1)sperdid: HIV ennetus Eestis vajab tõhustamist 29. aprill 2008 09:30 Välisekspertide hinnangul on Eestis HIV-ennetuses toimunud oluline edasiminek, kuid ennetustegevust ja ravi on vaja jätkuvalt parandada. Alates 2000. aastast on Eesti kogenud ühte tõsisemat HIV epideemiat Euroopas ning endiselt on Eestis registreeritavate uute HIV juhtude määr Euroopa kõrgeim, teatas tervise arengu instituut. Eesti HIV/AIDS ennetustegevuse ja ravi välishindamise aruanne toob positiivsena välja eelkõige uute nakkusjuhtude arvu languse meeste hulgas. Selle tulemuseni on jõutud tänu sellele, et paranenud on tegevuste koordineerimine, suurenenud on rahalised vahendid ja toimub pidev tulemuste jälgimine. Sellegipoolest on mitmeid valdkondi, mis vajavad jätkuvat kõrgendatud tähelepanu nii
AIDS ehk HIV-haigus (HIV-tõbi) on HIV-nakkuse lõppfaas. AIDS ei ole iseseisev haigus, vaid avaldub mitmesuguste harvaesinevate nakkushaiguste ja/või pahaloomuliste kasvajatena. Kuigi HI-viirusega nakatumisest AIDSi kujunemiseni võib kuluda kümmekond ja isegi enam aastat, ei kao viirus organismist kuhugi ning nõrgestab inimese immuunsüsteemi järk-järgult. Inimene on nakkusohtlik kogu aeg, kuigi võib end üsna hästi tunda pikka aega. HIV põhjustab kroonilise seisundi, mida saab vaos hoida. HIV-i nakatumine ei tähenda veel, et inimene oleks haige. Kui ravi alustatakse õigel ajal ja eluviisid on tervislikud, võib veel pikka aega hea tervise juures püsida. HIV-nakkuse kulgemises eristatakse mitmeid faase. Viirus võib aastaid inimese organismis elada, ilma et mingid sümptomid selle olemasolu reedaksid. Haiguse
HIV HIV on viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele. Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad. HIV nakkuse viimases faasis kujuneb välja AIDS. AIDS on HIV nakkuse lõppfaas. AIDS ei ole iseseisev haigus, vaid avaldub mitmesuguste harva esinevate nakkushaiguste või pahaloomuliste kasvajatena. HIV levib nakatunud inimeselt nakkuseta inimesele kolmel viisil: seksuaalsel teel, otsesel verekontaktil ning emalt lapsele. Kuigi HIV viirusega nakatumisest AIDSi kujunemiseni võib kuluda kümmekond või isegi enam aastat, ei kao viirus inimese organismist mitte kuhugile ning nõrgestab inimese immuunsüsteemi järk-järgult
suhteliselt ohutud bakterid, seened jmt). Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad. HIV põhjustab kroonilise seisundi, mida saab vaos hoida. 2 Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase 3 kUIDAS HIV LEVIB HIV levib kaitsevahenditeta seksi kaudu. HIV levib ühist süstalt kasutades ehk otsesel kontaktil nakatunu verega. HIV levib emalt lapsele raseduse, sünnituse ja rinnapiima kaudu. 4 KUIDAS HIV EI LEVI kasutades ühiseid töövahendeid töö- või koolilaudu, toole, arvutit, telefoni. kasutades ühiseid ruume HI-viirust ei saa WC-potilt, kraanikausist, paberirullist, kätekuivatist, basseinist, saunast, riietest jne.
1.2. HI-viiruse toime ja infektsiooni kulg Üldiselt suudab immuunsüsteem organismi tunginud ja seal paljunevad viirused hävitada ning inimene terveneb, kuid HIV-infektsiooni ei suuda immuunsüsteem kontrollida ega võita. Kuigi organism suudab olenevalt immuunsüsteemi võimekusest viiruse jätkuvat paljunemist takistada ning hävitusprotsessi aeglustada paari kuni kümnekonna või ka enama aasta jooksul, ammenduvad lõpuks organismi kaitsemehhanismid. HIV vähendab organismi võimet võidelda igasuguste bakterite, viiruste ja teiste haigustekitajatega. HIV-nakkus on eelkõige immuunsüsteemi infektsioon, mis hävitab süsteemi progresseeruvalt. CD4-rakud on vere valgeliblede hulka kuuluvate lümfotsüütide alaliik, mille ülesanne on immuunsüsteemi tööd reguleerida. Lisaks CD4-rakkudele hävitab HIV makrofaage ehk õgirakke ning dendriitrakke, mis osalevad võõraste mikroorganismide
HIV ajalugu ERR uudisteportali vahendusel võib arvata, et AIDSi põhjustav HI-viirus hakkas inimeste seas levima 20. sajandil, kuid teadlased on juba ammu teadnud, et ahvide ja inimahvide hulgas on viirus märksa kauem eksisteerinud. Ajakirja PLOS Pathogens selle aasta esimesel poolel avaldatud uuringus selgus, et Aafrika primaatidel on lentiviirused, mis põhjustavad immuunpuudulikkust ning mille hulka kuulub ka HIV, väga levinud. Varasemad geeniuuringud on näidanud, et HIV'i "sugulasviirused" tekkisid mõnikümmend tuhat aastat tagasi, kuid osa teadlasi kahtlustas, et nende ajalugu võib olla pikem. Seattle'is asuva Washingtoini ülikooli ja Fred Hutchinsoni vähiuuringukeskuse teadlased uurisid HIV'le sarnaste viiruste geenimarkereid primaatidel, sh simpansitel, gorilladel, orangutanidel ja makaakidel. Geenimuudatused, mis on tekkinud Aafrika ahvide ja
nakatumisest AIDSi kujunemiseni võib kuluda kümmekond ja isegi enam aastat, ei kao viirus organismist kuhugi ning nõrgestab inimese immuunsüsteemi järk-järgult. Inimene on nakkusohtlik kogu aeg, kuigi võib end üsna hästi tunda pikka aega. HIV põhjustab kroonilise seisundi, mida saab vaos hoida. HIV-i nakatumine ei tähenda veel, et inimene oleks haige. Kui ravi alustatakse õigel ajal ja eluviisid on tervislikud, võib veel pikka aega hea tervise juures püsida. Õigeaegne HIV ravi tagab täisväärtusliku elu aastateks. HIV-nakatunud inimeste ravimiseks kasutatakse antiretroviirusravimeid. Ravi aeglustab viiruse paljunemist ja takistab sellega immuunsüsteemi hävitamist. Korrapärase raviga saab organismi nõrgenenud vastupanuvõimet tugevamaks muuta. Nõnda osatakse tänapäeval haiguse süvenemist pidurdada. Praegu ei ole olemas tõhusat HIV-vastast vaktsiini. Vaktsiine kasutatakse selleks, et kaitsta terveid inimesi mingisse haigusesse nakatumise eest. On
eest, see kogus aastatega pidevalt tõuseb. Narkootikumid ja tagajärjed Peale selle, et narkootiliste ainete kasutamine tekitab varem või hiljem sõltuvuse on nende pruukimisel ka teisi olulisi ja palju tösisemaid tagajärgi mis võivad isegi lõppeda surmaga.Müstiline haigus! Mõrtsukalik viirus! Kahekümnenda sajandi katk! Ravimatu tõbi! Inimkonna hukk! Jne..ikka järjest süngemates toonides. Nii on kommenteeritud AIDS i.AIDSi tekitaja on HIV viirus. HIV on lühend ingliskeelsest nimetusest Human Immunodeficiency Virus (inimese immuunpuudulikkuse viirus). USA Haiguste Kontrolli Keskuse 1991. aasta andmete alusel omasid erinevad HIV viiruse nakatumisteed järgmist esinemissagedust: · Suguline levik 63% · Ühiste süstalde ja nõelte kasutamine narkomaanide poolt 28% · Doonorivere ja verepreparaatide ülekandmine 3% · Nakatunud emalt lootele raseduse ajal 2% · Ebaselge levikutee 4%
annaabi.ee 
10 punkti
~ 1 leht
23 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid