Raamatu retsensioon ,,Värin" Lugesin raamatut ,,Värin", mille autor on Maggie Stiefvater. See ilmus 2009. aastal AS Pakett trükikojas. Eesti keelde on raamatu tõlkinud Stella Timmer. Kaanekujunduse on teinud Christopher Stengel ja sisukujundus on Siiri Timmermani poolt. Raamatul on 3osa: ,,Värin", ,,Palavik" ja ,,Igavesti". Raamatul ,,Värin" on 13 auhinda. Loetud raamatu peategelane Grace oli juba kuus aastat jälginud oma maja taga metsas elavaid hunte. Üks hunt oli aga Gracele alati vastu vaadanud oma kollaste silmadega. Ning varsti jõudis Grace jälile libahuntide saladusele. Kollaste silmadega Sam ja Grace leidsid omavahel suure armastuse ning hakkasid võitlema selle vastu, et Sam jääks inimeseks, mitte ei muutuks nüüd juba lõplikult hundiks. Noored elasid koos läbi suuri ja keerukaid olukordi, millest väljuti võidukatena. ,,Värin" oli kaasa haarav...
seisukohti, miks Parkinsoni tõbi tekib. Põhjalikult on uuritud võimalikke keskkonnast pärit või organismis tekkinud kahjulike ainetega seotud mehhanisme ning ka pärilikkust, aga kindlalt tõestatud Parkinsoni tõve põhjust ei ole siiani teada. Olemas aga kaks sõna, kuigi erineva mõistega: parkinsonism ja parkinsoni tõbi. Termin parkinsonism tähistab mitte konkreetset haigust, vaid teatud sümptomite kombinatsiooni (jäsemete värin, jäikus ja kohmakus), mille põhjuseks võivad olla erinevad haigused. Parkinsonismi erivormidest esineb kõige sagedamini Parkinsoni tõbe (85-90%), teisi diagnoositakse palju harvemini. Sekundaarset parkinsonismi võivad põhjustada mõned ravimid, mürgised ained, harva ka peaaju traumad või korduvad ajuinfarktid. Eraldi harvaesineva haiguste grupi moodustavad nn. Parkinson-pluss sündroomid, mille puhul ajukahjustus haarab peale
Parkinsoni tõbi on ajuhaigus, millel on biokeemiline põhjus. Organismis on puudus ühest närviülekandeainest ehk neurotransmitterist, mida nimetatakse dopamiiniks. Sellest tulenebki kogu haiguse olemus, sest kui jääb puudu neurotransmitterist, muutuvad liigutused kohmakaks ja aeglaseks, lihased jäigaks ja liikumiskiirus on häiritud. Esialgu tekib käte, jalgade, hiljem juba kogu keha värin. Selles väljendubki haiguse olemus. Sellele liikumispuuet tekitavale haigusele on omane hilisem süvenemine. Süvenemise tempo võib olla väga erinev: on haigeid, kes on suutelised aastaid iseseisvalt töötama, kõrvalise abita endaga toime tulema, kuid on ka patsiente, kes vajavad abi lihtsaimagi ülesande täitmisel. Virgatsaine dopamiini hulk väheneb ajus, mis on tingitud ühe kindla struktuuri - musttuuma e. substantia nigra - kahjustusest
Näolt higisoola pesid pruunid mehed ja naised heitsid särgi pluusi alt. Jäid lõdvalt longu noored tõusmelehed ja pääsukeste lend käis madalalt. Suur heinamaa sai õhtuhakuks saadu, öö levis värsket heinahõngu täis. Üks vaikne värin läbis kõrgeid haabu, kui eemal-kaugel kõuekõmin käis. Luuletus on loodusteemaline. Sisus on räägitud väga palavast suvepäevast, kui tehakse heina. Silpide arvu järgi on luuletaja kasutanud nii ühe- ja kahesilbilisi kui ka kolmesilbisi sõnu. Terve luuletus on üles ehitatud ristriimile. Lausetes on palju kasutatud alliteratsiooni, näiteks peitis palavuse, rakkes ruunad, pesid pruunid, lõdvalt longu, vaikne värin ja kõuekõmin käis
mõt telis si ühiku Tööp elt v edru ad Inse n usal Sõid eritehni u mõõ kites kii as k t rend Dün miseks use, aam vibra Maa ilise tsioo värin kaug ni, t ate use tuva m Kasu stam õõtmis isek eks s ad usal Biolo o Saab gias Loom mõõta l ade ihas kuts te t umin kiirendu Kasu e st ad
jõua enam, sest kõike on tema ümber liiga palju. Ma nägin kuidas ta päev päevalt läks üha kaugemasse tuppa ja pani kõik uksed kust läbi läks mitmekordsete tabalukkudega kinni. Nii see tüdruk siis seal istus päevi ja nädalaid. Mul oli ilma temata väga kurb. Aga ühel imelisel päeval kuulsin ma lukuklõbinat. Iga päevaga avas Naeratus uue luku ja tuli mulle aina lähemale. See tegi mind väga rõõmsaks. Jäänud oli vaid veel 1 lukk, mu hinges oli nii suur erutus ja värin, et ma oleks pea, et minestanud! Ja siis ta tuligi, tundsin taas rahu ja rõõmu. Ma hakkasin südamest naerma ja teatasin ka talle, kui õnnelik ma olen, et mu kõige kallim Naeratuseke tagasi on. Ma rääkisin talle kui väga ma teda igatsesin ja tema rääkis mulle, et sai aru, et peab raskustele vastu astuma ning ei saa ise oma elu halvaks mõelda. Kõik ju ometi algab mõtlemisest. Ta on mulle nii armas, minu väike naeratus.
Parkinsoni tõbi 2015 Parkinsoni tõbi • Levinud neuroloogiline haigus • Esineb kesk- ja vanemas eas • Kaasneb närvirakkude järkjärguline hävimine kindlas ajupiirkonnas • Progresseeruv haigus • Ei ole surmav (15-25 aastat peale diagnoosi) • Tekkepõhjused pole teada Põhjused • Ajus asuv musttuuma kahjustus- dopamiini taseme langus • Haigus ilmneb kui üle poole musttuumast on kahjustunud • Tavaliselt algab 50. eluaastast • Parkinsoni tõbi ei ole põhjustatud eluviisidest, teistest haigustest, nakkusest, halvast toitumisest, stressist ega meeleoluhäirest Diagnoosimine • Määratakse kliiniliselt- haiguse sümptomite alusel • Pole olemas spetsiifilist uuringumeetodit • Positronemissioontomograafia (PET) võimaldab näidata musttuuma kahjustust Motoorsed sümptomid • Treemor ehk värin- nähtavaim sümptom • Hüpo- ja bradükineesia- liigutuste aeglus ja kohmakus • Rigiidsus- lihasjä...
