Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "A.Saar laps ja mäng mänguteooriad - kokkuvõte". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mänguteooria, eluaasta, mänguteooriad, chateau, sfäär, motoorse, psühholoog, sümbolmäng, võgotski, erikson, mänguasjad, patrick, buytendijk, esindajaks, sutton, skript, schiller, spencer, liikumis, kõigepealt, lazarus, pakkuv, eelkoolieas, astmele, sisuks, üksiku, peller, arendav, viskamine, põhjendab, motivatsioon, ?die, spiele, ühelt- Millised on mängu iseloomustavad jooned? - Miks laps mängib? - Mis on mäng kas tegevus, protsess või käitumine? - Kuidas on mäng seotud lapse arenguga? Otsige kirjanduslikest allikatest, internetist jm vastuseid eelpooltoodud küsimustele alljärgnevatest teoreetikutest lähtuvalt. Eesmärk ei ole leida igale küsimusele vastust, vaid pigem tuua välja iga teoreetiku olulisemad seisukohad mängu kohta. NB! Vaadake ka hindamiskriteeriume. Klassikalised mänguteooriad · Aristoteles(383-332 e KR) - tema aegadest peale on mängus nähtud eelkõige pinget maandavat ja hinge puhastavat, meelelahutust ja lõbu pakkuvat tegevust. ,, Inimene on oma loomult ühiskondlik olend."Aristoteles arvad, et muusika õpetus peaks varakult antud olema. Veel arvas ta, et tunnetaine on esmane, siis tunnetamise kogemusest tuleb teadmine. · John Locke(1632-1704)
- Millised on mängu iseloomustavad jooned? - Miks laps mängib? - Mis on mäng – kas tegevus, protsess või käitumine? - Kuidas on mäng seotud lapse arenguga? Otsige kirjanduslikest allikatest, internetist jm vastuseid eelpooltoodud küsimustele alljärgnevatest teoreetikutest lähtuvalt. Eesmärk ei ole leida igale küsimusele vastust, vaid pigem tuua välja iga teoreetiku olulisemad seisukohad mängu kohta. NB! Vaadake ka hindamiskriteeriume. Klassikalised mänguteooriad Aristoteles(383-332 e KR) - tema aegadest peale on mängus nähtud eelkõige pinget maandavat ja hinge puhastavat, meelelahutust ja lõbu pakkuvat tegevust. „ Inimene on oma loomult ühiskondlik olend.“Aristoteles arvad, et muusika õpetus peaks varakult antud olema. Veel arvas ta, et tunnetaine on esmane, siis tunnetamise kogemusest tuleb teadmine. John Locke(1632-1704)
hoolitsevad oma nukkude eest, joovad teed jne. See on Spencri arvates täiskasvanute tegevuse dramatiseerimine. Poiste mängudes, nt üksteise tagaajamises, vangi võtmises või kaklustes toimub laste röövellike instinktide rahuldamine. Tema arvates toimub mäng kohese rahulduse saamiseks, silmas pidamata varjatud või edasist kasu. Seda käsitlusviisi nim „liigse energia“ teooriaks. Granville Stanley Hall (1844 –1924): oli Ameerika Ühendriikide psühholoog ja kasvatusteadlane. Ta tegeles peamiselt lapseea arengu ja evolutsiooniteooriaga. Hall oli üks esimesi USA psühholooge, esimene Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni president ja esimene Clarki Ülikooli president. Ta näeb mängus kaasasündinud atavistlike omaduste esiletulekut, milles väljendub inimese kui liigi pikk ajalugu. Tema põhiteesiks oli, et ontogenees kordab fülogeneesi, indiviidi areng kujutab liigi arengu lühendatud kordust
MÄNGUTEOORIAD... ...otsivad vastuseid küsimustele: 1. Millised on mängu iseloomustavad jooned? 2. Miks laps mängib? 3. Mis on mäng – kas tegevus, protsess või käitumine? 4. Kuidas on mäng seotud lapse arenguga? Klassikalised mänguteooriad Aristoteles (384 – 322) -Varasemad andmed mängu teoreetilise aspekti kohta pärinevad juba Aristotelese aegadest, kus mängu peeti hinge puhastavaks, pinget maandavaks ja meelelahutust pakkuvaks tegevuseks. *Aristoteles tõi juba kaks tuhat aastat tagasi välja veenmise kolm põhikomponenti: kõneleja, kõne ja kuulajad (tänapäevase
Seda arvamust on nimetatud ,,harjutamise" või ,,treenimise" teooriaks ning oma kaasaegses vormis on sel palju pooldajaid. LAZARUS 1868 - 1939 1) Mäng on vaba, eesmärgita, rõõmu ja naudingut pakkuv tegevus, mis on seotud kujutlustega. 2) Laps mängib sest mäng on indiviidi vajadus mille abil on võimalik korvata energiapuudus. 3) Lazaruse arvates on mäng tegevus. PATRICK Patrick leidis, et eelkooliealiste laste mäng on loomulik ja instinktiivne tegevus. Mäng on seotd suure motoorse tegevusega Mäng ja töö erinevad teineteisest oluliselt mängu eristab tööst see, et mäng on sisemiselt motiveeritud, protsessile orienteeritud ning lõbu ja rõõmuga seotud; töö seevastu on väliselt motiveeritud, eesmärgile orienteeritud ja seotud reaalsete vajadustega. Mäng aitab korvata energiapuudust. BUYTENDIJK 1887 - 1974 1)Mängu iseloomulikeks joonteks on ebatavalised ideed ja mõtted. Igal mängul on oma reeglid ja mänguväli. CHATEAU
MÄNGUTEOORIAD Klassikalised mänguteooriad Aristoteles- pinget mmandav ja hinge puhastav, meelelahutust ja lõbu pakkuv tegevus. J. Locke-spetsiifiline laste meelelahutus ja vaba aja veetmise võimalus, mis pakub lastele palju arendavat. J. Rousseau-looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid arendavtegevus. Fr.Schiller-mõiste ,,mängutung", psühholoogiline mõju inimesele( Inimene mängib ainult siis kui ta on inimene tõelises tähenduses. ) H. Sspencer-ülejääva energia teooria S
sotsiaalseid kogemusi ja käitumisreegleid. Mängimisel on mitmekülgne mõju lapse füüsilisele ning psüühilisele arengule. Mäng on läbi aastate olnud nähtus, mis on pälvinud pedagoogide, psühholoogide ja filosoofide tähelepanu. On püütud selgitada mängu olemust ja eesmärke ning toodud välja mängu iseloomustavaid jooni. On loodud erinevaid mänguteooriaid, mis käsitlevad mängu mõnevõrra erinevalt. Oma töös annan ülevaate Võgotski, Bronfenbrenneri ja Piaget`i mängu arengu teooriatest. LEV VÕGOTSKI Lev Võgotski mängust Vygotsky (1976) on öelnud, et mängudes tegutsevad lapsed pidevalt reaalse ja mängulise maailma vahel. Lapse isikliku kogemuse alusel kujunenud mängutoimingud on tema jaoks emotsionaalsed, neil on n-ö isiksuslik mõte. Isiksuslik mõte omandab mängutoimingutes motiveeriva rolli. Seepärast on tõeline mäng alati emotsionaalselt
kehtestatakse ainuüksi teatud ajaühikus kehtivad reeglid; mäng on fiktiivne tegevus, millega kaasneb spetsiifiline teadvus teistest reaalsusest või teisisõnu tavalise elu suhtes vabast reaalsusest. TUNNUSED: · Mängu tinglikkus, mängulisus ja kujutletav olukord · Oluline on mängu protsess, mitte tulemus · Motiveeritud, vaba ja spontaanne tegevus · Reeglid · Tõelised tunded, rahulolu rõõm 3. Klassikalised mänguteooriad. Aristoteles- pinget maandav ja hinge puhastav, meelelahutust ja lõbu pakkuv tegevus. J. Loeke- spetsiifiline laste meelelahutus ja vaba aja veetmise võimalus, mis pakub lastele palju arendavat. J. Rousseau- looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid arendav tegevus. Fr. Schiller- mõiste `mängutung` , psühholoogiline mõju inimesele ( Inimene mängib ainult siis, kui ta on inimene tõelises tähenduses) H. Spencer- ülejääva energia teooria. S
..........................................................................5 1.4. Mängu arengu aspektid......................................................................5 1.5. Rollimäng......................................................................................6 2 LEV VÕGOTSKI..................................................................................8 2.1 Elulugu.........................................................................................8 2.2 Võgotski mängust.............................................................................8 2.3 Kujutlusmäng..................................................................................9 2.4 Sotsiaalne kompetentsus mängus.........................................................10 2.5 Mängu ja arengu seos.......................................................................10 3 JEAN PIAGET....................................................................................11
ülesande täitmises. Mängu lähteks on peetud vabanemist liigsest energiast. Mänguga lõõgastutakse ja häälestutakse tõsisemale tegevusele, mida elu meilt nõuab. Mäng võib olla enesevalitsemisharjutuseks. Mäng on sotsiaalne nähtus (http://wiki.zzz.ee/index.php/M%C3%A4ng). 3 1. J. PIAGET´ SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS J. Piaget peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse mänguteooria esindajaks. Piaget leidis, et mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga. J. Piaget teeb vahet mängu kolme vormi vahel, mis vastab mõtlemise teatud arengutasemele. 1. harjutusmäng - vastab sensoorse arengu astmele ja toimub esimesel kahel eluaastal; 2. sümbolmäng - vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise aluaasta lõpuni kuni kaheksanda eluaastani; 3
Läbi mängu õpib laps maailma mõistma ja omandab uut ning kinnistab selle. Laps saab tunda end iseseisvalt ja vabalt ning mäng pakub talle ka tegutsemisrõõmu. Mäng on lapse jaoks kui töö, millega kaasneb põnevus, huvi, avastamisrõõm ja reeglid. Mängu mõistele ei ole ühte konkreetset definatsiooni. Paljud teadlased mõtestavad mängu mõistet väga erinevalt. Sellega on kaasnenud erinevaid mõtteid, teooriaid ja vaateid. 1. LEV VÕGOTSKI MÄNGU ARENGU TEOORIAD Lev Võgotski (18961934) sündis Valgevenemaal 1896 aastal. Gümnaasiumi lõpetas ta Gomelis. Kõrghariduse omandas Moskva Ülikooli õigusteaduskonnas (1913-1917). Paralleelselt õppisr Võgotski Sanjavski rahvaülikoolis ajaloo-filosoofia teaduskonnas (1914-1917). Töötas Gomelis vene keele ja kirjanduse õpetajana. Ta õpetas kohalikus õpetajate seminaris pedagoogikat ja psühholoogiat ning organiseeris samas psühholoogia uurimislabori. 1924 aastal kutsuti Võgotski
tööle panna. Siis hakkas ühiskond valmistama spetsiaalselt lastele mõeldud mänguasju ja sai alguse lapsepõlv (Kivisalu 2005: 58). Referaadi eesmärgiks on uurida mängu arenguteoreetikuid - Võgotski´t, Piaget´i ja Elkonin´i, püüdes välja tuua nende lähtekohad mängust ning ühised vaatenurgad. 1. LEV SEMJONOVITS VÕGOTSKI Juudi püritolu vene arengupsüholoog. 3 L. Võgotski otsis vastust küsimustele kuidas tekib ja areneb mäng lapseeas ja mis tähendus on tal lapse arengus. Võgotski märgib (1966, 1983), et mäng sünnib siis, kui lapsel tekivad realiseerimatud soovid. Mäng ongi soovide täitumise, kuid mitte mõne üksiku soovi, vaid üldistatud tundmuse väljendus, sest laps reageerib emotsionaalselt täiskasvanu käitumisele ja täiskasvanu autoriteet on lapse jaoks väga tähtis. Üldistatud tundmute olemasolu mängus ei
Spencer: Tema põhjendab mängutungi niivisi,et mäng tuleneb energia ülejäägist, mida bioloogilise liigi alalhoiuks enam ei vajata. Ta ledis ka seda,et kui lapsed mängivad, siis nad kasutavad energiat ja smas ka kaotavad seda.Aristoteles: mäng on pinge maandamiseja meelelahutust pakkuv vahend.Lazarus Patrick-lõdvestus ja puhkuse teooria esindajad: Tänu mängule on võimalik korvata energiapuudust.Mängu eesmärk on temas endas-ta pakub mängijale rõõmu ja lõbu. Mäng on seotud suure motoorse aktiivsusega. 4.Kaasaegsed mänguteoriad (Fenomenoloogilised, kognitivsed, psühhoanalüüti- lised, innovatsiooniteooria)?Psühhoanalüütilised- S. Freud: uuris mängus lapse ja täiskasvanu suhteid.Mängus väljendab laps oma pingeid, tundeid.See aitab vabaneda hirmust.L.Peller: uuris põhjalkult rolle, mida lapsed mängivad.Sageli valivad lapsed rollid, isikutest, keda nad armastavad-ema, isa, võlur,kaitseinglid jne.Siin mängus naudib laps võimu ja au
konstrueerib laps oskusi, mida ta vajab tulevikus. Rekapitulatsiooni teooria (Hall, 1920) Mäng on bioloogilise evolutsiooni produkt ja selle areng ja selle areng järgib inimkonna arengut. Kaasaegsed ( kognitiivsed ja sotsiaalsed) mänguteooriad Erutuse vaheldumise mänguteooria ( Arousal Mäng on seotud uurimisega. Asjade uurimine Modulation) ( Berlyne, 1960; Ellis, 1973, muudab erutuvuse taset, kui kohutakse Hutt, 1985) uudsete situatsioonidega. Kui organism on tüdinenud , siis erutus suureneb läbi 8 Mäng ja lapse areng
hinnanud erinevalt. Sotsiaalkultuurilise teooria looja L.Võgotski ja tema koolkond nimetavad 3.-7.a. laste rollimängu juhtivaks praktiliseks tegevuseks, mis nimetatud 7 arengutasemel domineerib ning lapse arengut enim mõjutab. Seetõttu on mängu peetud ka universaalseks kasvatusvahendiks, mille käigus arenevad eelkõige lapse suhtlemisoskus, tahte- ja tundevald, motivatsioonide sfäär, isikuomadused, tajud, mõtlemine jm. [5] Rollimängud on selles eas tavalised ning näitavad, et mina on saavutanud sellise stabiilsuse, et laps naljapärast teeskleb, nagu oleks ta keegi teine.[6] Sotsiaalne külg: sotsiaalse draamamängu vaatlemine osutab, et sotsiaalsete rollide osas toimub palju läbirääkimist. Müramismängu vaatlus näitab, et selles kasutatakse sageli paljude kaaslaste koordineerimist, mis viitab sellele, et sel mängul võib olla
Etteületamine või lühike katkestus mängus on seotud kaasmängija tegevuse parandamisega või suunamisega, mida tavaliselt tehakse kas vaikse häälega või sosinal. Lapse jaoks on praktiliselt kõik keele vahendid (foneetika, grammatika, semantika) samuti kõne ilmekus, häälitsused ja helid potentsiaalsed mänguvahendid. Garvey märkinud, et lapsed mängivad juba varases eas verbaalseid mänge. Eriti oluline oi kolmas eluaasta, mil laps peab mitmesugustes interaktsioonides ja mängudes ennast teistele keele abil mõistetavaks tegema. Mängupartner peab samas aga teadma, kas see, mida talle öeldi nõuab mängulist või mittemängulist reaktsiooni. Seega rõhutab Garvey sotsiaalsete mängude tähtsust laste kõne arengus. Ta eristab kolme verbaalset mänguliiki ja nendeks on: spontaansed riimid ja sõnamäng; absurdimäng ja vestlusmäng.
1. LAPSEGA KOOSMÄNGIMISE ROLL KAASAEGSES PEREKONNAS Mäng on koolieeliku põhitegevus, mille käigus toimub lapse arenemine. Praegu võib näha seda tendentsi, et suureneb vanemate nõue lapse haridusele, samas kui mängu tajutakse kasutu ajaviitena. 1.1. Mängu ja mänguasja mõiste lapse arengus V. Suhhomlinski väitis, et ei ole ning ka ei või olla täielikku vaimset arengut ilma mänguta. ,,Mäng on suur särav aken, mille kaudu voolab elustavaid ideid lapse maailma. Mäng on elurõõm, milles põleb uudishimu sädemeke" ( 1979, lk 103-104 ). Mäng on täiskasvanute elu peegeldus. Mängudes laps imiteerib täiskasvanuid ning moduleerib sotsiaalkultuurilisi olukordi ja suhteid, kuna mäng on oma olemuselt ja sisult sotsiaalne tegevus, mille kaudu toimub lapse otsene kokkupuude teda ümbritseva keskkonnaga, laiemalt võttes kogu ühiskonnaga. Mäng on reaalsuse tajumine läbi lapse vaatenurga (Roots 2003, , 2005). Mäng
näiteks haridussüsteemiga. Lapse arengu puhul on oluline arvestada, et iga laps areneb individuaalselt. Mõned hakkavad varem kõndima ja rääkima, mõned hiljem. 1.2. Füüsiline ja motoorne areng Motoorne oskus on eesmärgipäraste tegevuste organiseeritud jada, mida juhivad või korrigeerivad tagasisidemehhanismid. Eriti oluline roll tegevuse kontrollimisel on nägemistajul, sest see annab tagasisidet tegevuse õnnestumise kohta ning aitab vigu parandada. Esimese eluaasta lõpuks on lapsel umbes kolm korda sünnikaal ja kasv +25cm. Teise eluaasta lõpuks kaks korda sünnikasv. Pea suurus kogu kehast on kahe aastasel u 25%, viie aastasel u 16%. Laps käib 10-14-kuuselt, ehitab torni 12-16-kuuselt (koordinatsioon areneb), läheb trepist üles 14-20-kuuselt. Pooleteiseaastane laps käib ja jookseb kindlalt, kaheaastane käib trepist üles-alla, hüppab koha peal, joonistab, sõidab 3-rattalise jalgrattaga, sööb iseseisvalt, käib potil.
objektile ja tema nimetusele. Seda mida ema teeb saadab kõne, et laps omandaks asja paremini. Mäng muutub järjest mitmekesisemaks ja keerulisemaks. Teisel eluaastal tuleks last järk-järgult suunata mängima korraga mitme mänguasjaga ja erinevalt, näiteks topse üksteise sisse ladudes, karpe avades. Oluline on niisuguste mängude mängimine, milles leitakse võimalus last lõbustada ja teda naeratama panna. Esemese eluaasta lõpul on laps võimleine ümbritsevas maailmas orienteeruma ja mitmeid esemeid käsitsema. Lapsed on selgeks saanud esemete funktsioonid- näiteks tass on selleks, et teda suu juurde viia ja sealt juua. Lapse toimingud mitmesuguste esemetega täiustuvad üha ja tema toimingutesse ilmuvad kujutlused. Laps hakkab imiteerima mitmesuguseid tegevusi, näiteks joomist tühjast tassist, kammimist jne. seega ilmuvad lapse mängu esimesed kujutlused kas zestide või kõne näol.3 1
Lapsed ehitavad endale maju ja siis mängivad seal sees. Põiminud teiste mängude liikidega. Näiteks ehitavadki lapsed kõigepealt maja valmis ning siis mängivad seal hiljem kodu. Reeglimäng- Mängitakse kindlate reeglite järgi. Eeldab juba lapselt teatud oskusi. Need on igasugused lauamängud. Laps peab mõistma reegleid ja neist kinni pidama. Väga arendavad. Mäng peab toimuma vähemalt kahekesi. 3. ,,Üldoskuste areng koolieelses eas" Rollimäng 1-2 aastaselt: Esimese eluaasta lõpus hakkab lapse arengus kujunema matkimismäng, mille sisu on ümbritsevate inimeste tegevuste ja käitumise matkimine. Esialgu matkib neid tegevusi, mida on vahetult näinud või kogenud. Teisel eluaastal hakkab järk-järgult tooma mängudesse uusi tegevusi. Tegevused on esialgu suunatud mängijale endale. Kolmandal eluaastal suureneb lapse mängutegevuste hulk järjest enam. Üksikuid argiolukordi seostab laps väljamõeldud olukordadega. Enamasti põhineb mäng isiklikul kogemusel
LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS ( 3-7 a) SOTSIAALNE JA EMOTSIONAALNE ARENG Lapse isiksuse areng koolieelses eas sisaldab kaks olulist aspekti: 1) laps hakkab üha enam mõistma ümbritsevat maailma ja teadvustab oma koha selles - viimane põhjustab uute käitumismotiivide tekke; 2) tundmuste ja tahte areng, mis kindlustavad käitumise püsivuse. See on iga, mil täiskasvanu esitab lapsele juba palju suuremaid nõudmisi kui varem. Lapselt oodatakse nüüd kõigile kohustuslike käitumisnormide järgimist. Kui nooremas eelkoolieas on lapse käitumine veel impulsiivne, ta käitub hetkel tekkinud soovide ja tundmuste ajel, ta ei anna endale aru, mis sundis teda nii või teisiti käituma, siis eelkooliea lõpuks on lapse käitumine enamasti teadvustatud - ta võib üldjuhul oma käitumist arukalt selgitada. Muutused käitumismotiivides toimuvad nende sisus ja ka selles, et nüüd kujuneb motiivide hierarhia. Kui eelkooliea algul puudub lapse käitumises pealiin ning erinevad motiivid vahel
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Haridusteaduste instituut AP I Loovmäng Juhendaja: Katrin Saluvee Rakvere 2016 Loovmäng Mängul on väga oluline tähtsus lapse elus, selle kaudu antakse edasi oma tundeid ja emotsioone ning saadakse teadmisi ümbritsevast maailmast.Mäng annab lapsele elulisi kogemusi, kutsub esile vajaduse väljendada end tegevustes. Üks esimesi mänge lapse elus on Kuku-mäng. Ema paneb käed oma näo ette ja hüüab lapsele “kuku”, imikule meeldib see väga ja ta naeratab. Kuni kolmanda eluaastani mängivad lapsed enamasti üksinda või vanematega. Koos teiste kaaslastega mängides, on lastel sageli vaja leida üksmeel, olla mõistev ja lahendada tekkinud probleeme. Mäng nõuab lapselt aktiivset mõttetööd. Mängus elab laps üle mitmesuguseid emotsioone ja tundeid. Kõik see omakorda rikastab last, aitab kaasa tema kui isiksuse igakülgsele harmoonilisele arengule.
MÄNGU ARENGU TREPP Lapse Mäng lapse arengus Mänguasjad vanus Mäng toetub täielikult täiskasvanu ja lapse suhtlemisele. Täiskasvanu Kellukesed, lihtsad on praegu lapse jaoks ainus mänguasi. Laps tunneb kõige enam muusikariistad, 1. elukuu rõõmu füüsilist laadi mängust jalgade patsutamine, varvaste ja eredavärvilised esemed sõrmedega mängimine, näo silitamine. Mäng on usalduslike suhete (kerge kätte võtta, ohut looja. suhu pista), erineva Vanema ja lapse vastastikune kordamööda häälitsemine täiskasvanu 2. elukuu tekstuuriga esemed, kohandab oma häälitsusi lapse omadega. liikuvad ko
(6-aastasel edendab fantaasiat, isiksuse ja abstraktse mõtlemise arengut) Pellegrini uurimus osutas sellele, et käitumine mängus edendavad laste lugemise ja kirjutamise oskusi ning üldisi keelelisi valmidusi. Schweinhart ja Weikart leidsid, et püsivale sooritustaseme tõusule viib ainult mängupõhine õppimine. Piaget nägi mänge lapse vaimse arengu väljendustena. Võgotski uskus, et mäng on vaimse arengu vältimatu eeldus, kuna kujundlike olukordade loomine viib abstraktse mõtlemise arenguni. Wood ja Attfield tõdesid, et mäng on kompleksne nähtus. Mängu määratleb: mäng väljendab tegelikkust sümboolselt, kujutlusena. mäng eeldab mängijate vabatahtlikku ja aktiivset seotust mängu hoiab üleval lapse sisene motivatsioon ja tegevuse poolt loodud heameel
füüsiliste tegevuste kaudu. Mõtlemine ja keele omandamine. 2. Operatsioonide-eelne (2- 7a)- pole veel omandanud loogilist mõtlemist, 3. Konkr.operatsioonide(7-12)- mõtleb konkr.probl-st siin ja praegu. Mõtlemine muutub pööratavaks ja mõistab asjade konkr.omaduste paratamatust. 4.formaalsete operatsioonide- võime mõelda abstraktsetest v hüpoteetilistest probl.dest. Piaget´ huviks oli in.intellektuaasuse ja järeldamisvõime arengu seletamine nende biol.juurtele tuginedes. Lev Võgotski näitas kultuuri mõju arengukäigule, kõnel kultuuri kandev roll: keel talletab ja kannab edasi ajal., sots.kogemusi ja on mõtlemise tööriist. Kultuur on keeles (sümbolid) ja loodud keskkonnas, objektides (matrjaalsus). P ja V erinevus: V- kultuuri roll arengu suunamisel (kandub edasi interaktsiooni ja kõnega): keele omandamine ja mõtlemise areng tihedalt seotud, arengus oluline sots.interaktsioon. lähima arengu taseme teooria (ZPD) erinevus
õppimisest teadlikuks. Õppimine on lapse enda tegevuse tulemus. Laps õpib uut oma käsitlusvõimele toetudes. Pellegrini uurimus osutas sellele, et käitumine mängus edendavad laste lugemise ja kirjutamise oskusi ning üldisi keelelisi valmidusi. Schweinhart ja Weikart leidsid, et püsivale sooritustaseme tõusule viib ainult mängupõhine õppimine. Piaget nägi mänge lapse vaimse arengu väljendustena. Võgotski uskus, et mäng on vaimse arengu vältimatu eeldus, kuna kujundlike olukordade loomine viib abstraktse mõtlemise arenguni. Wood ja Attfield tõdesid, et mäng on kompleksne nähtus. Kuulumine rühma ja sotsiaalne suhtlemine on alushariduse tähtsaimad mõjud lapsele. Õpetaja peab mõtlema, millised ülesanded ja mängud kutsuvad ühisele uurimisele. Eelõpetuse õppekavad koostatakse Soomes kolmel tasandil.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
(7) 5.1.2. Tegevuseelne staadium( 2-7 a) Sümbolite kasutusele võtmine objektide ja sündmuste tähistamiseks. See on eelkõige keele areng. Esemeid ja sündmusi antakse edasi sõnade abil. Iseloomulik egotsentrism. See tähendab et maailma nähakse ainult enda vaatenurgast. Klassifitseeritakse objekte, kuid tehakse seda juhuslike tunnuste abil. (6) On kognitiivse arengu teine staadium. Jälgides laste mängimist, Piaget märkas, et teise eluaasta lõpupoole ilmneb kvalitatiivselt uus 11 psühholoogline võime. Operatsiooni-eelne mõte on igasugune vaimne tegevus esemete käsitlemisel. Selles staadiumis õpib laps objekte representeerima kujutluste, sõnade ja tegude kaudu. Laps on võimeline formeerima stabiilseid kontseptsioone, vaimset põhjuslikkust ja maagilisi uskumusi
täiskasvanute oletustest teiste inimeste käitumise kohta. Sellise olulise arenguerinevuse avastamine on ellu kutsunud laiaulatuslikke uurimusi selle kohta, kuidas lapsed mentaalmaailmast ning selle seostest käitumisega aru saavad. Juba kaheaastased lapsed hakkavad mõningal määral nägemise ja teadmise vahelisi seoseid taipama. Kolmeaastased saavad aru ka sellest, et iniomesed võivad ühte ja sama asja näha eri moodi. Kuid alles neljanda eluaasta paiku hakkavad lapsed aru saama, et asjast, mis on kõigile ühtemoodi nähtav, võib eri inimestel olla eri arusaam. Enam-vähem nelja-aastaselt hakkavad lapsed taipama, et teistel inimestel võib olla maailmast väär arusaam. Teiste sõnadega, nad taipavad, et inimeste arusaam maailmast ei pruugi alati tegelikkusega kokku langeda. Arusaam sellest, et mõttes ettekujutatu ning reaalsus on kaks eri asja, on
Mäng, mängimine, mängud essee Kaia Talve TPS, lõ-11 2009-10-11 SISSEJUHATUS Lapsepõlve ei tohi kunagi võtta kui mööduvat nähtus. Lootuses,et kui laps on piisavalt vana,et rääkida ja kõnidida võime esitada talle nõudmisi. See periood on lapse elus üks tähtsamaid, siis omandab ta enda isiksuse ja esimesed kogemused teiste inimeste- ja maailmaga suhtlemiseks. Alles 16 sajandil hakkati pöörama tähelepanu lapsepõlvele ja selle tähtustamisele. Mõisteti,et lapse areng ja psüühika on kergesti mõjutatavad ja sellesse perioodi kergelt suhtumine võib osutuda lapsele väga suureks probleemiks. Samuti arvatakse,et lapse elus on periood mil saab tugevamaõigusega manipuleerida. See, aga surub lapse enda õigused alla ja muudab ta ebakindlaks. Samuti kasutavad lapsepõlve ära kõiksugused ettevõtted, kes kujundavad omamoodi jällegi uut mudelit, mõeldes eelkõige kasumi-mitte lap
probleemid, ei suudeta alati adekvaatselt käituda; suhted Latentne faas - surutakse seksuaalsed ihad maha Genitaalne faas - 14.-20.eluaastat; enese seksuaalsuse tunnistamine Alati ei saa olla lineaarne areng - võivad olla ka kahesuunalised ja keerulisemad arengud. Alati ei ole tingitud üks olukord/probleem teisest. (Võtame inimeselt ära need asjad, mis teevad teda õnnelikuks. Õnnelik ja kurb olemine ei ole lineaarne, seal on rohkem sisu ja keerukust). Erik Homburger Erikson (1902-1994) - Epigeneetiline lähenemine Psühhosotsiaalne arenguteooria, 1968 Tähtsaim isiksuse komponent on EGO - analüütiline lähenemine Inimene peab selleks, et kohaneda ja toime tulla, tajuma maailma reaalselt Inimene on ratsionaalne Psühhosotsiaalse arengu astmete kokkuvõte: Aste Ligikaudne iga 1. Usaldus ja usaldamatus sünnist - 1,5 eluaastani 2. autonoomsus või häbi ja kahtlus 1,5-3 aastat
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus.
Elektra kompleks– ema on tütrele konkurent 2 ) Latentne periood(6/7-10a)–rahulik periood, laps omandab teadmisi, kultuuriväärtusi. ´ 3) Genitaalne periood (murdeiga-10a- täiskasvanuiga) Tekib huvi vastassoo vastu. Nauding seksuaalaktist. Fiksatsioon–kui mõne arengustaadiumi vajadused jäävad rahuldamata, pöördub inimene sellele astmele tag asi (prelatentsesse perioodi ) 6. L. Võgotski nägemus arengust. Lähima arengu tsooni mõiste Võgotski arvas, et käitumise mõistmiseks on vaja seda vaadelda arengus. Pidas oluliseksarengu suunajateks kultuuri ja ühiskonda (sh kodu ja kool), rõhutas seost keele omandamise ja mõtlemise aren gu vahel. Leiti, et kool põhjustab suuri muutusi kõigis kognitiivsetes protsessides. Lähima arengu taseme teooria Lähima arengu tase - erinevus selle vahel, mida laps on võimeline probleemide
annaabi.ee 
