hoiakuid pühakute ja jumala suhtes. Keskmine kodanlane pühendas köögikunstile väga suure tähelepanu: sellest võis sõltuda perekonna au. Ei leidunud linna, kus poleks olnud omi kondiitreid, grillmeistreid, võõrastemajapidajaid ja kokki kes korraldasid linnas avalikke söömaaegu. Keskaegsed söögikombed erinesid kaasaegsetest üsna oluliselt. Söögikorra kätte jõudes teadis iga kodakondne, millisele kohale võis ta laua ääres istuda. Pidulaud oli kindlasti kaetud linaga. Taldrikute aset täitsid sageli suured leivaviilud. Mõnikord söödi lauanaabriga ühiselt vaagnalt. Seejärel loeti väike palve ning asuti roogade kallale. Laua ääres oli täis suuga rääkimine keelatud. Laiduväärseks peeti ka laudlinasse nuuskamist või sellesse noa puhastamist. 1
tegutsen mina- linnakodanik ning kolmandal asuvad panipaigad ja nende tüütute kaupmeeste laopinnad. Mööblist palju rääkida ei saa, kuna seda eriti pole. Peamiselt on mul söögilaud ja voodi ja ausalt öeldes nendest piisab mulle küll. Külalistega jagan meelsasti voodit, selles pole keskaegses õhkkonnas miskit imelikku ka naaberperedes on nii kombeks. Rõivaste hoidmiseks on mul aga oma panipaik, selleks on suur riidekirst. Oh ja mis pidusöömaaja kommetest. Niisiis tuleb pidulaud alati katta linaga, toidunõudega liialdada ei tohi, pigem vähem, kui rohkem. Iga suu jaoks tuleb lauale asetada peeker ja nuga. Toidu ettetõstmiseks kasutatakse alati lusikat ja kahvlit. Viimane on tavaliselt siis kas kahe- või kolmeharuline. Taldrikuid, kui nõusid kasutusel ei ole, nende kohta täidavad suured leivaviilud. Mõnikord tuleb ka ette lauanaabriga ühest vaagnast toidu jagamist. Kõike jaotatakse vennalikult. Kommetest rääkides, mainin ära, et süüakse paljaste
põrandat põrand põrandad 9. majast majas majja 10. mängivad mänginud mängiti 11. kustuma kustuda kustub 12. tihelt tihedad tihedalt 13. pidulaual pidulauas pidulaud 14. jõulutoidud jõulutoit jõulutoidu 15. kodus koju kodunt 16. sõidukile sõidukidele sõidukitele 17. keelanud keelatud keelama 18. suurem suurim suur 19
taipamata sõdur kogemata sa süütad püssirohu oma sarves." Tähendus: Kui sa iseennast õõnestama ja maha tegema hakkad ja mõtlematult tegutsed, siis tegutsed sa enda vastu. Lorenzo: ,,Miks kirud oma sündi, maad, taevast, kui sünd ja maa ja taevas on kõik kolm sus endas koos." Tähendus: Inimene ei saa kiruda kõike oma ümber, sest need asjad on tegelikult temas endas ka. Lorenzo: ,,Muld loodu ema on ja haud, ent sellena ka üsk ja pidulaud, kõiksugu lapsi, kel ta rüpes pinda, näeb imemas ta igilahket rinda." Tähendus: Muld on kõige alus, sellel kasvab kogu loodus, inimkond ja hüved, kuid samas muutuvad kõik elavad asjad kunagi mullaks tagasi. Lorenzo: ,,Väärkasutus võib hüve muuta reoks, heas käes ka halb on kõlblik õilsaks teoks." Tähendus: Kõik on suhteline ja hea sõna vales kontekstis võib mõjuda halvasti ja vastupidi.
