VILJAD Heidi-Yoko Viiard Vilja nim. Kus kasvab? Iseloomustus Toiteväärtus Kulinaarne Iseloomulik 100 g kohta kasutus tunnus Apelsin Vahemere Koor sisaldab Vesi- 85,97 Apelsinimahl Ümar, koor on maad,Lõuna eeterlikke Kcal- 49 Apelsiniõli oranz,sektorite -Aafrika, õlisi,sisekest Valgud- Apelsinipuu õis s on seemned Argentiina jaotatud kilega 0,91 Apelsinimarmela 10ks sektoriks Süsivesikud ad -12,45 Kuivatatud Sahharoos- apelsin 4,28 Alkoholitõmmis ...
docstxt/121268905311073.txt
Seemnemass kuivatage ning tehke sellest teed. HURMAA SISSEJUHATUS Hurmaad ei saa pidada väga uueks viljaks Eestis, kuid tema tarbimine on siiski väga vähene. Tomati välimuse kuid pehme magusalt hapuka viljalihaga puuvili on pärit Hiinast, arvatavasti. Maitselt meenutab varianti, kus melon kohtub tomatiga, mekk on sametiselt pehme ning kerge. Samas on hurmaas piisavalt väärtust, et olla ka eraldi toitainena meie päevamenüüs. HURMAA Viljad on olnud eelajaloolisel perioodil oluliseks toiduallikaks nii Hiinas, Koreas kui ka Jaapanis. Hurmaade värvus on sõltuvalt kultivarist oranzikaspunane kuni kollakasoranz. Viljad valmivad tavaliselt viie kuu jooksul pärast õitsemist, tavaliselt oktoobris. Kasvuhoones kasvatatud taimedel on võimalik esimest saaki saada kaks kuud varem augusti keskel. RAMBUTAN EHK LITS SISSEJUHATUS Veidra valkjalt läbipaistva viljaliha maitse on kummaliselt maguslääge.
Mango Ladina keeles Mangifera indica. Mango on 10-30meetri kõrguse laiuva võraga igihalja puu luuvili, mis ripub üksikult või kobaratena pikkade viljaraagude otsas. Vili võib olla väga erineva kuju ja suurusega alates ploomist ja lõpetades meloniga. Kaalub keskmiselt 300g, kuid võib ette tulla kuni 2kg raskuseid vilju. Vili võib olla ümmargune, muna-või silindrikujuline, neerule või sidrunile sarnanev, värvuselt rohekaskollasest kuni punaseni. Erineva värvusega viljad kasvavad sageli samal puul. vilja õhukese nahkja ja tärpentiinilõhnalise koore all on väga mahlakas magushapu aprikoosivärvi viljaliha, milles sisaldub suur kiuline, munakujuline ja raskesti eraldatav luuseeme. Mangot nimetatakse tema suurepärase virsikutaolise maitse ja erilise mahlakuse tõttu puuviljade kuningannaks. Seejuures on rohekate ja pruunikate viljade maitse ülekaalukalt magus, punastel aga hapukam. Valmimata ja metsiku mango viljadel esineb kergelt tärpentiini kõrvalmaitset
EKSOOTILISED VILJAD Kokkuvõte Tallinn 2010 SISUKORD Eksootilised viljad SISSEJUHATUS Sageli on poodides müügil ostjale tundmatuid puuvilju, millest pole teada, on nad magusad või soolased, hapud või pähklimaitsega, kuidas ja kui kaua neid säilitada, kas nad on küpsed või toored ja äkki neid süüaksegi just toorelt. Seega selles töös kirjeldame mõningate viljade iseloomustust ja omadusi, et tekiks väike arusaam, millised need eksootilised viljad siis on? 1. EKSOOTILISED VILJAD
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina TÖ21Mk EKSOOTILISED VILJAD Juhendaja: Aive Antson TALLINN 2010 · Eksootilised viljad 1. Karamboola 2. Cherimoya või pannoona 3. Ananass 4. Mango 5. Kuningkookos 6. Punane banaan 7. Rambutan 8. Liti 9. Shiso lehed 10. Füüsal 11. Artiokk 12. Papaia 13. Durian 14. Jaka · Kuidas serveerida · Kuidas poes eksootilisi puuvilju valida · Kokkuvõtlik ülevaade eksootiliste puuviljade kasutamisest Eksootilised viljad 1. Karamboola
pisut banaani ja ananassi. Annoona on õrna koorega, seetõttu vali poes võimaluse korral terve koorega, sõrmega vajutades pisut "pehme" ning pruunilaiguline vili. Kuna ülevalminud viljad söögiks ei kõlba, söö ostetud vili ära paari päeva jooksul. Kui oled ostnud pisut toore annoona, aseta see toatemperatuuril pruuni paberkotti ning lase viljal järelvalmida. Maitsva viljaliha nautimiseks lõika annoona lihtsalt pooleks ja söö lusikaga otse viljast. Kõvad seemned söögiks ei sobi.
nisu Triticum · http://nammy.pbwiki.c om/Nisu · http://www.hagar.ee/es t/company/reading/nis u Pildi allikas: http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Koeh-274.jpg nisu kasvatavad riigid NB! Kaardil pole suurtootjaid Hiinat, Venemaad ja Ukrainat! nisu tootmine ja tarbimine 2005. a. ...