Siin kõik jääb poolt ja vastu...mispärast, küsid sa, - kes teab, kust ja kuhuläed, tuled kõigega. Siin elus nagu metsas,üks kohin juttu aab,sest rõõmu, mure kõne,nii läbisegi saab,nii läbisegi jooned,nii imelised teed -must, valge, valged, mustad,ja vahel silmaveed. Kevade õhtul Nagu magus unenägu,tine hõise igal pool; üle aasa ujub tasa,valge udu jahe vool. Metsa põues nagu kõne, punga puhkemise jutt; üle välja, üle põllu,rõõm kui värin, õnne nutt. Eha kumab, päike magab, siiski kõik on ärkvel veel, nagu õnnis ootamine: armas on ju ammu teel! Ja mu südant täidab sala,nagu soojus sumaja:võiksin läbi vaikse ilma,kodu hõiskeks sulada! Tänan kuulamast! Kasutatud kirjandus http://www.ut.ee/verse/index.php?m=authors&aid=3&obj=poems&awid=39&sort=2 https://et.wikipedia.org/wiki/Ernst_Enno
iseloom: inimese keha läbiv voolutugevus, mõju aeg, voolu liik, sagedus, organismi läbinud voolutee, inimkeha takistus, inimese individuaalsed iseärasused. Voolutugevus vahelduvvool, mA alalisvool, mõju iseloom mA 0,5 - 1,5 5-7 tundelävi 8-10 20-25 lihaste krambid, võib esineda soojatunne, sõrmede värin 10-15 50-70 krambilävi 50-80 70-450 talumatu valu, hingamine raskendatud, hingamiskrambilävi 90-100 500 fibrillatsioonilävi Voolu liik vahelduvvool alalisvool Sagedus Ohtlik 50-60 Hz kuni 150 Hz Voolu kulgemise tee Inimkeha elektriline takistus takistus esineb piirides 600...100 000 oomi
Miimika Poosid Kehaosade kasutamine ja asend Ruumi kasutamine (sh isiklik ruum) Riietus ja atribuutika Peab edasi andma lisaks sobivale emotsioonile ka enesekindlust (ma tean, millest räägin, ma ei valeta) Ettevaatus: Esemed käes: tähelepanu jutule või esemele? Riietus: sobiv? Mugav? Ei tõmba liigset tähelepanu? Kehakeele lugemine stereotüüpidele toetumine, kuid annab aimu vestluspartneri varjatud motiividest (nina/ näo puudutamine, jala väristamine, käte värin, punastamine) Mitteverbaalne kommunikatsioon Kui füüsiline pool annab kuni 90% meie muljest... Silmside Kehakeel Hääl Silmside Toetab edastatavat informatsiooni Vestluspartner saab kinnitust, kas räägitakse tõtt või mitte Vestluspartner saab kinnitust, milline emotsioon on kohane ja milline mitte Annab edasi signaali: "ma räägin sinule, ma loodan, et oled minuga siin"
PARKINSONI TÕBI LINDA JALAS MHG 12C 2015 PARKINSONISM Ei tähista konkreetset haigus, vaid teatud kindlate haigusnähtude kogumit. Sümptomid võivad esineda iseseisvalt või erinevates kombinatsioonides. Erinevates kehapiirkondades. Domineerib üks haigusnäht. Olemas ka sekundaarseid sümptomeid. Kahjustub ka nn. vegetatiivne närvisüsteem. Olemas teisi sarnaste sümptomitega neuroloogilisi haigusi. Parkinsonismi erivormidest kõige sagedasem Parkinsoni tõbi. PARKINSONI TÕBI Esmakordselt kirjeldas 1817. aastal James Parkinson. Krooniline haigus. Määratakse antiparkinsonistlikud ravimid. Haiget häirivad enam jäikus, treemor, liigutuste aeglus ning ulatuse vähenemine, tasakaaluhäired, kõnnaku häired. Kliinilised nähud tekivad peaaju ühe kindla osa kahjustamisel- ekstrapüramidaalsüsteemi kahjustusest. Enamikel progresseeruvad haiguse avaldused aeglaselt. Haiguse sü...
Pöördumatute põhjuste hulka kuuluvad Alzheimer, ajuverevarustuse häired, Parkinson, AIDS. Pöörduvate põhjuste hulka kuuluvad ajutraumad, healoomulised asjukasvajad, teiste elundite kahjustused, mürgitused, vaegtoitumine. Suhtlemisel räägi aeglaselt, vajadusel korda, jäta vastamiseks aega, näita ette, sõnasta lihtsalt, kui ärritub vaheta teemat. Parkinson- kns haigus, mis põhjustab liikumishäiret. Krooniline neuroloogiline haigus, avaldub kesk- ja vanemaseas. Sümptomid- jäsemete värin, lihasrigiidsus ja liigutuste aeglus koos liigutuse alustamise raskusega. Epilepsia- närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood. Esmaabi- tuleb jälgida, et ta ei vigastaks ennast krambi ajal. Liigutusi takistada ei tohi, pea alla võib panna midagi pehmet või hoida pead käte vahel, vabastada kaelus (hingamine vaba) ja keerata küljele. Haiget ei tohi jätta järelvalveta seni, kuni ta teadvus täielikult taastub. Kiirabi tuleb kutsuda vaid
Ei enam pikalt ta loojub. Päev oli liig lühike. Kriitika Paul viidingu luulest tõmbaksin joone tänapäeva - ta jaheda distantsiga kirjeldused tulevad kuidagi tuttavad ette. Võrreldes järgmisi ridu näiteks Jaak Jõerüüdi luulega: On tehtud äri. Taasükskord kabinetis. Ukseraamis daam rüüs rohelises. Hääles kerge värin: ,,Kas meil ei olnud kokkusaam?!" Pilk ristab pilku, nagu kaks floretti. Johnbullkeepsmiling juba täidab tsekki. Rohkemgi veel. Ka Paul Viidingu kõhnukese proosatoodangu seltskonna- ja tüübikriitiline ning välispidise kujutuse täpsust taotlev laad on tänasesse toodav miks mitte kuhugi mihkel muti loomingu lähedusse." A. Haug
Aison kurtis Gaiale oma mure ning Gaia lubas ka aidata. Lepiti kokku, et nädala aja pärast on kogu liiva asemel roheline muru, veekogud ja puud koos viljadega. Suurte ootustega Aison oli nädala aja pärast kuningriigi väravate ees ja ootas oma rohelist muru ja veekogusid. Paraku nägi Aison midagi sellist, mida ta varem näinud polnud. Kaugelt silmapiirilt oli võimalik näha lähenevat lumetormi. Kuningas ei osanud midagi arvata ega teha. Kogu tema kehast käis läbi suur värin, mistõttu ta selili kukkus ja suri. Inimesed ei osanud midagi lähenevast lumetormist arvata ning jäid nõutult seisma. Kahjuks oli lumetorm nii võimas, et hävitas kõik ettejääva ning kattis kogu mandri lumega. Hävitav lumetorm oli jumala Diana poolt, kes arvas, et inimesed peavad olema rahul sellega, mis neile antud on. Diana arust oli Aison liiga egoistlik ning leppimatu oma olukorraga, mistõttu otsustas ta kuningriigi elu lõpetada. Sellest saadik peale, on
Haiguse kulg Ravi Seltsid Kokkuvõte Kasutatud kirjandus tutvustus Parkinsoni tõbi on ajuhaigus, millel on biokeemiline põhjus. Organismis on puudus ühest närviülekandeainest ehk neurotransmitterist, mida nimetatakse dopamiiniks. Sellest tulenebki kogu haiguse olemus, sest kui jääb puudu neurotransmitterist, muutuvad liigutused kohmakaks ja aeglaseks, lihased jäigaks ja liikumiskiirus on häiritud. Esialgu tekib käte, jalgade, hiljem juba kogu keha värin. Ajustruktuurid, mis osalevad liikumises, ja nende omavahelised seosed. Esmased sümptomid Esimesed on sageli jõuetus, kiire väsimine, kurnatus Primaarsete sümptoomide hulka kuuluvad ka kõne muutused, käte kaasliigutuste puudumine kõndimisel ja kõndimise alustamise, tugitoolist või autoistmelt tõusmise raskus ja käekirja muutused Parkinsonismihaige lihased on pidevas pinges Parkinsoni tõvega kaasneb miimikavaegus
vererõhk on 120/82-le. Kehakaal peab samuti korras olema, see sõltub enamasti sellest, mida me sööme ning kui palju me liigume. Ülekaal on suur lisakoormus kogu organismile. Nüüd räägin siis natukene ka veresuhkrust. Veresuhkur ehk diabeet ja selle riskiteguriteks on ka mitmeid tegureid. Näiteks kõrge vererõhk, liigne kehakaal, jällegi pärilikkus ning ainevahetushäire. Madala veresuhkru tunnusteks on higistamine, peavalu, väsimustunne, nõrkus, näljatunne ning värin. Kõrge veresuhkru tunnusteks aga suur janu, söögiisu suurenemine, väsimus ning kaalulangus. Kindlasti peame loobuma tubakast ja alkoholist, kui tahame jälgida 6 kõige lihtsamat põhimõtet tervisliku eluviisi kohta. Seda tarvitades võib tekkida luude hõrenemine ning kõrge vererõhk, teatud tüüpi vähkkasvajad, näiteks rinnavähk. Võib tekkida ka isegi mälukaotus ja infarktirisk. Kokkuvõtteks ütlen nii palju, et tervislik eluviis ei seisne ainult kapsalehe närimises,
Maavärina epitsenter paiknes väga lähedal Port-au-Prince'ile sisuliselt kogu linn jäi epitsentrist mitte kaugemale kui 40 km. Topograafiast sõltuvalt paiknesid väga paljud ehitised mäenõlvadel. Kõige peamiseks ei oldud ehitiste rajamisel arvestatud maavärinaohuga. (Ehitusregulatsioonid ja järelvalve väga nõrgalt arenenud) Kui haruldane oli Haiti maavärin? Kariibi mere piirkond pole just maavärinaterikas, kuid see ei tähenda, et neid sealkandis üldse ei esineks. Nüüdne värin oli suuremaid, mis toda piirkonda iial tabanud. Viimati raputas sama tugev maavärin Haitit 18. sajandil. Haiti võtab enda alla umbes poole Hispaniola saarest, mille teisel poolel asub Dominikaani vabariik. 1946. aastal vapustas kaheksamagnituudine maavärin Samaná provintsi Dominikaani Vabariigis, tuues kaasa umbes saja inimese surma. Miks oli Haiti maavärin nii ränk? Kuigi magnituud ehk suurusjärk on tähtis tegur, mõjutab looduskatastroofi meelevalda sattunuid kõige rohkem siiski
kõige olulisem. Ja mitte ainult abielus, vaid üleüldse suhtes. 4. Nr 1 on kompromissid, ilma milleta suhe ei toimi, siis tulevad usaldus, mõistmine, toetamine jne. 5. Milleks, kui vastu armastust ei saa. Kui mõlemad armastavad, siis polegi vaja võidelda. 6. Pühendumus, lähedus, kirg. Kirg tuhmub, kuid pühendumus ning lähedus jäävad. Ei usu igavesse kirge. 7. Eelpool sai mainitud. Kõik kokku. 60 aastane mees: 1. Esimene märk armastusest on värin rinnus. 2. Jah, mehed armastavad silmadega- vaatavad naiste nägu, rindu, keha, jalgu jne. Naised armastavad kõrvadega tahavad kuulda ilusaid sõnu, meelitusi. 3. Armastus üksi ei ole, peab olema ka usaldus. 4. Jah, armastuse eest tuleb võidelda. 5. kui armastad siis jah. 6. Pühendumus, lähedus, kirg. 7. Tõeline armastus on üksteise usaldamine ja pühendumine. Kokkuvõte: Küsitlesin viite isikut kahte 17 aastast poissi, 33 aastast meest, 30 aastast naist, 60 aastast
Ruumi kasutamine (sh isiklik ruum) Riietus ja atribuutika 2 Peab edasi andma lisaks sobivale emotsioonile ka enesekindlust Ettevaatus: Esemed käes: tähelepanu jutule või esemele? Riietus: sobiv? Mugav? Ei tõmba liigset tähelepanu? Kehakeele lugemine stereotüüpidele toetumine, kuid annab aimu vestluspartneri varjatud motiividest (nina/ näo puudutamine, jala väristamine, käte värin, punastamine) Silmside Toetab edastatavat informatsiooni Vestluspartner saab kinnitust, kas räägitakse tõtt või mitte Vestluspartner saab kinnitust, milline emotsioon on kohane ja milline mitte Annab edasi signaali: "ma räägin sinule, ma loodan, et oled minuga siin" Koos zestidega väga võimas kõne toetaja "Kui sa ignoreerid mind, ma ignoreerin sind" Nn klassikalised silmside reeglid erinevad olukorrad:
And bade thee cling to me through every shock; cling külge klammerduma, liibuma This arm would be thy bark, or breast thy bier. bier surnuraam I watched thee when the fever glazed thine eyes, Yielding my couch and stretched me on the ground yield toodang, intresskasum, tulu When overworn with watching, ne'er to rise From thence if thou an early grave hadst found. The earthquake came, and rocked the quivering wall, quiver võdin, värin, judin, nooletupp And men and nature reeled as if with wine. Whom did I seek around the tottering hall? totter tudisema, tuikuma For thee. Whose safety first provide for? Thine. provide varustama, andma, tagama And when convulsive throes denied my breath The faintest utterance to my fading thought, utterance ütlus, lausung To thee--to thee--e'en in the gasp of death My spirit turned, oh! oftener than it ought. Thus much and more; and yet thou lov'st me not,
1) embrüonaalsed tüvirakud 2) nabaväädivere tüvirakud 3) täiskasvanu tüvirakud 14. Millised on tüvirakkude kasutamise võimalused? Kasutatakse: Põletuse tagajärjel Luuüdi siirdamisel Diabeedi korral Seljaaju kahjustuse korral Infarkti puhul Parkinsoni tõve puhul 15. iseloomusta Parkinsoni tõve? On inglise arsti James Parkinsoni poolt esmakordselt avastatud aastal 1817. Algab tavaliselt 50. ja 70. eluaasta vahel. Selle põhitunnuseks on käte ja hiljem kogu keha värin, liigutuste aeglus ja kohmakus. Sageli ilmneb psüühikas depressioon, hiljem areneb paljudel nõdrameelsus ehk dementsus. Põhjuseks on aju basaaltuumade dopamiini tootvate neuronite hävimine. Sellele haigusele seni kindlat ravi ei ole .
RENESSANSS. VAIMULIK MUUSIKA Kui kõik uus ilmnes reness. ajastul ilmalikes zanrides, siis vaimulik muusika võttis traditsioone alalhoidva hoiaku (nii on see olnud kõigil järgnevail sajandeil). Vaimulik muusika on valdavalt polüfoniline. Siiani oli mitmehäälse muusika arenemisel juhtivaks Prantsusmaa. Ka 14.saj oli see nii, kogu 14.saj kirikumuusika kuulsaim teos on pärit Prantsusmaalt- esimene ühe helilooja poolt komponeeritud missatsükkel - Guillaume de Machaut(..1300-1377) La messe de Nostre Dame. K: Kyrie eleison Ühe heliloojad poolt loodud mitmehäälne muusika missa ordinaariumi tekstidele muutis missa terviklikuks suurteoseks Kyrie eleison Issand halasta palvelaul, vanim osa kreekakeelse tekstiga Gloria in excelsis Deo au olgu Jumalale kõrges kiidulaul Credo in unum Deum mina usun ainsasse Jumalasse usutunnistus Sanctus/Benedictus püha/kiidetud olgu kiidulaul Agnus Dei qui tollis peccata mundi, miserere nobis Jumal...
vastupidiseks. Tundsin, et vaatamata selle laulu tegelikult kurvale meloodiale ja sõndadele oli just sel hetkel seda laulu vaja, see laul tekitas publiku ja Estonia esibaritoni vahel hämmastava, väga, väga tugeva tunde, mina vähemalt tundsin, et sel hetkel ei olegi peale minu ja Zahharovi mitte kedagi saalis, see oli õnnis tunne ning kontserdi lõpetas Kustas Kikerpuu ,,Taas punab pihlakaid", selle laulude ajal käis nii mitmedki korrad minust läbi värin ja jällegi oli tõestatud: tal on ikka väga võimas ja hea hääl. Pärast viimast laulu, kuuldes, et lisalugu plaksutatakse küsis Jazzi Zahharov publikult ehk meilt, mida me kuulda soovime. Paljud vastasid, et Arne Oit´i ja Heldur Kaarmo ,,Tsirkust" ja jällegi laulis rahvas kaasa. See oli hea tunne, arvan, et igaüks seal saalis tundis ühtekuuluvust tänu Zahharovi esitatud laulule. Pärast kontserti jagas bariton rõõmuga autogramme ning küsis ka kuidas kontsert
tuul mängib lillelõhnaga mu ümber sala laulvad vaiksed leinad. Ja sääl, kus tee nii pikk ja tolmune viib sinimetsa poole kaugele, sääl kasekõne loob kui pilvi teele, et kanda kojukutset minu meele. Ja sala laulvad minu vaiksed leinad, et õitsvad kodus valged ristikheinad. Kevade õhtul Nagu magus unenägu tine hõise igal pool; üle aasa ujub tasa valge udu jahe vool. Metsa põues nagu kõne, punga puhkemise jutt; üle välja, üle põllu rõõm kui värin, õnne nutt. Eha kumab, päike magab, siiski kõik on ärkvel veel, nagu õnnis ootamine: armas on ju ammu teel! Ja mu südant täidab sala nagu soojus sumaja: võiksin läbi vaikse ilma kodu hõiskeks sulada! Rändaja õhtulaul Ma kõnnin hallil lõpmata teel Kesk nurmi, täis valmivat vilja, Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel, Ju lapsena teesid armastas meel, Teed laulavad õhtu nii hilja. Need teed, kuis on nad kõvad, kui keed, Need otsata kutsuvad jooned,
esmakordselt kõigis neis Eesti suuremates kontsertsaalides. Esitati laule, mis sisaldasid väga evangeelseid sõnumeid. Seetõttu on ka paljud inimesed arvamusel, et nad peaks ainult kirikus esinema . Sõnajalad esitavad vaimulikku muusikat, sest nad on kristlased ja usuvad Jeesust kogu hingest. Ettekande analüüs: Esinejate tase oli normaalne, no ma ei saakski ju kritiseerida, ega ma ise parem poleks. Ja see värin mis naiste häältes oli, mille tõttu pool Eestit neid sarjas, seda on ikka väga väheseks jäänud. Ilmselt on kõvasti häälekooli tehtud. Sound oli ka ikka päris kõva, kuid vahel tundus, et äkilised ja põrutavad kitarri-, sündi- ja trummikäigud varjutavad lauljate hääli. Aga kui ma nüüd päris tõega ütlen, siis kaugemalt oli kosta kõige paremini sõna Jeesus. Kontserdi üldine õnnestumine: Ütleme nii, et kontsert õnnestus imekspandavalt hästi
Karl August Hindrey "Kaugekõne" Karl August Hindrey novelle oli kohati keeruline lugeda. Kohe esimese loo "Argus" kulgedes tabas mind ebameeldivuse värin. Kuna ma varemalt pole tema loominguga kokku puutunud ehmatas see kurb ja natuke õõvastav lugu mind päris ära. Mõte surema jäetud koerast jäi samamoodi piinama nagu loo peategelast ennast. Edasi lugedes sai aga selgemaks, et taotluslik pole mitte see jälk pilt koerast ja tema arglikust, tegutsemisvõimetust peremehest vaid hoopis inimese sisemaailmast ja filosoofiast. Võibolla need psühholoogilised keerdkäigud ja põiked inimeste analüüsi
Eksistentsialistid elu absurd Maailmas valitseb minu jaoks üksainus tõesti tõsine filosoofiline probleem: mis on enesetapp. Inimene otsustab, kas elada või mitte, vastab filosoofia põhiküsimusele. Kõik muu mitu mõõdet on maailmal, mitu kategooriat on vaimul tuleb teises järjekorras. See on nagu mäng, kus tuleb enne vastata. Näiteks kui on õigus Nietzschel, kes arvab, et lugupidamisväärne filosoof peab õpetama eeskuju kaudu, siis omandab see vastus mõistetava tähtsuse, sest ta käib otsustava teo eel. Kuidas eksistentsialistid tõlgendavad elu absurdi? Inimese olemise määravad tema olemasolu piirid elatakse sünnist surmani. Esimene aastakümme on justkui roosiline ja tundub paradiisina, kuid kui nähakse läbi eksistentsi absurd, siis sealt hakkab ,,tappev mäng" ning koheselt suureneb aja väärtustamine. Indiviide on erinevaid: kes vaatab eksistentsiprobleemist mööda, kes üritab elu absurdi lahe...
Silpide arv on stfoofides sarnane. Näiteks esimeses stroofis on kahes esimeses värsis 15 silpi ja kahes viimases värsis on 13 silpi. Järgmises stroofis on silpide arv jaotatud võrdselt. Esimeses värsis 7, teises samuti 7, kolmandas 6 ja viimases 8 silpi. Kolmas stroof on kolmerealine ja esimeses ja kolmandas värsis on silpe umbes võrdselt, ainult keskmises värsis on tunduvalt vähem silpe. Kahes viimases stroofis on vastavalt: 8, 2, 6 silpi. Luuletuses on kasutatud alliteratsiooni. Värin, võpatus, vagu, vaikus. Ja -liigutus, loobumus. Maailm, milleks sa valmistund. Kasutatud on ka assonantsi. Nii ilmne, ühtne ja üks. Luuletus on kirjutatud vabavärsis. Võluaeg Meelega, meeletult vajutan valupunkti, kaevan välja Su nägu mälu pimedast mõõtmest öövööndist See röögatus, vägivaldvalu ei kaldu, ei kao - mööda kalliskivide kilde, ma rooman haav- haaval ja selgeks meelepimedust palun. Ainult nõnda saab sõlmida usku ja lunastust, lootust ja lohutust,
3) Kes olid: e) Karma -,Budismis on karmaseadus e kõik teod saavad tasutud a) Siddhartha - Buddha kodanikunimi, 3) Mehed ja teosed b) Leukippos - atomismi rajaja, aatomiõpetus, maailm koosneb väikestest a) Nietzche - sealpool head ja kurja jagamatutest osadest – aatomitest. Aatomite vahel on tühjus , mille tõttu on b) Kierkegaard - kartus ja värin aatomite liikumine, seega nende põhjus-väline. Niikaua kui aatomid liiguvad c) Cicero - kõned kestab elu. Aatomid erin kuju, suuruse ja temperatuuri poolest. d) Camus - sisyphose müüt c) Karl Raimund Popper - (1902s Wienis)1934. a ilmunud raamatuga „Uurimise e) Kant - Otsustusvõime kriitika loogika" pani ta aluse kriitilise ratsionalismi filosoofilisele suunale. 4) Õige või vale
kasutamist. Näiteks otseselt veresoontele mõjuvaid ravimeid (ergotamiin), südametegevust mõjutavaid ravimeid (propranolol, verapamil), teatud juhtudel ka depressioonivastaseid ravimeid, kuid neid ravimeid võib tarvitada ainult arsti loal. Migreeni ravi pole ainult tablett. On terve rida soovitusi, mis ei ole seotud medikamentidega ning alustada tuleb valu põhjuste välja selgitamisest, milleks võib olla äkiline higistamine, tuiked meelekohtades, kogu keha läbiv ebameeldiv värin. Migreeni all kannatavatele inimestele on eelsümptomid juba tuttavad ja kui nende esinemisel koheselt tablett võtta, siis on lootust, et migreenihoog jääb tulemata. Teiseks on tõestatud, et regulaarne füüsiline aktiivsus on seotud migreenihoogude sageduse langusega. Regulaarsuse all mõeldakse sellist treeningkoormust, mille korral seda tehakse vähemalt paar korda nädalas. Seejuures pole just kõige olulisem rakendatav koormus, vaid pigem emotsioon, mille inimene sellest saab
Kehaosade kasutamine ja asend Ruumi kasutamine (sh isiklik ruum) Riietus ja atribuutika Peab edasi andma lisaks sobivale emotsioonile ka enesekindlust (ma tean, millest räägin, ma ei valeta) Ettevaatus: Esemed käes: tähelepanu jutule või esemele? Riietus: sobiv? Mugav? Ei tõmba liigset tähelepanu? Kehakeele lugemine stereotüüpidele toetumine, kuid annab aimu vestluspartneri varjatud motiividest (nina/ näo puudutamine, jala väristamine, käte värin, punastamine) Klassikalised kehakeele vead. Jalgpalluri poos (olen kaitses, läbimatu sh emotsionaalselt) Sõdur/ ohvitser (olen nii pinges, ei tohi vääratada) Õpetaja (sõrmega näitamine, liiga lähedale ilmumine, tänitav viis) Tapja (füüsiliselt ebamugav, liiga pealetükkiv, agressiivne, tungib minu isiklikku ruumi) Kaitsja (närviline, kätega vehkimine, "üritan sind venda selles, et ...")
Ma jahmun ajest naeruväärsest: kes joob mu tassist siniäärsest? Sest klaasist mõni rüüpab lohtu, Kust minu ema võttis rohtu?... Ja kelle, kelle jalapuute all nõtkub kord mu vaibaruute? Kes sorib minu raamatutes, kus olen viibind naerdes, nuttes? Ja minu säng... Oh, mis ma pärin! Mu pühim paik... On kurgus värin. Kes kisub õndsalt akna valla, kui kevad astub aeda alla? Kes ootab uksel? Kelle aste toob õhtul rohust koju kaste?- Kes aga haarab minu sule, kui Tema rängalt lausub: Tule?
Lapse areng ja arenguperioodid Areng Vastsündinud Vastsündinu kõht tundub ümmargusena, pea suurena, käed ja jalad lühikestena. Vastsündinu pea on harva ümmargune, kuid see ei kahjusta tema aju. Sünnituse ajal võib pähe tekkida verevalum, see kaob mõne nädala jooksul. Pehmeim koht on peas suur lõge, mille suurus on erinev. Lõge kasvab kokku umbes kahe-aastaselt. Lapse pead on soovitav harjata, siis tekib vähem nn. gneissi (korp peas). Kõigil vastsündinutel on sinised silmad, silmade ja ka naha värv kujuneb välja umbes 6 kuu vanuses. Esimesel kolmel kuul võib beebi kõõritada, see läheb mööda. Beebi hingab vahel kiiremini, vahel aeglasemalt, vahel nohisedes, see on kõik normaalne. Vastsündinud luksuvad sageli, mis on tingitud vahelihase kokkutõmmetest, ka see on normaalne. Kontakt beebiga Vastsündinu tajub esimesena ema lõhna, see tähendab talle turvalisust, mugavust, toitu. Väga vajalik on silmside lapsega, ema rin...
taim ei saa ennast kaitsta, Konkurents- konkureeritakse toidu v millegi muu üle Bioinvasioon-toodi võõrliik sisse ja ta hakkas teisi liike hävitama, kährik ja mink ja unimudin Keda tahtekse alles jätta: lendorav,kotkad,naarits Homostaasi liigid vms Veresuhkur-glükoos rakku viia, selleks vaja insuliini, sai liiga palju, glükogeenläks makku, lihastesse ,rasvaks, insuliini toodab pankreas, kui insuliini on vaja glükoosiks toota, tuleb appi pankreas Temp. Hoidmine- kui külm tuleb värin, kananahk, veresooned ahenevad, Kui palav, higi, veresooned laienevad Ajuripats-hormoonide tööd reguleerib,ise toodab kasuvuhormooni Kiplnääre- toodab hormoone, kasvamine-suguline areng Maks-tagavara vitamiinid, puhastab, lagundab punaseid vereliblesid Magu-lagundab toiduaineid Neerud-eraldab jääkaineid, hoiab tasakaalus aineid Neerupealised-adrenaliin RAKKUDES OLEVATE ASJADE ÜLESSANDED: Plasmiid-tagavara DNA Ribosoomid-Valgusüntees Rakumembraan-ainevahetus,kaitse
Rakkudesse ja nende vahele tekivad valgulised ladestused. Haigus on päriliku eelsoodumusega. Tavaliselt pärast 65. eluaastat esinev haigus, mis järkjärgult süveneb ning lõppeb surmaga. Ravi puudub. Tunnused: mälu (eriti lühiajalise) kiire nõrgenemine, mõtlemise, kõne ja käitumise halvenemine, sageli ka agressiivsus. Parkinsoni tõbi Neurodegeneratiivne haigus, mis algab tavaliselt 50. ja 70. eluaasta vahel, kuid võib ka varem alata. Peamised tunnused: käte ja hiljem kogu keha värin, liigutuste aeglus, kohmakus, sageli ilmneb depressioon, hiljem areneb paljudel nõdrameelsus e. dementsus. Põhjus, teatud neuronite vahel info vahendajate tootmise hävimine. Nõrgeneb rakkudevaheline signaalülekanne. Hiljem neuronid surevad. 1. 1
Vähenenud võime teha teadvustamata liigutusi, nt kõndides pilgutada, naeratada või käsi kiigutada. Kehahoiaku ja tasakaalu halvenemine. Kehaasend võib jääda kõveraks ja tekkida tasakaaluhäire. Kõne muutused. Enne rääkimist võite rääkida pehmelt, kiiresti, summutada või kõhelda. Kõne võib olla pigem monotoonne kui tavaliste käänetega. Kirjutamise muudatused. Kirjutamine võib osutuda raskeks ja kirjutatu tunduda väike. SÜMPTOMID Treemor- Värin ehk värisemine algab tavaliselt jäsemest, sageli käest või sõrmedest. Patsient võib hõõruda pöialt ja nimetissõrme edasi-tagasi, mida nim. pillide veerevaks treemoriks. Käsi võib puhkeasendis väriseda Aeglustunud liikumine ( bradükineesia ). Aja jooksul võib Parkinsoni tõbi liikumist aeglustada, muutes lihtsad ülesanded keeruliseks ja aeganõudvaks. Sammud muutuvad kõndides lühemaks ja esineb jalgade lohistamine, toolilt püsti tulek võib olla keeruline
pärssumisega (inimene ei kontrolli enam täielikult oma tegusid). "Vaba tahe" on aga vastutuse eeltingimus. Sellega nõustub ka psühholoogia, et tõepoolest afekti korral väheneb inimese võimetegelikkust adekvaatselt tajuda ja ratsionaalseid otsuseid vastu võtta. Võime ei ole mitte täielikult kadunud, vaid on piiratud. Afekt avaldub inimese välimuses (veri näkku või valge, hingamine, hääletämbri ja valjuse muutus, vererõhu tõus, lihaste tremor, huulte värin ) ja lahkuminekus isiku tavapärase käitumisstereotüübiga. Inimene ise ei juhi enda käitumist, vaid mingi muu jõud, käitumine on jäik, mitteplastiline, sterotüüpne Afekte võib jagada mitmeti: steeniline ja asteeniline, füsioloogiline ja patoloogiline (erinevused). Asteeniline afekt on jõuetuse, stuupori, tardumisega seotud (näit. vägistamisjuhtumites), steeniline aga aktiivsuse purskega seotud. Ekspertiisis räägitakse
Suurem osa kaasneb haigustega, mõned aga on vananemismuutused. Vananemisega kaasnevad põhilised muutused on üsna tuntud. Osa neist on ehituslikud ja kergesti ilmnevad, osa aga tuleb esile vaid funktsionaalsete muutustena kriisiolukordades. Ehituslikke vananemismuutusi ei tule pidada haiguseks ja neid ei ole otstarbekas püüda ravida. Liikumise aeglustumine, füüsilise võimekus vähenemise tugeval pingutusel, kummargil kehahoiak, liigutuste aeglustumine, lisanduvad kangus ja värin häirivad vanurit ja tekitavad temast mulje nagu oleks ta joobes. Neid tuleb pidada kesknärvisüsteemi vananemismuutusteks, mida ei tarvitse ravida. Ka aistingud nõrgenevad, millega vanainimese elu mitmeti raskeneb. Anglosaksi kirjanduses on vanurite peamisi raviküsimusi kirjeldatud nelja ´´ i´´ abil: immobiilsus, instabiilsus, inkontinentsus ja intellektuaalsed häired. Vanuri heatasemelise ravi põhialuseks on võimalikult täpne ettekujutus patsiendist ning tema elutingimustest. Haige
see paranduste mitmekordne räga. Ei, silm ei seleta, mis süda näeb. Ja viimast selgust ära igatsegi – see puudub elavas. Vaid puudutus, pelk värin, aimus ainulisest imest saab hinguse su surelikus suus. Luuletus räägib reaalsest elust, sellest, et meil ei ole elus võimalik kirjutada nii-öelda puhtandit ehk me ei saa teha olematuks asju, mis on juhtunud ning korda saadetud. Meil ei ole võimalik minevikus tehtud vigu parandada, kuid me saame neid olevikus ja tulevikus vältida.
Twaini teostest. Leesalul on siiamaani välja ilmunud kaks raamatut, ,,2 grammi hämaruseni" ja ,,Mängult on päriselt". Leesalu kirjaviisile on omane veidi ropp, kuid aus kõneviis. ,,Täiskasvanud inimesed arvavad noorsooromaani kirjutades, et kui mingi slängisõna või pisike roppus sisse panna, siis sellest piisab. Mina usun, et noorteraamatu juures ei ole kõige tähtsam üks «kurat» seal sees, vaid teksti rütm ja värin, mida äratundmine võib tekitada." (Diana Leesalu, Sakala, 16.03.2007) Leesalu räägib, et ta on suurepärane alguste kirjutaja, kuid kehv lõpetaja. Ühte keskkooli alustatud lugu, suutis ta lõpetada alles ülikoolis olles. Inspiratsiooni kirjutamiseks, saab Leesalu elust enesest. Sellest mis ta ümber on ja mida ta ise kogenud on. Et aga kirjutada, peab ta olema täiesti üksi. Kõigepealt peab ta terve päeva ennast õigesse meeleollu viima, et siis öösel kirjutama hakata.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Gerda Parkja Søren Kierkegaard Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: TD-22A Juhendaja: lektor Endel Mesimaa Tallinn 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 1. Peatükk - Elulugu............................................................................................................................. 3 1.1. Varajased aastad (1813-1836)................................................................................................... 3 1.2. Kooli lõpetamine ja Regine Olsen (1837-1841)........................................................................3 1.3. Kirjanikuamet ja Corsairi afäär....................................................
ja näeme rohkem kui suudame usun, see kõik on ilmaaegu. Õhk on kord soojem, teinekord kare`m: su kuju on mu südame kohal millal me teame, mil aeg ajast parem? ja sind on rohkem kui päris Istu sa kaalul, kas vannu või palu: su hingamine minu sees raskus on üks, olgu kui suur su talu. kui ütleb värin või silmavesi Sina ju aegasid mõõta ei saa, et sõnad ei jaksa iial osa sa oled ju temasta – kanda üht elukoormat aeg aga on sinu kaaluja! milles kogunend kogu mäss võitlemas olematu eest Jaan Pehk kui olematu on rohkem kui olev ja minek on tulekust ees raamatuid saab panna virna su süda lööb veel mu soontes ridadesse riiulisse
Lehmad võivad olla nakkusallikaks vasikatele 14 viirustüve Limaskesta epiteelrakkudes Peamised muutused tühisooles, kuid ka niudesooles Soole limaskesta kahjustused Soole talitlushäired Väheneb laktaasi kogus -> laktoositalumatus Inkubatsioon 12-24 h Tunnused: kõhulahtisus, dehüdratsioon, kõhnumine, väljaheited vedelad ning kollakasvalged, palavik puudub!, jäsemete värin, suust eritub venivat sülge, pulsisagedus kuni 160 lööki minutis 12. Latentsete virooside patogenees (veiste herpesviroos) Esimene paljunemine toimub nakatunud koe epiteelirakkudes. Vireemia kaudu võib põhjustada aborti ja enteriiti. Algsest nakkuskohast võib siseneda närvidesse, kust liigub regionaalganglioni neuronisse, kus algab latentsusperiood. Latentsuse võib lõpetada stress, superinfektsioon, transport, kortikosteroidide ravi
Kaasneb marihuaana tarvitamine. Marihuaana kahjustav toime Sisaldab rohkem tõrva kui tubakas köha, pneumoonia, krooniline bronhiit, bronhektaasiad, prekantseroosid juba mõne-aastase kasutamise järel. Suu-, kõri- ja neeluvähk Immuunreaktsioonide nõrgenemine. Marihuaana kahjustav toime Fertiilsuse häire meestel ja naistel Kaks iseloomulikku silmaga seotud väärarengut - epikantus ja ebanormaalselt lai silmade vahe. Vastsündinutel esinevad värin ning kerge ehmumine. Kui imetav ema tarvitab siis võib lapsel esineda motoorse arengu häire. Tolerantsus marihuaana toimete suhtes Mitme järjestikuse doosi kasutamisel tekib tolerantsus, kuid see kaob kiiresti. Tavaliselt ei arene võõrutusnähte. Marihuaana võõrutusnähud Ainult igapäevase tarvitamise järel Rahutus Ärritatavus Kerge erutatavus Une EEG muutused Iiveldus, abdominaalkoolikud Kanepisõltuvuse ravi Anksiolüütikumidest diasepaam,
«Sõit oli tegelikult väga raske. Lõpusirgel mõtlesin vaid sellest, et tuleks see punane joon juba rutem, saaks istuma,» räägib Smigun-Vähi ning tunnistab, et Kalla alistamiseks polnud rohtu kusagilt võtta. «Vähemalt mitte lubatud rohtu,» lisas ta naerdes. Kui Smigun-Vähile meenutati napilt tunnitagust aega ning tema ülimat keskendumist, tunnistab ta, et oli stardi eel väga närvis. «Olen rahul, et suutsin seda tunnet eilse õhtuni eemal hoida. Lõpuks tundsin, kuidas värin tuli peale,» kirjeldab ta ning 4 tunnistab, et võidusõit imes temast välja viimsedki jõuvarud. Sellest rääkides on selge, et ta on oma hõbedaga väga rahul. «Mul pole midagi kahetseda, andsin endast kõik!» 5 Eesti suusatajad olümpial taseme järgi jaotatuna SUPERTASE · Kristina Smigun-Vähi (murdmaasuusatamise 10 km (v) olümpiahõbe, 30 km (kl) 28., suusavahetusega sõidu katkestamine) Lugedes viimase nädala internetikommentaare, tahaks küsida: inimesed, kas te olete
1. Tegev e. Aktiivsed vulkaanid 2. kustunud vulkaanid 3. uinunud e.suikunud vulkaanid Välja paisatakse gaase, tuhka ja veeauru. Vulkaani tegevusega kaasnevad nähtused 53-54 lk. 1) Viljakas pind/mullad. Mudavoolud-lahaarid, maavärinad, kuumaveeallikad. 2) Maasisesoojust kasutatakse. 3.4 Maavärinad Tekivad maapinna liikumistest. Maakoore aktiivsed liikumised. Epitsenter- koht, kus on kõige tugevam värin maapinnal. Mõõdetakse seismograafiga. Tsunami, mõõtmine, leviku alad, seal kus on laamade kokkupõrke alad. Laamade kaart. Maavärina kolle- koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine-maavärina murrang. Maavärina epitsenter-vahetult kolde kohal maapinnal olev paik 1.Kehalained- levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilained õhus 1.1 P-lained e. Pikilained-kiiremad, levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenivate impulssidena. Levivad vedelas 1
Lühidalt rebasest Rebane on kõigile tuntud metsaelanik, koerlaste hulka kuuluv imetaja, kes on inimeste muinasjutudes väga kaval, tark ja leidlik loom, rebane on ka kõigile tuttav ilusa pika saba ja punase kasukaga metsaloom. Rahvasuus hüütakse rebast ka reinuvaderiks ja kanavargaks.Vahest isegi inimese kohta öeldakse, et ta on kaval kui rebane. Rebsael on kaks kikkis kõrva, kaks säravat silma, neli hüppevalmis jalga, väike värin sabaotsas, kui ta püüab hiirt. Kuigi paljudele võib-olla ei meeldi rebane, aga ikkagi midagi ei saa muuta, kuna rebasel on looduses enda kindel koht, mille tõttu ka rebased peavad elama, vaatamata sellele, et nad ei ole alati kasulikud. Rebase välimus ja ehitus Rebane on keskmise koera suurune ja pika koheva sabaga. Rebase keha: Täiskasvanud isasrebase tüvepikkus on 82 kuni 170 cm, kuigi tavaliselt on umbes
Siis saab organism alles ära puhastada. Soovitused: välistada IMS ärritused (allergiad, parasiidid), tuvastada raskemetallide intox(juuste spektran), verest ER membraani rasvhapete määramine, detoksikatsioon, rakutoitmine, nõelravi, kaaniravi, manuaalteraapia, massaaz. PARKINSONI TÕBI: basaalganglonite(närvirakud) kahjustusest tingitud kliiniline süsteem. Peamisteks avaldumisteks on liigutuste aeglustumine (hüpo ja bradükineesia), lihasjäikus, peenamplituudiline värin ja püstipüsimise häired. Algab hiilivalt ja progresseerub aeglaselt ja põhjustab sügavat liikumispuuet. Ei lühenda eluiga, kuid kahjustab kvaliteeti. Etioloogia-tõve korral väheneb virgatsaine dopamiini hulk ajus, mis on tingitud ühe kindla struktuuri musttuuma-kahjustustest. Haigus ilmneb alles siis, kui üle 50% musttuuma on hävinud ja virgatsaine sisaldus ajustruktuurides on 1/5 norm. Tekkemehanismid on tänapäeval hästi teada, samas ei ole siiani kindlaid ja ühtseid
silmatorkav 1976. Aasta. Kaheteist kuu jooksul leidis aset 162 tugevat maavärinat (Raukas, 1988), sealhulgas 12 purutavat ja 2 ülivõimsat. Võiks ära mainida juulikuise Põhja-Hiina maavärina, kus hukkus 700 000 inimest. Samast ajast pärineb ka viimane Eestis teadaolev tugevaim maavärin. Maapõu näitas oma rahutust 25. Oktoobril ennelõunal kell 11:39:46, tõuked olid tunda kogu Eestis, ning nende tunnistajateks olid tuhanded inimesed. Enim kannatas maavärina käes Osmussaar, kus värin oli sedavõrdtugev, et põhjustas saare kirderanna järsul pangal ulatuslikke lausvaringuid, saare keskel asetseva kivihoone seina aga rebis allmaatõuge räästast maapinnani ulatuva prao. Hirm sundis inimesi kõikuvatest ja ragisevatest hoonetest pagema. Kirjelduse põhjal võib hinnata maavärina tugevuseks, Euroopa 12 pallisel skaalal, kuus palli (Joonis 1). Võib arvata, et tegu oli teadaolevalt tugevaima maavärinaga Baltikumis
Emotsioonide mõju inimese tervisele 1.EMOTSIOONID 1.1 Emotsiooni mõiste Emotsioon tähistab tundmuse läbielamise konkreetset vormi,kus situatiivse tundmuse omadused on ilmekalt või selgelt välja kujunenud.Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise-või välisärritajatele.Tundmused on olulisemaid psüühilise tegevuse regulaatorid.Nad kaasnevad indiviidi igasuguste eluvaldustega.Neis peegeldub vahetult nähtuste,olukordade,seisundite tähtsus ja tähendus iseendile.Sõltuvalt vajaduse rahuldamisest või mitterahuldamisest kutsutakse esile kas positiivse või negatiivse suunitlusega reaktsioon.Kui rahuldamata vajadus paneb inimese liikuma,siis emotsioon annab sellele liikumisele,aktiivsusele energia ja jõu(rõõm,vaimustus,afekt jms) või vastupidi,võtab selle ära(ängistus,tusk,mure,hirm jt).Emotsioonid on vajaduste omamoodi subjektiivseks väljendajaks. 1.2 Emotsioonide otstarve Emotsioonid täidavad mitmeid funktsioone...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