toitu, vaid ostetakse igast snäcke ja rämpstoitu. Toitumine on väga palju muutunud. Keskaegsed söögikombed erinesid nüüdisaegsetest üsna oluliselt. Söögikoht oli aukohal. Laua ääres oli igaühel oma kindlaks määratud koht. Aadlikud ja madalam seisus istusid sageli eraldi lauas. Tavaliselt söödi kolm korda päevas. Sööki valmistas perenaine. Oli kombeks, et seal. Kus elasi nii vana- kui ka noorperenaine, jäi toitlustamine vanema ja kogenuma hooleks. Pidulaud oli alati kaetud linaga. Toidunõudeks olid laual soola- ja sinepitopsid, iga suu jaoks peeker ja nuga. Enne söömist pesti alati käed, sest söödi ju paljaste kätega. Praegusel ajal oleks see lihtsalt ebaviisakas. Peale käte pesemist loeti väike palve ja asuti roogade kallale. Toidu ettetõstmiseks kasutati lusikat ja kahvlit. Kahvel oli tavaliselt kas kahe- või kolmeharuline. Sellinne kahvel mida meie kasutame tuli kasutusele alles 17. sajandil. 17. sajandil kodunes meie kartul
kultuurist. Setomaa külade elanikud, eriti vanema generatsiooni inimesed, räägivad omavahel ning ka turistidega seto murdes, et nende keel välja ei sureks. Setodel on hingelähedased tähtpäevad ja nende pidamised. Eriti peetakse lugu paasapäevast, seto keeles paasapäiv, mis toimub augustis, päev enne Eesti taasiseseisvumise aastapäeva. Paasapäiv algab jumalateenistusega ning edasi suundutakse kalmistule, kuhu on üles seatud pidulaud ning kus mõttes koos lahkunud omastega süüakse pidusööki. Turistidele, samuti eestlastest turistidele, tundub seto kultuur kummastav, kuid nende igivanad traditsioonid arendavad silmaringi, eriti seto leelo kuulamine, mis on kirja pandud ka UNESCO maailmapärandi väärtuste hulka. Välisriikidesse reisimine vajab rohkem ettevalmistust ning kõvasti julgust. Alustama peaks naaberriikidest, kuna nende kultuur, keel ja ajalugu on meile tuttavad. Edasi peaks liikuma
apteeker, kolm pillimeest, koor. Teose konflikt tekib juba ammusest suguvõsade vaenust. Mille tulemusena pole lubatud Romeo ja Julia abielu. Konflikti suurendab see, kui Romeo tapab Tybalty. Tsitaadid: Romeo: ,, Ainult et noor Romeo on leidmise ajaks vanem, kui ta oli otsimise ajal ". Lorenzo: ,, Ei ole noorukeil arm südames, ei, silmis on see neil ". Lorenzo: ,, Muld kõige loodu ema on ja haud, ent sellena ka üsk ja pidulaud ". Lorenzo: ,, Väärkasutus võib hüve muuta reoks, heas käes ka halb on kõlblik õilsaks teoks ". Minu arvates on see teos väga huvitav ning kaasahaarav. Eriti populaarne noorte seas, kes kohtavad oma esimest armastust. Kõige pingasam osa raamatust oli lõpp- lahendus, kindlasti tavaline tragöödiale, kuid mulle meeldejääv. Olen varem ka filmi näinud sellest teosest, kuid alati on hea võrrelda raamatut ja filmi omavahel.
pidama pealmistest kihtidest ärakantud ained. Okasmetsade loomastik ei ole eriti liigirikas. Pesitseda ja varjuda on tihedas hämaras metsas lihtne, kuid toitu leidub napilt. Okasmetsade loomad saavad söönuks okastest, seemnetest või puukoorest. Raiesmikel ja lagendikel on elamistingimused paremad. Olulisel kohal on ka siin veel rändlinnud ja loomad. Kevadel, kui voolama hakkavad sulaveed, alustavad paljunemist putukad lindude pidulaud on kaetud. Sel ajal on taigas väga palju linde, kes on siia pesitsema tulnud. Ka põhjapõdrad rändavad vastavalt aastaajale kas põhja- või lõunasuunas. Talvel on siingi vaikne nagu tundras üksikud loomad on endale kasvatanud paksu kasuka ja paljud on talveunne suikunud. Erinevate loomaliikide esindajaid: Taimtoidulised imetajad: põder, orav, jänes, vapiti, kobras, lemming, uruhiir. Loomtoidulised imetajad: hunt, ilves, rebane, karu, nugis, kärp, naarits.
Talv eesti maalikunstis. ,,Jõulu- ja nääriaeg pere on koos, ehted ja pidulaud, käbid ja kuuseokkad, küünlad ja kingipaberi krabin. Pildid. Mitte ainult fotod albumist või pühadekaardid, vaid ka mälestuskillud." Need võõrad mõtted-mõtisklused tundusid nii armsad ja sobivad, et ei raatsinud paberile panemata jätta. Talvine maastik seostub meie inimeste teadvuses lahutamatult ikka jõuluajaga. On ju rõhuv halli talvepäeva hämarus, hing ihkab valgust ja veidi sära. Värvilisi aastaaegu on kindlasti rohkem maalitud, aga paljude kunstnike loomingus on
vaatavad toas telekat, neljandad magavad kuskil puhmas või voodis, viiendad käivad peikaga ringi ja kuuendad chillivad niisama. Nii mõnus on mõelda jaanipäevast ja tahaks et jaanipäev oleks juba homme, väiksed napsud ligi ja naaseraasukesed kah ja ongi pidu püsti. Tavaliselt oleme oma perega teinud ikkagi enda jaanitule ja sugulasi ning tuttavaid ka meile pidutsema kutsunud. Tavaliselt on suur rahvas kokkutulnud ja palju lollusi tehtud. Sauna tehtud ja pidulaud meisterdatud, palju napsu kogutud, ning loomulikult grillitud. Kasutatud kirjandus: 1. rahvakalendri pühi
Okasmetsades elavad loomad Okasmetsade loomastik ei ole eriti liigirikas. Pesitseda ja varjuda on tihedas hämaras metsas lihtne, kuid toitu leidub napilt. Okasmetsade loomad saavad söönuks okastest, seemnetest või puukoorest. Raiesmikel ja lagendikel on elamistingimused paremad. Olulisel kohal on ka siin veel rändlinnud ja loomad. Kevadel, kui voolama hakkavad sulaveed, alustavad paljunemist putukad lindude pidulaud on kaetud. Sel ajal on taigas väga palju linde, kes on siia pesitsema tulnud. Ka põhjapõdrad rändavad vastavalt aastaajale kas põhja- või lõunasuunas. Talvel on siingi vaikne nagu tundras üksikud loomad on endale kasvatanud paksu kasuka ja paljud on talveunne suikunud. Nirgid ja kärbid on lühikeste jalgade ja suhteliselt pika ümara kerega loomad
ülesandeks oli leida Gagarin ja teda peale võtta. Nemad avastasidki esimestena laskumisaparaadi, kuid Gagarinit juures ei olnud, olukorda selgitasid kohalikud elanikud. Teel nähti helikopterilt veoautot, millelt Gagarin kätega vehkis. Engelsi lennuväljal Gagarinit juba oodati, helikopteri trapi juures oli kogu baasi juhtkond. Kolme tunni jooksul, kuni seati sisse sidet Moskvaga, andis Gagarin intervjuusid ja lasi end pildistada. Õhtul kaeti pidulaud ja tähistati Gagarini õnnestunud kosmoselendu. Mälestuste jäädvustamine: Juri Gagarini nime kannavad Kuu tagaküljel olev kraater ja asteroid 1772 Gagarin. Tema nime on saanud uurimislaev. 14. juulil 2001. aasta avati Suurbritannias Gagarini mälestusmärk. https://www.youtube.com/watch?v=rKjNOj8KAvM (Laulu on kirjutanud Heikki Salo) Baikonuri kosmodroom (Bajkongõri kosmodroom) Maailma suurim raketistardipaik Kasahstanis. (pindala 6717 km²).
alates karihiirtest ja lõpetades ilvestega. Veekogude ääres elavad koprad, kes langetavad suuri puid, paisutavad jõgesid ja muudavad ühtlasi suurte maaalade veereziimi. Talviti on röövloomadel raske saaki leida, sest taimtoidulised loomad elavad siis üksi või väikestes rühmades. LOOMASTIK Olulisel kohal on ka siin veel rändlinnud ja loomad. Kevadel, kui voolama hakkavad sulaveed, alustavad paljunemist putukad lindude pidulaud on kaetud. Sel ajal on taigas väga palju linde, kes on siia pesitsema tulnud. Ka põhjapõdrad rändavad vastavalt aastaajale kas põhja või lõunasuunas. Talvel on siingi vaikne nagu tundras üksikud loomad on endale kasvatanud paksu kasuka ja paljud on talveunne suikunud. Taimtoidulistest loomadest elavad okasmetsades näiteks mäger, orav, jänes, põder, lemming, uruhiir. Oravad söövad taimi, okaspuude seemneid ja isegi linnumune. Linnud toituvad käbide seemnetest (v.a
ajaloolise vaatamisväärsuse juures või looduskaunis paigas. Näiteks on Tartus pildistatud pruutpaare Raekoja platsil ja raudteejaamas. · Peamiselt mitte-eestlaste seas on levinud komme kinnitada pulmade puhul mõne silla käsipuu või muu võre külge tabalukk, mis sümboliseeriks abielusideme tugevust; sellisele lukule võidakse graveerida pruudi ja peigmehe nimed, abielu sõlmimise kuupäev ja muud sümboolikat. ·Tavaliselt on pulmapeol tähtis pidulaud söögi-joogiga, kuid jätkuvalt harrastatakse ka ühismänge ja -laulmisi pulmaliste lõbustamiseks (nt pruudipärg ja mitmesugused osavusproovid). · Pulma võib juhtida pulmavanem, kes on üldjuhul kas pruutpaari meessoost sugulane, sõber või professionaalne peojuht. · Pruuti saadavad pruutneitsid, peigmehe poolt aitab pulma korraldada isamees. · Pulmakomben a pidi pruut oskama atra hoida. Pulmad "Kalevipoja" kolhoosis Põlva rajoonis 1968. · Pulmaauto Tartus nn
Kui seati magama ja peres oli külalisi, siis polnud selles midagi imelikku, kui omad ja võõrad jagasid üht voodit. Rõivaste hoidmiseks olid suured kirstud. · Linnakodaniku söögikombed Keskaegsed söögikombed erinesid kaasaegsetest üsna oluliselt. Kujutame ette üht pidusöömaaega, mis peeti Tallinnas Suurgild hoones. Pidulaud olid kindlasti kaetud linaga. Toidunõusid oli laual vähe: soola- ja sinepitopsid, iga suu jaoks peeker ja nuga. Toidu ettetõstmiseks kasutati lusikat ja kahvlit. Viimane oli tavaliselt kas kahe- või kolmeharuline. Selline kahvel, millega meie oma igapäevast toitu sööme, tuli kasutuselealles XVII sajandil. Taldrikute aset täitsid sageli suured leivaviilud. Mõnikord söödi lauanaabriga ühiselt vaagnalt. Söömaaeg algas käte pesemisega
..13 4. Pidusööming.......................................................................................................................... 14 4.1 Toidu valmistamise võtted.................................................................................................................................. 14 4.2 Kaetud laud ja lauakombed................................................................................................................................15 4.3 Vaeste inimeste pidulaud.....................................................................................................................................15 5. Keskmise linnaelaniku toidusedel....................................................................................... 16 5.1 Päevane toidu hulk ja söögikorrad.....................................................................................................................16 5.2 Vaeste olukord...................................................
Asukohal olid kaks mööblieset: söögilaud ja voodi. Söögikorra kätte jõudes teadis iga kodakondne, millisele kohale võis ta laua ääres istuda. Kui seati magama ja peres oli külalisi, siis polnud selles midagi imelikku, kui omad ja võõrad jagasid üht voodit. Rõivaste hoidmiseks olid suured kirstud. Linnakodaniku söögikombed Keskaegsed söögikombed erinesid kaasaegsetest üsna oluliselt. Kujutame ette üht pidusöömaaega, mis peeti Tallinnas Suurgildi hoones. Pidulaud oli kindlasti kaetud linaga. Toidunõusid oli laual vähe: soola- ja sinepitopsid, iga suu jaoks peeker ja nuga. Toidu ettetõstmiseks kasutati lusikat ja kahvlit. Viimane oli tavaliselt kas kahe- või kolmeharuline. Selline kahvel, millega meie oma igapäevast toitu sööme, tuli kasutusele alles XVII sajandil. Taldrikute aset täitsid sageli suured leivaviilud. Mõnikord söödi lauanaabriga ühiselt vaagnalt. Söömaaeg algas käte pesemisega. See oli ka täiesti
(Nimetu ilmub oma telgist.) Nimetu ja Juudit saavad tuttavaks. Juudit tunnistab, et tal jooksis judin üle selja, kui Nimetu Olovernesele kallale tormas, ent ta ei oska öelda, et kumma mehe pärast see oli. Arvab, et mõlema pärast. Lepitakse kokku kohtumine õhtul Juuditi telgis. (Juudit kaob oma telki, kuna Nimetu talle üksisilmi järele vahib. Eesriie.) Kolmas vaatus (Esitelk pidusaalina lühterdatud valgusel. Pidulaud otseti publiku poole. Laua otsas ühel pool esimesena Olovernes, teisel pool Pagoas. Läheduses Juudit lambanahal. Mõned pidulised, muu seas ka Olovernes, õige ülendatud meeleolus.) Olovernes tahab, et Juudit laseks ennast teenindada, ent too tõrgub vastu, et tema enda ümmardaja kannab hoolt ta eest. Olovernes trikitab, et mis saab ss, kui söögipaun ükskord otsa lõppeb, arvab Juudit enesekindlalt, et küll ss jumal talle toidu lauale muretseb. Olovernes satub
likvideerumist võibki pidada tinglikult piiriks, mis keskaeg lõppes, kuid samas ei julgeks väita, et sellest algas kohe uusaeg. Pigem võib öelda, et Eestis kulges üleminek keskajalt uusajale valulise ning ränga interregnumi jooksul, mis langeb üldjoontes kokku Liivi sõja toimumisajaga. Söök ja jook Keskaegsed söögikombed erinesid kaasaegsetest üsna oluliselt. Kujutame ette üht pidusöömaaega, mis peeti Tallinnas Suurgildi hoones. Pidulaud oli kindlasti kaetud linaga. Toidunõusid oli laual vähe: soola- ja sinepitopsid, iga suu jaoks peeker ja nuga. Toidu ettetõstmiseks kasutati lusikat ja kahvlit. Viimane oli tavaliselt kas kahe- või kolmeharuline. Selline kahvel, millega meie oma igapäevast toitu sööme, tuli kasutusele alles XVII sajandil. Taldrikute aset täitsid sageli suured leivaviilud. Mõnikord söödi lauanaabriga ühiselt vaagnalt. Söömaaeg algas käte pesemisega
Tallinn laenas oma linnaõiguse nt. Lübecki linnalt. Keskaja linnu oli mitmes suuruses, nende elanike arv oli äärmiselt kõikuv. XIV sajandi algul leidus Euroopas mõningaid tõelisi suurlinnu, nt. Veneetsia ja Firenze (120000 el.) ja Pariis (80000). Samas anti linnaõigus ka üsna väikestele linnadele. Linnakodaniku söögikombed Keskaegsed söögikombed erinesid kaasaegsetest üsna oluliselt. Kujutame ette üht pidusöömaaega, mis peeti Tallinnas Suurgildi hoones. Pidulaud oli kindlasti kaetud linaga. Toidunõusid oli laual vähe: soola ja sinepitopsid, iga suu jaoks peeker ja nuga. Toidu ettetõstmiseks kasutati lusikat ja kahvlit. Viimane oli tavaliselt kas kahe või kolmeharuline. Selline kahvel, millega meie oma igapäevast toitu sööme, tuli kasutusele alles XVII sajandil. Taldrikute aset täitsid sageli suured leivaviilud. Mõnikord söödi lauanaabriga ühiselt vaagnalt. Söömaaeg algas käte pesemisega
4. PIDUSÖÖMING Jõuka rahva seas oli pidutsemine tavalisem, kuid pidulaua ümber kogunesid võimalusel kõik, nii risti-, kihlus-, pulma- ja peiepidude kui ka kiriklike tähtpäevade puhul. Lihtrahval, käsitöölistel ja talupoegadel, olid oma pidupäevad: talgud, loomatapu- ja saagikoristuspeod. Mida jõukam oli võõrustaja ja mida kõrgem tema koht ühiskondlikus hierarhias, seda peenem, rikkalikum ja mitmekesisem oli tema pidulaud. Toiduga prassimist võidi küll kritiseerida, kuid laual valitsevale küllusele vaadati üldiselt sallivalt, seda koguni eeldati kui kõrgklassi positsiooni osa. Kitsidus ei olnud kohane ega austusväärne. Helde kostitamine oli ühtlasi osa 9 Mänd, 2004, lk. 329 10 Põldsam, 2002, lk. 59 11 Põldsam, 2002, lk. 58 12 Põldsam, 2002, lk. 64 kristliku külalislahkuse nõudest, ligimesearmastuse ja sõpruse avaldus. Teiselt poolt oli see
Sinuhe ravimid otsas. Ravimid templis, mida piiratakse. Sinuhe läheb kõrtsi Meriti juurde. Kassitempel, millest Merit kuulnud oli. Horemheb võtab vaarao võimu 3 päevaks: laseb rahva vabaks, lõpetab röövimise, lööb korra majja, tempel vallutatakse. Elu Hoone arstid rahvast ravimas. Templilahing. Nefer läheb laibapesijatele. 4 ptk Rahutused möödas. Sinuhe vaarao ees. Vaaraol pea valutab. Sinuhe saab Elu Hoone kuninglikuks kolbapuurijaks, sest Ptahor on surnud. Vaarao pidulaud. Sinuhe kohtab vana sõpra Thotmest, kes on kuninglik kujuraidur. 5 ptk Vaarao rongkäik. Rahvaga kokkupõrge. Vaarao lahkub Teebaist mööda jõge. Uus kirjaviis, õpetamise ja õppimise lihtsus. Vanad õpetajad lastakse lahti. Uus kirjaviis pole püha. Akhetaton taevakõrguse linn, harimata maale. Vaarao elab laevas, kuni ehitatakse linna. Süüria mässud. 6 ptk Vaarao hoovkond linna ehituses on segamas oma ,,abiga", väga tülikad. Kuninganna
Toidu kõrvale joodi lahjendatud veini. Vaesemad jõid odavat ja haput, rikkad kallimat ja magusamat. Palju tähelepanu pöörati külaliste väärikale kostitamisele. Kõrgelt oli hinnatud jäneseliha ja suitsuliha peeti rohkem alamklassi toiduks. Liha maitsestati Indiast toodud vürtsidega. Elurõõmsad romealased armatasid pidutseda ja kõige uhkemalt tähistati aastavahetust. Suurte riiklike pühade ajal aga kaeti pidulaud otse tänavale. Aristokraadid elasid aga lõbusat elu ka argipäevadel, lõbustades ennast erinevatel viisidel.(Palamets 1991: 57-58) Naiste ja daamide elu Lihtrahva hulka kuuluva naise elu oli võrreldes aristokraatliku daami eluga hoopis vabam. Jõukate romealaste abielnaised pidid püsima toas, tikkima ja rääkima tühjast, nendega ei tohtinud suhelda ükski võõras mees ja võõraste inimestega kohtusid nad ainult saunas või kirikus
puukoorest. Raiesmikel ja lagendikel on elamistingimused paremad. Iseloomulikumad asukad on paksu karvkattega kiskjad (pruunkaru, hunt), kes jahivad suuri ja väikesi taimetoidulisi imetajaid. Veekogude ääres elavad koprad, kes langetavad suuri puid, paisutavad jõgesid ja muudavad ühtlasi suurte maa-alade veereziimi. Olulisel kohal on rändlinnud ja loomad. Kevadel, kui voolama hakkavad sulaveed, alustavad paljunemist putukad lindude pidulaud on kaetud. Sel ajal on taigas väga palju linde, kes on siia pesitsema tulnud. Ka põhjapõdrad rändavad vastavalt aastaajale kas põhja- või lõunasuunas. Talvel on siingi vaikne nagu tundras üksikud loomad on endale kasvatanud paksu kasuka ja paljud on talveunne suikunud. Erinevate loomaliikide esindajaid: Taimtoidulised imetajad: põder, orav, jänes, vapiti, kobras, lemming, uruhiir. Loomtoidulised imetajad: hunt, ilves, rebane, karu, nugis, kärp, naarits.
õppuritele. Kõik - nii suuremad kui väiksemad koolilapsed - lähevad kooli, kaasas lilled õpetajale. Kõige sagedamini on need sügislilled: astrid ja krüsanteemid. Nõukogude aja viimastel aastakümnetel hakati 1. septembril tähistama tarkusepäeva, see tähtpäev on jäänud oluliseks tänini. Mõnes perekonnas - eriti näiteks õpetajate peredes - on 1. septembril ka omad pidulikud tavad - kas kaetakse pidulaud, käiakse kusagil kindlas paigas, näiteks jalutatakse pereema või -isa vanast koolimajast mööda, minnakse muuseumi või loomaaeda. Ka linnad ja vallad korraldavad tarkusepäeval või selle eel temaatilisi üritusi. (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-esimenekoolipaev.php) USSIMAARJAPÄEV - 8. september Väike maarjapäev ehk ussimaarjapäev ehk ussi magamise päev (setud tähistavad hoopis 14. septembrit ehk viissenjapäeva kui usside magama minemise päeva) on selle 19. sajandil
Siin, Rosencrantz ja Guildenstern, on teile volikirjad, te saatke Hamletit. HAMLET: Hästi. KUNINGAS: Just nii, kui meie sihte mõistaksid. HAMLET: Tean keerubit, kes näeb neid läbi. Nii - siis Inglismaale! Hüvasti, mu kallis ema. KUNINGAS: Su armastav isa, Hamlet. HAMLET: Mu ema. Isa ja ema on mees ja naine, mees ja naine on üks liha; seega - mu ema. Inglismaale siis! II VAATUS 13. stseen Kuninga pidulaud. Õukond istub ümber laua, laua peal tantsib kojanarr. Kõik on lõbusas tujus. Tuleb Ophelia. OPHELIA: Olla või mitte olla - see on küsimus. KUNINGANNA: Mis on, Ophelia? OPHELIA: Mis siis on ilsam: kas taluda kõik truult, mis sõge saatus ette paiskab, või tõsta mässu, et see hädaorg kord lõpeks? Surra - jääda magama,
annaabi.ee 
