Kritsel Ärm Tööõnnetused ja kutsehaigused TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Ärm TÖ11MK TÖÖÕNNETUSED JA KUTSEHAIGUSED Referaat Juhendaja: Kersti Riiet Tallinn2012 Sisukord Kritsel Ärm Tööõnnetused ja kutsehaigused 1. Tööõnnetus (1) Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.
...............................3 TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTUMISE UURIMINE JA REGISTREERIMINE................................................................................ 8 STATISTIKA.............................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS :................................................................ 14 Kutsehaigused ja tööõnnetused SISSEJUHATUS : Käesolevas töös on kirjeldatud peamised tööõnnetuse põhjustajad, ning erinevad kutsehaigused. Samuti on ära toodud viisid kuidas neid ennetada ning vältida. 2 Kutsehaigused ja tööõnnetused TÖÖÕNNETUS Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet
Teiste riikide kogemustele tuginedes võime väita, et ennetamine on odavam kui tagajärgedega tegelemine. Lisaks tööandja tegevusele on ka riik huvitatud, et tööõnnetusi oleks vähem. Tööõnnetuste vähenemisega kahanevad otsesed ravi ja sotsiaalkindlustusega seotud kulud. Tööinspektsioon koostas mõned aastad tagasi tööõnnetuste kulude arvutamise mudeli, mis võimaldab välja tuua kulutused ettevõtte, riigi ja ühiskonna tasandil. 2004. aasta tööõnnetused nõudsid riigi eelarvest 47,7 miljonit krooni ning ühiskonna kulud (koos saamata jäänud toodanguga) olid ligi 600 miljonit krooni, mis moodustas 0,43% sisemajanduse kogutoodangust. Igal aastal nõuavad tööõnnetused suuri summasid ja põhjustavad saamata jäänud toodangut, rääkimata töövõimetusest või töösurmadest, milline kahju on korvamatu. Tööõnnetusega seotud kahju osutub tihtipeale kümme korda suuremaks esialgu prognoositust
miljonid inimesed saavad töökohal vigastada või kahjustub nende tervis. Töövõtjaid ja tööandjaid tuleb teavitada neid ohustavatest riskidest ja sellest, kuidas nende riskidega toime tulla. Töökeskkonnas on väga palju erinevaid ohutegureid, just siis kui töötamiseks pole loodud ohutumaid tingimusi. Neid võib liigitada füüsikalisteks, keemilisteks, bioloogilisteks, füsioloogilisteks ja psühholoogilisteks. Iga alagrupp võib endas suuri ohte sisaldada. Tööõnnetused võivad surmata ja sandistada ja võivad juhtuvad kõigis majandusvaldkondades, kuid eriti terav on probleem väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes. Peale kaotatud elude ja töötajate ning nende perede kannatustega seotud kulude mõjutavad tööõnnetused ettevõtteid ja ühiskonda üldiselt. Vähem tööõnnetusi tähendab vähem haiguspuhkusi, tänu millele on kulud väiksemad ja tootmine ühtlasem. Samuti väldivad tööandjad nii vajadust leida ja koolitada välja
(ehk ka sotsiaalministri antud tegevusloa alusel töötervishoiu teenuseid osutav asutus või ettevõtte struktuuriüksus). Töötervishoiu arst töötab...(ettevõttes) töötervishoiuametis.... (kus?) Tööõnnetused on töö juures aset leidnud õnnetusjuhtum. Õnnetusjuhtumite vähendamise ja ärahoidmise eesmärgil on mõistlik uurida traumale eelnenud sündmusi - õnnetuseni viinud sündmuste ahelat ka kodust tööle/töölt koju juhtunud õnnetused on tööõnnetused? Jah, on Kes peavad uurima tööõnnetust? Töökeskkonna volinik (selle puudumisel töötajate usaldusisik, tööandja või töökeskkonna spetsialist), surmaga lõppenute ja vajadusel ka raskete tööõnnetuste uurimisse tuleb kaasatakse tööinspektor. Kuidas tuleb toimida tööõnnetuse korral? Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine. Tööandja esitab uurimistulemuste kohta kirjaliku raporti kannatanule või tema huvide
tavaliseks õnnetusjuhtumiks. Tööõnnetusest peab kannatanu kohe teatama töö otsesele juhile ja pöörduma arsti poole. Arst teatab tööandjale õnnetuse raskusastme ning tööinspektsioonile õnnetuse toimumise fakti. 2003. aasta 1. juulist ei loeta tööõnnetuseks tööteel juhtunud õnnetust. Igas riigis on tööõnnetuste registreerimiseks loodud oma süsteemid. Eesti puhul peab tööandja registreerima tööõnnetused ning tegema saadud info teatavaks töökeskkonna volinikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele, töötajate usaldusisikutule ja tööinspektorile. Juhul kui on tegemist rakse tööõnnetusega, peab tööandja sellest viivitamatult teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud tööõnnetuse korral ka politseile. Tööõnnetusest võib teatada Tööinspektsioonile ka arst, kui töötaja on pöördunud tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustusega tema poole.
4 peamist surma põhjustavat tegurit kõrgelt arenenud riikides Pirgit Toots Mj111 Surmapõhjused Südameveresoonkonna haigused Vähk Õnnetused Liiklus Looduskatastroofid tööõnnetused Vägivald Suremus Maailma vaesemates riikides (Sierra Leone, Bangladesh, Ida- Timor) sureb iga viies laps haigustesse või nälga enne kuueaastaseks saamist. Arenenud riikides on laste tõenäosus surra enne 6. aastat Mõnedes riikides on senini olulised surma põhjused sõjad, vee puudus, nälg. 1920. Aastatest on paljudes maades surma põhjusteks AIDS. Kasutatud allikad http://epp.eurostat.ec.europa.eu/statistics_explained/index.php/Cause http://et.wikipedia
Kutseharidusega seotud tööõnnetused Heli Tammerand TE1 Tervishoiu Kõrgkool 2014 Sissejuhatus Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal Tööõnnetuse liigid Kerged Rasked Surmaga lõppevad Statistika Tööõnnetuste arv Eestis 100 000 inimese kohta 1995 aastal registreeriti 300 2000 aastal 425 2005 aastal 565 2008 aastal 620 2009 aastal 490 tööõnnetust Kergemad vigastused Raskemad vigastused Luumurrud Käe, jala ja sõrmede Sisselõiked kaotus Põletused Kukkumised, mille Naha marrastused tagajärjed ilmnevad hiljem KERGEMAD VIGASTUSED RASKEMAD VIGASTUSED Kokkuvõte Kõiki tööõnnetusi on võima...
