Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Juuksed (0)

1 Hindamata
Punktid

Juuksed


Meie esivanematel oli terve keha karvadega kaetud ning need kaitsesid neid külma ja teiste ebasoodsate ilmastikutingimuste eest. Tänapäeval on igal inimesel peas umbes 50 000 juuksekarva, keskmiselt 200 karva ruutsentimeetril. Kuu jooksul kasvavad juuksed 1cm võrra. Kui juurde kasvanud otsad üksteise otsa jätkata, siis toodab keha päevas 30m karvu . Suvel kasvavad juuksed kiiremini kui külmaga. Ühe juuksekarva eluiga on kaks kuni kuus aastat, siis langeb ta välja. Juukseharjast võib päeva jooksul leida umbes sada karva - niipalju kaotab inimene neid päevas. Pealael leidub keskeltläbi 380 juuksekarva ühel ruutsentimeetril. Nende üldarv on 80 000 kuni 150 000, blondidel enamasti rohkem, brünettidel vähem, šatäänidel ja punapeadel veelgi vähem. Juuste arv on sündimisel kaasa antud nagu närvirakkude arvgi. Elu jooksul neid juurde ei teki, nende arv võib ainult väheneda nagu näiteks kiilaspäisuse korral. Elu jooksul muutub inimese karvkate korduvalt. Ea suurenedes asenduvad juuksed järk - järgult jäävate juustega: poistel 15. eluaastaks. Juuste tervislik seisund näitab ära kogu keha tervisliku olukorra. Juuste välja langemist võib põhjustada nakkushaigused, kõrge palavik ,mürgitused, vaimne kehaline ülepingutus, närvilisus, vereringihäired, samuti soodustab väljalangemist kitsad ja umbsed peakatted, kestev palja peaga külmas viibimine .
Üldiselt on juuksed ühesuguse ehitusega, kuid erinevat tüüpi.
Normaalsed juuksed - elastsed, läikivad, pehmed ja hoiavad loomulikult.
Õhukesed juuksed - on pehmed ja jõuetud. Vajavad hooldusvahendeid.
Rasvased juuksed - on salkus ja kleepuvad. Vajavad erihooldust.
Kuivad juuksed - juuksed kaotavad läike ja lähevad kiiresti sassi.
Elutud juuksed - on vanunud. Vajavad lõikust ja erihooldust.

Juuste hooldus


Me ei omanda endale juukseid oma soovil, vaid omame selliseid, nagu nad on. Atmosfäär,soolane vesi, päikese kiired ja ebakvaliteedsed kammid halvasti mõjuvad meie juustele, sellepärast peamine, mida me peame teadma, on-meie juuste tüüp, nende seisukord , ning oskama hoolitseda nende eest. Juuste õige hoolduse all mõeldakse sobiva šampooni valikut (sõltumata reklaamist), ning kohustuslik balsami kasutamine. Alati kasutage neid juustehooldusvahendeid, mis vastavad juuste tüübile ja nende erinõuetele. Šampoon puhastab juukseid ning valmistab neid ette nende jargnevaks hoolduseks. Spetsiaalselt väljatöödatud balsam parandab juustestruktuuri. Tungides juuste sisse nad annavad juustele komponente mis on vajalikud taastamiseks (kerotiin, proteiin, vitamiin ), samuti annavad juustele niiskust, mis hoiab neid kuivanemisest kui juuksed on haprad ja kergesti murduvad. Nad muutuvad siidisteks, oivaliselt läigivad, see tähendab, et nad on terved .
Juuksed #1 Juuksed #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor vvvvvvv Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Juuksed
7
doc

Juuksed

........................ 5 Tuntumad palsamid..............................................................................................................5 Kokkuvõte............................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus............................................................................................................. 7 Sissejuhatus Aegade algusest peale on juuksed olnud veetluse sümbol. Paljude rahvaste kultuurid pidasid juukseid nii tähtsaks, et kasutasid nende äralõikamist karistus-ja häbistusvahendina. Ajaga ei ole üldine suhtumine juustesse muutunud. ilusad, hästi hooldatud ja terved juuksed lisavad eneseusku ning käitumisjulgust. Juuste korrashoiule kulutadakse palju raha ja energiat. Argielus kahjustavad juukseid erinevad tegurid:välismõjud, stress, haigused

Inimese õpetus
Kosmeetiline keemia
18
doc

Kosmeetiline keemia

Elva Gümnaasium ''Kosmeetiline keemia'' Referaat keemiast 9. D klass 2009 Sisukord 1. Nahk 1.1. Naha struktuur 1.2. Nahaniiskus 1.3. Abi kuiva naha vastu 1.4. Naha rasusus 1.5. Nahk ja ultarviolettkiirgus 1.6. Naha hooldamine 2.Juuksed 2.1. Juuste struktuur 2.2. Juuksed ja rass 2.3. Juuste värvus 2.4. Juuste kasvamine 2.5. Juuste pesemine ja hooldamine 3.Küüned 3.1. Ilusate küünte 5 kuldreeglit 4.Kasutatavad ained 4.1. Rasva- ja õlitaolised ained 4.2. Zeleetaolised ained 4.3. Niisutavad ained 4.4. Emulgaatorid ja pindaktiivsed ained 4.5. Desinfitseerivad ja konserveerivad ained 4.6. Lõhnaained 4.7. Lahustid 4.8. Värvained 4.9. Vitamiinid ja hormoonid 5.Kosmeetilised preparaadid 5.1. Kreemid 5.2. Dekoratiivkosmeetika 5.3

Keemia
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

,,Mis?!`` hüüdis direktor. ,,Teil on veel raha? Kuipalju? Kus?" ,,Jäi kasti," vastas Indrek. ,,Mis?! Teil on raha kastis? Ja kast? Hotellis? Olete teie hull pääst? Raha hotellis kastis! On see veel teie raha, mis on kastis? Ei, see ei ole teie raha, vaid selle oma, kes kõige enne kasti kallale läheb." ,,On ju ainult paar rubla," vabandas Indrek. ,,Olgu või paar kopikat!" hüüdis direktor. ,,Pidage meeles, mis härra Maurus ütleb, ja tema teab, mis ta ütleb, sest tema juuksed on juba raha pärast halliks läinud, raha ja teiste asjade pärast. Tema ütleb: Ärge pange kunagi raha kasti ei siin ega hotellis, sest ka siin on peaaegu nagu hotellis; nagu suures koolihotellis, nõnda on siin. Kui pole omal kindlat paika ja kui inemine ise pole rahaga kindel, siis toogu ta see härra Mauruse kätte; minu kätte toogu oma raha kõik need, kes ei oska temaga õieti ümber käia. Tulge või südaöösi, tulge ja koputage uksele, näete nõnda -- kõpp, kõpp, kõpp

Eesti keel
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun