Hiina §40 (2)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Hiina uusajal

Hiina Uusaeg Hiina ühiskond 16.-18. saj. 16.-18. sajanditel Hiina ühiskonnas suuri muudatusi ei toimunud. Püsis keskaegne seisuslik süsteem, Mingi dünastia lõpusajanditel moodustasid ühiskonna eliidi eunuhhid, kelle kätte koondus võim pealinnas Pekingis ja ka provintsides. Riigi valitsemine käis alla, võimude omavoli ja maksud suurenesid, kõikjale tungis korruptsioon, onupojapoliitika, seadusetus. Tekkis rahulolematus riigi sisekorraga,seal hulgas ka Kesk-Hiina haritlaskonna seas, kelle loodud

Ajalugu

4

doc

Aasia ja aafrika maade konspekt

Hiina Hiina ühiskonnas 16.- 18. sajanditel suuri muudatusi ei toimunud. Visalt püsis keskaegne seisuslik süsteem, Mingi dünastia lõpusajanditel moodustasid ühiskonna faktilise eliidi eunuhhid, kelle kätte koonud võim nii pealinnas Pekingis kui ka provintsides. Riigi valitsemine käis alla. Rahulolematus riigi siseolukorraga haaras mitmeid ühiskonnakihte, ka Kesk- Hiina edumeelset haritlaskonda. Paljudes maapiirkondades ja linnades tegutsesid opositsioonilised salaühingud. Põhja- Hiinas alustas salaühing ,,Valge Lootus" 1622. aastal mässu, mis viis 22 aastat hiljem Mingi dünastia kukutamiele. Hiina sisemist nõrkust kasutasid ära mandzud. Nende nn kaheksa lipu armee tungis 1644. aastal Põhja- Hiinasse, vallutas Pekingi ja seejärel umbes 40 aastaga kogu Hiina. Võimule tuli Mandzu ehk Qingi dünastia. Ühiskondlik hierarhia korraldati ümber:

Ajalugu

4

doc

Aasia ja Aafrika Uusajal

seaduste ees, saadi õigus valida perekonnanimi, amet ja elukoht.Suurt tähelepanu pöörati haridusreformile-avati palju koole, valmistati ette õpetajaid, kirjutati õpikuid. Hakati rajama riiklikuid ülikoole Tokyos(1877), Kyotos(1897).Jaapani kunst säilitas oma rahvusliku eripära. 1889. aastal avati Tokyo Kaunite Kunstide Kool, mille eestvedamisel arenes kiiresti rahvuslikus stiilis maalikunst, skulptuur ning tarbekunst. 2. Hiina Riigi valitsemine käis alla, võimude omavoli ja maksud suurenesid, tekkis onupojapoliitika ja seadusetus.Riikliku nõrkust kasutasid ära mandzud. Nende kaheksa lipu armee tungis 1644. aastal Põhja-Hiinasse, mis vallutas Pekingi. Võimule tuli Mandzu ehk Qingi dünastia (1644- 1912). Ühiskondlik hierarhia korraldati ümber-valitsevaks eliidiks kujunesid mandzud, neist madalamal seisid lojaalsed hiina ametnikud, mõisnikud,sõjaväelased.Hiina lihtrahvas moodustas õigusteta alamkihi

Ajalugu

Kommentaarid (2)