Tallinna Polütehnikum Nõrkvoolusüsteemide paigaldaja Ott Merila Kutsehaigused ja tööõnnetused Referaat Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus 1 Kutsehaigused 1.1 Definitsioon 1.2 Kutsehaigused ja neid põhjustavad töökeskkonna ohutegurid 1.3 Kutsehaigestumise statistika Eesti Vabariigis 1.4 Kutsehaigestumisest teatamise ning uurimise ja registreerimise kord 1.5 Kutsehaiguste ennetamine 2 Tööõnnetused 2.1 Definitsioon ja liigitamine 2.2 Tööõnnetuse teatamise, registreerimise ja uurimise kord 2.3 Tööõnnetuste statistika Eesti Vabariigis 2.4 Tööõnnetuste ennetamine ja riskianalüüs Kokkuvõte Lisad Kasutatud materjalid Sissejuhatus Käesoleva referaadiga soovitakse lühidalt edasi anda kutsehaiguste ja tööõnnetuste klassifikatsioon, põhjused, nendest teatamise kord ja ennetamine. Samuti tuuakse välja hetke statistika Eesti Vabariigis
elukohast teises asulas paiknevasse töö- või õppimiskohta ja tagasi Imikusuremus näitab, mitu last sureb esimese eluaasta jooksul 1000 lapse kohta Suhteline iive L.iive(in)×1000%. rahvaarv(in) Absoluutne iive Rahvaarv - surmadearv = ..(in) Loomulik iive sünnid-surmad=..(in) Kõrge suremise põhjused: Madala sünd. põhjused: · Südame- ja veresoonkonna haigused · Vananev elanikkond · Auto- ja tööõnnetused · Naiste kõrge tööhõive · Tervistkahjustav käitumine · Linnaline eluviis · Imikusuremus · Perekondade lagunemine 0-14 lapsed, 14-64 tööealised, 64-... - vanurid Rahvastikupürdamiidi võrdlemine: Eluiga, lapsed/vanurid/tööealised, sündimus, sooline võrdlus Rahvastiku paiknemist mõjutavad: 1) Kõrged ja liigestatud alad (hõredalt asustatud) 2) Rannikud (tihedalt asustatud alad) 3) Kliimavööde
Töötervishoiu ja ohutuse seadus Ohutegurid töökeskkonnas on: füüsikalised (müra, vibratsioon, õhutemperatuur ja -niiskus, masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad jne.), keemilised (kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid), bioloogilised (mikroorganismid, rakukultuurid jne.), füsioloogilised ja psühholoogilised Missuguste töötajate gruppide kohta kehtivad erinõuded töötervishoiu ja tööohutuse alal? Rasedad ja rinnaga toitvad töötajad, alaealised ja puudega töötajad Töökeskkonna spetsialist Töökeskkonna volinik Kas palgaline kohustus? jah jah, saab kohustuse täitmisele kulunud aja eest keskmist töötasu Valitakse kuidas? tööandja määrab kas oma töötajate poolt valitud ...
Tööõnnetuse peamiseks tunnuseks on, et see juhtub töö käigus ning põhjustab füüsilist või vaimset kahju. Väljend ,,töö käigus" tähendab, et õnnetus on seotud tööga, olenemata sellest, kus see aset leiab, või tööaja vahemikku, mille kestel täidetakse tööülesandeid. Tööõnnetus hõlmab töö käigus toimunud ägedaid mürgistusjuhtumeid ja teiste ettekavatsetud vägivallategusid. Tööõnnetused pole aga tahtlikud enesevigastused, teel tööle ja töölt juhtunud õnnetused ning vigastused, mis seonduvad üksnes kannatanu haigusseisundiga juhul, kui puudub põhjuslik seos tema tööga. Õnnetuse tööõnnetuseks tunnistamise juures ei oma vähimatki tähtsust, kas see toimus tööandja, mõne kõrvalise isiku või kannatanu enda süül Tööõnnetuse peamiseks tunnuseks on, et see juhtub töö käigus ning põhjustab füüsilist või vaimset kahju
Riskihindamine rollid ja kohustused Euroopa Liidu raamdirektiivis rõhutatakse riskihindamise olulisust. Tööandjad on kohustatud tagama töötajate ohutuse ja tervishoiu kõikides tööga seotud küsimustes. Riskihindamine võimaldab tööandjatel võtta vajalikke meetmeid tööohutuse tagamiseks ja töötajate tervise kaitseks. Viimastel aastatel on tööõnnestuste arv kahjuks tõusval joonel. Väikse Eesti jaoks on see suur mure ja seepärast tuleb tööandjaid teavitada suurenevast ohust ning aidata ja motiveerida neid ennetamaks õnnetusi töö juures. Tööõnnetused ei ole enam nii harukordsed kui varem ning suur osa neist on rasked (uuringute andmetel on kolmandik tööõnnetustest just rasked). Töö turvalisuse eest vastutab aga tööandja. Selleks peab ta looma õige ja tervisliku töökeskkonna, et tema alluvad saaksid säästa oma tervist nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Tänapäeval on muutunud töö kohati märksa ohtlikumaks, kuna kasutusele on ...
................................................................. 5 3.Õnnetused......................................................................................................................................................................................................... 7 3.1 Tuleõnnetused................................................................................................................................................................................................ 7 3.2 Tööõnnetused................................................................................................................................................................................................. 7 4.Elektriohutus.................................................................................................................................................................................................... 8 5.Kahju hüvitamine õnnetusjuhtumi korral.................................................
Elektrioht Birgit Allilender TK-17 Elektrioht · Elektrioht - elektripaigaldisest tulenev trauma risk · Elektrioht on väga kaval oht nähtamatu, kuuldamatu, kuid mitte olematu · Kuna elektriõnnetusi juhtub paljudest teistest, näiteks tuleõnnetustest, vähem, siis neid ka teadvustatakse vähem. Samas on elektriõnnetused üldjuhul väga traagiliste tagajärgedega · Seadme ohutuse seadus näeb ette, et elektripaigaldisi peab kontrollima kindla aja tagant, olenevalt nende liigist kas iga kolme, viie või kümne aasta järel Elektrioht · Seda regulleerib ELEKTRIOHUTUSSEADUS, mis on vastu võetud aastal 2007 · Kuni 120-voldise alapingega töid võivad teha kõik isikud- sellest rohkem peab tööde teostamiseks kutsuma spetsialisti Elektriseadmete ohutusklassid (4) · 1. tavalise pistikuga elektriseadmed - 0klass On vaid põhiisolatsioon täisringikujuline pistikupea · elektriseadmed, mille pistik ...
sisustamine Töökoha nõutava valgustatuse tagamine Töökoormuse õige planeerimine Töötajate vaimse ja kehalise arengu mitmekülgne arendamine Korrapärane täisväärtuslik toitumine Eelnev ja perioodiline läbivaatus Uimasus, unisus, tähelepanu langus Sundasendid ja sundliigutused- skeletisüsteemi ülekoormushaigused, närvikahjustused Silmade ülepingest tekkivad laulihaste krambid, silmade ärritusnähud, silmade kuivamine Silmanägemise halvenemine Kanapimedus Tööõnnetused ja vigastused Vaimsed tervisehäired meeleolu langus, depressioon Õhutemperatuur Õhuniiskus Õhurõhk Õhu liikumiskiirus Soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel. Väldi väga niisket või väga kuiva õhku Väldi liiga suurt kuumust või külma Väldi tuuletõmbust Lokaliseeri võrdselt rasked tööd ühte ruumi Limiteeri aega, mil inimene viibib liiga kuumas või liiga külmas ruumis. Kasuta sobivat tööriietust Optimaalne vahemik 18 24º C
1, Kognitiivne ergonoomika (cognitive ergonomics) käsitleb tunnetustegevuse ja mõtlemise optimeerimist. On uus teadus, mis on arenema hakanud 1990. aastatest. Tänapäeva tehnoloogia kiire areng on muutnud töö...de iseloomu selliselt, et tunnetusprotsessid, sh teadmiste omandamine omandavad üha suurema osatähtsuse. 2.Probleemide lahendamine on ettevõtte juhtkonna üheks põhitegevuseks.Probleemid võivad olla seotud toodanguga, materjalidega, tehnoloogiaga, töökeskkonnaga, kasumiga jne. Ka tööõnnetused, töölt puudumine seoses tööst tingitud haigestumistega on probleem. Professor Ülo Vooglaid on öelnud ilusti, et töötervishoid on eeskätt moraalne probleem. Igapäevaelus tekivad probleemid sageli siis, kui on tegemist uudse situatsiooniga, mille lahendamiseks puudub tegevuskava. Kui on teada lahendamise algoritm, siis probleemi pole. 3.Probleem tekib siis, kui praktilise või teoreetilise ülesande lahendamiseks ei piisa senistest teadmistest ja ...
"Tööjaotus ja töö tulemuslikkus" TÖÖJAOTUS · IGA ORGANISATSIOONI ÜLESEHITUSE ALUS - PARATAMATU ÜHISE TEGEVUSE PUHUL TÖÖJAOTUSE PÕHIIDEE · Iga tööjaotuses osaleja saab sellise ülesande, mis on jõukohane ning mille täitmiseks on tal eeldused (füüsilised & vaimsed) · Pidev tööülesannete olemasolu ja pidev tööjaotus tagavad spetsialiseerumise (kogemuste ja oskuste väljakujunemine) EELISED · Töötaja võib täita täpselt formuleeritud tööülesande tulemuslikult = ei pea töö käigus ümber korraldama töö tegemist (tööriistad, asend, materjalid) · Tekib aja kokkuhoid = spetsialiseeritud tööline on tootlikum; tunneb vajalikke töövõtteid; väldib lootusetuid olukordi ·Mida täpsemalt on määratletud tööülesanne, seda lihtsam on välja arendada sobivaid ja ratsionaalseid tööriistu PUUDUSED · Töötaja isiksusena ei suuda taluda monotoonset tööd = liigselt spetsialiseeritud töö pole huvitav · Igavuse ja monotoonsuse...
leidnud, siis leian ikkagi, et antud ettevõtte käekäik meeldib mulle kõige enam. Kui juhtub palju tööõnnetusi, nagu Põltsamaa Felixis siis tuleb kogu ettevõtte ulatuses midagi muuta. Nemad seda ka tegid ja ,,Peaaegu tööõnnetuse" ankeet on minu meelest rohkem, kui tänuväärne samm ettevõtte poolt. Seda süsteemi peaksid minu arvates kõik ettevõtted kasutama, kus on sagedased või potensiaalsed tööõnnetused kerged juhtuma. 3) ABB AS Sarnaselt eelnevale ettevõttele, on ka ABB AS-s kasutusel sarnane ankeet. Antud ettevõttes on ankeedi täitmine tehtud lihtsamaks, kui Põltsamaa Felixis. Minu arvates on tähtis, et kõik kaebused vaadatakse üle näiteks nädala jooksul. Meeldib, et kõigi olukordadega lõpuni tegelemist peetakse tähtsaks, sest vastasel juhul kaotaks see mõtte. Ankeeti on võimalik ka täita anonüümsena ning see on personalile kergesti kättesaadav ja samas vähe aeganõudev.