Kuulsuse mõrud viljad Kes meist ei tahaks olla kuulus, see on arvatavasti iga inimese soov. Kuid kas see ikka on nii hea, kui tihti välja paistab. Tihti on juba väikestel lastel unistus saada kuulsaks ja tuntuks üle maailma. Vanemaks saades hakatakse ka juba mõtlema, et kui kuulsaks saada , siis proovida kuidagi maailma muuta. Kuulsana on seda ju väga lihtne teha. Alles vanemas eas hakatakse mõtlema , kas see on ikka hea olla kuulus. Sellel on nii häid kui ka halbu külgi. Hea on see, et oled tihti peale rikas, kui oled kuulus. Kõige sellega kaasnevad erinevad tiitlid ja kõik muu hea. Kõigile meeldib, et neid kiidetakse. Raha omades saab ka kõike endale lubada. Ostad mida tahad ja teed mida tahad. Tööl pole vaja ka väga käia, muidugi oleneb , mis on see asi mis teeb kuulsaks. Tihti ollakse kuulus, oma annete poolest või lihtsalt kõrgemasse klassi kuuluvuse pärast. Tava inimese mõt...
Puuviljad · Puuviljad on ühed kõige ilusamad, vajalikumad ja kasulikumad viljad mida loodus meile andnud on. Enamik puuvilju on rasvavabad ning parim viis päeva alustada on süüa rohkelt puuvilju. Puuviljad sobivad ideaalselt kokku juustude ja vürtsikate toitudega Kiivi · Viljaliha roheline või kollane, sisaldab paju musti seemneid, mille sisu on mõru · 1 kiivi=120% ööpäevasest C-vitamiini vajadusest, 100g=40 kcal
kuiv lihakas SEEMNETE ARV üks palju AVANEMINE avavili avanemise viis sulgvili VILJALEHTEDE ARV · Kuivvili · Avavili, paljuseemneline KUPRATAOLISED VILJAD · Kaun - ühepesaline, ühest viljalehest tekkinud, avaneb piki kõhtmist ja selgmist õmblust. Kaunad võivad olla spiraalselt keerdunud, üheseemnelised, mitteavanevad, lülilised. HERNES · Kupar - moodustunud kahest või mitmest viljalehest, kuprad võivad avaneda avade, kaante, hambakeste, poolmete jne abil. MOON, KOERAPÖÖRIROHI, OGAÕUN
TALLINNA TEENINDUSKOOL MK13-TE1 “EKSOOTILISED VILJAD” Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2014 SISUKORD 1.EKSOOTILISED VILJAD................................................................................................... 3 1.2 Cherimoya või annoona............................................................................................ 3 1.8 Artisokk..................................................................................................................... 6 1.9 Küdoonia................................................................................................................... 7 1.10 Passion...
ÕITSEB VILJAD VARISEVA VILJAKND SEEMNEAA VALMIVAD D VUSE STA ALGUS H. MÄND Juuni algul Teise aasta Järgmisel 25-30 novembris kevadel H. Sügisel Kevadel Mai algus KADAKAS H. KUUSK Mai lõpp Oktoobri novembris 35-40 lõpp H. aprill juuni Iga aasta JALAKAS ARUKASK mai Valmib juuli 20-25 3 aasta tagant lõpus- augusti algul KÜNNAPU Aprilli-mai juuni Iga aasta U SOOKASK mai Augusti lõpp 2 aasta tagant SARAPUU Märtsis- Augu...
Viljad tavaliselt väga rikkalikult, valmivad augustis mai Õitsemisaeg Kasvukoht: väga valgusnõudlik valgus talub põuda niiskus mullastiku suhtes vähenõudlik, kasvab ka liiv- ja soostunud muldadel muld Haljstuses, marjapõõsana Kasutamine emassort ´Julia´, isassort ´Romeo´ Sordid väga hinnatud viljad, talub kärpimist ja kasvab ka saastunud õhus, seetõttu kasutatakse ka haljastuses ja karjäärides metsastamisel Märkused MUST AROONIA Põhja-Ameerika idaosa Päritolu 1,5-3 m Kõrgus kõrge püstine põõsas Kasvukuju noored võrsed hõrekarvased, punakaspruunid, hiljem paljad Võrsed Pungad
kasvu alustav taim (idand) alguses toitub. 3. Seemnealgme väliskihtidest areneb seemnekest. 4. Sigimiku seinast kujuneb viljakest, mis võib erinevatel liikidel olla väga erinev nii kuju kui ka teiste tunnuste poolest, nt kuiv ja kõva või mahlane ja lihakas. Pärast viljastamist arenevad ja kasvavad seemned sigimiku sees, kuni saavad küpseks. Sigimik koos selles arenevate seemnetega moodustab vilja. Veesisalduse järgi jaotatakse viljad kuivviljadeks ja lihakviljadeks. Kuivviljadel veesisaldus vilja valmides väheneb, lihakviljadel suureneb. Kui viljas olevad seemned on valmis, siis avanevad paljude taimede viljad ning seemned kukuvad välja (avanevad viljad). Enamikul taimedest jäävad viljad siiski suletuks. Seemned jäävad vilja sisse, ega vabane sealt enne, kui vili laguneb. Seemned peavad levima, sest kui kõik taimed jääksid emataime lähedale, siis tekiks nende vahel tihe
Maailma peamised põllumajandustooted Peamised tootjad* ja tarbijad** riigid (toodangu ja tarbimise hulgalt) FAO andmed (2009* ja 2007**) Ringi pindala kaartidel väljendab riigi osakaalu maailma kogutoodangus ja tarbimises. Nisu. Tootmine Rukis. Tootmine Mais. Tootmine Oder. Tootmine Kaer. Tootmine Riis. Tootmine Jamss. Tootmine Kartul. Tootmine Maapähkel. Tootmine Kohv. Tootmine Tee. Tootmine Kakaouba. Tootmine Viinamari. Tootmine Banaan. Tootmine Suhkruroog. Tootmine Suhkrupeet. Tootmine Kookospähkel. Tootmine Õlipalm. Tootmine Sorgo. Tootmine Hirss. Tootmine Sojauba. Tootmine Datlid. Tootmine Oliivid. Tootmine Puuvill. Tootmine Raps. Tootmine Lina. Tootmine Dzuut. Tootmine Apelsinid. Tootmine Mandariinid ja klementiinid. Tootmine Sidrunid ja laimid. Tootmine Greibid ja pompelmuusid. Tootmine
Kuldsõstar Ribes aureum See põõsas on pärit Põhja-Ameerikast. Euroopa mandrile toodi 1806 aastal. Põõsas 2-3 meetrit kõrge, millel on püstised kaarduvad oksad. Vanematel okstel on koor hallikaspruun, noored oksad on peened, pruunikad, lühikarvased. Lehed on 3-5 tömpjad lihtlehed, mis sügisel on kollased või punased. Õitseb mais. Õied kollased või oranzid tugevasti lõhnavad. Õied asuvad kobaras, mis on kuni 7 cm pikkused ja rippuvad. Põõsas külmakindel, valgusenõudlik ja mullastiku suhtes vähenõudlik. Kasvatatakse peamiselt ilupõõsana aga on aretatud sorte mis annavad korraliku saagi. Parema saagi jaoks oleks vajalik 2 põõsast kõrvuti (tolmendamiseks). Saak saab valmis Juulis-augustis. Põõsas paljuneb väga hästi vegetatiivselt. 1. 2. 3. 4. 1- võrsed 2- õitsvad võrsed 3- kolme kuni viie tömpja hõlmaga lehed 4- viljadega v...
...4 2. Sordid......................................................................5 3. Taime ehitus...............................................................6 4. Juurestik.....................................................................6 Maasika maapealne osa.....................................................7 Võsundid......................................................................7 Maasika õied..................................................................8 Maasika viljad.................................................................9 Viljade põhikujud...........................................................10 4. Viljade iseärasused......................................................10 5. Paljundamine............................................................13 6. Maasika istandiku hooldus.............................................14 7. Kokkuvõte................................................................15 8
maailma kõige kameeleon suurem kameeleon... » Ainus ja suurima » Tenrek on kiskja on fossa, Madakaskari siil nagu kassi- rebase segu (hea ronija, sööb ka leemureid) » Ainulaadne roosa » Kasvab 750 liiki lill (Catharanthus orhideid roseus) kasvab Madakaskaril, mis on vähiravimi tooraine » Madakaskaril » Baobab õitseb ... kasvab 6 baobabi liiki, üldse maailmas 8. Nii suureks kasvavad 600 aastaga. » ja viljad on söödavad. » Kasvab ka eebenipuu, mille viljad on söödavad Kui palju miski maksab? » 1,5 liitrine pudel vett 1200 Ar = 0,36 € » Kohalik Three Horses õlu (0,6 l) 2000–3000 Ar = 0,6 – 0,9 € » Star Cola või Bonbon Anglais limonaad (0,3 l) 1000 – 2000 Ar = 0,3 – 0,6 € » Toitlustus odavam restoran 4000 - 5000 Ar = 1,2 – 1,5 € Kasutatud kirjandus » [www] http ://seikluskliinik.ee/#/trip/madagaskar/m issioon-ja-info / (15.03.2013).
Kibuvits Rahvapärased nimetused Aukaküüds Hiibalpuu Kibun Kibusk Kibuskipuu Kiuspuu Koidukann Okasroos Orjavits Iseloomulikud tunnused Ogad Punased viljad Meenutab roosi 0,5m-2m Õitseb juunis ja juulis 2 Õie suurus cm-6cm Roosakad, punakad, valged, kollakad õied Puitunud vars Kasvukoht Põhjamaadest subtroopikani Looniidul Pärisniidul Puisniidul Vahel ka metsaservades Kasutus rahvameditsiinis Kasutatakse Leotised Õisi Salvid Võrsed Õli Lehed Aur Juured
· Datlipalmid hakkavad vilja kandma 4.-8. eluaastal · Hooaja kohta võib saada 80120 kg datleid, aga nad ei küpse samaaegselt seega aastasse mahub mitu saagikoristust · Varjavad oma suurte lehtedega päikesevalgust - tänu sellele saavad seal kasvada ka teised taimed. · Lehtede varjus lesivad ka kõrbeloomad(kaamlid) · Lehtedest punutakse kübaraid, onnide katuseid,korve ja jalamatte · Palmipidust valmistatakse mööblit ning lauanõusid DATLID · Datlipalmi viljad on datlid väga magusad, isegi lääged(~70% suhkurt) · Kõrbeelanike põhitoiduks · Nende pikkus on 37 cm ja läbimõõt 23 cm · Iga datli sees on umbes 2 cm pikkune kivi · Datlid küpsevad neljas järgus: KIMRI(toores) -> KHLAL(täissuuruses, krõmpsuv) -> RUTAB (küps ja pehme) -> TAMAR (küps ja päikese käes kuivanud) · Et viljad oleksid müügikõlbulikud, tuleb datlikobaraid harvendada
· Kanarind · Rasvavaba piim · Kartulid · Värske aedvili · Puuviljad Tervisliku toitumise tagab sage täisteratoodete kasutamine riisi, kaerahelveste, müsliga. Janu kustutada just veega, juua erinevaid teesid. Lisaks kolmele põhitoidukorrale on hakatud soovitama ka kahte väiksemat toidukorda ehk süüa 3+2 korda päevas. väiksemad toidukorrad on head enne ja pärast lõunat. Hea oleks sel ajal süsivesikuid vältida, kasulikud on piimatooted. Puuviljad Olulised viljad on: õun, viinamarjad, ananassid, kiivid, banaanid, kirsid, maasikad, apelsin, arbuus, aprikoos, avokaado, granaatõun, mango, mustikas, pirn, ploom, rabarber, sõstar, viigimari, vaarikas, virsik, tsitrused, sidrun, kuivatatud puuvili. Apelsin On leitud hea toime mao, soolestiku haiguste ning stressi vastu Aprikoos Aitab stressi vastu, sel on hea toime nahale, limaskestadele, nägemisele, maksale ja infektsioonihaiguste vastu. Avokaado
röstitult või soolatult. Ameerikas kasutatakse puhastatud ja peenestatud pähkleid traditsiooniliselt kondiitritoodete, šokolaadide ja jäätiste koostises Avokaado Avokaado on pirni kujuga, 7–20 cm pikk ning vilja sees on suur kõva seeme Avokaado viljaliha on õlirohke (kuni 30%) ning vitamiinirikas Kasvab ekvatoriaalses, lähisekvatoriaalses ja lähistroopilises kliimas. Öökülmade ajal võivad viljad, sealhulgas ka toored, puu otsast alla kukkuda. Puude kastmise vesi ei tohi olla soolane, sest see vähendab saaki Avokaadole on omane järelvalmimine: vili kasvab suureks puus, kuid küpseda võib ka pärast korjamist Riikidest on maailma suurimad avokaadokasvatajad Mehhiko, Indoneesia, USA, Colombia, Brasiilia ja Tšiili Jalapeno Jalapeno on hariliku paprika kibedaviljaline sort Pärit on Mehhikost
Porgandimahl:- väga tervislik,- rauaühenditerikas. 4. Söögipeedi iseloomustus ja kasutamisvõimalused. Eestis tunti söögipeeti juba ammu.Väga hinnatud köögivili. Kaheaastane tuule abil risttolmleja taim. 1. aastal kasvatab leheroseti ja juurvilja. 2. aastal kasvatab tugeva puitunud varre ja õisiku. Lehed on: - mahlakad, - pikarootsulised,- laia kolmnurkse lehelabaga,- tumerohelise kuni punakasvioletse värvusega Õied: - kahesugulised, - väikesed. Viljad: - asuvad ligistikku, - 2 5 kaupa kokku kasvanud Söögipeedi juurviljad on olenevalt sordist:- ümmargused, - lapikümmargused,- piklikümmargused,- silinderjad. Sisu värvus varieerub: - tavalisest mustjaspunasest - heledama või tumedama lillakaspunaseni. On olemas ka oranzpunase, kollase või valge sisuga sorte. Toiduks tarvitatakse peamiselt juurvilja, mõnel pool ka noori lehti. Peeti süüakse:- toorelt,- keedetult,- küpsetatult,- konserveeritult,
Õisikust omakorda hakkab arenema vilikond (Vilikond on ühest õisikust kujunenud viljade kogum (näiteks sõstrakobar, maisitõlvik)) Vili ei tarvitse alati koosneda ainult edasiarenenud sigimikust, mitmetes sugukondades esineb: *rüüsvilju (vananenud nimetus - ebavili), kus viljade arenemisest võtab lisaks viljalehtedele osa ka teisi kudesid, näiteks õunvilja või maasika lihakas osa on arenenud õiepõhjast. Levinud nähtuseks on viljakestade kokkukasvamine seemnekestadega, mis muudab viljad väliselt seemnetega sarnaseks. *partenokarpia -- seemneteta vilja arenemist. Partenokarpia tekib osal liikidel spontaanselt, välismõjuta, kuid teistel on selleks vaja, et õied tolmleksid võõra õietolmuga Viljade ehitus: Viljasein ehk perikarp võib olla arenenud ainult emaka seinast või ka teistest kudedest. Kui perikarp koosneb erineva anatoomiaga kihtidest, kasutatakse võrdlevas
13)Sanglepp (ehk Must lepp) kuni 30 m tüveümbermõõt 4m Koor: mustjas, rõmeline lehed: ümar, läikiv, tumeroheline; tipp tömp või õnar eelistab viljakamaid muldasid - > vähem huumusrikkaid mulldasid puisniit, jõekaldad jne ei talu: varju ja kaua seisvat põhjavett kasutamine: mööblid, vineer, muusikariistad, naha ja lõnga värvimine, Ravimtee, tuletikkude valm., pinnase parandajad, toiduks toiduks: Õietolm: mesilased viljad: leevikesed, tihased vigastatud koht muutub punaseks hübriid: värdlepp lepatriinud -> punanevärv (sai sellest nimest) Harilik toomingas: · tuum, toom, meied · sugukond: roosõielised; perekond: toomingas · kuni 10 m · puu või põõsad, elliptilised lihtlehed, sakkidega · lehti ja koort hõõrudes eraldub iseloomulik lõhn; Koor- mustjashall, tuhm, oranzikad täpid, tüvi: rohkesti harunev · Himaalajas kasvab 3600 m
Kokkuvõte aru ja sookasest Kased uuenevad hästi looduslikult .Mõlemad kased paljunevad hästi seemneliselt , eriti arukask . Arukask õitseb Aprillis-mais . Viljad valmivad Juuli lõpus või augustis .Varisevad sügisel .Sookask õitseb Mais arukasest hiljem .viljad valmivad suve lõpul .Varisevad suvel .Vilja kandvus iga 2 aasta tagant .Seened on kerged ja väikesed ja nad lendavad kaugele .Paljunevad ka vegetatiivselt sookased on enamasti kännuvõsu tekkelised .Arukask kasvab parasniisketel viljakatel muldadel ega talu kõrget põhjavett .Sookask on levinud niisketel ja vähe viljakatel muldadel .Kased on mullaparandajad puuliigid täna
Tallinna Ülikool KÖÖGILEKSIKON Toiduvalmistamise tehnoloogia I Tallinn 2012 1 A (Crassostrea virginica) ja suur hiidauster(Crassostrea gigas). Sisaldavad rohkesti fosforit, rauda, tsinki, joodi ja vitamiine. Austriliha värvus varieerub roosakaspunakast rohekassiniseni, al dente - tähendab, et ,,on hamba all tunda". Väljendit olenevalt sordist on liha sitke ja krõmpsuv või rasvane ja pehme. kasutatakse pasta ja köögiviljade küpsuse väljendamiseks. Ei ole Karpi avatakse spetsiaalse noaga ja kindaga, ...
• Banaani peetakse sageli ekslikult puuviljaks, kuid tegelikult kannavad banaane maailma suurimad rohttaimed, mille kõrgus võib küündida 6–7 meetri kõrguseks või teistel andmetel 10 meetrini ja läbimõõt 40 sentimeetrini. Vilja moodustumine • Banaani perekonda kuuluvate rohttaimede emasõitest arenevad 3–20-realised kobarad, kus igas reas on kuni 20 vilja. • Kobar võib kaaluda 30–50 kg ja üks banaan keskmiselt 125 g. • Looduslike banaaniliikide viljad sisaldavad suuri ja kõva kestaga seemneid. Sõltuvalt liigist võib valminud banaani värvus olla roheline, kollane, pruunikas, oranž või kirju. • Pärast viljade valmimist taime maapealsed osad kuivavad, kuid mitmeaastastest maa-alustest võsudest kasvavad uued ebavarred. Ajlugu • Paapua Uus-Guineases läbi viidud uuringud on näidanud, et banaanitaimi kultiveeritakse tõenäoliselt 7000 aastat, võimalik, et ka juba 10 000 aastat.
Nektariin on väikese siledakoorelise viljaga virsikusort. Varem räägiti virsikust ja nektariinist kui kahest täiesti erinevast liigist. Praegu on nektariini ladinakeelne nimetus Prunus persica ehk virsik. Virsikud jagunevad koore omaduste ja luuseemne eraldumise alusel kolme gruppi: 1) kergelt sametise, viltja udeja karvkattega ja hõlpsasti eralduva luuseemnega.2) samuti karvkattega, kuid halvasti eralduva luuseemnega 3) nektariinid ehk sileda koorega viljad. Virsik pärineb Hiinast, kus teda tunti juba 3000- 4000 aastat tagasi. Tänapäeval viljeldakse kõigi maakera subtroopilise kliimaga piirkondades. Virsik (k.a nektariin) kuulub taimeriiki, õistaimede ehk katteseemnetaimede hõimkonda, kaheiduleheliste klassi,roosilaadsete seltsi, roosiõieliste perekonda, ploomi sugukonda ning mandlipuu alamklassi, liigiks on virsik. Nektariini viljaliha on kollane ja mahlane, maitselt aromaatne ja magus. Küps nektariin on pehme ning
minimaliseerub. Rasedad naised ei tohiks siiski süüa kukerpuu vilju, sest see võib põhjustada emaka kokkutõmbeid ja põhjustada raseduse katkemist. Fraxinus exselsior(harilik saar) Rahvameditsiinis on kasutatud koort, seemneid, lehti (eriti vastpuhkenuid), eelkõige neis sisalduvate eeterlike õlide tõttu. Mürgine mäletsejatele, on ka põhjustanud dermatiiti mõnel inimesel. Sambucus nigra(must leeder), Sambucus racemosa(punane leeder) Õienupud, puhkenud õied, lehed ja toored viljad on mürgised, kuid küpsed, kolme pikliku seemnega läikivad luuviljad on söödavad. Ohutud on ka kuivatatud õied, sest kuivatamisel (ja kuumutamisel) mürgine glükosiid sambunigriin(mõrk mõjutab seedetrakti tööd) laguneb (hüdrolüüsub). Kui õisi kinnises ruumis kuivatada või tuppa vaasi tuua, on peavalu kindlustatud. Küpsetest leedrimarjadest saab head mahla, siidrit ja moosi, kui suured luuseemned välja sõeluda. Ametlikult kasutatakse leedri õisi, kuivatatud vilju ja koort
Lääts (Lentil) Lääts kuulub kaunviljade hulka, üheaastaste rohttaimede perekonda, liblikõieliste sugukonda. On olemas 10 läätse liiki. Ainus viljeldav liik on harilik lääts (Lens culinaris). Lääts on 25-40 cm kõrguseks kasvav kaunvili. Õied on valkjad või õrnsinised. Ta on üks esimesi põllukultuure. Vili on lame, lühike kaun, sisaldades ainult 1-3 seemet ja seetõttu on lääts saagikuselt väga tagasihoidlik. Seemned on seibikujulised läbimõõduga 3-9mm. Idulehed oranzid või kollased, harva rohelised. Läätse kasvatatakse peamiselt söögikultuurina nüüdisajal enim Kanadas ja Indias. Tema seemnetest valmistatakse suppi ja putru. Mitte vähem tähtsad pole ka kruubid ja jahu. Läätsekruubid on rohkem toitvamad kui terved terad. See on seotud sellega, et töötlemisel eemaldatakse seemnekestad. Jahu kasutatakse leivatööstuses, nisujahule lisatakse 15-20%, see tõstab leivas valgusisaldust ...
