docstxt/1300222040134110.txt
2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Tooriku valik...............................................................................................................................3 Marsruuttehnoloogia................................................................................................................... 3 Töötlemisvarude ja operatsioonimõõtude määramine................................................................ 5 Ajanormide arvutus.............................................................................................
Contents 1.Plastse deformeerimise füüsikalised alused .............................................................................................. 2 2. Mahtvormimisprotsessid. ......................................................................................................................... 2 3.Kuumvormstantsimine ............................................................................................................................... 2 4. Külmvormpressimine ja külmjamendamine. ............................................................................................ 2 5. Lehtvormimisprotsessid. ........................................................................................................................... 3 6. Lehtstantsimisel ........................................................................................................................................ 3 7. Lõikamise põhiprotsessid ......................
Küsimus 1 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mille poolest pressimine erineb tõmbamisest? Vali üks: a. Toorik tõmmatakse läbi stantsi b. Toorik surutakse läbi stantsi c. Toorik tõmmatakse ja siis surutakse läbi stantsi d. Toorik suritakse ja siis tõmmatakse läbi stantsi Küsimus 2 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milleks kasutatakse tasalihvimispinke? Vali üks: a. Pikkade silindriliste detailide lihvimiseks b. Tööriistade lihvimiseks c. Tasapindade lihvimiseks d. Detailide siselihvimiseks Küsimus 3 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline neist on freespingi kinnitusrakis? Vali üks või enam: a. Pöördlaud b. Kruustangid c. Suport d. Spindel Küsimus 4 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline neist hambatöötlemisviisidest toimub laastu eraldamisega? Vali üks või enam: a. Fr...
Mehaanikateaduskond Eriõppe projekt MEX0030 Töö autor: Juhendaja: Tallinn 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1.Marsruuttehnoloogiad..............................................................................................................3 1.1.Võll....................................................................................................................................3 1.2.Ellips.................................................................................................................................5 1.3.Plaat...................................................................................................................................9 2.Lõikerežiimid.............................................................
Testi võimalikke küsimusi ja vastuseid Tootmistehnika alused 1 Question1 Lõikamine jaguneb... Vali üks või enam vastust. a. Termiline b. Mehaaniline c. Elektrooniline d. Keemiline Question2 Milleks kasutatakse kammlõikamist? Vali üks või enam vastust. a. Välispindade töötlemiseks b. Erineva kujuga sisepindade töötlemiseks c. Liistusoonte valmistamiseks Question3 Milleks kasutatakse plasmatöötlust? Vali üks või enam vastust. a. Detailid lihvimiseks b. Lehtmaterjali lõikamiseks c. Soonte töötlemiseks d. Detailide painutamiseks Question4 Lasertöötluse eelis...
Alustatud esmaspäev, 18. märts 2013, 13:28 Olek Finished Lõpetatud esmaspäev, 18. märts 2013, 13:32 Aega kulus 3 minutit 55 sekundit Hinne 30,00, maksimaalne: 30,00 (100%) Küsimus 1 Õige Hinne 3,00 / 3,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mida nimetatakse koostamiseks? Vali üks: a. Toorikute täpne koostootmine b. Toodete koostudeks lahtivõtmine ümbertöötlemiseks c. Tooriku või toote üksikutest osadest ühenduste moodustamine. d. Toorikute või toodete üksikute osade lõplik töötlemine Tagasiside Õige vastus on: Tooriku või toote üksikutest osadest ühenduste moodustamine.. Küsimus 2 Õige Hinne 3,00 / 3,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tehnoloogiliseks protsessiks nimetatakse: Vali üks: a. Tootmisprotsessi seda osa, milles toimub toodetava objekti vaid mehaaniline töötlemine b. Detaili valmistamist treimise, freesimise, puurimise ja lihvimisega c. Tootmisprotse...
Started on Wednesday, 20 March 2013, 6:52 PM State Finished Completed on Wednesday, 20 March 2013, 7:00 PM Time taken 8 mins 11 secs Grade 28.50 out of a maximum of 30.00 (95%) Question 1 Correct Mark 3.00 out of 3.00 Flag question Question text Mis on töötlemisvaru? Select one: a. Töötlusvaru on vaid puhastöötlemist kindlustav materjali kiht b. Töötlemisvaru on toorikult eemaldatav materjali osa, mis on tingitud tooriku valmistamise tehnoloogiast (valu- ja stantsimiskalded, hammaste vahed, mittevalatavad avad jm) c. Töötlusvaru on toorikult eemaldatav materjali osa, mis on vajalik detaili täpsuse ja pinna kvaliteedi tagamiseks Feedback The correct answer is: Töötlusvaru on toorikult eemaldatav materjali osa, mis on vajalik detaili täpsuse ja pinna kvaliteedi tagamiseks Question...
20 2013, 18:20 20 2013, 18:27 6 . 27 . 1 : 3,00 Mis on tüüptehnoloogia? : a. Erinevat tüüpi detailidel on sama tehnoloogiline marsruut b. Sarnastel detailidel on ühesugused operatsioonid c. Seadmed, rakistus ja häälestus on detailidel ühesugune d. Sarnastel detailidel on sama tehnoloogiline marsruut 2 : 3,00 Paigalduseks nimetatakse: : a. Baseerimist ja kinnitamist b. Kinnitamist ja töötlemist c. Paigaldamist ja kinnitamist d. Kinnitamist ja paigaldamist 3 : 3,00 Mis on töötluslisa? : a. Materjali osa, mis listakse toorikule peale töötlemist b. Toorikult eemaldatav materjali osa, mis saadakse tehnoloogilise protsessi mõõteanalüüsist c. Toorikult eemaldatav materjal...
A-PDF Merger DEMO : Purchase from www.A-PDF.com to remove the watermark REVISION HISTORY REV DESCRIPTION DATE APPROVED 2 45 ° R4 O7 48 142 ...
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................2 2. Töötlemismarsruut.................................................................................................................. 2 2.1 Tooriku valik..................................................................................................................... 2 2.2 Baaside valik..................................................................................................................... 2 2.3 Marsruuttehnoloogia kavandamine................................................................................... 3 3. Operatsiooni projekteerimine....................................................................................
Question 1 Correct Mark 4 out of 4 Flag question Question text Milleks kasutatakse tasalihvimispinke? Select one: a. Tööriistade lihvimiseks b. Detailide siselihvimiseks c. Tasapindade lihvimiseks d. Pikkade silindriliste detailide lihvimiseks Question 2 Correct Mark 4 out of 4 Flag question Question text Milline neist on freespingi kinnitusrakis? Select one or more: a. Kruustangid b. Suport c. Pöördlaud d. Spindel Question 3 Correct Mark 4 out of 4 Flag question Question text Millise RP protsessi lähtematerjaliks on vedel monomeer? Select one: a. 3D printimine b. Pinna kõvastamine c. Laserpaagutus d. Stereolitograafia Question 4 Correct Mark 4 out of 4 Flag question Question text Mis seade on pildil? Select one: a. Konsoolita freespink ...
Küsimus 1 Osaliselt õige Hinne 2 / 4 Mis on metalli survevalu masinate ülesanne? Vali üks või enam: a. Valuvormi kinnihoidmine ja sulgemine b. Valuvormi trantsportimine protsessi käigus c. Sulametalli surumine valuvormi d. Detailide sulatamine Küsimus 2 Milleks kasutatakse tasalihvimispinke? Vali üks: a. Tasapindade lihvimiseks b. Pikkade silindriliste detailide lihvimiseks c. Detailide siselihvimiseks d. Tööriistade lihvimiseks Küsimus 3 Milleks kasutatakse ümarlihvpinke? Vali üks: a. Silindriliste detailide siselihvimiseks b. Silindriliste detailide lihvimiseks c. Tööriistade lihvimiseks d. Tasapinnaliste detailide lihvimiseks Küsimus 4 Milliseid materjale saab lõigata laserlõikeseadmega? Vali üks: a. Kõiki materjale b. Elektrit juhtivaid materjale c. Ainult plastdetaile d. Ainult metalle e. Elektrit mittejuhtivaid materjale Küsimus 5 Osaliselt õige Mis on RP...
TL MXX0050 Test 1 kordamine loenguslaidide põhjal . Polümeer Komposiitmaterjalide omadused. Kasutada omal vastutusel. Komposiitmaterjalid on kahest või enamast faasist koosnevad heterogeensed materjalid. Üks faasidest on kõva ja tugev nö vaik maatriks. Teine elastne ja plastne armatuur süsinikkiud/klaaskiud. Polümeerkomposiitide puhul on maatriks polümeerne aine. Polümeerne aine ise on selline milles olevad molekulid on seotud korduvate kovalentsete elementidega. Merevaik, plast,kumm, silikoon. Young´s Modulus ehk elastsusmoodul näitab elemendi jäikust. Teisisõnu materjali mingi pindalaühiku ja deformatsiooni suhet. Armatuurid kui ka maatriksid võivad olla nii metalsed, keraamilised kui ka polümeersed (plastikud). Looduses komposiidi näiteks puu ja luu. Polümeerkomposiidis on matriiksiks polümeer, mille omaduse...
Milline neist on pealiikumine? Vali üks või enam vastust. a. Ettenihkeliikumine b. Lõikeriista pöörlemine c. Siirde ettevalmistusliikumine d. Tooriku pöörlemine Milleks kasutatakse kammlõikamist? Vali üks või enam vastust. a. Välispindade töötlemiseks b. Erineva kujuga sisepindade see peaks ka õige olema töötlemiseks c. Liistusoonte valmistamiseks Mida tähistab joonisel toodud piirkond OLMO? Vali üks vastus. a. Laastukasvutsoon b. Terikukasvaja tekke tsoon c. Laastutekketsoon Milliseid operatsioone saab teha lasertöötlusega? Vali üks või enam vastust. a. Treimine b. Avade puurimine c. Lõikamine d. Keevitamine e. Termotöötlemine Millised neist on pinnakaredust iseloomustavad suurused? Vali üks või enam vastust. a. Rz b. Rt c. Rw d. Ra Milleks kasutatakse plasmatöötlust? Vali üks või enam vastust. a. Lehtmaterjali lõikamiseks b. Detailid lihvim...
Küsimus 1 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Flag question Küsimuse tekst Millised on freeside tüübid? Vali üks või enam: a. Silinderfrees b. Pikifrees c. Otsfrees d. Sõrmfrees Küsimus 2 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Flag question Küsimuse tekst Milleks kasutatakse abrasiivtöötlust? Vali üks või enam: a. Detaili mõõtmete täpsuse suurendamiseks b. Detailide kuju muutmiseks c. Pindade kvaliteedi parandamiseks Küsimus 3 Osaliselt õige Hinne 2,67 / 4,00 Flag question Küsimuse tekst Milline neist on pealiikumine? Vali üks või enam: a. Siirde ettevalmistusliikumine b. Tooriku pöörlemine c. Ettenihkeliikumine d. Lõikeriista pöörlemine Küsimus 4 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Flag question Küsimuse tekst Millised neist on pinnakaredust iseloomustavad suurused? Vali üks või enam: a. Rz b. Rw c. Ra d. Rt Küsimus 5 Õige Hinne 4...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHAANIKATEADUSKOND MASINAEHITUSE INSTITUUT TOOTMISTEHNIKA ÕPPETOOL TOOTMISTEHNIKA ALUSED I Töö nimetus: Võlli puki tootmistehnoloogia Juhendaja: K.Pääsuke Töö teostamise kuupäev: 4. DETS. 2012 Üliõpilased: Rühm 112592 MATB 32 112849 MATB 33 112441 MATB 32 Töö eesmärk Antud detaili tehnoloogia protsesside valik.
õppejõududes, järelikult...(vt. Eelmine l õik, seda teksti, mis on sulgudes). Praktikumist veel: (kirjutage see keset veergu, tehke punaseks ja IGA ÜLIÕPILANE VASTUTAB ISE JA tõmmake joon alla) : minu nimi on Ats Uibopuu ja õpin ma sellist eriala nagu tootmistehnika ja kool, kus ma praegu õpin, on Eesti Maaülikool Nii see tiiger meil siis hüppab . . . AINUISIKULISELT OMA PRAKTIKUMITÖÖDE EEST! S.t ,,arvuti jooksis kokku" või ,,kass pissis pulga peale" teid ei vabanda. Niisiis: Tehke oma töödest koopiaid. Palju. Või siis ärge tehke... Kui tahate oma ülesannet mitu korda ,,läbi töötada".
Osalejad: Energiakasutus: Aleksei Heinsaar, Johan Praats, Raido Konts Tootmistehnika: Kullar Vreiman, Mario Kütt Labortöö Katla käivituskatse Kuidas arvutada katses mõõdetud kasutegurit ja katla võimsust? Tabel 1. Lähteandmete tabel Vee erisoojus 𝑐𝑣 = 4,19 𝑘𝐽⁄(𝑘𝑔 ∙ 𝐾) Vee mass 𝑚𝑣 = 208 𝑘𝑔 Terase erisoojus 𝑐𝑡 = 0,465 𝑘𝐽⁄(𝑘𝑔 ∙ 𝐾) Katla(terase) mass 𝑚𝑡 = 410 𝑘𝑔 Vee algtemperatuur 𝑡1 = 26,69 ℃ Vee lõpptemperatuur 𝑡2 = 87,38 ℃ Puidu(lepp) ehk kütuse mass 𝑚𝑝 = 7,26 𝑘𝑔 Puidu niiskus ...
