Immuunsüsteem Immuunsüsteem hävitab organismi tunginud haigustekitajaid. See kaitsesüsteem reageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele: võõrvalkudele, viirustele, bakteritele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide hulka. Nad valmistavad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsevalke. Et lümfotsüütide eluiga on lühike, siis peab neid organismi pidevalt juurde moodustuma. Järelikult kuuluvad immuunsüsteemi ka need organid, mis pidevalt lümfotsüüte toodavad. Nendeks on lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Lümfisõlmed on ovaalsed 3-20 mm läbimõõduga elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. Kui on põletik, suurenevad haiguskolde lähedal asuvate lümfisõlmede mõõtm...
Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpatalähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal(mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht. Hüpe koosneb neljast osast :hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 kat...
Tauri Must Viin 1. Klassikaline kangus 40% vol (varieerub 30- 50% vahel) 2. Viin ehk vodka on neutraalse maitse ja lõhnaga võimalikult puhas, demineraliseeritud veega lahjendatud piiritus (etanool). Joogi puhtus saavutatakse korduva destilleerimise ja filtreerimisega, mille käigus kõrvaldatakse kõik ebasoovitavad lisaained. 3. Teoreetiliselt saaks viina kääritada mistahes orgaanilisest lähteainest, kuid harilikult on selleks siiski teravili (nisu, rukis, oder, mais, riis), vahel ka kartul, suhkrupeet vms. 4. Toorainest valmistatakse kõigepealt meski, mis kääritatakse ja seejärel destilleeritakse. Meskile lisatav pärm käivitab käärimise, mis lakkab niipea, kui alkoholi kogus tõuseb üle teatud piiri või saab suhkur otsa või on temperatuur käärimiseks liiga madal. Puhta etanooli saamiseks tul...
Narkootikumid Inimorganismil pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitsemehhanisme. Ohtlik on iga liiki narkootikum, isegi juba selle ühekordne proovimine. Kordamisel tekib ülikergesti harjumus. Narkootikumi puudumisel kannatab inimene piinava enesetunde, meeleheite, ärrituvuse, hirmu ja unepuuduse all. Ta haarab uue annuse järele ja läheb selle hankimiseks kas või kuriteoni, muutub hukatusliku kire orjaks. Leiab aset isiksuse katastroofiline väärastumine. Narkootikumide toimel on inimese teadvus hägune, ta on ülierutuv, mõtlemine või tajumine on korrapäratud. Kõik see muudab võimatuks nii isiklike kui ka ühiskondlike kohustuste täitmise. Häirub kogu elutegevus: kaob isu, läheb korrast ära seedeelundite talitlus, langevad välja juuksed, käed ja jalad värisevad, võib saabuda vereringe- ja hingamiselundite halvatus ning inimene hukkub. Narkomaania ravi on ülimalt raske ja jääb ...
Juuksed Meie esivanematel oli terve keha karvadega kaetud ning need kaitsesid neid külma ja teiste ebasoodsate ilmastikutingimuste eest. Tänapäeval on igal inimesel peas umbes 50 000 juuksekarva, keskmiselt 200 karva ruutsentimeetril. Kuu jooksul kasvavad juuksed 1cm võrra. Kui juurde kasvanud otsad üksteise otsa jätkata, siis toodab keha päevas 30m karvu. Suvel kasvavad juuksed kiiremini kui külmaga. Ühe juuksekarva eluiga on kaks kuni kuus aastat, siis langeb ta välja. Juukseharjast võib päeva jooksul leida umbes sada karva - niipalju kaotab inimene neid päevas. Pealael leidub keskeltläbi 380 juuksekarva ühel ruutsentimeetril. Nende üldarv on 80 000 kuni 150 000, blondidel enamasti rohkem, brünettidel vähem, satäänidel ja punapeadel veelgi vähem. Juuste arv on sündimisel kaasa antud nagu närvirakkude arvgi. Elu jooksul neid juurde ei teki, nende arv võib ainult väheneda nagu näiteks kiilaspäisu...
KEHAKEEL /interneti vabakasutuses olevate materjalide põhjal/ Kommunikatsiooni liigid Kommunikatsiooni keskseks protsessiks on isiklike arvamuste, tunnete edastamine sümbolites, märkides või sõnades, mida teised vastu võtavad ning millest nad loovad oma ettekujutused ja ideed. Sõnumeid on võimalik edastada nelja kommunikatsiooni süsteemi abil: a) loomulik keel b) tehiskeeled (noodid, matemaatilised tabelid ja arvutused) c) visuaalne kommunikatsioon (pildid, diagrammid) d) mitteverbaalne kommunikatsioon e. kehakeel Mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, silmakontakt ja füüsikalise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus ning valjus) (Zimbardo: 335). Kehakeele liigitamine Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendav...
Tai eksootilised road peaksid hästi sobima ka talvest väsinud eestlasele - neis kasutatakse palju värskeid juurvilju ja C-vitamiinirikast tsillipipart. "Eestis arvatakse ekslikult, et tai toidud on hästi vürtsikad. Tegelikult on tai roogades esindatud kõik viis peamist maitseaistingut: soolane, magus, mõru, tuline ja hapu, mis üksteist täiendavad ja tasakaalustavad," ütleb Tai Kokkade Assotsiatsiooni president Jaturon Sunyapong. XIII sajandist pärinev tai raidkiri "Kui vetes on kala ja põldudel riisi, ei pea minu rahvas nälga kannatama" iseloomustab kujukalt tai kööki tänaseni. Tai keeles tähendabki sõna "söömine" riisi söömist. Riisist valmistatakse ka nuudleid ja niitnuudleid ehk vermiselle. Alati vähemalt üks tsillipipraga roog Keskmine taipärane toidukord koosneb riisist, supist ja kahest toekamast roast, millest üks on kindlasti teravalt maitsestatud. Mida uhkem pidusöök, seda rohkem roogi laual. Magustoiduks on tavaliselt puuvi...
Allergia Allergia ehk ülitundlikuse all mõeldakse organismi ebatavalist reaktsiooni mingile välis või organismis olevale tegurile ehk allergeenile. Inimorganis püüab mitmete välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Allergia on see, kui mõnel inimesel on oma loomulik reageerimismehhanism häiritud ja kaitsereaktsioonid kulgevad teisiti, kui tavaliselt. Selle mõjul kujuneb välja ülitundlikkus ehk allergia. Organismi sattudes põhjustavad allergeenid mitmesuguseid haigusnähte, mis ilmuvad kas väga kiiresti või pikema ajavahemiku järel. Omapäraks on, et väga väike allergeeni hulk võib val...
Koduvägivald Mida peab tegema koduvägivalla ohver? Ta peab otsima väljapääsu. Mitte mingil juhul ei tohi olukorraga leppida! Vajadusel tuleb kutsuda politsei. Kui politsei tuleb ja ohjeldab korraks olukorra ära - sellega ta saab enamasti kindlalt hakkama - peab ohver endale aru andma, et see ei ole lahendus. Ta peab otsima edasi, otsima, kuni leiab mingisuguse väljapääsu. Ka meil on olemas mitmeid institutsioone, ohvriabi võimalusi, sotsiaaltöötajaid, turvakodusid jne. Kui inimene otsib, siis ta ka leiab mingisuguse lahenduse. Ainus, mida ei tohi mingil juhul teha, on jääda oma murega üksi! Kui palju abi on politseilt loota? Politsei ei suuda täna tegelda probleemiga sügavuti. Seda näitavad ka politsei pressiteated. Näiteks seesama suvine juhtum, kus Andrei võttis oma naistuttava pantvangiks. Teates öeldakse, et politsei pidas lõpuks Anatoli kümneks päevaks kinni. See oleks justkui saavutus ja lõpplahe...
Suguhaigused Kes võivad nakatuda? Nakatuda võib iga suguelu elav inimene. Et haigestuda või nakatada teisi, ei pea olema "ringiaeleja". Kuid mida vähem on partnereid, seda väiksem on ka oht nakatuda. Isegi siis, kui Sul on olnud pikka aega sama partner, võib juhtuda, et ühel päeval avastatakse Sul STLH. Põhjuseks võib olla asjaolu, et mõned nakkused võivad olla pikka aega organismis, ilma et esineks kaebusi. Näiteks võid Sa olla nakatunud eelmisest partnerist ning kaebused tekivad alles siis, kui partner on juba vahetunud. Või nakatad Sa oma partnerit ning kaebused tekivad hoopiski temal. Seega ei maksa teha kiireid järeldusi truudusetuse osas, kui ühel teist peaks ilmnema STLH tunnused. Sugulisel teel levivad haigused Seks on normaalne ja meeldiv osa meie elust, võimalus jagada oma tundeid ja rahulolu. Mõned meist seksivad olemata püsisuhte...
Loote areng Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt. Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühma...
TERVIS Mis on TERVIS? Tervis on inimese normaalne seisund. Keha võime kohaneda erinevate olukordadega. Millest sõltub TERVIS? Eluviis
Alternative medicine Alternative medicine is defined as therapeutic practices which are not currently considered a part of conventional medical practice. Alternative therapies include folk medicine, herbal medicine, homeopathy, acupuncture, massage, color and music therapy and several other therapies. Acupuncture is an ancient Chinese therapy that involves inserting needles into the skin at specific points of the body. These points are believed to be energy channels and related to the internal organs. Aromatherapy is the method of healing using very concentrated essential oils that are often highly aromatic and extracted from plants. There are several tehniques used in aromatherapy. Massage is the most familiar method of treatment. Essential oils are able to penetrate through skin and are taken into the body, healing and influencing inner organs. The addition of a number of dr...
Noor olla pole sugugi kerge ''Noorus on hukas'' see on ilmselt üks tuntumaid lauseid, mis iseloomustaks tänapäeva noorust. Nii räägivad vanemad inimesed ja need lapsevanemad, kelle laps on millegagi hakkama saanud. Aga mina nii ei arva. Noorus ei ole veel hukas. Noorusaeg lihtsalt muutub. Minu ema ütles, et tema ajal olid kõik korralikud ja tublid. Hukatuseks on vaja rohkem kui ühte põlvkonda. Noortel võib olla igasuguseid muresi riiete valikst kuni varakult rasedaks jäämiseni. Üks suuremaid probleeme on ilmselt üldises mõistes suhted. Noorukieas ei pruugita vanematega üldsegi hästi läbi saada. Aga vahel saad tulevikus aru, et vanematel võib mõnes asjas ka õigus olla. Tihtipeale tundub, et vanemad teevad ülekohut ja keeravad asja just nii nagu neile kasulik on. Ühel hetklel oled liiga noor, et minna sõprade juurde ööseks ja siis oled juba piisavalt vana, et nooremat õde/venda hoida. Va...
itCarl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Miks on Eestis nii palju HIV-sse haigestunud noori ? Referaat. Koostas: Liis Lääts Juhendaja: Katrin Hommik Viljandi 2007 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 3 Sissejuhatus.............................................................................................................................4 1. Mis on HIV-tõbi ja mis on AIDS ? .......................................................................................5 2. Millal avastati AIDS ?............................................................................................................ 5 3. Kuidas inimene nakatub ?....................................................
Keila Gümnaasium 7c klass Juhan Juurikas Uimastite kahjulikud mõjud Referaat Juhendaja H. Israel Keila 2009 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 1. Kuidas uimastid inimest mõjutavad 4-5 2. Uimastitekahjustused 6 3. Enamlevinud narkootikumid ja psühhoaktiivsed ained. 7-11 3.1. Rahustava toimega uimastid 7-8 3.1.1. Opiaadid 7 3.1.2. Kanepi produktid 8 3.2. Stimulandid ehk ergutava toimega uimastid 8-10 3.2.1. Kokaiin ja crack 8-9 3.2....
Tsirguliina Keskkool Suitsetamine ja selle kahjulikkus Referaat 2009. õ/a Sisukord 1. Probleemi püstitus 2. Sissejuhatus 3. Suitsetamise ajalugu 4. Suitsetamise mõju inimorganismile 5. Noored suitsetajad 6. Sõltuvushaigus 7. Passiivne suitsetamine 8. Suitsetamisest loobumine 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Probleemi püstitus Miks valisin just selle teema? Mulle tekkis suitsetamise ja selle kahjulikkuse vastu rohkem huvi, kui nende teiste teemade vastu. Tahtsin rohkem teada saada, mida suitsetamine kahjustab, selle ajaloost, kus seda kõige algul suitsetati jne. Huvitas ka see, mida suits üldiselt sisaldab ja mida need ained õige teevad. Sissejuhatus Tubakasuitsetamine on üks levinumaid narkomaaniaid. Elani...
Tallinna Reaalkool Hambad Referaat Koostanud:saiaspetspets 2007 Sisukord TALLINNA REAALKOOL.........................................................................................................................................1 HAMBAD.......................................................................................................................................................................1 REFERAAT....................................................................................................................................................................1 KOOSTANUD:SAIASPETSPETS...............................................................................................................................1 2007.............................................................................................
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Merilin Jürgens TERVISEPOLIITIKA Referaat Tartu 2007 Sissejuhatus Tervis on täielik füüsiline, vaimne ja sotsiaalne heaolu. Tervis on ka olulisim individuaalne ja rahvuslik ressurss. Hea tervis loob võimalused inimestele kõikvõimalikeks toiminguteks. Igal inimesel peab olema võimalus elada tervisttoetavas keskkonnas ja teha tervislikke valikuid. Kõik see eelnev on eeltingimuseks ühiskonna edukaks sotsiaalseks ja majanduslikuks arenguks. Tervis ja majanduslik heaolu sõltuvad teineteisest. Terved inimesed on tööviljakamad, nad tarbivad vähem sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid. Samas on rohkem võimalusi neil osaleda sotsiaalses, poliitilises ja majanduselus. Mida suurem hulk inimesi on haiged, seda väiksem on hulk inimesi, kes Eesti majandust ja kõike sellega kaasnevat ellu viiks ning edasi arendaks. Rahvastiku tervise...
INIMENE JA TOITUMINE Inimese toidu energia hulk peaks iga kord süües erinema. Hommikusöögile langegu ligikaudu 30% päevas vajaminevast energiast Lõunasöök peab andma enamiku u. 50% päevas valaminevatest kaloritest. Õhtueine peaks olema mahult ja kalorluselt kõige väiksem. Teismelise toitaine vajadus on eriti suur,sest nende kehaline areng on kiire TÜDRUKUD: 14-17 aastased--peaksid päevas sööma vähemalt 2600 kalorit Kas me ka teame mida me endale sisse sööme ?? Nüüd siis lähemalt ainetest mis on meie tavapärases toidus: SÜSIVESIKUD: Süsivesikud on magusad ja nendest saab organism energiat(sinna hulka kuuluvad ka suhkur nig tärklis) Süsivesikuid saame me leivast ning teistest jahutoodetest,kartulist,marjadest ja puuviljadest ning loomulikult ka maiustustest,mis täna päeval on eriti ebatervislikud nt. Suurtemates poekettides müügil olev virsikutarretise pulber sisaldab väga ebatervislike E-aineid mis võivad põhjustada ninakinnisust, aller...
Tervislikud eluviisid Palju on juttu olnud tervislikest eluviisidest ja ma tean täpselt kuidas peaks toituma, et vältida üleliigset kehakaalu ja rippuvat kõhtu aga ikka ei suuda vahest vastu panna näiteks pitsale või mõnele hamburgerile. Ma ei arva küll, et oleksin paks aga ikkagi on halb mõelda, kui näen näiteks McDonaldsis mõnda kogukamat inimest, et varsti olen äkki veel ise kah selline. Üldiselt ma ei söö väga rämpstoitu, ainult siis kui olen suvel näiteks õues ja siis ei hakka koju sööma minema. See, et Coca-Cola on on tervisele halb olen ma juba ammu aru saanud. Ma joon alati naturaalset mahla või siis piima, sest nendes karastusjookides on ka suhkru tase liiga suur. Selle üle, et ma ei suitseta ja ei tarbi mingeid muid kahtlaseid aineid olen ma uhke. Alkoholi olen ma joonud väga harva ja mitte suures koguses. Päris mitu sõpra mul suitsetavad aga mulle suitsu pakkumisest on nad juba õnneks ammu loobu...
Tänapäeva noored Ei saa öelda,et tänapäeva noored hukas oleksid, küll aga julgen väita, et praegune generatsioon ei tunne käitumiskultuuri. Pahesid on palju. Ei ole ju normaalne, kui kolmanda klassi poiss tuleb mulle tänaval vastu, suits suus.Juhul, kui julgen veel (http://newsimg.bbc.co.uk/media/images/397 küsida, mida ta omaarust teeb, sõimatakse minul nägu 72000/jpg/_39772401_smoking.jpg) täis ja uhkust jääb veel ülegi. Eeldavasti tuleneb selline käitumine vanematelt sõpradelt või isegi kohati perekonnast endast. http://www.reason.com/UserFiles/Image/ riggs/smokingromanian.png Koolis käiakse üldiselt innuga,kuid viimasel ajal on paljude noorte elusid kõvasti mõjutanud peod. Kui selliseid kokkutulekuid isegi pidudeks nimetada saab. Noored kogunevad kuskile kokku juuakse ja tehakse veel sada imel...
Implantaat on tilluke painduv progestageeniga impregneeritud toru (mõni Pillid Teised meetodid implantaat koosneb kahest torust), mis paigaldatakse naha alla õlavarre siseküljele. Emakasisene süsteem (ESS) Protseduuri teostatakse kohaliku tuimestusega ning implantaadi paigaldab · Teised meetodid SteriliseerimineSteriliseerimine sobib inimestele, kes on kindlalt otsustanud, et väljaõppinud arst või medõde. Implantaadist vabaneb kolmeaastase perioodi jooksul Steriliseerimine nad ei soovi rohkem lapsi saada. Steriliseerimine on püsiv rasestumisvastane meetod, pidevalt väike kogus hormooni, misjärel vana...
Kas ma toitun tervislikult? Referaat Lähte ÜG Karin Torim 7.b Tervislikus toidus peab olema: · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 %vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %.Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud--sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad--pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat. Toidu süsivesikud moodustavad polüsahhariid...
7. klassi INIMESEÕPETUSE REFERAADI TEEMAD. 23.Teismelise terviseriskid. 24. Stressi maandamise destruktiivsed teed. (S.t. ei leevenda stressi) 25. Stressi maandamise konstruktiivsed teed. (S.t. aitavad stressi leevendada) 26.HIV.AIDS. 27.Uimastite kahjulikud mõjud. 28.Teismeline ja suits. 29.Teismeline ja alkohol. 30. Stressitegurid. (S.t. tekitavad stressi) 31.Enesehinnang ja käitumine. 32.Suguhaigused ja nende vältimine. 33.Murdeea tähtsus inimese arengus. 34.Enesekasvatuse osa inimese kujunemises. 35.Teismelise mured. 36.Tervislik eluviis. 37.Sõltuvus. 38.Konfliktide lahendamise rahumeelsed võimalused. 39.Tervislik toit. 40.Ennastkehtestava käitumise eelised. 41.Õnn. 42.Õppimise viisid. 43.Sport sõber või vaenlane? 44. Poisist meheks. (teema poistele) 45. Tüdrukust naiseks. (teema tüdrukutele)
ovulatsioon- munaraku irdumine munasarjast menstruatsioon- igakuine naise kuupuhastus e. munaraku väljumine. erektsioon - peenise jäigastumine ejakulatsioon -seemnepurse kaksikud - ühemunaraku-sisse mitu spermatosoidi. erimunaraku-2 erinevat viljastatud munarakku. Viljastumine toimub munajuhas, kui seemnerakk tungib munarakku. Loode areneb emakas.Isast oleneb lapse sugu. Munarakul aint x kromosoonid. x+x=girl. x+y=poiss Korgaskeha sisse valguv veri -peenis jäigastub. Suguelundid- munandid(tootavad seemnerakke),eesnääre(toodab spermat),korgaskeha(jäigast.) Seksuaalsuse aspektid: 1)armastus,lähedus,hoolivus 2)nauding, nt: seks,orgasm 3)laste saamine(keskajal #1 põhjus) 4)identiteet - kes ma olen? Suguhaigused: Klamüdioos (seksides) N: klaasjas voolus,valu kusemisel. M: kipitus kusitis,valu kusemisel. Sageli sümptomiteta.Ravimata põhjustab suguelundite ja kuseteede põletikku,viljatust. Genitaalherpes (seksides) 1.tüüp põhjustab peam...
MEELEMÜRGID Kristiina Pilden Kuressaare Vanalinna Kool 5.B klass Sisukord Tubakas Alkohol Uimastid TUBAKAS Mis on tubakas? Miks suitsetatakse? Mis tubaka sees on? Kuidas mõjutab suitsetamine sinu keha? Milline on tubaka mõju? Kui oled suitsetaja, aga jätaksid suitsetamise maha, siis millised muutused toimuvad sinu kehas? Neile küsimustele saad kohe vastused!! Mis see tubakas üldse on? Tubakas on taim, mis kasvab väga paljudes kohtades. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid ja palju muud. Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust. Miks suitsetatakse? Suitsetamisel võib olla palju erinevaid põhjuseid. Noortel on selleks peamiselt uudishimu, sõprade, tuttavate, per...
Meie tervise, töövõime ja hea enesetunde tähtsaim tingimus on mõistuspärane toitumine. Toiduainete ebaõigest valikust tingitud mitteväärtuslik toit põhjustab organismi haigestumise. Sellepärast peavad õigeid toiduvalmistamise võtteid tundma mitte ainult kokad, vaid ka kõik need, kes valmistavad toitu ise. Inimese organismis toimuvad kogu aeg ainevahetusprotsessid, s.t. kasvamiseks ja eluks vajalike ainete põlemise ja tekkimise protsessid. Organism saab toidust kõik vajaliku kehakudede ehitamiseks ja uuendamiseks, eluliste protsesside kulgemiseks, samuti soojusenergiaks, mis on vajalik püsiva kehatemperatuuuri säilitamiseks. Õige toitumine tagab inimese organismi normaalse arenemise, säilitab tema tervise, pikendab eluiga ja tõstab tööviljakust. Toidu koostise moodustavad valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, fermendid, mitmesugused happed, mineraalsoolad ja vesi. Need ained ei ole ühesuguse toiteväärtusega...
Vastseliina Gümnaasium Stress Põhjused ja tagajärjed Koostaja: Vastseliina 2008 Stress Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Stress on üks olulisemaid depressiooni riskifaktoreid. Stress võib olla nii füüsiline (kuumus, vibratsioon jne) kui ka psühholoogiline (suur vastutus, emotsionaalsed pinged). Stressi tagajärjed on nähtavad nii füsioloogiliste kui ka psühholoogiliste tervisehäiretena. Põhiliselt on stress siiski psühholoogiline ja eelkõige seotud sellega, kuidas me asjaolusid tõlgendame või endale seletame millise hinnangu anname olukorrale. Stressiga toimetulekus on üks olulisemaid ja võimsamaid vahendeid hinnangu muutmine. Muidugi on...
Millal on õige aeg alustada seksuaalelu? Minu arvates on õige aeg siis kui oled oma poisi/tüdrukuga piisavalt kaua koos olnud ja üksteist hästi tundma õppinud. Kui oled oma poissi/tüdrukut hästi tundma õppinud, siis mõlemad peaksid teadma kuidas üksteisesse suhtuda ja kuidas käituda nii, et mõlemale meeldiks ja mõlemal oleks hea olla. Kui aga ei ole tundma õppinud, siis on see kõik palju raskem, sest kumbgi ei tea kuidas kellegile meeldib ja kuidas on hea, nii et mõlemad oleksid rahul sellega mida tehakse. Mitte nii, et ei teagi seda poissi/tüdrukut ja lihtsalt üritad midagi, aga sellest ei tule midagi välja, sest kui inimene tahab midagi enamat kui lihtsalt sõprus, siis peaks kõige pealt üksteist hästi tundma õppima ja alles siis midagi enamat üritama. Tavaliselt võtab üksteise tundmaõppimine nii kaua aega kui vaja. Osadel inimestel läheb sellega kähku, aga mõnel läheb jälle hästi kaua aega. Tavaliselt aga kui inime...
