1. Proosateose tegelaste analüüs Proosateose tegelased on teose kõige olulisemaks komponendiks. Tegelased viivad sündmustikku edasi, nende kaudu avaneb teose ideestik. Lugeja tunneb huvi eeskätt tegelaste ja nende elusaatuse vastu. Kirjandusteose tegelased jagunevad nende tähtsuse järgi teoses peategelasteks, kõrvaltegelasteks ja episoodilisteks tegelasteks. Peategelane või peategelased kannavad teose ideelist põhiraskust, juhivad ja kannavad sündmustikku. Kõrvaltegelased on peategelaste teenistuses, jäädes tähtsuselt nende varju. Episoodilised tegelased esinevad teoses vaid põgusalt. Tüübiks nimetatakse tegelast, kelles avalduvad teatava inimrühma iseloomulikud jooned. Tüüp on ilma eriomaste iseloomujoonteta, ent ta aitab avada ajastule eriomast. Kirjanduslik tegelane võib vahel olla loodud tegelikust elust võetud inimese põhjal, sellist tegelikku kuju nimetatakse prototüübiks. (prototypon – kreeka k. `algkuju`, `eeskuju`, `alg-v...
Pío Baroja teksti analüüs Baski kirjanik Pío Baroja y Nessi (1872-1956) oli väljapaistvaim 1989. aasta põlvkonnas. Baroja oli ennekõike romaanikirjanik, kuid lisaks umbes seitsmekümnele romaanile kirjutas ta veel arvukalt jutustusi, esseid, memuaare ja mõtisklusi. Enamik oma romaane jagas ta tsüklitesse või triloogiatesse. Kuigi Baroja kirjutas kõik oma teosed hispaania keeles, on baski keel ja selles kätketud mõtlemislaad otsekohesus, lühidus ja selgus, vastandina hispaanialikult baroksele konseptismile ja vaimusärale tema loomingus äratuntav. Samuti ilmutab end selles ehtbaskilik vaim: fanatismini küündiv vabaduse- ja tõeiha, looduslikkus ja sellel põhinev poeetiline ümbrusetaju, mis samas on ühendatud praktilise mõistusega, sihikindlusega ja erga sotsiaalse tundlikkusega. Algusest peale mässab Baroja kõige vastu, mis alandab ja aheldab inimest. Paljud tema tööd paljastavad karmi kriitikat oma kodumaas...
„ Kevade“ tegelaste analüüs „Kevade“ tegelaste karakterid on väga erinevad nagu võime kohata ka meie igapäevases elus.Paljud tegelased vastanduvad ja mõni näeb lihtsat asja hoopis teistsugusena.“Kevade“ tegelased annavad meile pildi tolle aja erinevatest isiksustest. Kui saklased tulid kooli õuele tüli norima ärritas see eesti koolipoisse, kuna nad olid üleolevad ja tulid õuele peremehetsema.Õpilaste jaoks samuti pinnuks silmas oli köster, kes igat pahategu veelgi võimendas.Köster paljus vastandus õpetaja Lauriga, kuna ta oli tüse, vanem ja range ning kõik pidi tal kindlalt nööri mööda jooksma.Seevastu õpetaja Laur oli õpilastega südamlikum ja leidis rahulikult lahendusi.Laurile oli tähtis õpilaste ausus, visadus.Niisiis oli õpetaja Lauril hea õpetaja staatus ja Köstril pigem halva. “Kevade“ kuus possi olid üsna erinevad, võiks öelda, et Arno ja Toots olid vastanlikud tegelased.Arno ...
o Lõpu ootus – algab, hargneb, tahame teada lõpp lahendust. Ei kluge lõputult o Küsimused Millal sündmused algavad, millal lõpevad, milline on teose loo kestus? - Sündmuskoht ja aeg o Millal algab? o Millal lõppeb? o Kaua kestab? - Sündmuste korrastatus o Anakrooniad – prolepsis (ettevaade) ja analepsis (tagasivaade) o Sündmuste kestus (kiirus, rütm) stseen, kokkuvõte, paus ja hüpe (ellips) loo ja teksti vaheline ajaline suhe o Jutustamissagedus (loo kordumine tekstis) – ühekordne, kordav o - Sündmuste järjekord o Süžee – sündmuste esitamine tekstis, stiil (tekst) Kindlas perspektiivis Kronoloogiline järjestus või mitte o Faabula – sündmuste ajalis-põhjuslik järjekord (lugu, sündmuste järjekord võib erineda) Pau...
Kunstiteose analüüs Michelangelo da Caravaggio ,,Püha Peetruse ristilöömine" Valmimise aasta: 1600-1601 Tehnika, materjal: Õli lõuendil Mõõtmed: 230x175 Asukoht: Santa Maria del Popolo kirik, Cerasi kabel, Rooma KIRJELDUS: Kuntstiteosel on kujutatud Peetruse ristilöömist. Peetrus oli esimene Rooma piiskop ning suri 60. aastail märtrisurma ta löödi risti pea alaspidi. Pildil, kus on näha nelja inimest, asub keskel, kõige silmapaistvamal kohal, Peetrus. Tema nägu on ka ainukesena vaataja suunas. Kahe tegelase asend on seljaga vaataja poole ning ühe mehe nägu on suunatud Peetruse poole ning pole selgelt märgatav ega taustast eristatav. Täies pikkuses on kujutatud üksnes Peetrust. Tegelaskujud on liikuvad ja elujõulised, poosid ja asendid on rõhutatult juhuslikud. Figuurid on heledad tumedal toonil. Pildilt võib leida vaid üksikuid esemeid, mis on kõik pea ühte nurka koondatud hall mantel, purunenud kivi ...
Juhend filmianalüüsi koostamiseks Sütevaka Humanitaargümnaasium Juhendaja: Liina Käär Filmianalüüs on sotsioloogiakursuse kohustuslik grupitöö, mis koostatakse iseseisva kodutööna. Filmianalüüs koostamiseks: 1. Moodustage grupp 2-3 liikmega 2. Vaadake läbi kokkulepitud mängufilmid – „Intouchables“, „Süü on tähtedel“, „Klass“ 3. Registreerige enda grupp– [email protected] 4. Koostage analüüs, mis koosneb järgmistest osadest: a. Tiitelleht b. Sisukord c. Sissejuhatus d. Lühikokkuvõte filmi sisust e. Filmis kajastatud sotsiaalsed faktid (üldine ülevaade – nt filmis olid kajastatud sellised faktid nagu kuritegevus, globaliseerumine, perekond jne.) f. Ühiskonna kirjeldus, mis antud filmis kajastatud on g. Kultuur (millise kultuuriga on tegu, millised sümbolid, rituaalid, tabud, tavad, moraalinormid, seadused, väärtused filmis ka...
Dekameron Kolmanda päeva kaheksanda novelli analüüs Tegelaste iseloomustus: Abt noor meesterahvas, pärit Toskaanat ja ametilt vaimulik, munk. · Omakasupüüdlik soovis vastutasu heateo eest. · Endast heal arvamisel arvab, et ta meeldib naisele. · Petlik ja salasepitseja mõtles välja skeemi, kuidas panna uskuma naist, et ta surnud on (puhastustules). · Leidlik mõtles välja protseduuri ,,Puhastustuli". Naine noor ja väga ilus naisterahvas. · Heatahtlik otsis abi, et aidata abikaasa liigsest armukadedusest · Petlik oli nõus meest petma · Kergeusklik usub ,,Puhastustuld" · Äraostetav abt pakkus kalleid ehteasjakesi. · Alandlik oli valmis abti käske täitma Ferondo: · Rumal ei oska piisavalt elatist teenida · Armukade naine tunneb seda · Kerg...
Dekameroni analüüs 6.päev 8 novell 1) Novelli tegelaste kirjeldus: · Fresco da Celetico a) päritolult oli Prantuse kuninga suguvõsast. b) novelli järgi pole võimalik kahjuks, välimusest mingit ettekujutust saada. c)heatahtlik ning tagasihoidlik, ta ei olnud uhke ega upsakas. Kuna ta vennatütar oli upsakas, ning talle ei meeldinud see üldse. d) kõrged väärtushinnangud, pidas tõeks headust ning rahu. · Ciesca a) päritolult oli Prantsuse kuninga suguvõsast. b) ilusa kuju ja näoga tüdruk, inglinägu polnud c) uhke, ülbe, egoistlik, upsakas, ennasttäis, vingus palju, kiuslik, tüütu, pidas end täiuslikuks. Kõik oli novellis kirjutatud. d) väga kõrged väärtushinnangud, lihtsalt ta väärtushinnangud oli valed. Ta vihkas kõiki teisi, ning arvas, et on maailma ilusaim...
POEETIKA Luule keeleline looming Ilukirjanduslik lüüriline, eepiline, dramaatiline tekst Poeetika luulekunsti, laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus. Kirjanduslikkus toimib seostes teose, autori, keele, teiste tekstide, maailma ja lugeja vahel kirjandusele võib läheneda mitmeti. Lähilugemine teose tõlgendamine selle struktuurist lähtuvalt. Psühholoogiline vaatlus, elu- ja loomingulooline vaatlus teose tõlgendamine läbi selle autori Ühiskondlikud teooriad teose tõlgendamine läbi selle tähenduse ehk läbi selle seose maailmaga Intertekstuaalne lähenemine teose avamine teiste tekstide taustal Lugejakeskne analüüs teose avamine läbi selle vastuvõtu ehk lugeja reaktsiooni. Sõnakunstis on olulisel kohal kujundid, ilukirjandus ongi kunstilise keelekasutuse tulemus. Ilukirjanduse mõistmine algab kujunditest aru saamisel. Ilukirjandusel on tavaliselt mingi väärtus vaimne, keeleline, moraalne, ajalooline jne Kujundi...
Kunstiteose analüüs Caravaggio ,,Peetruse ristilöömine" Autor: Caravaggio Pealkiri: ,,Peetruse ristilöömine" Aasta: 1600 Tehnika: Õli lõuendil Mõõtmed: 230 x 175 Asukoht: Santa Maria del Popolo, Ceraci Chapel, Rooma Kirjeldus: Caravaggio maalil kujutatakse Peetruse ristilöömist. Peetrust peetakse Rooma kristliku koguduse ehk kiriku rajajaks ning selle linna esimeseks piiskopiks, seega siis paavstiks Kristuse asemikuks maa peal. Ta suri märtrisurma ja löödi risti pea alaspidi keiser Nero ajal. Enne hukkamist lõi Peetrus kartma ja tahtis põgeneda. Roomast väljuval teel Via Appial kohtus Peetrus (tõenäoliselt unes) Kristusega. Peetrus küsis: ,,Domine, quo vadis?" (ladina k. Issand, kuhu sa lähed?) Jeesus vastas: ,,Rooma, et mind uuesti risti löödaks." Sellega andis ta mõista, et Peetrus peab talle määratud saatuse vastu võtma. Peetrus tundis häbi ning pöördus Rooma taga...
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvesta...
V. Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" Abiks lugemisel-tõlgendamisel Koostanud Nelle Äike Tegelased: Pierre Gringoire reaalselt eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist (keskaegne piibliaineline etendus) saab kogu tegevus alguse. Lk 57 otsib Gringoire ööbimispaika Esmeralda (kirjeldus lk 58-61) mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djali. Imede Õues (lk 89)päästab ta Gringoire´i Quasimodo (kirjeldus lk 47-50) Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon Phoebus de Châteaupers kuningliku kaitseväe kapten (lk 70) Gudule rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid ta imeilusa tütre Millest alustada? Lugemist soovitan alustada leheküljelt 57- 100. (1971.a väljaanne) Selleks ajaks on Gringoire´i müsteerium läbi kuk...
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜSI SKEEM I Sissejuhatus II Teose ajalooline skeem a) autori positsioon ajas; b) teose saamislugu; c) mõju ilmumisajal; d) objektiivne väärtus tänapäeval. III Teose tegelaskond: a) selle ulatus, mis on keskpunktis; b) tüüpilisus; c) tegelaste jagunemine gruppidesse; d) pea- ja kõrvaltegelased. IV Tegelaskujude analüüs: 1. Tegelase koht üldises tegelastesüsteemis. 2. Tegelase iseloomustus: a) portree; b) esemed tema ümber; c) biograafia teose ulatuses; d) käitumine; e) suhtumine töösse, kaaslastesse, iseendasse; f) maailmavaatelised tõekspidamised; g) temperamenditüüp; h) moraalsed ja esteetilised tõekspidamised. 3. Tegelase kunstiline teostus: a) autori suhtumisest tulenev käsitluslaad; b) karakteriseerimise võtted; c) eriti olulised stseenid; d) tegelase keeletarvitus. 4. Tegelaskuju hindamine: a) tüüpilisus; b) arenguloogika; c) emotsionaalsus. 5. Tegelasele antud hinnan...
1. Faktiline materjal: Autor Roy Lichtenstein Valmimisaasta 1961 Valitud teose pealkiri Look Mickey / Vaata, Miki, millise puraka ma püüdsin Tehnika, materjal lõuend, õlivärvid, Ben-Day dots Suurus 121.9 x 175,3 cm Asukoht National Gallery of Art, Washington DC Vool popkunst (pop-art) Kunstiliik graafika-maal (ben-day dots) Žanr portree 2. Sisuline analüüs: Teose sisu –Tegelasteks on Bov Granti ja Bob Totteni koomiksitest tuntud Mickey Mouse ja Donald Duck. Mickey Mouse on üllatunud ja naerab Donald Duck-i üle, sest too on oma arvates saanud suure kala kätte (Look Mickey, I´ve hooked a big one!!), kuid tegelikult on ta haakinud oma õnge külge iseennast. Tegevus toimub sillal, vee peal. Esiplaanil on mõlemad tegelased samas suuruses, sest mõlema tegelase ilmed, olek ja hoiak on tähtsad. Donald Duck on paigutatud silla äärde, justku...
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002)...
Rein Raud “Rekonstruktsioon” Teose, autori põhiandmed Rein Raud on eesti kirjanik, japanist ja endine Tallinna Ülikooli rektor Tema vanemad on Eno Raud ja Aino Pervik, vend Mihkel Raud Tuntumad teosed “Vend” (ilmus 2008), “Hotell Amalfi”(ilmus 2011) “Rekonstruktsioon” ilmus 2012. aastal, Mustvalge kirjastuse poolt 2012. aastal Kultuurkapitali proosapreemia parima ilukirjandusliku teose eest Teose tegevus toimub Tallinnas ja Kaskedetagusel, osaliselt ka Prantsusmaal Tegelaste tutvustus, analüüs Minategelaseks vähihaige Enn Padrik, kes peab ennast täiesti tavaliseks inimeseks. Ta põeb hemeraloopiat ja on lahutatud. Soovib, et valitseks õiglus, mitte eelarvamused. Tundis suurt uhkust oma tütre üle, kuid näitas seda vähe välja. Emotsioonitu, kohmakas, kiretu ja ambitisoonitu mees. Ennu enesetapu sooritanud tütar Anni, kes oli väga tark, arukalt ning kaalutlevalt tegutsev tüdruk. Kahtles palju ning uskus vä...
MÕISTED: Theatron vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti etenduslikke kunstiliike Näitekunst teatri ja näitlemise sünonüüm Teater a) kindlat tüüpi hoone, mis jaguneb lavaks ja saaliks need on kokkuleppelised etendajate ja vaatajate alad b) teatud tüüpi käitumine: teatraalsed igapäevasituatsioonid, rollide võtmine, stsenaariumi järgimine jne. Sotsiaalsed ja kultuurilised normid teatris, mis reguleerivad teatritöötajate ja publiku käitumist. c) kunstiliik d) institutsioon, mille tegevust reguleerib etendusasutuse seadus. Näidend draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike, heliloojate jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etendustes. Lavastus on invariant, kõigi toimuvate etenduste ü...
Proosateksti analüüs 11.02.15 Proosatekst kui fiktsioon Ilukirjandus on valdavalt fiktsionaalne. Fiktsioon (lad. fictio või fingere ’väljamõeldis, teesklus’ või ’moodustamine, kujundamine’) Väljamõeldis, võltsing, igasuguse kujutlusvõime saadus. Diskursus, milles mittetegelikke asjaolusid esitatakse erilisel viisil, et see sugereerib neid pidama tegelikeks. Imaginaarsed juhtumite, asjade ja asjaolude väljamõtlemine, luulendamine (nt petmise eesmärgil) Oletus, mille kohta on teada, et ta on faktist erinev, aga mida siiski aktsepteeritakse Fiktsionaalne narratiiv, jutustav proosa sisaldab väljamõeldud lugusid Proosa ja luule Luulest kõneldakse kui millestki erilisest, mis vastandub proosale. Luule on proosa suhtes midagi pidulikku, ta on justkui ehitud kõne ja ehi...
Popi ja Huhuu analüüs Valisin analüüsiks Friedebert Tuglase novelli ,,Popi ja Huhuu". 1. Sündmuste areng selles teoses jälgib klassikalise proosa reegleid. Lugu algab sissejuhatusega, seejärel toimub teema aredus, sellele järgneb haripunkt ehk kulminatsioon ning lõpuks lahendus. Kuigi lugu algab esimese leheküljega ning lõpeb viimasega, siis see konkreetne novell algab asjade keskelt, see tähendab, et lugeja jääb mõtlema kuidas võis olukord enne seda kõike olla. Sissejuhatuses keskendutakse loo sisseelamisse ning kirjeldatakse veidi tegelasi ning asukohta ja ümbrust, mille ümber ja sees lugu toimuma hakkab. Teemaarenduses seletatakse lugu koer Popi silmade läbi. Tema maailm ja tema nägemus sellest. Kuni haripunktini on lugu seletatud suhteliselt aeglaselt, kuid pärast seda muutub tempo jälle kiiremaks. Lõpus olev lahendus on suhteliselt kiire ni...
Anton Tsehhovi novellide analüüs Tsehhovi novellid on enamasti avatud novellid, sest neil enamasti puudub puänt või lugeja saab ise lõpu mõelda. Novellide tunnustest olid esindatud veel tihe sündmustik ning piiratud tegelaste arv. Novellist ,,Rõõm" tuleb välja, et alamklassi inimestel eneseväärikus puudub ning tihti soovivad nad olla tähtsamad, kui nad tegelikult on. Samuti ka novellidest ,,Ametniku surm" ja ,,Paks ja peenike" rõhutavad väikekodanlusele ja ka inimväärikuse puudumisele, sest kummardatakse ning peotakse kõrgema klassi ees. Enamasti kasutab autor rohkem allteksti kui tegelase kõnet. Tema novellides on segatud tihti koomilisus ja traagilisus. Väga palju kasutab autor ära ka sotsiaalset elu ehk elu pahesid ja probleeme. Näiteks novellist ,,Kurbus" tuli välja, et suurlinna inimeste elu on väga üksildane. Tsehhovi novellide tegelased olid enamasti venelased ning tegevuskoht oli Venemaal. Alguses neid novelle lugedes jäi ...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused eksamiks (teatriteadus) 1. Millised on teatriteaduse peamised uurimisalad? Peamised uurimismeetodid? Teatriteaduse peamised uurimisalad: · Ajalugu · Etenduse analüüs Peamised uurimismeetodid: · Teatrisemiootika nähakse erinevaid märgisüsteeme, otsitakse nende tähendusi · Teatrifenomenoloogia vastandub semiootikale; nähtuslikud esemed, mida tajutakse kehaliselt (nt atmosfäär, mõjumine) · Teatriantropoloogia näitlejate tehnika uurimine · Teatrisotsioloogia psühholoogia tasandil uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuuringud kuidas publik etenduse vastu võtab 2. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest? Teatri tegemine on etlemiskunst. Kirjandusteos tehakse liikuvaks, näitlejad toovad teksti kehakeele abil vaatajani. Teater on publikust sõltuv kunst. 3. Kuidas suhestuvad draama ja teater omavahel? ...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused eksamiks (teatriteadus) 1. Millised on teatriteaduse peamised uurimisalad? Peamised uurimismeetodid? Teatriteaduse peamised uurimisalad: · Ajalugu · Etenduse analüüs Peamised uurimismeetodid: · Teatrisemiootika nähakse erinevaid märgisüsteeme, otsitakse nende tähendusi · Teatrifenomenoloogia vastandub semiootikale; nähtuslikud esemed, mida tajutakse kehaliselt (nt atmosfäär, mõjumine) · Teatriantropoloogia näitlejate tehnika uurimine · Teatrisotsioloogia psühholoogia tasandil uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuuringud kuidas publik etenduse vastu võtab 2. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest? Teatri tegemine on etlemiskunst. Kirjandusteos tehakse liikuvaks, näitlejad toovad teksti kehakeele abil vaatajani. Teater on publikust sõltuv kunst. 3. Kuidas suhestuvad draama ja teater omavahel? D...
Kunstiteose analüüs Hinnangu eesmärk: määratleda ja kirjeldada neid visuaalseid elemente, millest teos on üles ehitatud. 1. FAKTILINE MATERJAL 1. Autor (eludaatumid) Leonardo da Vinci (1452-1519) 2. Valmimisaasta Maal valmis (1513-1519) vahemikus Itaalias, Florences 3. Teose pealkiri ,,Mona Lisa`` ehk ,,La Gioconda'' 4. Tehnika, materjal Leidud nii hoogsaid tõmbeid, kui ka hästi viimistletud piirjooni, kõik on ilusti kooskõlas Maalitud õlivärvidega paplipuust alusele 5. Suurus 77x53 cm 6. Periood Kõrgrenessans 7. Asukoht Itaalia 8. Kunstil...
Kirjandus- Realism Realismi tunnused * kujutada elu nii nagu * raha inimeste vahelistes * kirjeldused see on suhetes * kirjanik on kasvataja * domineerib romaan * moraal, kõlblus * tegelasi tüpiseeritakse * ühiskonna kriitika Realismi autorid ja nende seisukohad Stendhal- Tegelased punased (head, patrioodid) ja mustad (halvad, rojalistid). Alamast üh. kihist inimene püüdleb kõrgseltskonda. Tegelased juhinduvad kirest- armastusest. Flaubert- romantilised illusioonid on naeruväärsed, tühised. Rõhuasetus provintsi elu peal, kõrgklassi ei jõua. Balzac- Raha inimeste vahelistes suhetes. Tegelasi motiverib kasuahnus. Ühest küljest üh., teisest aeg ja koht- valikud. Dostojevski- tegelased virelevad vaesuses. Vaesus sunnib in. tegevustele, mis on valed (ebamoraalsed). Inimpsüühika süva analüüs. Headus ja armastus annavad lunastuse. Tolstoi- elumõte on arma...
Antoine de Saint-Exupery ,,Väike prints" Raamatu analüüs Antoine de Saint-Exupery(1900-1944). Sündis Lyonis. 1921. aastal võeti Saint-Exupery sõjaväeteenistusse, lennuväkke, oli lendur sõjaväes ja lennukompaniides. Sealt sai alguse tema suur huvi lennuasjanduse vastu. Ta sai maailmakuulsaks oma romaanilaadsete jutustuste ja mõtisklustega. Oma kirjanduslikku tegevust alustas Saint-Exupery 1928. aastal. Tema esimene jutustus oli "Lõuna post". Tuntuimad teosed on "Öine lend", mis sai kirjandusliku preemia, "Inimeste maa", "Sõjalendur", "Tsitadell" jt. Omapärase erandi moodustab teos "Väike prints", mis on üks tema viimaseid teoseid, kirjutatud 1943. aastal. Teose pealkiri: "Väike prints". Väikese printsi järgi on oma nime saanud asteroidikuu Petit-Prince. Sellega seonduses võis ka teos oma nime pärida. Zanriks on jutustus. Peategelased on väike prints ja kunstnikumees ...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused. 1. MILLEGA TEGELAVAD DRAAMAUURINGUD, TEATRITEADUS JA ETENDUSUURINGUD? MIS ON ÜHIST, MIS ERINEVAT? Draamauuringud (dramatic studies) Teatriteadus (theatre studies, Theaterwissenschaft) Etendusuuringud (performance studies) 2. Millised on teatriteaduse peamised valdkonnad ja nende uurimisprobleemid? · Teatriajalugu on teatriteaduse haru, mis tegeleb allikate (alustekstid, reziiraamatud, kostüümid, dekoratsioonikavandid, kavad, fotod-videod, teatrikriitika, mälestused jm) abil uurimisobjekti rekonstrueerimise, kontekstualiseerimise ja periodiseerimisega. · Etenduse analüüs on vaataja subjektiivne arusaamine etendusest (see võib erineda teiste vaatajate arvamusest). Analüüsides on hea teha märkmeid ning kasutada mitmeid allikaid. · Tekstist lavale ülekandeprotsessi uurimine ...
EEPIKA suurima mahuga kirjanduszanr; mis omab vastet pragmaatilises keele-kasutuses: mittefiktsionaalne jutustamine (ajalookirjutus; elulugu, reportaaz jne). Narratoloogia Jutustamise strukturalistlik analüüs kõige sagedamini kasutatakse romaanide analüüsimisel. Narratiivsed tekstid (`narrare' ld. jutustama). Loo aeg loo sündmustele kuluv aeg. Teksti aeg mingiks loo ajavahemikuks kulutatud teksti hulk. Teksti aeg on mõõdetav näiteks sõnade või lehekülgede arvu kaudu. Narratiivi aeg loo aja, teksti aja ja lugeja ajakogemuse ühendus (mis on alati mitmetine) Narratiiviteooria eeldab narratiivse teksti ja fiktsionaalse maailma eristamist. Lugu narratiivis esitatud sündmused Tekst sündmuste esitatud (nt kirjapandud) kuju narratiivis Jutustus jutustamine sündmuste jutustamine narratiivis Jutustaja teadvus, kes jutustab (ja tõlgendab) lugu Vaatepunkt e fookus; paik või teadvus, kust loos toimuvat nähakse (ja tõlgendatakse) Fi...
Kirjanduslikud mõisted KI1 Mudellugeja Kujutletav lugeja Viited, teadmised ja huvi Tegelik lugeja Reaalselt eksisteeriv lugeja. Tegelik lugeja toetub: Lugemismudelile Isiklikule elukogemusele Tõlgenduskogukonnale Oma põlvkonna ootushorisondile – jumalad, allegooria Tõlgenduslik kogukond Sõbrad ja lähedased, kellega teost arutada saab Põlvkondlik ootushorisont Ühe põlvkonna lugejate poolt jagatud ootuste ja eelduste kogum, kriteeriumide hulk, mille järgi lugejad hindavad kirjandusteost mingil perioodil Tekstilüngad Tekstisisesed lüngad, seotud lugeja kujutlusvõimega Taevas on sinine nagu apels...
Film„Karu süda“ analüüs Film „Karu süda“ põhineb Nikolai Baturini romaanil, mis valmis 1989. aastal. Hiljem valmis ka romaanist film, mis tehti Venemaal Siberis 2001. aastal. Filmi peategelane Nika tuleb külma Siberisse ennast proovile panema ehk nö ennast üles leidma. Oma teel kohtub ta erinevate naistega ning kohalike põlisrahvastega. Filmi üldmuljed on head kuna see konkreetne film erineb oluliselt teistest filmidest. Film „Karu süda“ pole mitte tavaline film, vaid film mis räägib inimese iseenda leidmisest ja avastamisest. Siiski jäi minul veidikene segaseks karu osa, kus ta jälitab Nikat ning hiljem jäljetult kaob ja siis jällegi tuleb tagasi. Filmis tuli väga hästi välja see, et tõeliseks armastuseks ei pea inimesed omavahel rääkima ühte keelt ega saama üldse teineteisest aru. Nimelt mõtlen ma Emilyt, kellega nad hiljem Nikaga lapse said. Kostüümid ja grimmid olid väga olulised osad filmist kuna need inimesed, kes seal külm...
Kirjandusteose analüüs ,,Carmen" I. Sissejuhatus Prosper Mérimée romantiline teos räägib metsikust mustlasneiust ja kuulsast röövlist ning nende keerulisest armastusest. Raamatust saab päris palju teada ka üleüldiselt mustlaste elustiilist ja kommetest. II. Teose ajalooline skeem Raamat pärineb 19. sajandist ning täpsemalt ilmus see 1847 aastal. Kirjaniku enda sõnul pärineb teose aines Montjio krahvinnalt. Ühtlasi kuulub teos ka Mérimée kõige küpsemassse loominguperioodi. Teose sündmustik toimub 1830. Aastal. III. Teose tegelaskond Kui välja arvata vähem tähtsad tegelased, siis on teose tegelaskond suhteliselt väike. Probleemistiku keskpunktis on José ja Carmen. Kõige omapärasem tegelane on kindlasti Carmen. Ta oli mustlane, kuid ilusam kui kõik tema rahvusest naised. Carmeni ise...
Rakvere Eragümnaasium SASS HENNO,,MINA OLIN SIIN ESIMENE AREST" RAAMATU ANALÜÜS Uurimistöö Migelyne Mahlapuu 12A klass Juhendaja: Lena Jaago Rakvere 2011 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................4 1.AUTORI ELULUGU .............................................................................5 1.1. Ülevaade Sass Henno eluloost..................................................................5 1.2.1. Kuidas tekkis idee kirjutada raamat ,,Mina olin siin esimene arest"...................6 1.2.2. Sass Henno tsitaadid raamatust ,,Mina olin siin esimene arest"....................
Kadrina Keskkool Vene kirjandus 19. sajandini Õpimapp asd 11 klass asd Kadrina 2011 Vene kirjandus kuni 19. sajandini Romantism Venemaal Jevgeni Onegini sisukokkuvõte ja tegelaste iseloomustus Tegelaste iseloomustus: Tatjana Põskedel õrn puna. Ta oli tumm, kartlik ja nukrapilguline kui laanehirv. Omaette hoidev ja tõsine. Eriti armsad olid talle romaanid. Ta oli ka suur unistaja, armastas ööpimedust ja tuisihooge. Talle ei meeldinud vallatleda. Olga Kasvas ülese isa majas truusüdamliku hoole all. Tal oli hästi hell süda. Ta oli üliarmas, kuulekas, kraps ja lihtsameelne. Jevgeni Onegin Ta oli hästi valvas ja ta oli tark, tundis majandust. Ta suutis võluda naisi oma sarmiga, ning tal oli vaba hoiak. Vladimir Lenski Noor ja sirge, täis kirge. Ta oli ka armas ja truu ning nägi...
Teatriteaduse alused Tarkust jagas Anneli Saro Draama on verbaalne dialogiseeritud tekst, mis on sobiv etendamiseks teatris. "Draama" kasutamisel "dramaatika" sünonüümina tuleb siiski tähele panna, et esimene käibib ka kitsamas tähenduses, märkides üht näitekirjanduse kolmest klassikalisest anrist (tragöödia - komöödia - draama). Dramatiseering eepilise teose ümbertöötlus näidendiks. Dramaturgiline tekst teistele tekstidele tuginev, teatris esitamiseks mõeldud draamateos (nt luulekava). Alustekstide suhtes on see tõlgendus. Kuuldemäng lugemiseks/kuulamiseks raadios esitamiseks mõeldud draamateos. Liberto muusikalise lavateose lühike sisukirjeldus Stsenaarium filmi või saate kirjanduslik alustekst Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jmt loodud teos. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ette kandmise ajal. Etendus lavastuse 1x esitus. Retsitatiiv lauldes kõnelemine Parateatraalne eksperiment l...
Etenduse analüüs Vanemuise kodulehekülje lavastuse tutvustus annab ülevaate etenduse sündmustikust. See annab teada tegelastest ning kuidas nad on omavahel seotud. Kuna tegemist on balletiga , siis tekitab huvi kuidas on sündmusi tantsides kujutatud. Publiku seas oli nii noori kui vanu, kuid peamiselt täiskasvanud ja vanemad inimesed. Tundus, et publikus olid ülekaalus naised. Riietus oli inimestel pidulik, kuid mõned inimesed olid tulnud kohale väga tavalise rõivastusega, isegi dressides. Enamiku inimeste käitumisstiil oli viisakas, etenduse ajal jälgiti huviga. Etenduse jälgimist segas vahepeal noorema publiku omavaheline rääkimine ja mobiiil- telefonide vaatamine, millest tulev valgus häiris. Kavaleht annab lavastuse kohta mitmesugust informatsiooni. See annab ülevaate inimestest , kes on lavastusega seotud, koreograafist,kunstnikutest,dirigendist jne. Samuti tutuvustab ka tantsijaid. Kavaleht ait...
Renessanss 1. Mis sajandil oli renessanss? 2. Mis on Memento riviere? 3. Renessanssi sünnimaa. 4. Tuntumad kirjanikud. 5. Mis on sonett? 6. Soneti analüüs. 7. Mis on novell? 8. Novelli ülesehitus. Vastused: 1. Mõnikord pakutakse renessansi algusaega kuupäevalise täpsusega: 8. aprill 1341. aasta, mil tähistati lihavõttepühi (14. 16. sajand). 2. Memento viviere ära unusta elada. Ladinakeelne väljend, mis renessansi ajal loodi antonüümina memento morile (ära unusta surma), sest maailmavaated olid muutunud. 3. Renessanss sai alguse Põhja-Itaalia linnriikidest, mis olid rohkem arenenud ja kõige lähemal antiigipärandile. 4. Renessansi kirjanikud: Fransesco Petrarca, kes lõi soneti. Giovanni Boccaccio, kes lõi novelli. Thomas More, kelle loomingu kaudu on tulnud käibele mõiste utoopia. Michel de Montaigne, tänu kellele võeti kasutusele termin essee. ...
Hingede öö 1.Tegevusaeg ja koht Stockholm, vana aasta õhtu; 20 saj. keskpaik 2. 3,4 lausega sisust On vanaaastaõhtu, peategelane hulgub üksi tänavatel ringi, kuni jõuab mingisse majja, kus kõik paistavad teda tundvat. Peategelane satub kontserdile, näitusele(kus on ainult 1 pilt), teatrietendusele(mis on eesti keeles ning keegi peale tema seda ei mõista), kohtub erinevate isikutega ning satub ka tunnistajapinki. Lõpuks jõuab peategelane majast välja tänavale(kuigi ta liikus kogu aeg ülesse ja oleks pidanud kusagil katusel olema) 3. Probleemid, analüüs, näited 1)Kuidas mõjutab meid uus keskkond ning uued inimesed? Seiklused uues keskkonnas paeluvad peategelast oma kummalisuse ja salapäraga, maailm mis jääb valjapoole maja tundub peategelasele mõttetu ja isegi tülgastav. Teose lõpuks saab peategelane aru, et ta igapäevaelu on tegelikult seesama, mis maagilises hooneski - sama juhuslik ja mõistatuslik. K...
Kultuuriteksti analüüs Doktor Zivago Film ,,Doktor Zivago" on adaptsioon Vene kirjaniku Boriss Pasternaki Nobeli auhinnaga pärjatud samanimelisest romaanist. Film kujutab Venemaad 20. sajandi esimesel poolel aega, mil Venemaal oli revolutsiooni eelõhtu, aega, kui Venemaal toimus kodusõda ning aega, kui Venemaa oli oma jõududega I maailmasõjas. Põikena ollakse ka nii-öelda filmi ,,tänapäevas", ajas, kui bolsevikud olid kindlalt võimul ning riigis valitses suur juht Stalin. Võib öelda, et film kujutab seda ajastut, mis tõi inimestele kaasa kannatust ja surma see oli suurte muutuste ning võimuvahetuste ajastu Venemaa. Taoline must ja sünge ajastu vajab oma kangelast ning antud filmis on selleks arst, kes on samas ka poeet, valades oma mõtted ja tunded lüürikasse, Doktor Yuri Zivago. Tema keerulise elu- ja armuloo taustal areneb vaatajale lahti ka Venemaa tollane lugu. Filmis on oskuslikult põimitud inimeste saatus Venemaal aset leidnud...
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SPETSIIFILISE KÕNEARENGUPUUDEGA LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Koostaja: Diana Pabbo Läbiv pealkiri: tekstiloomeoskuse õpetamine Juhendaja: Marika Padrik (PhD) ….………………… (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Marika Padrik (PhD) …..………….……. (allkiri ja kuupäev) Osako...
EEPIKA suurima mahuga kirjanduszanr; mis omab vastet pragmaatilises keele-kasutuses: mittefiktsionaalne jutustamine (ajalookirjutus; elulugu, reportaaz jne) Narratoloogia Jutustamise strukturalistlik analüüs (vrd Ihonen 1996: 10) kõige sagedamini kasutatakse romaanide analüüsimisel Narratiivsed tekstid (`narrare' ld. jutustama) Mõned küsimused, mida võib esitada eepilisele tekstile Kas on tegemist fiktsionaalse või faktoloogilise suunitlusega tekstiga? Mille järgi tunneme me ära, et tekst on fiktsionaalne? Kes jutustab? Millisest perspektiivist me `näeme' tegevustikku? Kuidas väljendub jutustaja? Milline on jutustuse ajaline struktuur? Kuidas on diskursuse tasand seotud story tasandiga? Kes peale jutustaja veel kõneleb? Kuidas on võimalik, et me ei kuule mitte üksnes tegelaste keelelisi ütlusi, vaid ka nende mõtteid ja tundeid? Milline on antud teksti suhe teiste (varasemate) tekstidega? Loo aeg loo sündmustele kuluv aeg T...
Oskar Luts Lastekirjanduse referaat Tartu 2008 Sisukord 2. Sissejuhatus..........................................................................................................3 3. Elulugu...............................................................................................................4 4. Loomingust üldiselt...........................................................................................6 5. Lastekirjandus....................................................................................................8 6. Kokkuvõte........................................................................................................14 7. Kasutatud kirjandus..........................................................................................15 8. Lisad.................................................................................................................16 8.1. Oskar L...
Jean de La Fontaine - ,,Kingsepp ja pankur" Analüüs Kuigi La Fontaine, järgides iidset valmitraditsiooni, esitas enamasti loomalugusid, on antud valmi tegelasteks siiski mitte iseloomulikud karakterid loomanahkades vaid inimesed ise. ,,Kingsepp ja pankur" räägib kahest mehest: nagu pealkirigi ütleb - elurõõmsast kingsepast ning rikkast ning rahajanulisest pankurist. Tahes näidata, kui vähe on rahal sidemeid õnnega ning et see toob ellu pigem negatiivsust kui positiivsust, iseloomustab ta pankurit tänapäeva mõistes kui närvilist, rahutut ning õnnetut meest. See eest aga kingsepp, kellel pole hinge taga sentigi, tunneb rõõmu elust endast, väljendades seda oma lauluhääle ja muretu kõneviisiga. Tundes muret enda õnnetuse üle, milleks on elu nautimise oskuse puudumine, tahab pankur sama saatust ka oma lõbusale naabrile. Kinkides talle sada rahatähte, muutis ta ...
Tallinna Nõmme Gümnaasium „Inglise patsient“ Õpimapp Juhendaja: Ivi Eiche Tallinn 2015 1. Michael Ondaatje Michael Ondaatje, Kanada kirjanik, luuletaja, filmitegija ja toimetaja, sündis 12. septembril 1943. aastal Sri Lankal. Michael Ondaatje kolis Inglismaalt elama Kanadasse 1962. aastal, temast sai Kanada kodanik 1965. aastal. Aastal 1971 hakkas ta õpetama Yorki Ülikoolis. Ondaatjel on ka 2 last. Tema vend Christopher Ondaatje on filosoof, ärimees ning kirjanik. Ondaatje vennapoeg David Ondaatje on režissöör ja stsenarist. Tema looming seob omavahel fatuallse ning kujuteldava, luule ja proosa. Michael sai esialgu oma maine ning kuulsuse luuletajana. Tema pikemad jutustavad teosed, mis tihti põhinevad reaalsete inimeste ebatavalistel eludel, võivad sisaldada nii reaalseid kui ka välja mõeldud elemente. Ondaatje kujundlikkust iseloomustab selle paindlikkus ebareaalse, e...
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1. Kirjanduse mõiste. · Kirjandus hõlmab erinevatelt aladelt kirja pandud tekste · Ilukirjandus, mis kuulub esteetika või kunsti valdkonda · Kirjandus ehk literatuur kõige üldisemas tähenduses on kirjutatud tekstid, mis reeglina on mõeldud kellelegi ,lugemiseks, mõistmiseks ning kasutamiseks a) Sõltuvalt kontekstist nimetatakse kirjanduseks ka mitmesuguseid kirjandusse liike ja vorme: ilukirjandust, teaduskirjandust, raamatuid jne. · Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahendeid a) Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. i. Üldise kirjaoskuse puudumisel jõuab kirjandus laiemase käibesse ettelugemise, laulude, piltide jm meediate kaudu. · Mõisted kirjanduslik ja li...
1. Loetud programmivälise teose analüüs ,,Kaheksa armastavat naist" Robert Thomas. Tegevus toimub 50'datel. Zanr: kriminaalne komöödia. Plot. Probleem ahnus, omakasupüüdlikkus 4. Analüüsi ja tutvusta E.A.Poe novelle Byron: ,,Tõde on igas väljamõeldises kummalisem". Tema mõjutajad on gooti õudusjutud, reisikirjad, ulme- ja detektiivilood. Poe'l on oskus luua eriskummaline miljöö, olla usutav ja luua puänte. Fantaasia püsib puberteediealise tasemele. Talle meeldib lisada teaduslikke detaile. Edgar Allan Poe on rahutu unistaja, õnnetu luuletaja võrdkuju. Ta ei kohanenud oma aja ega maaga. Tema maailm on kusagil igavese ilu ja õuduse vahepeal. Kuigi ta ise peab ennast luuletajaks, pidi ta tulutoovamaid zanre majanduslike olude sunnil kirjutama hakkama. Ta on kirjutanud 70 novelli, mistõttu peetakse teda ameerika novellizanri alusepanijaks. Lisaks luulele ja proosale on Poe kirjutanud kirjanduskriitikat, ...
Põhiteemad On nimetatud olulised teemad koos ● Religioon- juut, tulemus tagakiusamine, viidetega teosele sissetulekust loobumine ● Sõda-kinnistele territooriumitele saatmine, hiljem saksamaa koonduslaagrisse ● Toidupuudus ● ilmastik Põhiprobleem On nimetatud olulised probleemid koos Kuidas jääda ellu raskuste ja haiguste kiuste ning taas viidetega teosele vabadusse pääseda ehk koju saada, sellises olukorras Teose sõnum Teose sõnum on esitatud Tuleks rohkem hinnata, mis elu on sulle pakkunud ja peaks ...
1. Milline kirjandusvool on barokk /klassitsism /valgustus /sentimentalism /romantism? Mis sellele voolule eelnes, mis järgnes? Rahvad, kellele barokk/ klassitsism /valgustus /sentimentalism /romantism on kõige omasem. 1.1. Barokk on 17. sajandi kirjandusvool Hispaanias ja Itaalias. Kirjanduses rõhutatakse tegelaste kõlbelisusele, kritiseeritakse kuningat, esinevad konfliktid (kire tõttu), irratsionaalsus, keeruline, inimesed muutuvad järsult, konfliktid on teravad. Kirjanikest Lope de Vega, Pedro Calderon, Cervantes. Barokile eelnes renessanss ja järgnes . 1.2. Klassitsism on 17. sajandi kirjandusvool Prantsusmaal. Seda iseloomustasid ratsionalism, kindel kord, tsensuur, äärmine kõlbelisus, kuningat ei kritiseerita, tugev kuningavõim, inimeste ei muutu ja arene. Kirjanikest oleks Corneille (,,Cid"), Moliere (,,Tartuffe", ,,Don Juan" jt), Racine. Klassitsismile eelnes renessans...
JOHN FOWLES „LIBLIKAPÜÜDJA“ Referaat Koostaja: Klass: Juhendaja: 2012 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Teose ajalooline skeem........................................................................................... 4 Autori positsioon ajas.......................................................................................... 4 Teose saamislugu................................................................................................ 4 Mõju ilmumisajal................................................................................................. 4 Objektiivne väärtus tänapäeval....................................................................
7. klassi kirjanduse õpik "Labürint I" Õppe-eesmärgid: 1) tekitada õpilases lugemishuvi; 2) õpilane loeb eakohast ilukirjandust, arendab oma lugemisoskust ning mõistab seeläbi iseend ja maailma; 3) väärtustab kirjandust oma rahvuskultuuri olulise osana ning tutvub eri rahvaste kirjanduse ja kultuuriga; 4) mõistab ilukirjanduse kujundlikku keelt, rikastab oma sõnavara ning arendab suulist ja kirjalikku väljendusoskust; 5) arendab oma loomevõimeid ja suhtub lugupidamisega loometöösse; 6) kujundab kirjanduse abil oma esteetilisi ja eetilisi väärtushoiakuid; 7) laiendab oma silmaringi ning rikastab mõtte- ja tundemaailma; 8) oskab diskuteerida ning annab iseseisvaid hinnanguid neid põhjendades ning sõnastab ja esitab oma mõtteid. Õpitulemused: 1) on lugenud eakohast erizanrilist väärtkirjandust, kujundanud selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi ning arendanud lugejaoskusi; 2) väärtustab kirjandust kui oma rahvuskultuuri olulist osa ja er...
Teatriteaduse mõisted: Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, mis on mõeldud teatris esitamiseks Lavastus – kirjaniku, lavastajate, näitlejate, heliloojate jt koostööl loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis Etendus – lavastuse ühekordne esitamine Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab laval tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitleja kehastatuna Tuntud teatriteoreetikud: P.Brooke, K.Stanislavski, B.Brecht / P.Pavis, E.Fischer- Lichte, H-T.Lehmann Teatrikriitika funktsioonid: jäädvustamine, tagasiside teatrile, teatri vahendamine publikule: informeerimine, tähenduste selgitamine, hindamine ja väärtustamine antropoloogia – teadus inimesest kui liigist; hermeneutika – tõlgendusõpetus Teatrisemiootika uurib teatri märgisüsteeme, märkide loomist ja kasutamist etenduses. Performatiivsus: atmosfäär, kehalisus, sündmuslikkus (Erika Fischer-Lichte) Retseptsiooniuuringud – keskendutakse e...
Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised, kirja pandud teadmised. Alates 18.saj. lõpust – kirjandus kui väljamõeldis fiktsioon. Kasutades tegelikkuse kirjeldamiseks sõnu muudame tegelikkust ja ka sõnu. Teadmisviisi paremaks edastamiseks on suuline väljendusviis. Olles pidevas muutuses, liikudes edasi minevikule toetudes ja olevikku nihestades tulevikule vastu, mistõttu on ka parim eneseteadmise viis muutuv ja nihkuv. 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Poeetiline keel – kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Muudab igapäevast keelekasutust; on selles intensiivsem; erineb/eemaldub sellest; fookus keelel, enamat kui tavatähendus. Väljamõeldis – kujutlusvõime abil loodud. Fiktsiooniline tekst ei oma praktilist väärtust; konstrueeritud kunstireeglite põhjal; väljamõeldislik pole alati kujundlik. Esteetilise väärtusega objekt – ilu teoses/lugeja silmades. Esteetika: ilusa,...
annaabi.ee 
