Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tööõnnetused (0)

1 Hindamata
Punktid
õnn - Tuleb kõvasti tööd teha, mitte oodata, et õnn (taevast) sülle kukub

Tööõnnetused
Haabsalu kutsehariduskeskus
MR14
Carola Liiv
1.11.2014
  • Noor tüdruk pika patsiga läheb treipingi taha. Treib natukene palki kuni pats kogemata jääb palgi taha kinni ja tõmbab tüdruku pead pidi treipingi külge kinni. Tüdruk hoiab küll ennast tagasi, et hoida ära surmavat vigastust kui käib kraksatus ja tüdruku peanahk koos juustega minema lendab.
  • Noor mees ennem lõpupidu otsustas lõpetada oma tapid , et saada töö parema hindega. Kahjuks ei olnud tal seljas tööriietust ja ta kandis ülikonda ja lipsu. Masin aga kahjuks tõmbas mehe lipsu pidi masina külge kinni ja mees sai kerge kägistuse osaliseks kuni kasutas peitlit, millega lipsu kaelast katki tegi.
  • Õpilased paksusmasina juures askeldavad midagi ja panevad liiga palju puitu masina sisse. Masin hakkab jaurama ja õpilased lülitavad masina välja mille tagajärjel lendavad puu tükid masinast välja ning poiss, kes parasjagu kummardus masinasse vaatama sai selle pakuga vastu nägu.
  • Poiss, kes alles alustas treipingi kasutamist treis toolijalga peitliga. Poiss hoidis peitlit valesti käes ja peitel lendas talle vastu nägu. Nägu oli verine ja arsti juurde minek.
  • Kamp höövelpingi juures olevaid õpilasi proovivad esimest korda höövelpinki. Üks eriti ÄSS kutt tahab näidata, kui lahe ta on ja hakkab hööveldama. Teised õpilased pistavad äkki kisama. Poiss samuti. Poiss oli oma näppu hööveldanud ja näpust oli jupp kadunud.
  • Põrandal on palju klotse ja poisid veavad suuri puitplaate. Üks poistest komistab klotside otsa ja lendab pikali. Puitplaat kukub talle peale, kuna teine poiss ehmatas ja lasi käed lahti. Poisil vedas, et ellu jäi ja puitplaadi nurk tema kõri ei lõiganud.
  • Kaks poissi tassivad rasket antiikkappi ja üks poistest vigastab selga . Tassib küll kapi lõpuni aga selg jääb haigeks . Arsti juurde minnes registreerib ta tööõnnetuse.
  • Tüdruk töötab juba mitmendat päeva ilma kõrvaklappideta sae juures. Pärast 10 päeva töötamist läheb õpetaja tema juurde ja räägib, kui olulised on kõrvaklapid . Tüdruk ei kuule nii hästi mida õpetaja seletas. Kuulmise langus on 20 detsibelli .
  • Horisontaalpuurpingi juures olev noormees muutub liiga hooletuks ja jätab näpud freespuuri vahele. Nimetissõrmest on ta nüüd poolenisti ilma.
  • Tüdruk unustas puurivõtme horisontaalpuurpingi ette. Tööd tehes lendas võti sealt eest ära kaasõpilasele vastu nägu.
  • Poiss ketassae juures proovib lõigata kiiresti suuri detaile. Lõigates muutub ta hooletuks ja ketassaag saeb tema kõhtu. Poiss kahjuks ellu ei jää.
  • Neiu lintsae juures teeb äkilisi liigutusi saagides oma detaili. Lintsae lint läheb puruks ja tüdruk saab sellega vastu näppe. Näpust jookseb verd.
  • Õpetaja üleval õpetajate toas vaatab aknast kuidas õpilased tööd teevad. Ta toetub natukene liiga tugevasti klaasi vastu ja klaas läheb katki. Õpetaja sai vigastada ja tuleb kiirabi kutsuda.
  • Kahes poisil hakkab töökojas igav ja nad hakkavad klotsidega palli mängima. Viskavad seal klotse ja löövad neid jalaga. Üks poiss kogemata oli unustanud sae tööle ja nüüd see klots lendas sae peale ja sealt edasi poisile vastu pead. Poisi peas oli suur auk suurest lennust tingitud ja kutsuti kiirabi. Poiss sai õpetuse koguks eluks.
  • Poiss vaatab, et elektriprobleem on ja tahab seda ise ära parandada. Ronib mööda redelit üles ja avastab, et kaabel on kergelt vigane . Hakkab seda parandama unustades, et elekter on ikka veel sees. Puututab kaablit ja saab vägeva elektrilöögi. Kahjuks oli põrandal maas veel lohakile jäetud kraami ja poiss lendas teravate puupakkude ja muu koli otsa. Selgroo vigastus oli kergelt tulema .
  • Poisid hakkasid turnima tellingutel, mis oli pandud kooli puumaja ümber, et teha seal remonti. Poisid jooksid ja mängisid seal, teadmata, et tellingute panek oli veel pooleli. Üks poiss kukkus teise korruse tellingutest läbi ja sai korraliku vigastuse.
  • Puumaja solgitoru kaas oli pealt ära võetud ja masinad seal juures. Kahjuks ei olnud pandud märki maha, et ohtlik või ettevaatust . Poiss kukub sinna sisse. Õnneks olid töömehed juures ja kiired päästma.
  • Masin tõstab puitlaastplaati. Tüdruk kõnnib seal all. Masin kogemata pillab plaadi maha ja tüdruk kannatab. Saab haiget korralikult ja selgroo vigastusega viiakse ta haiglasse.
  • Ehitusmajas tehakse palkmaja ja meie tislerid on seal neile abiks. Üks osa paneb maja seinu ja teine valab betoonpõrandaid. Kogemata jäetakse üks tisleripoistest betooni sisse kinni. Kohale saabub päästeamet.
  • Trepikäsipuu on puumajas katki. Õpilased jooksevad vahetunnil mööda treppe alla.. Üks tüdruk, kes hoidis aga käsipuust kukkus trepist alla. Tüdrukule kutsuti kiirabi.
  • Poisid jooksevad puumajas ja jäävad juhtmetesse kinni. Üks poiss kukub oma põlve katki ja teine poiss saab elektrilöögi katki läinud juhtmest. Elektrilöögi tagajärjel puudutab ta teist poissi, kes sai põlvevigastuse ja annab talle edasi elektrilöögi. Õpetaja kahjuks ei jõua piisavalt kiiresti kohale ja poisid hukkuvad.
  • Talvel määrati poisile karistuseks halva käitumise eest puumaja katuseid lumest puhtaks pühkida. Poiss aga jättis enese kinnitamata ja kukkus katuselt alla.
  • Poisid panevad naelapüstoliga uut puumaja kappi kokku. Üks poistest aga jätab näpu ette ja saab omale naelapüstolist näpu naela ning jääb kapikülge kinni. Kohale kutsutakse õpetaja kes peab probleemi lahendama .
  • Täiskasvanud õpilased, alles algajad , on piisavalt laisad , et minna puumaja nurga taha suitsetama ja tõmbavad kohe puumajas sees suitsu ette. Tsäksist tekkinud tule tagajärjel läheb aga puumajas olev tolm põlema ja tekib plahvatus . Kiirabu ja tuletõrje kohaletulek.
  • Puumaja majakene on juba üsna vana. Ega keegi ei ole ka viitsinud seal lage korda teha. Mõni üksik koht on aga parandatud laua jupiga. Nüüd juba piisavalt vanas majas hakkasid need lauajupid alla kukkuma . Vaene õpilane aga sai ühega neist pihta ja kukkus elutult pikali maha. Tema ümber kogunes suur vereloik.
  • Õpetaja oli õpilase suhtes natukene ebaõiglane ja õpilane sai vihaseks tõmmates peitliga üle õpetaja rindkere. Õpetaja läks vigastusega haiglasse.
  • Tüdruk tegi puitlasergraveerimis masinaga oma puust kellale numbreid . Ühel hetkel ta aga avastas, et puutükk on natukene valesti masina peal ja läks seda kohendama. Laseri aga unustas tööle ja tüdruk jäi oma käest ilma
  • Poiss kiusab puutöömajas tüdrukut ja tüdruk hakkab kilgates poisi eest ära jooksma endal käes peitel. Tüdruk aga koperdab teise õpilase töö otsa mis maas vedeleb ja kukub peitli omale õlga.
  • Poiss hakkab liiga hoogsalt haamriga taguma ning kogemata lööb omale haamriga sõrme. Sõrm läheb paiste ja seal on sisemine luumurd.
  • Poiss saeb väga agaralt kuni ta tähelepanu kaob ja saeb kogemata omale sõrme.
  • Vasakule Paremale
    Tööõnnetused #1 Tööõnnetused #2 Tööõnnetused #3 Tööõnnetused #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor _LoveAngel_ Õppematerjali autor
    Antud tööd on välja toodud 60 tööõnnetust, mis võib juhtuda töökohal