ESMASPÄEV Hommikusöök: Lõunasöök: Kaerahelbe pudru Kapsasalat tomati ja kurgiga Klaas vett 1õun 1 viil teraleiba koos tomatiga Klaas rasvata keefiri 1 pirn Õhtusöök: Vahepala: Ühepaja toit 1 klaas vett 1 viil rukkileiba Peedisalat Maasikaid TEISIPÄEV Hommikusöök: Vahepala: Puuviljamüsli Maasika-petikokteil 1 klaas rasvata piima 1 klaas vaarikaid Lõunasöök: Õhtusöök: Riisi-kanasalat Lehtkapsa salat Makaronid kastmega KOLMAPÄEV Hommikusöök: Vahepala: Pudru Pirn, õun ja banaan 1 klaas petti maitsestamata jogurtiga 1 pirn Lõunasöök: Õhtusöök: Kerge rosolje Köögivilja...
Energia Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ja kehaliseks ning vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. Energiavajadus sõltub soost, east, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja muudest tingimustest. Kõige rohkem mõjutab energiavajadust aga kehaline koormus. Energiat väljendatakse kilokalorites ja kilodzaulides. 1 kcal = 4,2 kJ 1000 kJ = 1 MJ Meestel on energiavajadus kõige suurem ajavahemikus 19-30 eluaastal ja naistel 15-18 eluaastal. Üle keskea jõudnud inimeste energiavajadus hakkab vähenema. 60-aastaste vajadused rahuldatakse näiteks ainult poolteistkordse põhiainevahetuse kuluga. Naiste energiavajadus suureneb raseduse (+1260 kJ/300 kcal) ja rinnaga toitmise ajal (+2100- 2650 kJ/ 500-650 kcal). Kui aga neil perioodidel kehaline koormus oluliselt väheneb, siis ei ole otstarbekas toiduenergiat suurendada, sest sellega kaasneb ebasoovitav kehamassi tõus. Erinevatel inimestel...
Haiguste perioodid *nakatumine-> peiteperiood (haigust pole)-> eelkik/eelnhtude periood (ldised nhud, ei saa otsustada kindlalt nakkust)-> pdemisperiood-> paranemis periood (haigustunnused kaovad) STLH : -suguhaigused- *sfilis e. lues *gonorra e. tripper *trihhomanoos *klamdioos *genitaalherpes -suguliselteel lekanduvad haigused- *AIDS (HIV) *hepatiit (B; C; D; E; F) SFILIS tekitaja: spiraalitaoline mikroorganism-kahkjas spiroheet peiteperiood: 1ndal-3kuud 1kuu-2aastat 3-4aastat/aastakmneid tunnused: vike tihke slm, mis tekib kohal, kust haigustekitaja organismi tungis. Slm haavandub, ~ndal hiljem suurenevad lhedal a0suvad lmfislmed. vrske teine sfilis avaldub ulatusliku lbena nii nahal kui ka limaskestadel. Lve vib esineda roosade laikude, punakate slmede vi mdaste villidena. Vib-olla palavik, peavalu, valud lihastes ja liigestes. kolmanda sfilise puhul esinevad muutused peamiselt nahal ja limaskest...
AIDS-iga kaasnevad haigused 1) kaposi sarkoom-nahavhk, siirded tungivad kikidesse elunditesse 2)kopsupletikud, kopsukasvajad 3)meningiit-ajukelme pletik 4)entsefaliit-ajupletik 5)suukundidoos-seennakkus, mis moonutab suud, sgitoru ja magu (need elemendid muutuvad lillkapsa kujuliseks, neelamise takistatud) 6)tstomegaloviirus-phjustab pimedaks jmist, kahjustab maksa, kopse, kesknrvissteemi AIDS- omandatud imuunpuudulikuse sndroom. Haigus nrgestab inimese imuunssteemi- orga. ei suuda end kaidsta mitmesuguste haiguste vastu. AIDS on haiguste ja nakkuste kogum. HIV on AIDSi phjustav viirus. See rndab elusaid rakke, kasutades neid oma paljundajana Levik: *Sugulisel *vere kaudu *Emalt lootele *Vastsndinule snniajal *Ema rinnapiimast Tunnused: ilmnevad 1-2 aastat kuni 10-20 aastat peale HIVga nakatumist. Alates nakatumine hetkest vib anda viirust edasi teistele. *tursunud lmfislmed *Pidevad korduvad nakkused *Pidev kuiv kha *purpurpunased krg...
Uurimustöö HIV Paljusid inimesi võib huvitada siiski küsimus , mis on aids ja mis on HI-viirus. HIV on viirus , mis suurendab inimese vastuvõtlikust teistele haigustele. Hiv võib levida mitmeid teid pidi - emalt lapsele kandudes, seksuaalvahekorras ilma kaitsevahendita ning ühist süstalt kasutades. Kuid emalt lapsele viirusekandumist saab ära hoida , kasutades viirusevastast ravi raseduse esimeses faasis , sellega võib ohtu vähendada 70 % võrra. Samuti soovitatakse keisrilõiget ja ema rinnapiima asemel antakse lapsele kunstlikut toidusegu. Ka lapsele antakse retroviiruste vastast ravi. Need kõik abinõud alandavad ohtu veel kuskil 1-2%. Arvamus , et viirus levib ka köhatamisel, aevastamisel, rääkimisel ja laulmisel on väär. Seda väga lihtsalt põhjusel viirus sureb toatemperatuuril ära. Elada suudab ta vaid inimese ...
Äikese ja lume jumal Kunu vihastanud jungi rahva pealikute peale sellepärast, et nad lubasid oma rahval põletada metsi. Kunu otsustas neid karistada. Must tahm kattis mäed ja jumal Kunu lõikas ära tee jungi rahvale pealinna püha Titicaca järve ääres. Näljased ja janused inimesed, jäänud ilma oma pealikutest, olid sunnitud rändama mööda maad. Siis nad avastasid juhuslikult kokapõõsa imelised omadused - oli vaja vaid närida selle põõsa lehti, kui taastus jõud, kadus väsimus. Lõpuks inimesed ületasid mäed ja jõudsid oma linna tagasi." Niisugune on vana indiaanlaste legend. Coquero - kokalehtede närija- segab kokapõõsalehed lubja või taimetuhaga, vormib segust suutäie ja närib seda. Coquero`l on alati üks põsk pungil. Nii kujutatakse kokanärijaid ka vanadel inkade skulptuuridel. Koka suutäie, kokaada, närimine (ligikaudu 40 minutit) on muutunud aja ja kauguse mõõduks. Koka annab näljasele täiskõhutunde, väsinule ja kurnatule uut jõudu,õnne...
SUITSETAMINE Viimastel aastatel on järjest rohkem hakatud rääkima narkootikumidest ja narkomaaniast. See, mida räägitakse, oleneb sellest, kes räägib. Nii on raske jõuda selgele arusaamisele, mida tegelikult tähendab narkootiline aine ja selle tarvitamine. Kunagi varem pole narkootilised ained Eestis nii kiiresti ja nii laialt levinud kui praegu. Sotsialistlikud maad on praegu olukorras, kus arenenud maad olid 1960. aastate lõpul ja 70- ndate esimesel poolel. 1980. aastate lõpust on hakanud narkootikumide tarvitamine Euroopas jälle sagenema. Kui arenenud maades on välja kujunenud selged seisukohad ja lähenemisviisid sellele probleemile, samuti mitmesugused abisaamise võimalused, siis meil tuleb see tee alles läbi käia. Demokraatlik ühiskond garanteerib inimesele mitmeid õigusi ja vabadusi. See on hea ja õige, kui inimene suudab otsustada, millist neist vabadustest järgida ja millist mitte. Kõi...
Narkootikumid: Amfetamiin Amfetamiin Amfetamiine ei leidu looduslikult (kokaiin - kokapõõsas), vaid neid saadakse keemilise sünteesi teel. Amfetamiinid, näiteks amfetamiin, metaamfetamiin, fenmetrasiin jms ained kuuluvad sünteetiliste kesknärvisüsteemi stimuleerivate ainete rühma. Selle toime on ergutav. Amfetamiini tüübid erinevad üksteisest väga vähe, neid on väga raske eristada. Neid valmistatakse tavaliselt pulbritena, metaamfetamiin võib esineda peale pulbri ka kristallilise läbipaistva ainena, mida tavaliselt suitsetatakse. Värvuselt on amfetamiinid tavaliselt valget pulbrid, kuid leidub ka nõrga kollaka, pruunika, hallika või roosaka tooniga mõnuaineid. Mida puhtam on aine, seda valgem ta paistab. Pulbrid võivad olla lõhnatud või kuni tugeva kemikaalide lõhnaga. Amfetamiini tulek. Amfetamiinid on olnud USA droogiloetelus jub...
Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. Hinnang aga iseenesest eeldab teatud võrdlusmaterjali olemasolu, sest see antakse enamasti millegi-kellegi suhtes. Enesehinnang, nii nagu seda valdavalt mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega - tegu on enesele hinnangu andmisega, mis sisuliselt seisneb enese võrdlemises teiste inimestega. Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad. Aluse inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega - ema ja isaga. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd enesele äratundmise loomisega - "Kes ma olen, millised...
KOOLIVÄGIVALD Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste, üliõpilaste või õpetajate vastu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega ja/või enesetapuga. Koolivägivald on samuti tõsine õigusrikkumine, nagu iga teinegi isikuvastane kuritegu. Koolivägivald on eesti koolides väga levinud probleem. Eriti jõhkralt käituvad oma kaaskondlastega just põhikooliõpilased. Gümnaasiumiastmes ja algkoolis ei ole see nii märgatav, mis muidugi ei tähenda, et probleem sealgi olematu oleks. Vägivald võib olla kahesugune. Eristada saab füüsilist ja vaimset vägivalda. Koolivägivald võib olla klassi- või koolikaaslase norimine, mõnitamine, tema raha või asjade äravõtmine, tema isiklike asjade lõhkumine ja määrimine; tema eiramine ja laimujuttude levitamine; vägivallaga ähvardamine; peksmine. Lisaks õpilaste omavahelisele kiusamisele või...
ALAVERE PÕHIKOOL Ariina Haug Meelemürgid Uurimistöö Juhendaja: Tiia Liivak Alavere 2008 1 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 MEELEMÜRKIDE LIIGID................................................................................................ 4 Kanep (Lisa 2)..................................................................................................................4 Ecstasy (Lisa 1)................................................................................................................5 Amfetamiin...................................................................................................................... 5 Kokaiin.........
Pneumokonioos ehk kopsutolmustus Haiguse olemus Väga väikesed tolmuosakaesed (alla 0,005 mm) satuvad sissehingamisel väga sügavale kopsu, kopsualveoolidesse. Haiguse arenemine on otseselt seotud sissehingatava tolmu koostise ja hulgaga. Tolmustus kujuneb välja tavaliselt tööga seotud pikaajalise tolmu sissehingamise tagajärjel (10-20 a). Tolm koguneb kopsu ja organism ei suuda seda sealt eemaldada. Selle tagajärjel tekib kopsukoe paksenemine ja armistumine ning hiljem gaasivahetuse häirumine. Tekkepõhjused Kopsutolmustust põhjustavad ränitolm (tekib haigus silikoos), kivisöetolm (antrakoos), asbestitolm (asbestoos), berülliumitolm (berüllioos), rauatolm (sideroos), alumiiniumitolm (aluminoos) ja puuvill (bussinoos). Sagedasemad on silikoos ja asbestoos. Silikoos esineb kaevuritel, keraamikatööstuses, skulptoritel ja kiviraiduritel. Asbesti sisaldavate materjalidega puututak...
ALKOHOL Alkoholi sisaldus veres. Kõige rohkem mõjub alkohol peaajule ja tema toime on narkootiline. Alkoholi akuutsest toimest sugenevate psüühikahäirete ulatus sõltub esmajoones alkoholi kontsentratsioonist (sisaldusest) veres ning kudedes. Olulist rolli etendab ka kesknärvisüsteemi tolerantsus ehk taluvus veres ringleva alkoholi suhtes. Alkoholi tarvitamisel oleneb tema sisaldus veres mitmetest teguritest. Määravaks on tarvitatava alkoholi hulk : mida suurem on joodud alkoholi annus, seda kõrgemale tõuseb tema sisaldus veres. Oluline on ka joomise tempo: sama annus lühikese ajavahemiku vältel jooduna põhjustab kõrgema kontsentratsiooni veres kui pikema aja jooksul vähehaaval juues, sest viimasel juhul alkoholi lagunemine ja eritumine piirab tema sisalduse tõusu. Tühja kõhuga imendub alkohol kiiremini ja täielikumalt kui täis kõhuga, näiteks rasvad ja valkained võivad alkoholi imendumist vähendada ...
Nikotiin Sõltuvust tekitavateks aineteks on tubakasuitsus nikotiini erinevad vormid. Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine. Narkootiline aine on selline, mille kasutamisel tekib inimesel vajadus ikka uut ja uut annust seda uimastavat ainet saada. Antud juhul tekib pidev vajadus uue sigareti järele. Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi, mistõttu inimene võib muutuda erksamaks, tema enesetunne ja keskendumisvõime võivad mingil määral paraneda. Kuid nikotiini poolt tekitatav pettetunne on lühiaegne, ning peagi on vaja uut annust, et mitte langeda keskmisest kehvemasse meeleolusse. Pikemaajalisel suitsetamisel võib aga tekkida krooniline nikotiinimürgitus, mis avaldub veresoonte kahjustustena, südametalitluse ja s...
Narkootikumide puhul on ainult üks nõuanne - ära proovi ühtegi narkootikumi. · Narkomaania on pahe, mis rikub paljude, eeskätt noorte elu ja tervist. · Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja emotsionaalsetes talitustes. · Sa ei tea, kui vähesest võib sulle piisata, et sa sellest enam lahti ei saa. Toime järgi peaajule jaotatakse narkootikumid kolmeks: 1. depressandid - moonivendelik, morfiin, oopium, herohiin, kanep, hasis, marihuaana 2. stimulandid - kokaiin, crack (suitsetatav kokaiin), amfetamiin, ecstasy 3. hallutsinogeenid - LCD Manustamise viisid · Suitsetamine või sissehingamine · Versoonde või lihasesse süstimine · Allaneelamine ning mõningatel juhtudel aine närimine ja sülje allaneelamine · Nuusutamine Narkomaani tunnused: 1. imelik pilk ja ebakindlad käeliigutused 2. silmaterad kas laienevad või ahenevad...
Suitsetamine ja noored Kui 1960-ndate aastate alguses Eesti kooliõpilaste hulgas suitsetajaid peaaegu ei olnud, siis nüüdseks on olukord hoopis muutunud. Suitsu on enamus õpilastest proovinud juba põhikoolis, suur osa neist on muutunud juba regulaarseteks suitsetajateks. Kõige kurvem on aga see, et õpetajad on sageli suitsetamise vastu võitlemisele löönud käega. Õpetajate poolt püütakse süü veeretada vanemate kaela ja vanemad omakorda süüdistavad kooli halva mõju andmises oma lapsele. Tegelikult on aga süüdi kõik täiskasvanud, kes näitavad eeskuju suitsetamisega, kes toodavad tubakatooteid, teevad tubakale reklaami, müüvad noortele keelatud kaupu ja mööduvad suitsetavatest lastest ilma neile märkust tegemata. Oma süü on ka terviseõpetust jagavatel õpetajatel, kes ei ole suutnud lastele selgeks teha suitsetamise kahjulikkust. Enamasti ei tea ka lapsevanemad kui kahjulik on suitsetamine - nii neile endile kui ka nende lastele. Kuna täisk...
Tartu Kasvamine referaat terviseõpetuses 2007/08 õppeaasta KASVAMINE Kasvamine on keha välimõõtmete ning elundite füüsiline suurenemine. Kuni täiskasvanuks saamiseni on kasvamine aluseks igasugusele arengule. Seega on kasvamine füüsiliste muutuste järgnevus, mis esineb organisimi eostumise ja täiskasvanuks saamise vahel. Need muutused, nagu näiteks pikkuse ja kaalu suurenemine, on suures osas otseselt jälgitavad. Kasvamise puhul on seega tegemist kvantitatiivsete (st suuruse) muutusega. Inimese kasvamine algab juba enne sündi. Kõige kiiremini kasvavad väikelapsed. Teismeliseea lõpuks on kasvamine peaaegu lõppenud. Erinevad kehaosad kasvavad erineva kiirusega. Pea suurus (kolju mõõtmed) muutub elu jooksul küllaltki vähe. Keha kasvab palju rohkem, kuid kõige rohkem kasvavad jalad. Kasvamine ja seda mõjutavad tegurid: Kehakaal Meil on lapse keskmiseks sünnikaaluks 3500-3700 grammi....
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Psüühiline ja Toimub sotsiaalne sooline areng heaolu on korras 2x vahele START Mine numbrile 8 ! 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 Kannatad Sõbrad Jäid mendile ...
Vitamiinid Miks me vajame vitamiine? Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks, kuid nende ühendite sünteesivõimelt on organismirühmad küllaltki erinevad. Vitamiin A A Vitamiini ehk retinool on rasvlahustuv vitamiin, mis on tähtis luu kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks. Avitamiini leidub maksas, võis, munades, porgandites ja kõrvitsas. Vitamiin B Bvitamiinid on 8 vesilahustuvat vitamiini, mis esindavad tähtsat osa raku ainevahetuses. Varem arvati, et tegu on ühe vitamiiniga ning seda nimetati Bvitamiiniks. Hiljem leiti, et tegu on erinevate ainetega, mis esinevad samades toitudes. Bvitamiine võime leida õllepärmis, hirsis, kaerahelvestes, linnulihas, rukkises, kalas, täisteraviljatoodetes, päevalilleseemnetes. Vitamiin C Cvitamiin ehk askorbiinhape on vesilahustuv vitamiin, mis aitab suurendada organismi vastupanuvõimet haigustele. Cvitamiini sisaldavad: puuviljad, kapsas (...
Alkohol vaenlane nr 1. Alkohol on igivana psühhoaktiivne aine, mille manustamine manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid. Ta on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholisõltuvus on seisund, mille puhul inimene on psühhiliselt või füüsiliselt sõltuvuses, alkoholisõltlast ei huvita see, kas on sobiv seda mõnuainet tarvitada või ei. Alkohol kahjustab mitmeid elundeid: hambaid, maksa, südant, neeru, kopsu, aju, soolestikku, nahka ja magu. Väga väikeses koguses alkoholi ei tee inimesele halba, kuid iga inimene ei suuda piiri tunda. Viina toodetakse kas viljast, kartulist või veinitööstuste jääkidest. Viina normaalne etanoolisisaldus on 40%. Ametlikult loetakse Eestis viinaajamise alguseks aastat 1484, millest pärineb esimene kirjalik dokument. Nüüdseks on Eestis ja kogu Euroopas levima hakanud uus haigus,...
PUUKENTSEFALIIDI JA PUUKBORRELIOOSI VÕRDLUS ERINEV SARNANE Tekitaja X Nakkusallikas X Nakkusülekanne X Haiguspilt X Diagnoosimine X Ravi X Profülaktika X PUUKENTSEFALIIT PUUKBORRELIOOS Tekitaja Viirus, mis on võimeline tungima kesknärvisüsteemi. Bakter, spiroheet Borrelia burgodorferi Nakkusallikas Zonoosid e. loomad Looduslik reservuaar - närilised, kitsed ja Metsikud närilised ja teised imetajad (mutid, siilid, põdrad (nende vere imemisel nakatuvad põldhiired , jänesed, oravad, rebased, hirved), ...
Uurimistöö ``Noored ja alkohol `` Eesti noored joovad alkoholi teiste riikide eakaaslastest rohkem. Eesti lapsed paistavad teiste riikide alaealistega võrreldes silma rohke alkoholi tarvitamise poolest - elu jooksul on alkoholi tarbinud 87 protsenti siinsetest noortest .Eesti alaealiste õigusrikkumisi võrreldi nende eakaaslaste omadega kolmekümnest riigist. Lisaks Euroopa riikidele olid rahvusvahelisse uuringusse kaasatud ka USA, Venemaa, Austraalia ja Uus-Meremaa, teatas justiitsministeerium. Viimase kuu jooksul on alkoholi tarvitanud 45 protsenti Eesti lastestest .Alkohoolseid jooke tarbivad eesti noored vene rahvusest eakaaslastest rohkem, vastavalt 87 ja 82 protsenti. Vene noored tarbivad aga eestlastest enam kanepit ja hasisit, vastavalt 20 ja 15 protsenti Märkimist väärib fakt, et isegi kõige nooremas vanusekategoorias (12-13-aastased) oli 31 protsenti t...
Sõltuvused Koostatud: 30.12.2011 Kasiisosõltuvus Enamik mängijaid käib kasiinos alla kümne korra aastas ja suudab oma mängu täielikult kontrollida; mängusõltlasi on õnnemängijate hulgas erinevate uuringute andmetel 5-10 protsenti. Click to edit Master text styles Mängusõltuvus on emotsionaalne Second level Third level haigus, tõsine psüühikahäire, mis on Fourth level diagnoositav ja ravitav. Tavaliselt Fifth level läbib haige kolm faasi esimeses ta võidab (1-3 aastat), teises kaotab kõik, võtab laenu, et kaotatu tagasi võita ja mängib maha ka laenatud raha. Kolmandas faasis rikub 90% mängijatest seadust, et oma kirge finantseerida. Kogemus näitab, et õnnemängude keelamine vaid süvendab sõltuvusega seotud probleeme. Seetõt...
Vastutustunne Mulle on lapsest peale õpetatud, et pean asjade eest vastutama. Nüüd kui olen juba piisavalt suur, mõtlen, et mis siis on vastutustunne.Mille eest ma pean vastutama? Miks ma pean vastutama? Kõigele sellele vastust otsides on mu kogemustelaegas palju suurem. Väiksena arvasin, et vastutustunne on see kui ma vastutan oma isiklike asjade eest nagu mänguasjad või asjad, mis olen vanematelt saanud .Mida vanemaks ma saan seda rohkem hakkan ma mõistma mis on vastutustunne ja eriti seda, et vastutama peab oma tegude ja sõnade eest. Noored ei anna endale tavaliselt aru mida nad teevad,kahjustavad oma tervist sigaretidega ja joovad palju alkoholi ,see on vastutustundetu käitumine. Vastutustundetus viib ebameeldivusteni ja nende tagajärgedega on raske elada isegi kui sa tunned häbi ja mõistad oma süüd.Sellega kaasneb kindlasti ka halb tuju,seda ei tohiks teiste peal välja elada,sest üksnes sina i...
TERVISLIK TOITUMINE JA PUUVILJAD Tervislik toitumine on väga oluline, sest inimese keha vajab vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid, süsivesikuid, valku, rasvu ning vedelikke. Paraku on Kesk-Euroopas ca 50% täiskasvanutest ning 20% lastest ülekaalulised. Tervislikuks toitumiseks tuleb lisaks mitmekülgsete toiduainete tarbimisele ka olla kehaliselt aktiivne. Puuviljad ning aedviljad on väga kasulikud, seetõttu tuleks iga päev süüa 2 peotäit värskeid vilju. Tervisliku toitumise tagab meile täisteratoodete söömine. Päeva tuleks alustada just müslit süües ja jälgida päeva jooksul tarbitavate soolade ja rasvade kogust, sest neid toitaineid on toidukordades liiga palju. Lisaks kolmele põhitoidukorrale soovitatakse teha ka 2 vahetoidukorda ning süüa siis värsket puuvilja, toorest aedvilja, kodujuustu või jogurtit. Toidukorda on soovitatav alustada just puuviljade söömisega. Hästi sobivad nendeks lisaks õuntele ka viinamari, ananass, kiivi, ...
Suitsetamine Raili Tiits Ettevõtlus 2012 Raili Tiits 1 Info tubaka kohta On vaid kaks tõsiseltvõetavat põhjust, miks inimesed suitsetavad: 1. sõltuvustekitav nikotiin 2. Kasum tubakataimest on suur Sõltuvus suitsetamisest kui tegevusest. Kõiki sigarette, ka Light ja Superlight kaubamärgiga sigarette suitsetades satub sinu organismi üle 4000 erineva keemilise aine, neist vähemalt 60 on tõestatult vähkitekitavad. Raili Tiits 2 Tubakatooted Suitsetatavad tubakatooted: Suitsuvabad tubakatooted Sigaretid Närimistubakas (beetel, Paberossid nass, pan masala, Sigarid, sigarillod gutkha) Piibutubakas, Nuusktubakas (snuff, vesipiibutubakas snus, nuuska) Bidi ...
Ameeriklased Ameeriklaste Pühad Ameeriklased peavad igal aastal 4. juuli iseseisvuspäeva.Nad lasevad palju ilutulestikku õhku ja korraldavad piduliku õhtusöömangu. Nadhoiavad vanadest traditsioonidest tugevalt kinni ja korraldavad pea iga püha ajal suure söömingu. päevad. 1. 4. Juuli (iseseisvuspäev) 2. 25. Detsember 3. 27.November (lihavõttepühad) Kombed Ameeriklased on inimesed kes on haritud (keskmisel ameeriklasel on keskharidus) ning nende kombed on küllaltki allakäinud. Statistika 16% ameeriklastest saavad riigilt toiduabi. 40% lapsi sünnib väljaspool abielu. Ameerikas leidub 39. aastasi kõige rohkem 28% inimestest on teaduskraad. 50% rahvastikust on abielus 1960.a olid uskmatud 2% inimestest nüüd 12% inimestest 22% inimestest suitsetab igapäevaselt 99% inimestest on suitsetamist proovinud.
Toitumine 11A Klass Hanna Tintso, Rael Kalmus, Bobby Pokker, Janar Piir Osalenud: Küsitluses osalesid 19 õpilast 11A klassist 7 tüdrukut, 12 poissi Vanusegrupp oli 17-18 Kui tihti sööd rämpstoitu? 19 18 17 16 15 14 13 12 11 10 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0 1 kord nädalas Rohkem kui kord nädalas Ei söögi Muu... Kas kasutad toidulisandeid? 19 18 17 16 15 14 13 12 11 10 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0 Jah Ei Kas sööd hommikuti? 19 18 17 16 15 14 13 12 11 10 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0 Jah Ei Vahepeal Kas eelistad süüa kodus või väljas? 19 18 17 16 15 14 13 12 11 10 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0 Pigem kodus Üsna tihti ka väljas Rohkem kodus, kuid aegajalt ka väljas Ainult väljas K...
ROOTSI Koostasid:Maiko Runtal ja Hardi Liimets Rahvus toidud Klenäter serveeritud jogurtiga Kapsavorm Janssoni kiusatus Oasupp singiga Rosinakompvekid Kevadetort Rootsi spordi alad Korvpallkergejõustik, kreeka-rooma maadlus, vehklemine, ujumine, vettehüpped, veepall, sõudmine, purjetamine, ratsutamine, moodne viievõistlus, laskmine, jalgrattasõit, võimlemine, jalgpall, tennis. Rootsi 28 rahvusparki mille pindala on 699 863 ha. Rootsi keel on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Rootsis, Soome lääne- ja lõunarannikul, Ahvenamaal, samuti siin-seal Ameerika Ühendriikides Rootsi-Poola sõda (16001611) Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Rootsi Kuningriik paikneb Põhja-Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, ...
Kooli nimi Närimistubakas Referaat Koostaja: Eesnimi Perekonnanimi Juhendaja: Eesnimi Perekonnanimi Koht aasta SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 Oma referaadis räägin ma lähemalt närimisktubakast, närimistubaka mõjust ja selle kasutamisest. Samuti närimistubaka kasutamise tagajärjedest. Referaadi koostamisel oli minu eesmärgiks saada teada, milline on närimistubaka mõju, kahjulikkus jne.................................3 NÄRIMISTUBAKA ISELOOMUSTUS...................................................................................4 NÄRIMISTUBAKA KASUTAMINE........................................................................................5 NÄRIMISTUBAKA MÕJU ORGANI...
BRONHIIT Bronchitis (lad.k) Bronchitis (ingl.k) SELETUS JA ÜLEVAADE Bronhiit on suurte hingamisteede ehk bronhide limaskesta põletik. Bronhiiti esineb aastas umbes kümnel inimesel sajast, sagedamini lastel. Tegemist on Eesti kliimas sageli esineva haigusega. Bronhiit tekib sagedamini külmal aastaajal, kui inimeste vastupanu haigustekitajatele on langenud. Tavaliselt esineb köha koos rögaeritusega, võivad kaasneda ka teised külmetushaiguste tunnused. Valdav osa ägedatest bronhiitidest on viiruslikud ja hästi ravitavad. Krooniliste bronhiitide korral ja nõrgestatud immuunsusega inimestel võib bronhiit minna üle kopsupõletikuks. Krooniline bronhiit on Eestis üks sagedasemaid hingamiselundite haigusi, seda põeb ~20%täiskasvanutest. Meestel esineb kroonilist bronhiiti 3-4 korda sagedamini kui naistel. TEKKEPÕHJUSED- JA MEHHANISMID Ägeda bronhiidi tekitajateks on 20-50%-l juhtudest viirused, 5-15%-l mükoplasmad ning 5-25%-l kl...
Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Regulaarne liikumine ei ole mitte ainult kasulik, vaid lausa vajalik. Inimene peaks päevas liikuma vähemalt 30 minutit. See aeg, mis kulutatakse liikumisele aitab ennetada hilisemaid terviseprobleeme. Lisaks on füüsilisel tegevusel positiivne mõju enesetundele. Treenima peaks vähemalt kolm korda nädalas ning sobiva koormusega. Kehaline võimekus ehk fitness on oluline komonent peale kehalise hariduse ja spordi ka üldise heaolu saavutamisel. Kehalise võimekuse taset näitavad painduvus, jõud, tasakaal, osavus, vastupidavus, kiirus, tasakaal. Treenitud inimese immuunsüsteem on tugevam, ta haigestub harvemini ja on vastupidavam kliimamuutustele, stressiolukordadele ja pingutustele. Kehaline aktiivsus tugevdab lihaseid ja luustiku. Paraneb organismi verevarustus ja tugevneb...
Suitsetamine Mõnus sigarett hommikukohvi kõrvale? Või tubli nikotiiniannus pärast pingelist päeva? Eestis on taoliste harjumuste ohvriks rohkem kui pooled mehed ning naistest kuulub suitsetajate ridadesse tubli neljandik. Kõik teavad fakti, et suitsetamine on tervisele äärmiselt kahjulik. Suitsetamine põhjustab näiteks südameveresoonkonna haigusi, raseduse katkemist, erinevaid kasvajaid, suurendab maohaavandite ja osteoporoosi ohtu. Seega -- kui sa suitsetad, siis teed sa üsna palju selle heaks, et võimalikult vara hauda minna. Harjumus ja sõltuvus Suitsetamise mahajätmise muudab raskeks asjaolu, et tuleb loobuda nii suitsetamisharjumusest kui ka nikotiinisõltuvusest. Niisiis peabki esiteks muutma oma harjumusi, mis kutsuvad esile vajaduse sigareti järele. Koosta näiteks nimekiri toimingutest ja situatsioonidest, mille käigus sa alati suitsetad või tunned suuremat soovi suitsetada ning pro...
Anoreksia Tere. Soovin Teie rääkida anorkesiast. Anorexia nervosa, eestindatult anoreksia on psüühikahäire, mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri.Kliinilise diagnoosi püstitamiseks peab kehamassiindeks olema 17,5 või väiksem. WHO (World Health Organization) kriteeriumite alusel peetakse normaalkaaluks kehamassiindeksit vahemikus 18,5 25. Kaalu kaotus (või madalal püsimine) saavutatakse teatud toitude vältimise, oksendamise, kõhulahtisuse esilekutsumise või ülemäärase treeninguga. Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm paksuks minemise (paks olemise) ees ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid. On seltskondi, kus seda peetakse lausa ihaldusväärseks. See näitab ehedalt, et tegelikult ei teata, mida see diagnoos endast kujutab. Anoreksia ei ole mingi iluideaali saavutamise vahend. See on väga tõsine ja tihti surma või invaliidistumisega lõppev haigus. Paljudel a...
Timothy Tamm LSD ehk lüsergiinhappe dietüülamiid (slängis hape (inglise keeles acid)) on sünteetiline hallutsinogeen. Sellised näevad välja LSD kapslid ja pulber, mis on kapslites. Ajalugu LSD sünteesis esimest korda 1938. aastal Baselis Sandoze laboratooriumis sveitslasest keemik Dr. Albert Hofmann, kes otsis migreeniravimit. Tollal jättis Hofmann LSD kõrvale, kuid 5 aastat hiljem ainega juhuslikult kokku puutudes avastas selle psühhedeelilised omadused. 1950. 60. aastatel kasutati LSDd tootenimega "Delysid" psühhoteraapia abivahendina. Samuti uuriti aine kasutamist "tõeseerumina" (CIA projekt MKULTRA). LSD keelustati Ameerika Ühendriikides 1966. aastal, sellejärgselt ka mujal maailmas. Annustamine ja mõju Uimastit tarvitatakse suu kaudu, mõjuperiood kestab 812 tundi. Mõju on väga intensiivne, kasutajal võib tekkida "kehast väljumise tunne", ta võib näha mitmesuguseid hallutsinatsioone. LSD tarvitaja...
Referaat Noored ja alkohol Alkohol on kahjulik igale inimesele. See ei olene ei soost ega vanusest. Kõige kahjulikum on alkohol aga lastele ja teismelistele. Seda eriti sellepärast, et inimese organism areneb ja küpseb kuni 21. eluaastani. See on ka põhjus, miks on alkohol alaealisele palju kahjulikum, kui täiskasvanule. Uuringute kohaselt on suurem tõenäolisus, et inimesel tekib alkoholisõltuvus, kui nad hakkavad alkoholi tarbima noorelt. 47% inimestest, kes alustavad alkoholi tarbimist enne neljateistkümne aastaseks saamist on hiljem sõltlased. Pärast 21.eluaastat alkoholi joomist alustavatest saavad sõltlased vaid 9%. Paljud inimesed ei tea, mis alkohol teeb nende keha ja organismiga. Alkohol häirib näiteks organismi tavapärast hormooniproduktsiooni ja nii peatub kasvuhormoonide tootmine, kaltsium ei imendu enam korralikult ning tekib luude hõrenemine ning hambad hakkavad lagune...
Tallinna Ülikool Tervis ja Heaolu Uni ja Puhkus Töö koostaja: Ragnar Rebane Töö juhendaja: Ene Lausvee Tallinn 2015 UNI ja HEAOLU Uni on üks kahest inimese eksistentsi põhiseisundist. Argielu stressitekitajad, nagu haigused ja mured, võivad selle aga vandenõulaslikult ära rikkuda. Kes meist ei teaks, mis tunde tekitab halvasti magatud öö: me muurume tähelepanematuks ja ärrituvaks, tunneme end väsinult ja halvasti. Viimase kolmekümne aasta jooksul tehtud uuringud on parandanud asjatundjate teadmisi unest, kuid vähe sellest on saanud avalikkusele teatavaks. Seepärast kujutavad niisugused raamatud nagu ``Uni`` endast vajalikku silda nüüdisaegsetele teadmiste ja tegeliku elu vahel. On teada, et ühiskond ei talu isikuid, kes ei saa oma vaimse seisundiga ise hakkama. Uuringud on samuti näidanud, et vi...
Eesti Infotehnoloogia Kolledž E-Tervis Tallinn 2014 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus Tehnoloogia mõjutab inimeste igapäevast elu märkimisväärselt ning sellest on kujunenud meie lahutamatuks osa. Tänapäeva infotehnoloogia loob aina rohkem uusi võimalusi inimeste omavaheliseks suhtluseks, vajaliku informatsiooni hankimiseks ja ühiskonna problemaatiliste probleemide lahendamiseks. Nende võimaluste kasutamine või mittekasutamine võib mõjutada omakorda inimarengut. Tehnoloogia areng on jõudnud ka tervishoiusektorisse. E-tervishoid on maailmas saamas järjest rohkem rakendust. Tänu e-tervishoiu kiirele arengule saavad inimesed mugavalt ja efektiivselt arstiabi. Kirjatöös on e-tervise kohta tehtud lühiülevaade, kuid kuna e-tervisena saab käsitleda peaaegu kõike, mis on seotud tervis...
E- tervis Mis on e-tervis? Süsteem, mis ühendab andme- kogusid, kus toimub tervis- hoiuvaldkonna andmete töötlemine Lihtustab arstide ja patsientide tegevusi Kasulik Sotsiaalministeeriumile ja Eesti Haigekassale Telemeditsiin ehk kaugtervishoid Inimeste ühendamine meditsiinitöötajatega Digitaalsed vahendid (e-post, telefon) Meditsiiniandmete ja –info edastamine Tagada patsiendile kiire ja tõhus abi ning raviprotsess Pakub inimestele tervishoiuteenuseid Suured lisakulutused Lihtustab arstide igapäevast tööd Telemeditsiini plussid Kiirus Mugavus Anonüümsus Aja kokkuhoid Paraneb juurdepääs vajalikule teenusele Tugevdab tervishoiusüsteemi ja ravi kvaliteeti Telemeditsiini miinused Arsti-patsiendi suhe Informatsiooni kvaliteet Info paljusus/vähesus Usaldusväärsus Teenuse eest tasumine Patsiendi vähene tundmine Süsteemi korrektne toimimine Eesti Tervishoiusüsteem 10aastat arengu algusest Kulunud 15...
Anaboolsed steroidid. Meessuguhormoonid ja doping. Noored ja jõusaalide ohud. Anaboolsed ained on saanud oma nimetuse sellest, et need suurendavad lihasmassi. Spordis on keelatud nii anaboolsed androgeensed steroidid (testosteroon, nandroloon, stanosolool jt) kui ka teised anaboolse toimega ained. Anoboolsed androgeensed steroidid ( tuntud ka nimetustega ,,anaboolsed steroidid" ja ,,sterodid") on meessuguhormoonile ehk testosteroonile sarnased ained. Nende peamist toimet on anaboolne toime ehk skeletilihaste kasvatamine ning androgeenne toime ehk meessuguelundite välja-arenemine. Testosterooni esineb nii mehe, kui ka naise kehas, kuid selle hulk on meestel palju suurem. Meditsiinis kasutatakse steroide hormoonravina poiste puberteedi hilinemise korral, rinnavähi ravis ning kehvveresuse raviks AIDS´i ja operatsioonide puhul. Hormoonid on ained, mis reguleerivad elundite tööd. Anaboolsed steroidid mõjutavad inimkeha hormonaalset tas...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