· Allaneelamine ning mõningatel juhtudel aine närimine ja sülje allaneelamine · Nuusutamine Narkomaani tunnused: 1. imelik pilk ja ebakindlad käeliigutused 2. silmaterad kas laienevad või ahenevad 3. laps laenab raha, müüb asju 4. tekivad uued sõbrad, vanad põlatakse 5. ei tunne huvi hobide vastu 6. tahab palju magusat ja tihti juua 7. teeb koolist poppi Uimastikahjustused: · Uimastite mõjul sagenevad liiklus- ja tööõnnetused ning suureneb olmetraumade arv. · Uimastisõltlane on ohtlik ka järeljoobes, sest ta tunneb end või ta näib kainena. · Uimastisüstijaid varitseb pidev infektsioonioht. Süstija võib haigestuda kollatõppe (B hepatiit), nakatuda HIviirusega ja saada AIDSi, ta võib nakatuda stafülokokkidega ja paljude muude haigustekitajatega. · Ka lisaainetega ebapuhtad uimastisegud võivad esile kutsuda eluohtlikke allergilisi reaktsioone
Tööinspektsiooni kodulehekülje sisujuht Üldinfo Tööinspektsiooni struktuur Eelarve, palk, hanked Operatiivselt informatsiooni jooksva ja eelmiste aastate eelarvete täitmisest saab riigikassa E-teenuste leheküljelt. 2009 a. eelarve kokku 41 772 073 (personalikulud, töötasu, erisoodustused,majandamiskulud jne) Palgajuhendid, palgaandmed. Tööinspektsiooni poolt korraldatud riigihangetega saab tutvuda riigihangete registri veebilehelt, kus hankijaks tuleb märkida Tööinspektsioon ning valida muud sobivad parameetrid. Tööinspektsiooni ajalugu 1918 -1940 Tööinspektsioon sünd ja areng Tööinspektsiooni sünnipäevaks saab lugeda 14. detsembrit 1918. aastal, mil peaminister K. Päts, töö- ja hoolekandeminister A. Rei ning asjade valitseja kt T. Käärik kirjutasid alla "Määrused töökaitse komissaride kohta". Töötervishoid ja tööohutus Töötervishoiu ja tööohutuse korraldus ettevõttes Tööinspektsiooni teavitamine...
N: kvarts, kassikuld, kips, rubiin, fluoriit. Kivimite kasulikkus : · Näitab ja tõendab milline oli maailm minevikus · On loodus- ja maavara · Kasutati tööriistadena · Raidkunst Maavarade kaevamisega kaasneb : KESKKONNAPROBLEEMID · Elukeskkond kaob · Mullad hävivad · Pinnas reostub · Õhk saastub · Põhjavesi reostub ja alaneb. SOTSIAALSED PROBLEEMID · Tervishoiuprobleemid(müra ja vibratsioon) · Tööõnnetused · Suurest kaevanduspiirkondades on ainuke tööandja, ning seega naistel pole tööd Vulkaanid Maakeral on üle 2500 vulkaani. Tegevvulkaane on 800 Igal aastal purskab umbes 50 Euroopa suurim on Etua. Paiknevad Laamade eraldusmiskohas Üks laam vajub teise alla Keset laama "kuuma täpi" all Ehituse järgi Kilpvulkaan Kihtvulkaan
Linitööd osa töid korduvad pidevald terve tee ulatuses (katenditööd, märkimistööd) Ehitusvoolu parameetrid muutuvad suurused, mis iseloomustavad ehitustööde tehnoloogiat ja ehitusvoolu arendamine ruumis ja ajas: *Tehnoloogiline (töömaht, -mahukus) *Ruumiline (töörinne, haardeala) *Ajaline (Voolurütm, -samm, tehn. tsükli kestus) Kriitiline tee kõige pikem tee; määrab ehituse kestuse. Igavuse ja monotoonsuse tagajärjed: *suureneb puudumiste arv, sagenevas tööõnnetused, langeb kvaliteet ja tõuseb risk, tööjaotus viib edasisele tööjaotusele. Saavutamise indikaatorid: *Aeg -millal? *Kvantiteet-Kui palju? *Hind- Mis maksab? *Kvaliteet -Kui hästi? Kontrolli meetod: *mõõtmine *katsetus * kaetud tööde akt *protokoll Eelarve: *lepingulised hinnad *Materjalide maksumused *Ressurside maksumused *Eelkokkulepped *kogemus Tehnoloogiline vaheaeg seisak töödes, mis on põhjustatud tööde tehnoloogiast
TÖÖKESKKOND tagajärgi, tööõnnetuseks võib ka lugeda nahka läbitavat torget/puudet millega tekib nakatumisoht. TÖÖÕNNNETUSED EI OLE: kui õnnetuse põhjuskes oli töötaja tervislik seisun, alkoholi/narkootiliseaine/toksilise või psühhotroopse aine otsene mõju, kui tegemsit on vägivaldse tervise kahjustuse või surmaga millel puudub seos tehtava tööga, enesetapud, kui töötaja tegutseb isiklikes huvides tööandja loata, tööõnnetused ei ole teel tööle ja töölt koju toimumisle õnnetused. Tööõnnetusest teatamine Kõigepealt peab olema töökohas paika pandud teavitamis süsteem, mida peab teadma iga töötaja. Harilikult tuleb teavitada tööjuhti, kes organiseerib esmaabi või organiseerib kannatanu transpordi arsti juurde või koju või kutsub välja kiirabi. Tööjuht peab teavitama sellest õnnetusest tööandjat. Teatamine kerge tööõnnetuse korral
1.Rahvaarv maakeral 800ekr oli 4 mln. Rahvaarv jäi sama tasemeni kuni keskajani, sest aastatuhandeid kasvas inimeste arv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt. Maailma rahvaarv jõudis miljardini 1825. a paiku.20. sajandil oli rahvaarvu kasv tingitud rahvastiku iibe tõusust, algas industrialiseerimine ja linnastumine, töötingimused ja arstiabi kättesaadavus paranesid. Meditsiin arenes jõudsalt ja suremus langes. Rahvaarv aastal 2002- 6,23 mld inimest. 2050-ks aastaks prognoositakse, et rahvaarv on 11 mld inimest. 2. Looduslik mõju- soe või mõõdukas kliima, tasandikud, viljakas muld, piisavalt niiskust (et ei esineks veepuudust), veekogude lähedus, lopsakas taimkate (mets), maavarade rohkus, pikk taimekasvuperiood. Majanduslikud- Tööstuse ja transpordi arendamiseks on piisavalt raha ja tehnoloogiat. Sotsiaalsed- korralikud elumajas, head tervishoiu- ja haridusteenused. Poliitilised- valitsus investeerib infrastru...
Niisiis, kinnistamise teoreetikud väidavad, et käitumine on funktsioon oma tagajärgedest. Positiivne kinnistamine annab soovitud tagajärjed, mis julgustab käitumist kordama. Juht saab rakendada seda Lea puhul näiteks hüvitustega tööalaste saavutuste puhul. Negatiivse kinnistamine ilmneb, kui osutatakse negatiivsetele tagajärgedele, mida saab ära hoida sobivalt käitudes. Näiteks kaitsevahendid hoiavad ära tööõnnetused. Karistamine on negatiivne tagajärg ebasoovitava käitumise korral, et seda ei korrataks. Näiteks saab juht vähendada palka, nõuda seletuskirja. Kustutamine on oluliste positiivsete tagajärgede kõrvaldamine mittesoovitud käitumise korral. Näiteks saab juht jätta töötaja harjumuspärasest preemiast ilma. Ootuste teooria (Victor Vroom) väidab, et inimene tegutseb kindlal viisil, mis baseerub ootusel, et tegevusele järgneb antud tulemus - hüvitus ja selle hüvituse
lõhkekehadega viis nad erinevate probleemideni. Mõned levinud haigused/probleemid olid: uimasus, peavalu, isutus, tsüanoos, hingeldus, oksendamine, aneemia, südamepekslemine, kõhukinnisus, nõrk pulss, jäsemete valu ja ikterus ja elavhõbe mürgistus. Neid probleemi ravis aeg ja puhkus, kuid ajalugu näitab, et puhkuse osa neile väga ei antud. Naistel oli 12h tööpäevad ja mõnikord 13 päeva järjest. Samuti olid ka tööõnnetused tavalised, näiteks ida Londoni tehases Silvertownis, plahvatas 1917 dünamiit, mis nõudis üle 73 inimelu. Naiste vastupidavus ja heast küljest näitamine viis nende olukorra paremale kohale. Peagi oli neil rohkem õiguseid ja võimalus valimistel osaleda, kuid mitte kohe kõigis riikides. Sõjaaegne hetk näitas meestel, naiste võimekust hakkama saada ka ilma nendeta. Lapsed Mõned said rindele valetades oma vanuse kohta ja see tähendas seda, et nad läksid sõtta ilma
1. Mis on riskianalüüsi eesmärk? Riskianalüüsi eesmärk on välja selgitada ja hinnata maakonna ning valla ja linna territooriumil esineda võivaid õnnetusi ja nende tekkimise tõenäosust, saamaks ülevaadet sellest, mis ohustab riigi julgeolekut, inimeste elu ja tervist, kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju. 2. Riskianalüüsi tulemused on aluseks omavalitsuse ... otsustele, kas nad annavad suure õnnetuse ohuga ettevõttele ehitusloa ning kehteastavad vajadusel üldplaneerigu ja detailplaneerigu 3. Riskianalüüsi teostamise tasemed I Ettevõtted, mis pakuvad elutähtsaid teenuseid II Valla- ja linnaomavalitsus III Regionaalne rikianalüüs IV Siseministeerium V Eesti Vaberiigi Valitsus, Eesti Vabariigi kriisikomisjon. 4. Riskianalüüsi koostamise etapid: 1) teabe kogumine; 2) võimalike õnnetuste väljaselgitamine; 3) võimalike õnnetuste tõenäosuse väljaselgitamine; ...
väga raske. Ühiskonnas on levinud arvamus, et alkohol ja tubakas pole uimastid. Paljudes peredes on igapäevane, et üks vanematest suitsetab või tarbib alkoholi. See mõjutab paljuski laste ja noorte arusaamu ja väärtushinnanguid. Uimastisõltlane on isik, kellel narkootiliste ainete, alkoholi või tubakatoodete tarvitamise tagajärjel esineb psüühiline või füüsiline sõltuvus nendest ainetest. Uimastikahjustused: · Uimastite mõjul sagenevad liiklus- ja tööõnnetused ning suureneb olmetraumade arv. · Uimastisõltlane on ohtlik ka järeljoobes, sest ta tunneb end või ta näib kainena. · Uimastisüstijaid varitseb pidev infektsioonioht. Süstija võib haigestuda kollatõppe (B hepatiit), nakatuda HIviirusega ja saada AIDSi, ta võib nakatuda stafülokokkidega ja paljude muude haigustekitajatega. · Ka lisaainetega ebapuhtad uimastisegud võivad esile kutsuda eluohtlikke allergilisi reaktsioone. Mürgitused ja infektsioonid
Referaat Ergonoomika ja tööohutus tööstustes Kätlin Kärblane 011MT Juhendaja: Heikki Eskussion 2011 Sissejuhatus Tööstuses omab ergonoomika väga tähtsat osa. Oluline on, et töötajaid ei vaevaks seljavalud, tööõnnetused, haigused ega muud tervisega seotud probleemid. Vajalik on küll kohe alguses ettevaatlik, täpne ning hea tervisega personal muretseda, kuid kui ei hoolitseta heade töötingimuste ja tööturvalisuse eest, võivad varsti töötajad lahkuda. Heade töötingimuste loomine on kulukas,kuid see loob ettevõttele suurema lisandväärtuse kui on ergonoomilise töökohaga seotud kulud. Tööstusergonoomika Suure osa ergonoomikast hõlmab tööstusergonoomika, mis käsitleb
134) Eesti sõjalise kaitse strateegia (RT nr.33, 2001, s.442) (RT nr.1, 2003, s.1) (ÜRO konventsioon) rahvusvaheline kuritegevus (julgeolekuriskid) RISKIANALÜÜSI TEOSTAMISE TASANDID (RT nr.95, 2000, s.613) 05.09. §2 RT nr.73, 2000, s.458 Tsiviilõnnetuste abi planeerimine CEP. CEP on iga riigi oma vastutusalas. Tsiviilõnnetused Eesti ühiskonnas 13. liiklusrisk (30-50 eluaastased) 14. enesetapud (70-aastased) 15. uppumised (30-70-aastased) 16. tööõnnetused (20-30-aastased) 17. tahtlik tapmine (suurimad on enne sündi ja 70-aastased) 18. alajahtumine, surnuks külmumine (40-60-aastased) 19. alkoholimürgitus (40-60-aastased) 20. tuli (10-, 60-80-aastased) 21. tulirelvad (15-60-aastased) 22. elekter varjatud riskid 23. vähk (45-70-aastased) 24. AIDS (25-45-aastased) 25. sõltuvusained (14-42-aastased) 10. september on ÜRO suitsiidiohvrite päev! "Eesti rahva tervis" 2000 Demograafiline katastroof 26
· Versoonde või lihasesse süstimine · Allaneelamine ning mõningatel juhtudel aine närimine ja sülje allaneelamine · Nuusutamine Narkomaani tunnused: 1.imelik pilk ja ebakindlad käeliigutused 2.silmaterad kas laienevad või ahenevad 3.laps laenab raha, müüb asju 4.tekivad uued sõbrad, vanad põlatakse 5.ei tunne huvi hobide vastu 6.tahab palju magusat ja tihti juua 7.teeb koolist poppi Uimastikahjustused: · Uimastite mõjul sagenevad liiklus- ja tööõnnetused ning suureneb olmetraumade arv. · Uimastisõltlane on ohtlik ka järeljoobes, sest ta tunneb end või ta näib kainena. · Uimastisüstijaid varitseb pidev infektsioonioht. Süstija võib haigestuda kollatõppe (B hepatiit), nakatuda HIviirusega ja saada AIDSi, ta võib nakatuda stafülokokkidega ja paljude muude haigustekitajatega. · Ka lisaainetega ebapuhtad uimastisegud võivad esile kutsuda eluohtlikke allergilisi reaktsioone
langus. Personali risk vajalikke oskustega töötajate puudus, konfliktid töösuhetes. Kuritegevus ebaausad töötajad, vargused, huligaanidest kliendid. Poliitiline risk muutused seaduseandluses (nt. maksudes), poliitiline ebastabiilsus riigis. Erakordsed sündmused loodusõnnetused, tulekahjud. Keskkonna riskid ettevõtte tegevuse või tema toodete tõttu kannatavad keskkond või üksikinimesed. Tööõnnetused katkised seadmed, lohakas suhtumine, kehavigastused ja kutsehaigused. Inflatsioonirisk ringluses olev raha kaotab väärtuse oodatust kiiremini, ennustatust kõrgem hinnatõus. 5. Nimeta konkurentsi liigid (4 punkti) Täiuslik konkurents Monopolistlik konkurents Oligopol Monopol 6. Täiusliku konkurentsi tunnused (4 punkti) Palju ostjaid või müüaid (väike ettevõte suurel turul) Kapitalivaba sissepääs harusse
langus. Personali risk vajalikke oskustega töötajate puudus, konfliktid töösuhetes. Kuritegevus ebaausad töötajad, vargused, huligaanidest kliendid. Poliitiline risk muutused seaduseandluses (nt. maksudes), poliitiline ebastabiilsus riigis. Erakordsed sündmused loodusõnnetused, tulekahjud. Keskkonna riskid ettevõtte tegevuse või tema toodete tõttu kannatavad keskkond või üksikinimesed. Tööõnnetused katkised seadmed, lohakas suhtumine, kehavigastused ja kutsehaigused. Inflatsioonirisk ringluses olev raha kaotab väärtuse oodatust kiiremini, ennustatust kõrgem hinnatõus. 5. Nimeta konkurentsi liigid (4 punkti) Täiuslik konkurents Monopolistlik konkurents Oligopol Monopol 6. Täiusliku konkurentsi tunnused (4 punkti) Palju ostjaid või müüaid (väike ettevõte suurel turul) Kapitalivaba sissepääs harusse
Surmaga lõppes neist 9. 5. Missugust aega loetakse ,,tööandja huvides tegutsemise ajaks"? Kui tööandja palub teha midagi, mis pole konkreetselt töötaja igapäevane töö. 6. Arutle, mis on õnnetusjuhtumite analüüsi laiem eesmärk? Õnnetusjuhtumine analüüsi laiem eesmärk on kindlasti inimesi informeerida. Näidata, et õnnetused võivad juhtuda igal hetkel ja mida puudulikum on väljaõpe, seda suurem on tõenäosus, et tööõnnetused juhtuvad. Samuti panevad need analüüsid inimesi mõtlema ning eriti 2 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus tööandjaid, et nad korraldaks piisavalt väljaõppeid. Tööõnnetuste analüüs muudab töötajad hoolikamaks ja rohkem peetakse kinni ohutusnõuetest. 7
töötamiseks. Selleks, et vältida õnnetuse kordumist, oleks vajalik väljaõppe andmine, täiendavate ohutusmeetmete rakendamine ja enesekaitsevahendite kasutamisele võtmine. Lisaküsimused 1. Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud ülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetused liigitatakse kergeteks, rasketeks ja surmaga lõppevateks. 2. Aastal 2012 registreeriti 4148 tööõnnetust, millest 14 lõppes töötaja surmaga. 3. Tööandja huvides tegutsemise ajaks loetakse aega, mil töötaja: · teeb tööd mis ei tulene töötaja tavapärase töö iseloomust või töö üldisest käigust ja mille tegemiseks ei ole tööandja luba (ka vaikimisi nõusolekut), kui see tegevus on suunatud tööandjale kasuliku tulemuse saavutamiseks,
Kordamisküsimused: Dokumendihaldus 1. Mis tagab nõuetekohase asjaajamise asutuses Dokumendihaldussüsteem, asjamiskord 2. Dokumendi mõiste (Arhiiviseadus ) Mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks. 3. Kuidas jaguneb dokumendiplangi pind Veerised ja täidetav pind 4. Dokumendiplangi veeriste laiused: Vasak- 3 cm Parem- 1,5 cm Ülevalt- 1,2 cm Alt- 1,2 cm 5. Kuidas nimetatakse dokumendi väljade ja elementide vaadet arvuti või seadme ekraanil või paberkandjal? Esitlusvorm 6. Nimeta tõendusväärtusega dokumentide omadused (EVS-ISO 15489-1:2017) Autentsus, usaldusväärsus, kasutatavus, terviklikus 7. Nimeta dokumendihalduse olulisemad normdokumendid (seadus, määrus, juhis, standard) AÜA, Arhiiviseadu...
Tööõnnetused Haabsalu kutsehariduskeskus MR14 Carola Liiv 1.11.2014 1. Noor tüdruk pika patsiga läheb treipingi taha. Treib natukene palki kuni pats kogemata jääb palgi taha kinni ja tõmbab tüdruku pead pidi treipingi külge kinni. Tüdruk hoiab küll ennast tagasi, et hoida ära surmavat vigastust kui käib kraksatus ja tüdruku peanahk koos juustega minema lendab. 2. Noor mees ennem lõpupidu otsustas lõpetada oma tapid, et saada töö parema hindega. Kahjuks ei olnud tal seljas tööriietust ja ta kandis ülikonda ja lipsu. Masin aga kahjuks tõmbas mehe lipsu pidi masina külge kinni ja mees sai kerge kägistuse osaliseks kuni kasutas peitlit, millega lipsu kaelast katki tegi. 3. Õpilased paksusmasina juures askeldavad midagi ja panevad liiga palju puitu masina sisse. Masin hakkab jaurama ja õpilased lülitavad masina välja mille tagajärjel lendavad ...
sajandi masinad töötasid auru jõul, kütuseks oli kivisüsi ja Inglismaal olid rikkalikud kivisöe varud. 7. Tööstusliku pöörde positiivsed ja negatiivsed tagajärjed. + - Kiirem töö, töö viljakuse tõus Kõsitöölised jäid tööta Kaubad muutusid kättesaadavamaks ja hind Alguses olid vabrikus väga halvad töö- ja langes palgatingimused, sagedased tööõnnetused Inimeste elujärf paranes, elu muutus Lapstööjõu laialdane kasvamine mugavamaks Rahva arv tõusis Tekkisid räpased, ülerahvastatud äärelinnaagulid Inimeste elu muutus huvitavamaks Streigid ja masinate lõhkumine Uute sotsiaalsete kihtide kujunemine- kapitalist ja palgatööline e. proeetariaat 8
Referaat Ergonoomika ja tööohutus tööstustes Koostaja: Kursus: Juhendaja: 2007 Sissejuhatus Tööstuses omab ergonoomika väga tähtsat, kui mitte isegi strateegilist osa. On oluline, et töötajaid ei kimbutaks seljavalud, tööõnnetused, haigused ega muud tervisega seotud probleemid. Vajalik on küll kohe alguses ettevaatlik, täpne ning hea tervisega personal muretseda, kuid kui ei hoolitseta heade töötingimuste ning tööturvalisuse eest, võivad varsti töötajad lahkuda või neist jääb järele vaid inimvare, mis ei suuda efektiivselt töötada. Heade töötingimuste loomine on kulukas,kuid arvata võib, et see loob tööstusele
Õendusalase e- kursuse baasmaterjal elamistoimingute kohta Autor: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Eesti keele õppejõud Kalev Salumets ELAMISTOIMING Konspekti põhi Turvalise keskkonna säilitamine (TKS) Moto. Ela ise ja lase teistel ka elada (Kõnekäänd) Mõiste Inimeste igapäevased toimingud on tihedalt seotud turvalise keskkonna säilitamisega erinevates elukeskkonna sfäärides Eesmärk Elada ise ja säilitada elamisvõimalikkus oma järglastele. Ülesanne: Selgita lahti tegurite mõisted lähtuvalt järgmisest mudelist Elamistoimingu mudel -bioloogilised tegurid -psühholoogilised tegurid -sotsio-kultuurilised tegurid -keskkonnategurid -poliitilis-majanduslikud tegurid BIOLOOGILISED TEGURID TKSi säilitamiseks on väga oluline kõigi viie meele: kuulmise, nägemise, haistmise, kompimise, maitsmise teravus. Mis juhtub inimesega, kui tal on mingi meel...
See, mis kontrollib käitumist, on kinnistused, tagajärjed, mis järgnevad vahetult, suurendavad tõenäosust, et käitumist korratakse. Niisiis, kinnistamise teoreetikud väidavad, et käitumine on funktsioon oma tagajärgedest. Positiivne kinnistamine annab soovitud tagajärjed, mis julgustab käitumist kordama. Negatiivse kinnistamine ilmneb, kui osutatakse negatiivsetele tagajärgedele, mida saab ära hoida sobivalt käitudes. Näiteks kaitsevahendid hoiavad ära tööõnnetused. Karistamine on negatiivne tagajärg ebasoovitava käitumise korral, et seda ei korrataks. Kustutamine on oluliste 3 positiivsete tagajärgede kõrvaldamine mittesoovitud käitumise korral. Kinnistamise teooria ignoreerib selliseid faktoreid, nagu eesmärgid, ootused ja vajadused. Fookuses on vaid see, mis juhtub inimesega ühe või tegevuse korral. B.F. Skinneri kinnistamise teooriat võib seletada järgmiselt: inimesed käituvad kõige
A aegumine истечение срока давности alaealine несовершеннолетний ametiühing профсоюз ametiühingute seadus Закон о профсоюзах ametnik чиновник asjaolud обстоятельства avaliku teenistuse seadus Закон о публичной службе B bioloogilised ohutegurid биологические факторы опасности D direktiiv директива dokumentaalsed tõendid документалъные доказательства E edasi kaebama обжаловать Eestisse lähetatud Закон об условиях труда töötajate töötingimuste работников, командированных в seadus Эстонию ennetusmeetmed превентивные меры ennetustegevus превентивная деятельность eriosa особая часть esindaja, seadusjärgne представитель, представительство esindus по закону esmaabivahendid средства первой ...
MUUTLIKKUS I MÕISTED 1. Downi sündroom-kõige sagedasem genoonmutatsioon.tuleneb 21. kromosoomi kolmekordsusest.mutatsioon on toimunud vanema sugurakkude arengus. 2. geenifond-nim liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogumit. 3. geenmutatsioon-on väikesed muutused DNA struktuuris. Tekivad tavaliselt replikatsioonil-DNA kahekordistumine 4. geneetiline muutlikkus-on organismide genotüüpide erinevus. Jaguneb mutatsiooniliseks,-ja kombinatiivseks muutlikkuseks. 5. generatiivne mutatsioon-kui mutatsioonid tekivad hulkrakse organismi sugurakkudes ja kanduvad edasi järgmistele põlvkondadele. 6. genoommutatsioon-toimuvad homoloogiliste kromosoomide kordsuse muutused. 7. indutseeritud mutatsioon-on kuntslikult esilekutsutud. 8. kaksikute meetod-abil saab uurida modifikatsioonilise muutlikkuse avaldumist. 9. kantserogeen-tergurid,mis kutsuvad esile vähktõve teket. 10. k...
a. Arengumaades ? VAESEMAD RIIGID Haridustase, riigi arengutase, religioon, rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus, naiste roll ühiskonnas b. Arenenud riikides? RIKKAMAD JA SUUREMAD RIIGID Pereplaneerimine, majanduslik olukord, naise koht ühiskonnas, meditsiini tase, naiste vanus. 5) Millest sõltub suremus a. Arengumaades? ● arstiabi halb kättesaadavus ● nakkushaigused (HIV, EBOLA, AIDS) ● liiklusõnnetused ● vägivald (mafia) ● vaesus ● tööõnnetused b. Arenenud riikides? ● liiklusõnnetused ● ebatervislikud eluviisid ● haigused (infarkt, vähk,südamehaigused) ● vägivald (terrorism) ● tööõnnetused 6) Miks on summaarne sündimuskordaja parem näitaja kui sündimuse üldkordaja? Summaarne sündimuskordaja on parem näitaja, sest siis arvutatakse keskmine sündinud laste arv naise kohta, aga üldkordaja puhul mõjutab seda ka meeste, laste ja vanade naiste arv.
Kui on tegemist väikese ettevõttega, võib hinnata ühekorraga kogu tootmistegevust. Suurema ettevõtte puhul hinnatakse eraldi erinevaid tootmis- või tegevuslõike. Eelnevalt on vajalik läbi mõelda kuidas nimelt seda jaotust teha, kas (näiteks): • struktuuriüksuste kaupa; • jagada ettevõte mõttelisteks osadeks; • tööoperatsioonide või töövahendite järgi; • mõnel muul antud ettevõtte jaoks sobivamal viisil. • Selgitada välja ettevõttes viimastel aastatel toimunud tööõnnetused ja nende põhjused, endistel või praegustel töötajatel diagnoositud kutsehaigused. RISKIANALÜÜSI VIIS SAMMU. I samm: Selgita välja ohud (ohutegurid) Oht on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste põhjustaja. Ohu all mõistetakse kõike, mis võib tekitada kahju. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.
· Tööruuminde õige planeerimine , ehitamine ja sisustamine · Töökoormuse õige planeerimine · Ratsionaalne töökorraldus · Tööajate vaimse ja kehalise arengu mitmekülgne arendamine · Korrapärane täisväärtuslik toitumine · Eelnev ja perioodiline läbivaatus EBA VÕI ÜLEVALGUSTATUSEST TINGITUD TERVISEPROBLEEMID · Uimasus , unisus , tähelepanu langus · Silmanägemine halveneb · Tööõnnetused ja vigastused · Vaimsed tervisehäired , meeleolulangus , depressioon · Silmade ülepingest tekkivad - laulihaste krambid , silmade ärritusnähud , silmade kuivamine · Sundasendis ja sundliigutused skeletisüsteemi ülekoormushaigused , närvikahjustused . TOIME ORGANISMILE · Kesknärvisüsteemi kahjustus püsiv peavalu otsmiku piirkonnas , unehäired , väsimus , nõrkus , tähelepanu ja mälu nõrgenemine .
· Vahetus vastavalt töö iseloomule ja määrdumisele (minimaalselt 3 komplekti) · Ilma suurte taskuteta KINDAD · Ühekordsete kinnaste kasutamine (kohustuslik selliste toiduainetega kokkupuutel, mida rohkem ei kuumtöödelda, soovituslik kala puhastamisel, hakkmassi valmistamisel jne) · Lõikehaavad katta veekindla (neoonvärvides) plaastriga ja lisaks ühekordsed kindad EHTED · Bakterite ja mustuse kandjad · Füüsiline kontaminatsioon · Tööõnnetused JUUKSED · Korralikult mütsi all ja vajadusel kinni · Bakterite kandjad · Kukuvad toidu sisse · Habemekarvad samuti (habemekaitsed) NINA, SUU JA KÕRVAD · Mitte nuusata/köhida toidu kohal · Maitsmine ainult oma lusikaga KÄED JA KÜÜNED · Küünte pikkus · Lakita maniküür SUITSETAMINE · Kannab edasi baktereid suust kontaktpindadele · Põhjustab köhimist · Loob ebasoodsa atmosfääri (lõhn) · Võimalik füüsikaline kontaminatsioon
negatiivseid tundeid: hirmu, kurbust, ahastust, süüd, häbi väljapääsmatus-ja alaväärsustunnet jms. Neid tundeid on lihtsam vältida või põhjendada meile sobival viisil. Uimastite mõjul vabaneb inimene negatiivsusest. Seetõttu kaob vajadus oma käitumist seletada. (1) 5 2. Uimastitekahjustused: · Uimastite mõjul sagenevad liiklus- ja tööõnnetused ning suureneb olmetraumade arv. · Uimastisõltlane on ohtlik ka järeljoobes, sest ta tunneb end või ta näib kainena. · Uimastisüstijaid varitseb pidev infektsioonioht. Süstija võib haigestuda kollatõppe (B hepatiit), nakatuda HIviirusega ja saada AIDSi, ta võib nakatuda stafülokokkidega ja paljude muude haigustekitajatega. · Ka lisaainetega ebapuhtad uimastisegud võivad esile kutsuda eluohtlikke allergilisi reaktsioone
rohkem suhelda ja neid tunnustada. Tuleks luua võimalused, kus inimesed tunneksid, et nad pole robotid, vaid et nende töökeskkond ja kolleegid toetaks nende tegevust, lausus Levi. 3.1 Tööõnnetuste põhjus Stressis töötajate tõttu langeb ettevõtete efektiivsus, inimesed võivad haigestuda ning sattuda tööõnnetustesse. Euroopa Liidu riikides ulatuvad tööstressist põhjustatud kulutused 325 miljardi euroni aastas. Eestis sellekohane statistika puudub, kuid ainuüksi tööõnnetused toovad igal aastal kuni 50 miljonit krooni kahju ja ühiskonnakulu saamata jäänud toodangu näol ulatub poole miljardini. Eile alanud ja täna lõppeva konverentsi eesmärk on välja töötada deklaratsioon ja tegevuskava, mida saaksid arvesse võtta kõik Euroopa Liidu riigid. Vaimsele tervisele ja tööelule pühendatud konverentsi korraldavad WHO ja sotsiaalministeerium. (Kangro, 2004) 3.2 Tööga rahulolematuse ja tööstressi tekkepõhjused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
