja lõppu kuulutanud, e riik, kelle armee maa okupeerib, määrab ära selle edaspidise ühiskonna korralduse. Muutus jõudude vahekorras: üliriigiks muutus USA (demokraaliku Lääne eesotsas), IM ja PM osatähtsus vähe
Lääne-Euroopast väljaspool (piirkond piirnes jõgedega: Rein-Visla-Doonau) elasid germaanlased. Germaanide hulka kuulusid näiteks frangid, idagootid, läänegootid, anglid, saksid, vandaalid, langobardid. Ajapikku asusid germaanlased elama Rooma riigi territooriumile, astusid Rooma sõjaväkke ja võtsid vastu ristiusu. Esialgul see Rooma riigi territooriumile elama asumine oli pigem aeglane sisseimbumine. Aastal 375 sai alguse suur rahvasterändamine, mis on siis germaani hõimude massiline sissetung Rooma riigi aladele. Rändamise ajend: 1. Hunnid (Sise-Aasiast pärit rändkarjakasvatajad, kes 2. sajandil hakkasid liikuma lääne suunas) jõudsid Euroopasse. Rändamise põhjused: 1. Germaanide rahvaarv kasvas ja oli vaja leida uusi maa-alasid mis rahva ära toidaks. 2. Kliima külmenemine Neid võimaldas liikvele minema see, et nad ei olnud karjakasvatajad. Selle suure rahvasterändamise
annaabi.ee 