    Sarnased õppematerjalid

    Kooliprobleemid tänapäeva noorsookirjanduses
    24
    odt

    Kooliprobleemid tänapäeva noorsookirjanduses

    KOOLIPROBLEEMID TÄNAPÄEVA NOORSOOKIRJANDUSES Uurimistöö SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................3 1. ÜLEVAADE TEOSTE PROBLEEMIDEST...................................................4 1.1. Sisu, autori tutvustus ja probleemid............................................................4 1.1.1. Helga Nõu ,,Tõmba uttu" ­ KADEDUS.....................................................................4 1.1.1.1.Helga Nõu.............................................................................................................6 1.1.2.Reeli Reinaus ,,Must vares" - RASS...........................................................................6 1.1.2.1. Reeli Reinaus.......................................................................................................8 1.1.3. Margus Karu ,,Nullpunkt" ­ KOOLIKIUSAMI

    Kirjandus
    SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL-TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL
    404
    pdf

    SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL

    TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu

    Pedagoogika
    NOORTE PROBLEEMID HELGA NÕU-NOORSOOROMAANIDES
    23
    doc

    NOORTE PROBLEEMID HELGA NÕU NOORSOOROMAANIDES

    Tartu Erakool Hanna-Stina Tamm 8. klass NOORTE PROBLEEMID HELGA NÕU NOORSOOROMAANIDES Uurimistöö Juhendaja Merle Pindmaa Tartu 2013 1 SISUKORD 1. Murdeea probleemid...................................................................................................1 2. Helga Nõu elulugu......................................................................................................3 3. Kuues sõrm.................................................................................................................5 4. Pea suu......................................................................................................................10 5. Küsitlus õpilaste seas................................................................................................14 6. Kokkuvõte.......................................................................................

    Kirjandus
    Tõde ja õigus kokkuvõtlik ülevaade
    15
    docx

    Tõde ja õigus kokkuvõtlik ülevaade

    I Naise ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täits

    Kirjandus
    Õpetajaraamat
    120
    pdf

    Õpetajaraamat

    ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus

    Eesti keel
    Tõde ja õigus II osa - märkmed
    40
    docx

    Tõde ja õigus II osa - märkmed

    Tõde ja õigus II osa – märkmed I - Indrek oli teel linna kooli, tundis end üksikuna, kõik ümber oli võõras ja igatses turvalist ja tuttavat Vargamäed - tema ainukeseks nö kodutunde tekitajaks oli tema asjadega kast pingi all, tekitas Indrekus kodusema ja kindlama tunde, kui seda jalaga katsus - pärale jõudes ja vagunist väljudes oli palju trügimist, peatus jaamahoone seina ääres ja pidas aru kuhu edasi minna - Indreku juurde tuli vana habemega mees, kes pakkus talle koha leidmisel abi, viis ta ära odava raha eest kohta, mida noormees kirjeldas - teadis rääkida, et kool kuhu Indrek teel on, on sitt (Mauruse kool), mees hoiatas noormeest Mauruse eest, kes raha taga ajab, soovitas raha mitte kaasas kanda - linnanaise esimene naeratus – läks uksest sisse, neiu tuli vastu, naeratas, naeratus jäi Indrekule pikaks ajaks meelde - rentis endale võõrastemajas toa, mees, kes puhvetis oli ja toa rendile andis, teadis rääkida, et Maurus

    Kirjandus
    Tõde ja õigus-1-osa põhjalik kokkuvõte
    24
    doc

    "Tõde ja õigus" 1. osa põhjalik kokkuvõte

    ,,Tõde ja õigus" Anton Hansen Tammsaare I osa I Vargamäele tulid uued omanikud- naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine- lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane

    Kirjandus
    Tõde Ja Õigus 1
    25
    odt

    Tõde Ja Õigus 1

    I Vargamäele tulid uued omanikud Naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli

    Eesti keel




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun