Hiina §40 (2)

Hiina

Hiina ühiskond 16. – 18. sajandil

Püsis keskaegne seisulik süsteem, Mingi dünastia lõpusajanditel koondus võim pealinnades ja provintsides eunuhhide kätte, riigi valitsemine käis alla, võimude omavoli ja maksud suurenesid, kõikjale tungis korruptsioon, onupojapoliitika , favoritism ja seadusetus. Paljudes maapiirkondades ja linnades tegutsesid opositsioonilised salaühingud. 1622. aastal alustas salaühing „Valge Lootos ” mässu, mille tagajärjel kukutati Mingi dünastia. Mandžude armee tungis 1644. aastal Põhja-Hiinasse ja vallutas varsti kogu Hiina. Võimule tuli Mandžu ehk Qingi dünastia. Valitsevaks eliidiks kujunesid mandžud, neist aste madalamal moodustas aga õigusteta ametnikud, mõisnikud ja sõjaväelased. Hiina lihtrahvas oli õigusteta alamkiht. Tekkis arvukalt uusi salaühinguid.
Kultuur Qingi dünastia ajal
Hariduselus olulisi muudatusi polnud. Keiser Kangxi kehtestas range kontrolli kirjanduselu üle, keelustas 1663. aastal teose „Mingi dünastia ajalugu” ja lasi hukata kõik, kes sellega seotud olid. Põletati raamatuid, vaenati kõiki kirjanikke, kelle looming ei pälvinud mandžu heakskiitu. Kirjandusse aga ilmus uus žanr – satiiriline romaan. Suurima tunnustuse saavutas Cao Xueqini romaan, mis kirjeldab ühe hiina perekonna tõusu ja langust. Teatrikunstis prevaleeris kunqu koolkonna muusikaline draama , mille peateemadeks olid armastus ja patriotism. Maalikunstis jätkusid varasemad traditsioonid, loodi esimesed värvilised gravüürid. Edusamme tegi keraamika . Portselanesemete vorm muutus mitmekesisemaks ja paranes glasuuri kvaliteet. Mingi ja Qingi valitsejate poliitika ei soodustanud teaduse arengut, ilmus ainult üksikuid teaduslikke traktaate.

Euroopa kultuurimõjude sissetung

16. sajandil hakati levitama ristiusku. Katoliku misjonäridel õnnestus 18. sajandi keskpaigani ristida mitusada tuhat hiinlast. Keiser Qianlong’i häiris Euroopa kaupade ja kommete sissetung , mistõttu käskis sulgeda sadamad väliskaubandusele. Õitsele lõi aga salakaubandus. Hiinasse imbus endiselt euroopalikke teadmisi ja teaduslikke raamatuid.

Ühiskond ja kultuur 19. sajandil

Esimesele oopiumisõjale järgnenud Hiina taasavamine Euroopa kaubandusele ja kultuurile mõjutas oluliselt Hiina ühiskonna arengut 19. sajandil. Hakkas arenema ulatuslik edumeelne liikumine nn uue teaduse eest- võtta omaks maailma tsivilisatsiooni saavutused, õppida tundma võõrkeeli ning Euroopa loodusteadusi ja tehnikat , võideldi iganenud eksamite süsteemi vastu. Algas Hiina kultuurielu aeglane moderniseerimine . 1961. aastal avati diplomaatide kool. 1898 . aastal pandi alus Pekingi ülikoolile, mis oli esimene tänapäevane kõrgkool Hiinas. Hakkasid ilmuma esimesed uut laadi ajalehed ja ajakirjad , Euroopa keelest tõlgiti rohkesti ilukirjandust, õpikuid jm. Tuli kasutusele kirjakeel baihua. Euroopas ja Ameerikas hinnati kõrgelt Hiina portselani, lakitud ja emailitud tarbeesemeid, siidimaali jm. Hiina ühiskondlik ja kultuuriline emantsipatsioon jätkus aeglaselt.