Taluvad pügamist. H. pukspuu (Buxus) Kuni 1,5m kõrge igihaljas põõsas. Väga aeglasekasvuline. Lehtpuudest kõige varjutaluvam Varjutaluv. Igal viisil pöetav. Viljakas lubjarikas muld, mis on kuiv kuni parasniiske. Vajab talvekatet kevadise päikese eest. Sobib hästi ka hekiks MÜRGINE H. kikkapuu (Euonymus) Kuni 3m kõrgune põõsas Mais rohekasvalged 3-5 kaupa asetsevad õied. Lehed on alt lühikarvased. Septembris oktoobris dekoratiivsed roosakas-oranzid viljad. Liik on külma- ja põuakindel. Erinõuded: talub pügamist Lubjarikas, viljakas muld Siberi kontpuu (Cornus) Kuni 2,5m kõrgune põõsas varasuvel tagasihoidlikud õied Võrsed on veripunased, talvel erkpunased. Lehed on alt sinakasvalged ja tihedalt karvased, pealt tumerohelised. Õied on kreemikasvalged, koondunud kännasesse Vili on sinakasvalge kaetud kirmega. Talub õhusaastet. Varjutaluv. Sobib linnatingimustesse. Verev kontpuu (Cornus) Kuni 3-4m kõrgune
Haljastusväärtus- Linnahaljastuses ei oma tähtsust. Muidu on keskmise dekoratiivsusega Puu võra- Lehed- meenutavad sarapuulehti, mõlemalt küljelt tähtkarvased Õied- Kollakad Viljad- Punakad DEUTSIA Deutzia Mullastik- Nõudlikud Niiskus- Valgus- Päikesepaistelises kasvukohas Haljastusväärtus- Lääne-Euroopas väga populaarsed kuna nad on vähenõudlikud Puu võra- põõsad Lehed- karedad, hambulise servaga Õied- valged kuni purpurjad, kännastes, kobarates või pöörises Viljad- viljad jäävad tihti talveks põõsastele, kerajas kupar rohkete väikeste seemnetega HORTENSIA Hydrangea Mullastik- Viljakat happelise reaktsiooniga Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- Kasutatakse laialdaselt Puu võra- Ümar Lehed- vastakud, hambulise servaga Õied- valkjad, rohekad, punakad või sinakad. Kännasjad või kuprjad Viljad- kupar, paljude seemnetega SÕSTAR Ribes Mullastik- viljakat, hea drenaaziga mulda, Niiskus- parasniisket Valgus- Talub varju
PIIRAMATU KASVUGA TOMATITAIM Jknr Nimi Kirjeldus Kasvuaeg Vilja suurus Taime kõrgus Kollase-punasetriibuline viljaga kõrgekasvuline tomatisort. Viljad keskmise suurusega , väga efektse välimuse ja 1. Tomat 'Tigerella` Keskvarajane. 100-130g 200-230cm meeldiva maitsega. Vana Inglise sort, haigustele vastupidavus hea. Huvitav tomatisort, mis meenutab välimuselt pikka Tomat 'Andine teravatipulist paprikat. 7 cm viljaliha küpseb varakult ning on 2
kuu teise dekaadi. Ta õitseb veidi enne lehtimist. Tolmlemiseks kõige soodsamad on päikesepaistelised ja vaikse tuulega ilmad. Sel juhul on küllaldase arvu isastaimede olemasolu korral sügisel ka korralik saak kindlustatud. Pärast õitsemist astelpajud lehtivad ja algab võrsete intensiivne kasv. Astelpaju vili Astelpaju vili on marjataoline luuvili, mille sees on enamasti üks pruunikasmust seeme. Värvuselt võivad viljad olla kas kollased, oranzid, oranzikas-punased või punased. Hariliku astelpaju viljad on oma kujult erinevad kerakujulised, silindrilised, ovaalsed ja isegi korrapäratud. Viljad kinnituvad võrse alumistele sõlmedele ja asuvad tihedas kogumikus ümber oksa, mistõttu nende korjamine on suuresti takistatud. Olenevalt sordist vamivad viljad alates augustist kuni septembri keskpaigani ja ei varise. See võimaldab vilju korjata pikema aja jooksul. Astelpaju paljundamine
SUURUS Laius 2-5 meetrit, kõrgus 20-50 cm. VÕRA Madal, laiuv võra moodustab üksteise peal asetsevate okste tiheda kihistu, mis säilitab juurte piirkonnas hästi niiskust. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile, hallikaspruun, vanas eas punakaspruun, pikuti lõhenev. LEHED (OKKAD) 2-4mm pikkused pehmed, lamedad ning soomusjad. Puhkedes on erkrohelised, sügiseks värvuvad pronksjaiks. ÕIED, VILJAD Üheseemnelised kuivad käbid. Emaskäbi pikkus on 3–4 mm ja läbimõõt alla 3 mm. Isaskäbid on umbes 3–5 mm pikad ja 2 mm läbimõõdus. Tiivata seeme on u 2 mm pikkune. KASVU- Eelistab täisvalgust kuid saab hakkama ka poolvarjus. Mullastik peab olema viljakas ja TINGIMUSED hästi õhustatud. Läbikuivamist ei talu. Seisvat vett ei talu. Mikrobiootat võib kevadise päikese kuivatava toime eest kaitsta kuuseokstega või varjutuskangaga.
Kuid kirsipuud peavad külmadele paremini vastu, kui ploomid ja seetõttu kasvatatakse neid ka Põhja- Euroopa aedades. Kirss kasvab kõikjal, kus õunapuugi. Kirsipuud lepivad ka kuivema mullaga. Kirsid valmivad juba juulikuus ja on põhjamaistest puu- viljadest kõige varasemad. Kirssidest tehakse siirupit, mahla, kompotti ja keediseid. Kirssides on ka palju vitamiine - 100 g kirsse sisaldavad 32 mg C- vitamiini. Maguskirsipuud kutsutakse Eestis ka mureliks. Selle viljad on hariliku kirsi viljadest magusamad ja valmivad varem, kuid nad on Eesti oludes külmaõrnemad. Keskmine eluiga on 20 -30 aastat. Kandeiga 3- 5 aastat. Keskmine saak 10 kg. Viltjas kirsipuu on 1,5 m kõrgune kartvaste lehtedega põõsas. Selle viljad on hapukirssidest magusamad, ja nad on väga lühikese varrega. Viimasel ajal kasvatatakse neid ka Eesti koduaedades. Sordikatsetes on pirnipuude saak olnud 20-160 kg. Parimal saagiaastal (1976) saadi Saaremaa
isetolmneja, hea haiguskindlusega. HAPUKIRSIPUUD 3-1 Prunus cerassus 'Läti-Leedu 2011k Vili valmib juulis, saagikas, varaviljuv, sün. Cerasus Madalkirss' talvekindel, isetolmleja. Tumepunased, vulgaris magushapud viljad. VAARIKMAASIKAD 4-1 Rubus illecebrosus Maasikvaarikas 2012k Vili valmib augustis, kannab vilju sama- aasta võrsetel. Viljad suured, punased, maitse üksluine. Eelistab vett hästi läbilaskvat huumusrikast mulda. Väga
Säilitakse temperatuuril 8-12 kraadi. Paprika on õrn köögivili. Paprika kaalub tavaliselt 10-200g. Sorte jaotatakse magusateks ja kibedateks. Paprika kuulub kaheiduleheliste klassi. KABATSOKK ehk suvikõrvits.Kabatsokk ehk suvikõrvits on piklik, silindrikujuline, õrna ja mahlaka sisuga. Värvus võib olla olenevalt sordist heledast tumeroheliseni ja kuldkollane. Toiduks tarvitatakse mittetäielikult valminud vilju. Kuulub kõrvitsaliste perekonda. Viljad tavaliselt 7-21 cm pikkused, Sisaldab rohkelt B ja C vitamiine. Suudab organismist mürgiseid aineid välja viia. Kasutata võib ühepaja toidus, hautises, praadides jne. PATISSON Patisson on kiirekasvuline hariliku kõrvitsa teisend. Tihket viljaliha ümbritseb valge või kollane kest. Maitselt meenutab patisson artishokki. Nagu teistegi suvikõrvitsate puhul, tarvitatakse toiduks ainult noori 3-7- päevaseid pehmeid vilju, mis sobivad ka marineerimiseks
KÖÖGIVILJAD Köögiviljad on rohttaimed, mida kasvatatakse toiduks Olenevalt sellest, milliseid taime osi toiduks kasutatakse, jaotatakse köögivilju : JUUR SIBULKÖÖGI- -VILJAD VILJAD LEHTKÖÖ- VILIKÖÖGI- GIVILJAD VILJAD KAUN- ÕISIKKÖÖGI- VILJAD VILJAD JUURVILJAD on sellised köögiviljad,millel on söödav juur PORGAND PEET, REDIS KAALIKAS, NAERIS MUSTJUUR MUSTRÕIGAS JUURSELLER LEHTKÖÖGIVILJAD On sellised köögiviljad, millel söögiks kasutatakse lehti ja varsi VALGEPEAKAPSAS PUNANE PEAKAPSAS NUIKAPSAS, RABARBER SALAT, SPINAT SELLER,PETERSELL TILL jt.MAITSETAIMED KAUNVILJAD On sellised köögiviljad, millel süüakse kaunvilju ja neis sisalduvaid seemneid HERNES AEDUBA
Referaat. Nimi: Getter Angerj ärv . Tallinn 2005 Sisukord 1.Tsitruseliste üldiseloomustus . Lk .24 2.Sidrun. Lk.4 3.Apelsinipuu. Lk.46 4.Greibipuu. Lk.6 5.Mandariinipuu. Lk.67 6.Kuidas kasvatada tsitruselisi. Lk. 78 7.Greibimahla mõju ravimitele. Lk. 89 8.Cvitamiin tsitruselistes on hea. Lk. 9 9.Cvitamiini rikkad viljad. Lk.10 2 10.Päevakogus. Lk.10 11.Teisi tsitruseliike. Lk.11 12.Retsept. Lk.1112 TSITRUSELISTE ÜLDISELOOMUSTUS : Apelsini, sidruni, mandariini kreibi, pomeli, bergamoti, laimipuu jpt . kuuluvad kõik suurde 1800 liigilisse ruudiliste (Rutaceae) sugukonda. Nad on levinud peamiselt troopikas. Ruudilistele on iseloomulik eeterlikke õlisid sisaldavate
üheaastane taim. Kõige paremini kasvab ta soojas ja kuivas kliimas. Kuna kõrvits on nõudlik mulla niiskuse suhtes, siis kasvatatakse teda Kesk-Euroopas ja mujal parasvöötmes, sealhulgas ka Eestis. Kõrvits on rohttaim. Tema roomavad varred võivad kasvada kuni 5 meetri pikkuseks. Köitraagudega võivad varred toele üles ronida. Kõrvitsa varred on sügavasoonelised, teravakandilised. Õie läbimõõt on umbes 30 cm. Juured ulatuvad 3- 4 meetri sügavusele ja 3-5 meetri kaugusele. Viljad kaaluvad tavaliselt 5-20 kg, läbimõõt ulatub kuni 40 cm-ni. Toiduks saab kõrvitsat kasutada mitmel moel, Eestis peamiselt keedetult salati või supina. Kabatsokk ehk puhmikkõrvits ehk melonkõrvits on hariliku kõrvitsa teisend. Tema varred pole arenenud ja seetõttu on ta üsna väike tihe puhmik. Viljad on valkjaskollased, vahel isegi rohelised, kujult piklikud
Paljud kaktused, kes olid väga tähtsad tarbetaimedena, olid samal ajal ka religoosse tähendusega ning sageli kasutati neid veel ravimtaidena, nii et kindlat piiri nende kasutusalade vahele tõmmata ei saa. Järgnevalt mõnede toiduks sobivate liikide tutvustus. Suureviljaline viigikaktus(Opuntia ficus-indica) Selle liigi vilju kastutatakse toiduks üle maailma ning aretatud on palju, sealhulgas ka partenokarpseid ehk seemneteta sorte. Enamasti on viljad rohkemal või vähemal määral astelde ja glohhiididega, ent leidub ka ilma nendeta sorte. Erinevate sortide viljad võivad olla oranzikaskollased, punased või rohelised; viljaliha võib, kuid ei tarvitse olla koorega sama tooni. Üle maailma on populaarsed eelkõige oranzikaskollase viljalihaga sordid, nagu 'Amrilla huesona' Mehhikos, 'Malta' Lõuna-Aafrikas ning 'Gialla' Itaalias, ent tuntud on ja hinnatud- eriti Ameerika
EKSOOOTILISED PUUVILJAD Avokaado Kirjeldus Pehme kreemja ja maheda pähkli maitsega avokaado on suurepärane vili. Viljad kasvavad kõrgete (8-9 m) puude otsas. Taime nimi on ameerika pirnloorber. On palju avokaado sorte ning koore värvus võib olla rohelisest kuni peaaegu mustani, Koor võib olla krobeline või sile. Vilja keskel asub pikergune ploomikivitaoline ja kreeka pähkli suurune luuseeme, mis moodustab umbes 20 protsenti vilja kaalust. Kui arvata veel maha vilja koor, jääb järele umbes 70 protsenti söödavat sisu.
tavaliselt maapinnal lamavad. Tegelikult võib põldmuraka välimus sõltuda suuresti kasvukohast. Nii on tihedas varjukas alusmetsas kasvanud põldmurakapõõsad enam-vähem püstised. Varjus kasvavatel taimedel on palju vähem torkivaid ogasid. Muidu leidub põldmurakal ebameeldivaid väikeseid ogakesi nii varrel kui ka leherootsudel. Harilikust vaarikast saab põldmurakat kergesti eristada viljade järgi. Kui "vaarikamarjad" on punased, siis põldmuraka viljad on hoopis mustad. Sõna "marjad" sai pandud jutumärkidesse seepärast, et tegelikult ei ole ei vaarikal ega ka murakal mitte marjad, vaid paljudest viljadest koosnevad koguviljad. Iga üksik "marjaterake" on tegelikult omaette vili. Kuid isegi need ei ole veel marjad. Kui te vaarika või põldmuraka koguvilja terakest seestpoolt uurite, siis leiate sealt ühe kõva luukestaga seemnekese. Oma ehituselt on see samasugune nagu ploomi või kirsi "kivi"
10 kirssi= 1 aspiriinitablett Iluõunapuu o Sordid: Dolgo, Raudatie Omena, Professor August Vaga, Red Splendor, Royalty, Golden Hornet, Royal Beauty, Lõhislehine iluõunapuu, Liset, Red Sentinel, Rudolph, Profusion o Kasvutingimused: Eelistavad kasvada valgusküllases kasvukohas. Pinnas lubjarikas ja vett hästi läbilaskev. Istutamisel vahekaugus 4 m. o Suurus: 2-8 m kõrguseks. o Lehed: Lehed võivad olla rohelised, purpursed või punased. o Viljad: Pisikesed, värvus kollased ja punased. Õunu on palju, aga pole söödavad. Püsivad puudel kuni jõuludeni Red Sentinel Professor August Vaga o Õied: valged kuni tumeroosad o Rahvapärimus: Õunapuu lehti, õisi, koort kasutasid vanad eestlased erinevate haiguste korral nagu põletikud, mädanikud, soolatüükad, külmetushaigused, peavalu. o Eedeni aia keelatud vili, Veenuse võrdkuju- armastuse sümbol. Skandinaavia jumalanna Idunn kuldsete õunte hoidja
Harilik näsiniin Vaiko Vaher KLASS HÕIMKOND SUGUKOND PALJUNEMINE VILJAD Kaheidulehe Katteseemne Näsiniinelehe Paljuneb Punased lised taimed lised seemnetega ja marjataolised vegetatiivselt luuviljad juurevõsust valmivad septembris. Kasvukohad Hariliku näsiniine levila haarab suuremat osa Euroopast ja läänepoolset Aasiat. Liik on Eestis pärismaine.
Kohvipuu (Coffea) on igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond madaraliste sugukonnast. Tuntakse umbes 40 liiki. Kohvipuud kasvavad troopikas, looduslikult eriti Aafrikas. Lehed on jagunematud. Valged või kreemjad jasmiinilõhnalised õied asetsevad ebasarikaina. Punases, kollases või mustas luuviljalises viljas on harilikult kaks seemet ehk nn kohviuba, mis botaanilises mõttes oad ei ole. Nende värv ulatub kollakashallist sinakasroheliseni. Esialgu on viljad rohelised, küpsedes aga muutuvad punaseks ja meenutavad pisut kirsse. Kohvipuu vili on korjamiseks küps umbes 8 kuuga. Üks kohvipõõsas toodab aastas keskmiselt 2,5 kilo kohvimarju, millest saadakse ligikaudu 0,5 kg kohviube. Kohvipuud võivad looduses kasvada 6-7 meetri kõrguseks. Kuna saagi koristamine käib käsitsi, siis hõlpsamaks marjade korjamiseks lõigatakse taimed siiski paari meetri kõrgusteks põõsasteks. Kohvipuu õitseb pärast iga vihmaperioodi, seega võib
osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Noored helepruunid võrsed. 4. Lehed ja pungad: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4-7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Pungad munajad, pruunid ja vaigused. 5. Õied ja viljad: Tolmleb kevad-suvel, aga seemnealgmed viljastuvad alles aasta pärast ning emaskäbid valmivad teise aasta sügisel. Emaskäbid on valminult 3-7 cm pikad, värvuselt pruunid või hallikad. Isaskäbid on 0,5-0,6 cm pikad ja kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist. Männi viljakandvus algab üksikult kasvades 10-15 aastaselt (puistus 25-35). Tuultolmleja. 6. Kasvunõuded: Leplik liigniiskuse ja ka niiskusepuuduse suhtes, kasvades nii kuivades nõmmemetsades kui rabades
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