KOSMEETIKA JA HÜGIEEN Enamus kosmeetikatooteid, mis jõuavad tarbijani läbi euronõuete rangete turvaväravate (nii nagu ka kosmeetikumid USA-s, Austraalias ja teistes arenenud riikides), peavad enne ostjani jõudmist edukalt läbima terve testide labürindi. Olenevalt kreemi keerukusest ja kasutatavate koostisosade tõhususest, võib testide arv erinevate kosmeetikumide lõikes kõikuda, kuid on viis testi, mida on kohustatud enne turustamist läbi tegema kõik kosmeetikatooted. Stabiilsuse test Valmimisest alates peab kosmeetikatoode säilima umbes kolm aastat (see kehtib muidugi kinnises pakendis ja kasutamata toote kohta). Stabiilsuse kindlakstegemiseks kiirendatakse laborites kunstlikult kosmeetikumi "vananemist", kasutades selleks eelkõige temperatuurikõikumisi ning uurides, kuidas muutub ekstreemsetes olukordades toote värv, tekstuur, lõhn, viskoossus jne.Üldiselt kehtib reegel, mille kohaselt toode, mis suudab 42k...
Tallinna Saksa Gümnaasium 11. B klass Silva Urm Saksa firmad Eestis Juhendaja: õpetaja Küllike Kütt Tallinn 2012 Sisukord · Eesmärk · Hüpotees · Meetod · Saksamaa ja Eesti omavaheliste suhete olulisus · Firmade areng · Hinnang Eesti majanduskliimale · Eestlaste ja sakslaste töökultuur · Tulemus Eesmärk · Saksa ettevõtete hinnangud Eesti majanduskliimale · Saksa ettevõtetes toimunud muutused · Saksa ja Eesti töökultuuri erinevus Hüpotees · Teistsuguses äri- ka kultuurikeskkonnas firma majanduslik toimimine on küllaltki keeruline · Eestlaste ja sakslaste töökultuur on sarnane Hüpotees Meetod · Google Docsis koostatud ankeetküsitlus · Kokku vastanuid 15 108-st · Küsitluses 15 küsimust Saksamaa ja Eesti omavaheliste suhete olulisus · Enamik ettevõtteid peab omavahelisi suhteid küllalt...
emu.ee/lohe/tiigrihyü e.jpg minu nimi on Gelvin Palk ja õpin sellist eriala nagu tootmistehnika ja kool, kus ma praegu õpin on Eesi Maaülikool
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Sander Kukk Noolutamise laboratoorse töö kokkuvõte õppeaines „Materjaliõpetus“ TE.0244 Tootmistehnika eriala TA BAK I Üliõpilane: “…..“ ................. 2015. a .............................. Sander Kukk Juhendaja: “…..” ................. 2015. a .............................. Kaarel Soots Tartu 2015 ÜLDMÕISTED Noolutamine – karastatud terase kuumutamine alla faasimuutuste piiri (727° C), selle seisutamine (vähemalt 1h) ja jahutamine (tavaliselt õhus). Noolutus on termotöötluse
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Kiirendus- ja vibratsioonisensorid Õppeaines „Autod-Traktorid II“ TE.0260 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane: “…..“………………2015.a ………………………… Juhendaja: “…..“………………2015.a. …………………...........Arne Küüt Tartu 2015 Kiirendus-ja vibratsiooni sensorid Kui sõitjal on vaja teada kui kiiresti auto punktist A punkti B liigub, vaatab ta lihtsalt spidomeetrit. Samas kiirendus on palju huvitavam ja kasulikum kui hetkekiirus, sest see
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Sander Kukk Lõõmutamise laboratoorse töö kokkuvõte õppeaines ,,Materjaliõpetus" TE.0244 Tootmistehnika eriala TA BAK I Üliõpilane: "....." ................. 2015. a .............................. Sander Kukk Juhendaja: "....." ................. 2015. a .............................. Kaarel Soots Tartu 2015 TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk oli tutvuta terase lõõmutamisega ning saada aru lõõmutamise vajalikkusest, selle käigus tekkivatest protsessidest ning nende mõjust teraste omadustele. ÜLDMÕISTED
Tootear endus ja tootmistehnika õppetool REFERAAT Õppeaines Tootmiskeskne projekteerimine MATM20 Üliõpilane: Juhendaja: Toivo Tähemaa Tallinn 2016 Sisukord 2.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 3.Protsessist........................................................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut ? Kursusetöö Õppeaines „Standardiseerimise põhikursus“ TE.0012 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane “.....“ ...................... 2014.a ....................................... ? Juhendaja “.....“ ..................... 2014.a ....................................... Lemmik Käis Tartu 2014 1. Ülesanne - siledate silindriliste detailide istud Ülesande tingimuste kohaselt on teada standardsed istud:
Eesti Maaülikool Tehnikainstituut Kursusetöö õppeaines ,,Standardiseerimise põhikursus" TE.0012 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane: ,,....." ................. 2015. a ....................................... Juhendaja: ,,....." ................. 2015. a ....................................... Lemmik Käis Tartu 2015 1. ülesanne Ava H5 Võll h4
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Sander Kukk Karastamise laboratoorse töö kokkuvõte õppeaines „Materjaliõpetus“ TE.0244 Tootmistehnika eriala TA BAK 1 Üliõpilane: “…..“ ................. 2015. a .............................. Sander Kukk Juhendaja: “…..” ................. 2015. a .............................. Kaarel Soots Tartu 2015 ÜLDMÕISTED Karastamine - terase kuumutamine üle faasimuutuste piiri, hoidmine nimetatud temperatuuril ning sellele järgnev kiire jahutamine. Jahutatakse tavaliselt vees, õlis või õhus
Tehnikainstituut Theimo Lehtveer Mustikapuhtimismasina arvutusskeem. Ainetöö õppeaines ,,Põllundusmasinate teooria" TE.0364 Tootmistehnika eriala TA MAG II Üliõpilane: "....." ................. 2013. a ......................................................... Theimo Lehtveer Juhendaja: "....." .................. 2013. a ......................................................... prof. Jüri Olt Tartu 2013 Töö eesmärk PMT ainetöö 2. osa ülesanded on järgmised:
Tehnikainstituut Vello Lääts Kursustöö ülesanne nr. 2 Kursusetöö õppeaines ,,Tõste- ja edastusmasinad" TE.0255 Tootmistehnika eriala TA MAG II Üliõpilane: "....." ................. 2012. a ......................................................... Vello Lääts Juhendaja: "....." .................. 2012. a ......................................................... lektor Eino Aarend Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ..........................................................................................
TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM SAKSA ETTEVÕTTED EESTIS UURIMISTÖÖ Kait Vahar XI B klass Juhendaja: Marge Toompalu Tallinn 2012 1 Sisukord 1 Saksamaa ettevõtted Eestis..............................................................................................................5 1.1 Madal pankrotioht Eestis.................................................................................................... 5 1.2 Eestimaa ja Saksamaa kaubandussuhted.............................................................................5 1.3 Euro kasutuselevõtu mõju...................................................................................................6 1.4 Majanduskoostöö...............................................................................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut nimi ERINEVAD MAAVILJELUSMEETODID ERINEVATELE KULTUURIDELE Kursusetöö Tootmistehnika õppekava Juhendaja: SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. MAAVILJELUS......................................................................................................................4 2. MULLAHARIMINE..............................................................................................................4 2.1 Kündmine.........
JALGRATTAKIIVER 1972 a. Trekisõiduvõistlus Ajalugu 1972 Tour De France Bailen´i reguleeritav kiiver ...
Fakte raamatukogu ajaloost · 1919 - asutati Tallinna Tehnikumi raamatukogu · 1936 - loodi Tallinna Tehnikainstituut ja tehnikumi raamatukogu reorganiseeriti instituudi raamatukoguks. · 1938 - seoses tehnikainstituudi ümbernimetamisega sai raamatukogu nimeks Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu · 1941, 1944-1989 kandis raamatukogu Tallinna Polütehnilise Instituudi Raamatukogu nime · 1956 - taastati II maailmasõjaajal katkenud rahvusvaheline raamatuvahetus · 1960 - alustati TPI bibliograafia koostamist · 1961 - alustati regulaarseid bibliograafiaõppusi üliõpilastele · 1966 - kinnitati instituudi teadusinformatsiooni teenistuse põhimäärus, millega määrati ka raamatukogu ülesanded infotöös · 1967 - raamatukogu hakkas saama eestikeelse kirjanduse sundeksemplari · 1968 - alustati koopiate ...
hotisontaalasendis keevitamiseks. Võimalik kasutada suurt etteandekiirust ( näit õhukses plaadi keevitamine). Kiiresti jahtuv räbu (fast freeze), tardub kiiresti ja seetõttu on võimalik keevitada kõigis asendeis. Täidistraadid Rutiiltäidistraadid on tuntud selle poolest, et neil on teatud piirangud mehaaniliste omaduste osas, eriti löögisitkusele madalatel temperatuuridel. Seetõttu on rutiiltäidistraate täiustatud mikrolegeerimise, parandatud tootmistehnika ja rangema kvaliteedikontrolliga. Keevismetalli garanteeritud vesinikusisaldus on rutiiltäidistraatides madalam, kui 5 ml 100g keevismetalli kohta. See on suurendanud seda tüüpi täidistraadi kasutamist ja hõlmab ka kõrgtugevat terast ning rakendusi, mis nõuavad löögisitkuse omadusi kuni temperatuurini 60C juures. Näiteks merepuurtornide konstruktsioonid ja allveelaevade kerede keevitamiseks. Aluselised täidistraadid Tuntud oma heade mehaaniliste omaduste poolest
Tehnikainstituut Vello Lääts Kursustöö ülesanne nr. 1 Kursusetöö õppeaines ,,Tõste- ja edastusmasinad" TE.0255 Tootmistehnika eriala TA MAG II Üliõpilane: "....." ................. 2012. a ......................................................... Vello Lääts Juhendaja: "....." .................. 2012. a ......................................................... lektor Eino Aarend Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................
REFERAAT Matrikli nr. Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI42 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Käsitletavad teemad: 1. ÜRGAJA ARHITEKTUUR 2. MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR 3. EGIPTUSE ARHITEKTUUR 4. KREETA-MÜKEENE EHK EGEUSE ARHITEKTUUR 5. VANA KREEKA ARHITEKTUUR 6. VANA ROOMA ARHITEKTUUR 7. VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR 8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL 9. ROMAANI ARHITEKTUUR 10. GOOTI ARHITEKTUUR 11. RENESSANSS 12. BAROKK 13. ROKOKOO 14. KLASSITSISM 15. ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL 16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,Arhitektuuri ja ehituse ajalugu" etteantud teemasid. Kokku on 16 tee...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut ? VEISEFARMI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE Ainetöö Õppeaines ,,Tehnoloogia projekteerimise alused" TE.0006 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane: "....."..................2010.a ..............................? Juhendaja: "....."..................2010.a. ................................Viljo Viljasoo Tartu 2010 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS...........................................................
hinnatud. Antiikajal toodi siid Hiinast, sest üksnes hiinlased tundsid siidiusside kasvatamise ja siidiriide saamise saladust. Kogu ristitud Euroopas levisid Bütsantsis valmistatud ikoonid, jumalateenistuse riistad ja klaasnõud. Neid võis kohata õige laialdaselt Iirimaal kuni Venamaani välja. Pidev riigi järelevalve tagas küll linnakäsitööliste toodangu ühtlase ja kõrge taseme, kuid hakkas ajapikku pidurdama tootmistehnika arengut. Samal ajal toimus Lääne-Euroopas küllaltki kiire protsess. Seepärast hakkasid just Itaalia käsitöömeistrid Oma toodanguga Bütsantsist ette jõudma, seda nii kvaliteedi kui ka hinna osas. Järgmisel sajandil elas Bütsantsi käsitöö üle sügava kriisi. Selle tõttu paljud käsitöölised laostusid ning täiendasid linna alamkihtide arvukat peret. 11 Orjad ja koloonid.
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut ? VEISEFARMI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE 30 KOHALISELE FARMILE Ainetöö Õppeaines „Tehnoloogia projekteerimise alused“ TE.0006 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane: “…..“………………2015.a …………………………? Juhendaja: “…..“………………2015.a. …………………...........dots. Tartu 2015 SISUKOR 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................... 5 1. KARJA STRUKTUUR, LOOMAKOHTADE ARV................................................
Bütsantsi siidiriiet peeti kõige kvaliteetsemaks ja nii ostisidki seda kuningad ja vürstid, piiskopid ja teised kõrgvaimulikud nii riietuse tarvis, kui losside ja kirikute kaunistamiseks. Veel levisid laialdasel alal Bütsantsis valmistatud ikoonid, jumalateenistuse riistad ja klaasnõud. Talurahvas ajas läbi külakäsitööliste tehtuga, sest linnakaubad olid liiga kallid. Palju vajalikke asju valmistasid talumehed ise. Pidev riigi järelvalve hakkas ajapikku pidurdama tootmistehnika arengut. Samaks jäid töökorraldus, töö võtted ja tööriistad, samal ajal kui Lääne-Euroopas toimus kiire progress. Nii jõudsid Itaalia käsitöölised ette nii kvaliteedi kui hindade osas. 14.sajandil elas Bütsantsi käsitöö üle suure kriisi ja nõnda laostusid paljud käsitöölised. (Palamets 1991:11-14). Orjad Kuni esimese aastatuhande lõpuni moodustasid orjad küllaltki suure osa Bütsantsi ühiskonnast,
1996.a. majanduse kasvutempo üles 3,9%-ni, kuid 1997.a. alates on Jaapani majandus olnud depressioonis raskuste tõttu pangandus- ja kinnisvarasektoris, mida süvendasid äristruktuuride ja tööturu jäikus. 1999.a. suutis valitsus majanduse enam-vähem stabiliseerida. Kaks murettekitavat probleemi on elanikkonna vananemine ja selle koondumine linnadesse. Andekas EL- i ja USA ideede rakendaja. Ettevõtluse ülemaailmne levik, sh. tehased EL- i ja USA peamistel turgudel. Haldus- ja tootmistehnika püsib maailmas esirinnas. Vertikaalselt integreerunud, omavahel koostööd arendavad firmad takistavad välisfirmade pääsemist Jaapani turule. Väga suur sõltuvus naftaimpordist. Rahvusvaheliste pingete allikaks on tohutu suur väliskaubanduse ülejääk. Rahandust koormab halbade laenude suur osa. Jaapan impordib: mineraalväetisi, määrdeaineid, toiduaineid, tööstusseadmeid, toorainet. 5.1. Jaapani majandus pärast II maailmasõda
Lubatud kaitsmisele. ................................. õppekava kaitsmiskomisjoni esimees “.......”....................201… a. ............................. allkiri TTÜ materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool BAKALAUREUSETÖÖ ÜLESANNE 2014. aasta sügissemester Üliõpilane: Ove Hillep, 072974 Õppekava : Tootearendus ja tootmistehnika Eriala: Materjalitehnika Juhendaja: Metrosert AS metroloogiadivisioni juht Lauri Lillepea Konsultandid: Kristjan Tammik, mõõtevaldkonna spetsialist, 5209495 Jaanus Vahi, IT spetsialist, 5132926 BAKALAUREUSETÖÖ TEEMA: (eesti keeles) Optiliste sensorite kasutamine veearvestite taatlusprotsessis (inglise keeles) The use of optical sensors in verifying process of water meters Lõputöös lahendatavad ülesanded ja nende täitmise ajakava:
rahvusvaheline purustatud musta tee standard. Erineva kuju järgi klassifitseeritakse purustatud must tee nelja tüüpi: Terveleheline must, lühike lameda kujuga; Purustatud lehega must, väike viljatera kujuga; Lehvikukujuline must, väike, viilukuline; Tolmune must, pulbriline. Hiina must tee pärineb Chong`Anist Fujianist (Wuyi mägilinnast). 18. sajandil loodi Souchong esmakordselt Wuyi mäel, sellest tulenevalt pärineb sealt ka Congou must tee. Sealt levis musta tee tootmistehnika Jiangsi provintsi Keemunisse. Populaarsed Hiina mustad teed: Keemuni must tee, Yunnani must tee, Lapsangi Souchongi tee. Keemuni must tee. Keemuni musta teed toodetakse Keemuni maakonnas, Anhui provintsis. Keemuni musta tee tootmine algas 1875. Keemun võitis ,,üks kolmest parima aroomiga teest maailmas" ja ,,lõhnakuninganna" auhinnad. Keemuni musta tee välimus on elegantne ja õhuke. Punakaspruun vedelik maitseb raske ja värskena
Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Logistika olemus Logistikal ei ole kindlat definitsiooni. Logistika sisu määratlemine sõltub sellest, kas rõhk asetatakse tootmisele, äritegevusele, üksikfirmale, mingile majandusharule või globaalsele optimeerimisele. Logistika kui teadusharu hõlmab järgmisi tegevusvaldkondi: 1)laotegevus 2)laovarud 3)veondus 4)info, tellimisprotsess, administreerimine 5)pakkimine 6)tagastused Logistika on : 1)mõttelaad, kompetentsus ja tegutsemisviis konkurentsivõime tõstmiseks 2)strateegia parema koha saavutamiseks turul 3)eelmainitud tegevusvaldkondade ühteliitmine 4)protsess, mis seob tarneketi osalised integreeritud tegevuseks Logistika osategevused 1) Nõudluse prognoosimine 2) Hankimine/ostmine – ettevõtte jaoks saab sissetulev kaubavoog alguse tellimusega ...
PERSONALIJUHTIMINE - Personalijuhtimise seosed teiste organisatsioonipsühholoogia valdkondadega. Personalijuht peaks teadma tööõigust ja majandust (et mõista, mis organisatsioone elus hoiab). Organisatsioon peab kuskilt ju saama raha. Kui mõtled personali peale, peab natuke ka majanduse peale mõtlema. Interdistsiplinaarne tegevusala. - Tugineme personalipsühholoogiale. Inimene peaks personali valdkonnas oskama töötaja potentsiaalset tööd hinnata. Kuidas valida õige kandidaat? Kuidas mõõta seda, mida me arvame end mõõtvat? Peab oskama inimest mõõta (kas testide v intervjuu vms'ga). - Kuidas mõõta töötaja sooritust? Eriti kui on tegemist nt müüja v õpetaja tööga. Kuidas mõõta näiteks müüja käitumist? - Veel peab oskama personalijuht töötajate karjääri planeerida. Kas temast võiks juht saada? Kas heast spetsialistist saaks ka hea juht? Alati mitte. - Organisatsioonipsühholoogia. Va...
16 kus tähistab suundumust "kõikehõlmava" kunsti poole ning piiride kaotamist nii erinevate kunstiliikide kui ka kunsti ja ümbritseva tegelikkuse vahelt (performance, happening). ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL. MODERNISM. Arhitektuur kui keeruline ühiskondlik nähtus seostub alati nii ühiskonna majandusliku baasi kui ka tema ideoloogilise pealisehitusega. 19. saj II poolele alguse saanud muudatused tööstuses ja majanduses mõjutasid otseselt nii inimeste elukorraldust kui maailmapilti. Tootmistehnika intensiivne areng tõi endaga juba 19. saj kaasa tootmishoonete ehitamise buumi, millega seoses tõusis ka inseneriehituste osatähtsus. Maailmanäitused muutusid insenerioskuste demonstratsiooniks. Uued konstruktsioonid ja uued materjalid, mida hakati kasutama juba J. Paxtoni poolt ehitatud Kristallpalees, tekitasid revolutsiooni arhitektuuri suhtumises. Esikohale kerkis hoone funktsionaalsus ja materjal
valitseb laia keskastme juhtide ringi ning need veelgi laiemat tööliste hulka. Püramiiditaoline jäik struktuur ei võimalda ettevõttel piisavalt kiiresti reageerida muutuvatele turunõuetele, avastada uusi võimalusi ja neid operatiivselt kasutada. Kitsa sortimendiga masstootmine eeldas suuri kapitalimahutusi – tehaseid, sisseseadet, administratiivhooneid ning arvukalt töölisi. Uues dünaamilises majanduskeskkonnas domineerib tootmis-, lao- ja kontoripindade rentimine, tootmistehnika liisimine ning ajutise tootmispersonali palkamine. Reglementeeritud võimupiiridega tootmisjuhtide asemel väärtustatakse ettevõtetes üha rohkem kolme gruppi inimesi – probleemide äratundjaid, probleemide lahendajaid ja strateegilisi vahendajaid, kes peavad tagama vajaliku paindlikkuse. Täpselt reglementeeritud tööjaotuse ja ülesannetega osakondasid asendavad (ajutised) töörühmad või meeskonnad, kelle koosseisu kuuluvad
• kapitalism (organiseeritud e sotsiaalne majandus). Mõlema puhul kehtivad üldised ja igavesed ühiskonna arengu seadused. J. Clark ei tee mingit vahet loodusel ja ühiskonnal. Neis mõlemas toimivad ka ühesugused seadused. Majandusteadus jaguneb Clarki käsitluses • universaalsete seaduste avastamine („Robinsoni” majapidamine, piirkasulikkuse seadus, langeva tootlikkuse seadus jt); • staatika (püsiva, muutumatu tootmismahu, rahvastiku arvu, kapitali koguse ja tootmistehnika tingimustes); ühiskonna peamised seadused on staatilised tasakaalu seadused; • dünaamika (staatiliste seaduste uurimine liikumises, dünaamika tegeleb universaalsete seaduspärasuste rikkumisega, takistustega nende seaduste elluviimisel). Piirkasulikkus on üks universaalseadustest. Hindade alus on asjade kasulikkus ning nende tagavara. Modifitseerib mõningal määral Austria koolkonna seisukohti. Tema arvates ei anna asjade kasulikkuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
