SPORTLIKUD SAAVUTUSED Erika Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. Maailmameistrivõistlused: 1984: 2. koht trekisprindis 1986: 2. koht trekisprindis 1987: 1. koht trekisprindis 1989: 1. koht trekisprindis 1995: 3. koht trekisprindis Olümpiamängud: 1988. aasta suveolümpiamängud Seoulis 1. koht trekisprindis 1992. aasta suveolümpiamängud Barcelonas 1. koht trekisprindis 1996. aasta suveolümpiamängud Atlantas 6. koht trekisprindis POLIITIKUKARJÄÄR 1996.1999. aastal oli ta Tallinna Linnavolikogu liige, 1999. aastal valiti ta Riigikokku (Keskerakond). 2003. aastal lahkus ta Keskerakonnast ja oli Tallinna Linnavolikogus Rahvaliidu saadikurühma liige ja lastekaitsekomisjoni esimees. Hiljem oli ta volikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees.
Sissejuhatus Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee.
Erika Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. Maailmameistrivõistlused 1984: 2. koht trekisprindis 1986: 2. koht trekisprindis 1987: 1. koht trekisprindis 1989: 1. koht trekisprindis 1995: 3. koht trekisprindis Olümpiamängud 1988. aasta suveolümpiamängud Seoulis 1. koht trekisprindis 1992. aasta suveolümpiamängud Barcelonas 1. koht trekisprindis 1996. aasta suveolümpiamängud Atlantas 6. koht trekisprindis Poliitikukarjäär 1996.1999. aastal oli ta Tallinna Linnavolikogu liige, 1999. aastal valiti ta Riigikokku (Keskerakond). 2003. aastal lahkus ta Keskerakonnast ja oli Tallinna Linnavolikogus Rahvaliidu saadikurühma liige ja lastekaitsekomisjoni esimees. Hiljem oli ta volikogu
Ardu Kool Rynaldo Puusep Kehaline kasvatus Londoni olümpiamängud 2012. Referaat Ardu, 2012 Sisukord Sissejuhatus. 2012. aasta suveolümpiamängud Avatseremoonia Eesti sportlased Londoni olümpial. Dopingu testimine. Sissejuhatus Referaat on tehtud, et kirjeldada londoni olümpiamänge 2012 aasta suvel. 2012. aasta suveolümpiamängud 2012. aasta suveolümpiamängud olid XXX olümpiaadi suveolümpiamängud.Mängud toimusid 27. juulist 12. augustini 2012 Suurbritannia pealinnas Londonis. Londonist sai esimene linn, kus olümpiamängud on toimunud kolm korda. Eelmised olümpiamängud Londonis toimusid 1908. ja 1948. aastal.Londoni olümpiamängudel osales rohkem kui 100000 sportlast 204'st riigist.Teised linnad, kes kandideerisid olümpialinnaks olid : New York, Pariis, Moskva ja Madrid. Avatseremoonia.
.....................................................................................7 2.12. Hilisperiood...................................................................................................................7 2.13 Olümpiasümbol ..............................................................................................................8 3. Võidukad olümpiamängud.....................................................................................................8 3.1. Barcelona suveolümpiamängud ......................................................................................8 3.2. Sydney suveolümpiamängud...........................................................................................9 3.3. Salt Lake City taliolümpiamängud................................................................................10 3.4. Torino taliolümpiamängd..............................................................................................11 3.5. Pekingi suveolümpiamängud ......
SPORT 20. SAJANDIL ANNA-MARIA OTSA OLÜMPIAMÄNGUD 1900. AASTA OLÜMPIAMÄNGUD • TEISED KAASAEGSED OLÜMPIAMÄNGUD (ESIMENE 1896) • TOIMUSID PARIISIS, PRANTSUSMAAL • 14. MAI KUNI 28. OKTOOBER • TOIMUSID MAAILMANÄITUSE RAAMES • OSALES 997 SPORTLAST NING ESMAKORDSELT KA NAISSPORTLASED • KÕIGE ROHKEM KULDMEDALEID SAI PRANTSUSMAA(26), TEISEKS JÄI USA(20) JA KOLMANDAKS SUURBRITANNIA(17) 1928. AASTA OLÜMPIAMÄNGUD SUVEOLÜMPIAMÄNGUD TALIOLÜMPIAMÄNGUD • TOIMUSID AMSTERDAMIS, • TOIMUSID SANKT HOLLANDIS • 17. MAI KUNI 12. AUGUST MORITZIS, SVEITSIS • NEIL MÄNGUDEL SÜÜDATI • 11 KUNI 19 VEEBRUAR ESIMEST KORDA OLÜMPIATULI • OSALES 46 RIIGI 2883 • OSALES 25 RIIKI 464 SPORTLAST SPORTLASEGA, NEIST 26 • EESTLASTEST TULID NAIST OLÜMPIAVÕITJAKS VOLDEMAR VÄLI KREEKA-ROOMA • EESTI VÕTTIS ESIMEST MAADLUSES JA OSVALD KÄPP VABAMAADLUSES ...
........... 23 Kasutatud allikad..................................................................................... 24 Olümpiamängud Sissejuhatus Olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad suveolümpiamängudest ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. Olümpiamängude ajalugu
SISUKORD...........................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................3 1. OLÜMPIAMÄNGUDE LIIGID.................................................................4 1.1 Antiikolümpiamängud............................................................................4 1.2 Vaheolümpiamängud............................................................................5 1.3 Suveolümpiamängud............................................................................5 1.4 Naiste Olümpiamängud.........................................................................6 2. OLÜMPIAMÄNGUDE AJALUGU............................................................7 2.1. Olümpiamängude kava.........................................................................8 2.2. Mängudeks valmistumine ja võistlejad......................................................8 2.3 Olümpiamuuseumid............
.....4 2.AVATSEREMOONIA..................................................................................................... 5 3.TOIMUMISPAIK.............................................................................................................5 3 SISSEJUHATUS Suurbritannia pealinnas, Londonis, toimusid 27. juulist 12. augustini juba kolmekümnendad olümpiaadi suveolümpiamängud. Londonist sai ka esimene linn, kus olümpiamängud on toimunud kolm korda. Eelmised olümpiamängud Londonis toimusid 1908. ja 1948. aastal. Teised kandideerinud linnad olid muu hulgas New York, Pariis, Moskva ja Madrid. 1. EESTI OLÜMPIAMÄNGUDEL Eesti lippu kandis avatseremoonial Aleksander Tammert, lõputseremoonial Heiki Nabi. Eesti delegatsioon oli esialgu 76-liikmeline: 34 sportlast ning 42 treenerit ja taustajõudude esindajat
Jaapani kuulsamad spordialad Jaapan on kuulus selle poolest, et enamus asju valmistatakse ja tehakse meeskonnatööna, aga traditsiooniliste Jaapani spordialade hulgas on ainult üks meeskondlik ala köievedu. Köievedu on olnud ka suveolümpiamängude ala 1900 1920. Jaapanlased on korraldanud olümpiamänge kolmel aastal: ühed suveolümpiamängud ja kahed talveolümpiamängud. Suveolümpiamängud toimusid Jaapanis 1964. aastal Tokyos ja talveolümpiamängud on toimunud Sapporos 1972. aastal ja Naganos 1998. aastal. Jaapani rahvuslikest spordialadest on olümpiaalaks saanud judo, mis loodi 1882.a Jigoro Kano poolt. Ta asus välja töötama sellist enesekaitse süsteemi, mis omaks sportlikku iseloomu ja sisaldaks kõige efektiivsemaid võtteid erinevatest võitlusviisidest. Oma esimese judo kooli rajas Jigoro Kano Eishoji templisse, mille nimeks sai Kodokan.
(Union Cycliste Internationale; UCI), õnnistati sisse Pariisi metroo, Pariisis kinnitati RHK-1 ja avati teised kaasaegsed olümpiamängud Pariisis (1900. aasta suveolümpiamängud).Pariisis suleti maailmanäitus, mida külastas uskumatuna näiv arv 50 860 801 inimest! Ning nende saavutuste ja suuresti ka maailmanäituse suure surve tõttu Prantsusmaale otsustasin valida referaadi teemaks just nimelt teised kaasaegsed olümpiamängud Pariisis. 1900. aasta suveolümpiamängud (ametlikult II olümpiaadi mängud) olid teised kaasaegsed olümpiamängud.Need leidsid aset Pariisis 14. maist 28. oktoobrini 1900. Mängud toimusid 1900. aasta maailmanäituse raames. Hoolimata Kreeka püüetest jätta mängud oma maale, otsustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee 1897 pidada neid igal aastal ise kohas ja 1900. aastal Pariisis. Kreeklased plaanisid seepeale hakata korraldama iga kahe aasta tagant Ateena mänge, kuid esimene katse 1906. aastal kukkus läbi.
Eesti olümpiavõitjad Gerli Sulg KK11-PE Click to edit Master text styles Alfred Neuland Second level Third level Fourth level Fifth level oli Eesti tõstja,1eestlasest olümpiavõitja. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Click to edit Master text styles Second level Eduard Pütsep Third level Fourth level Fifth level oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927. Eesti esimene olümpiavõitja maa- dluses. Voldemar Väli Click to edit Ma...
1887 5.Euroopa võimlemisliitude koondis praegu Ravhusvaheline Võimlemisföderatsioon FIG loodi: 1868 1881 1894 6.Kaasaegse olümpia liikumise algataja Pierre de Coubertini eluaastad olid: 1837-1863 1863-1937 1883-1937 7.Rahvusvaheline olümpiakomitee loodi: 1892 1894 1896 8.Rahvusvahelisse olümpiakomiteesse valiti: 12riigi esindajad 14riigi esindajad 16riigi esindajad 9.Enne I m.s toimusid suveolümpiamängud: 1900 Pariis; 1904 St Louis; 1908 London; 1912 Stockholm 10.Esimesed taliolümpiamängud toimusid: 1908 1924 1936 11.OM toimumise koht ja aeg 1924 Pariis 1928 Amserdam 1932 Los Angeles 1936 Garmisch-Partenkirchen 1948 Sankt Moritz 1952 Helsinki 1956 Melbourne 1964 Tokyo 1968 Grenoble 1972 München 1980 Lake Placid 1984 Los Angeles 1988 Soul 1992 Alberville 1994 Lillehammer 2000 Sydney 2002 Salt Lake City 12
Third level Fourth level Fifth level Montreal Asutati 1642 1765. aastal hävitas tulekahju veerandi linnast 1976. aasta suveolümpiamängud Elanikke: 1 871 800 Montreal on kuulus oma muuseumide, parkide, ööelu poolest. Montreali Kaunite Kunstide Muuseumis on võrratu kollektsioon maale ja etnograafilisi esemeid 19 sajandist. The Notre Dame Basilica tuntud oma kujude, maalide ja altarite poolest Kirikukell on suurim maailmas Underground City asub 10 m maa all tohutul hulgal kohvikuid, poode, restorane, kinosid, teatreid. Vancouver Kanada pealinn Elanikke: 642 843 tuntud kõrge elukvaliteedi poolest
Brain Nordstrröm Kehalise kasvatuse referaadi töö teemal : Triatlon 2008 Õpetaja Luule Sulg 2014 Sisukord : Triatloni ajalugu...................................................... Triatloni spordialad, nende kirjeldamine ja karistused ...... Triatlon Eestis........................................................ 2008. aasta suveolümpiamängud..................................... Olümpiatuli............................................................. Spordialad............................................................... Kõik Pekingi Olümpiaadi osalejad............................. Triatlon 2008. aasta suveolümpiamängudel...................... Galerii............................................................ Allikad :............................................................... Triatloni ajalugu
SKP/tööjõu jaotumine sektoritesse: põllumaj. 0,9%/1,4%, tööstus 22,1%/18,2%, teenindus 77%/80,4% Suurimad impordi- ja ekspordipartnerid: USA, Saksamaa, Holland Londoni pommirünnakud 07.07.2005 enesetaputerroristid Sihtmärgiks tsiviilelanikud Hommikuse tipptunni ajal ühistranspordis 56 hukkunut, üle 700 vigastatu Kasutati peroksiidil põhinevaid isetehtud seljakottidesse pandud pomme 21.07.2005 teine katse, ebaõnnestunud Londoni olümpia 2012 XXX suveolümpiamängud 27.07-12.08 3. korda Londonis Uus olümpiastaadion Kultuur SB muusika levinud terves maailmas Paljud romaanid filmideks, kuulsad näitlejad BBC saated (Top Gear, Pop Idol jne.) Arhitektuur (Gherkin, Shard London Bridge) Populaarseim spordiala jalgpall (EPL) 4 ülikooli TOP10-s aastal 2010 Täname kuulamast!
SISUKORD Asutatakse „Eesti spordileht“ 20. aprill 1920.........................................................3 Antverpeni olümpiamängud 15. august 1920........................................................5 Eesti esimesed suusavõistlused 20. jaanuar 1921.................................................7 Esimesed MM-võistlused ja nende medalid 30. aprill 1922....................................8 Pariisi suveolümpiamängud 03. mai 1924.............................................................9 Spordielu arendamine 1920. Aastatel juuni 1926................................................10 Sankt Moritzi ja Amsterdami olümpiamängud 08. juuli 1928...............................11 Los Angelese olümpia 30. juuli 1932...................................................................13 Eesti jõuab jalgpalli MM-võistlustele juuni 1933...................................................14
Naiste osavõtt olümpiamängudes t Keity Vaistla 12.C 1900. aasta suveolümpiamängud Leidsid aset Pariisis 14. maist 28. oktoobrini 1900. aastal. Alad: kroket, tennis, purjetamine, ujumine, jalgpall, võimlemine, ragbi, veepall, sõudmine, vehklemine, golf, kergejõustik, ratsutamine, jne. Kasutati esimest korda motot: Citius, altius, fortius. Eesti sportlased Pariisis ei osalenud Pierre de · Coubertin Kaasaegsete Click to edit Master text styles Second level
Esimesed meie ajani säilinud teated olümpiamängudest on pärit 776. a e. Kr. Arvatakse, et just siis toimusid ka esimesed olümpiamängud. Neid korraldati igal neljandal aastal peajumal Zeusi auks 2. ROK - Rahvusvaheline Olümpiakomitee (olümpialiikumise kõrgeim võim ja juhindub oma tegevuses Olümpiahartast.Olümpiaharta käsitleb olümpialiikumise organiseerimist js toimimist ning määrab kindlaks olümpiamängude pühitsemise tingimused) EOK - Eesti Olümpiakomitee 3. 1896. aasta suveolümpiamängud olid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Need toimusid Ateenas 6.15. aprillini 4. Eestlaste esimene olümpiamedal tuli maadlusest Stockholmi 1912. aasta suveolümpiamängudelt (V). Martin Klein pidas seal kõigi aegade pikima maadlusmatsi (11 tundi 40 minutit), mille võit andis talle hõbemedali. Kreeka-rooma maadlus, I keskkaal 6. Eestlaste esimese kuldmedali OMil võitis 1920. aastal Alfred Neuland tõstmises, Antwerpeni suveolümpiamängud olid VII kaasaegsed olümpiamängud.
olümpiamängud Vana Kreeke religioossed pidustused. Olümpias aastast 776 eKr kuni 393.aastani pKr. Mänge peeti Zeusi auks. Toimusid iga 4 aasta tagant. Algul oli ürituse pikkuseks 1 päev, hiljemalt juba 5. Toimusid 293 korda. Kaasaegsed olümpiamängud Esimesed toimusid 1896.aastal 6. - 15.aprillini Ateenas. Osales 13 riiki. Naissportlased ei osalenud. Esimene toimumiskoht oli Panathenaikoni staadion. Suveolümpiamängud Esimesed 1896. aastal Ateenas. XXVIII mängud 2004.a. Ateenas. Toimunud 27 korda! Taliolümpiamängud Esimesed Chamonixis aastal 1924. Toimunud 20 korda. Sellel aastal 21. kord. Esimesed olümpiamängud Ateena 1896 Osales 13 riiki. Võistlesid ainult mehed. Osa võisid võtta kõik soovijad. Võisteldi kergejõustikus, jalgrattasõidus, laskmises, võimlemises, ujumises, vehklemises, tennises,
Olümpiamängud Olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. Murdmaasuusatamine 2002.a. Koht Osav. arv ...
61.Hannu Manninen 62.Joni Kaitainenit 63.Petter Tande Lumelaud: 64.Ivar Kruusenberg 65.Martin Maltsar 66.Madis Bachmann Slaalom: 67.Adam Van Koeverden 68.Nathan Baggaley 69.Ian Wynne A) Viimased suveolüpiamängud toimusid 2004. aastal Ateenas- Kreekas ja viimased taliolümpiamängud 2006 a. Itaalias- Torinos. B) Aleksander Tammert ja kettaheide, Gert Kanter ja kettaheide , Andrus Värnik ja odavise, Erki Nool ja kümnevõistlus, Kristjan Rahnu ja kümnevõistlus. C)Järgmised suveolümpiamängud toimuvad 2008 a. 8.-24. augustini Hiina pealinnas Pekingis ja järgmised taliolümpiamängud 2010 a. Vancouveri linnas Kanadas. Kasutatud kirjandus: Internet: 1. http://www.team75plus.com/1206 2. http://www.ieg.ee/sport/ 3. http://www.kergejoustik.ee/content/index.php? option=com_content&task=view&id=1085&Itemid=253 4. http://www.sportnet.ee/spordiala
Viies tase Peking Peking on Hiina pealinn. Peking on 1. järgu haldusüksuse (shi) Beijing Shi halduskeskus Pekingi alaliste elanike arv on 7 072 000 (2007). Peking on üks Hiina arenenumaid linnu, kus kolmanda astme tööstus moodustab 73,2% selle SKP-st. Peking oli esimene post-industriaalne Hiina linn. Linna keskel asuvad Tian'anmeni väljak ja Keelatud linn. Linnast 10 km loodes asub Suvepalee. Pekingis toimusid 2008. aasta suveolümpiamängud. Kliima lähisarktiline. Pekingi tööstuslinnaosa Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Brüssel Brüssel on Belgia pealinn Brüsselist voolab läbi Zenne jõgi, mis 18671871 kaeti kesklinnas täielikult Brüsselis asub mitme rahvusvahelise organisatsiooni peakorter
Sest rahvastik vananeb. · Mina arvan et seal sõltub rahvastiku poliitika rohkem religioonist kui riigist. · Linnades elab 89% rahvastikust. · Sydney 4,3mln, Melbourne 3,8mln, Brisbane 1,9 mln inimest. Linnad paiknevad enamus lõuna ja kagu rannikul. · Sydney on Austraalia suurim ja vanim linn. See asutati 1788.a. Karistuskolooniana. Sydney kesklinn moodustab omaette haldusüksuse 'City of Sydney' kus elab 150000 inimest. Sydneys toimusid 2000.a. Suveolümpiamängud. Esimene eurooplane kes sydneysse jõudis oli James Cook 1770.a.
Eliitüksus BOPE Rio de Janeiro on maailma linn, suur sadamalinn Brasiilias. Rio linn on välismaailma tunrud kui karnevalide pealinn, kus käib pidevalt pidu. Lisaks on Rio de Janeiros hingematvalt kaunid rannad ning hiiglaslik Kristuse kuju, mis on saanud justkui linna sümboliks. Lisaks on avalikusele juba teada, et järgmiseks suveolümpiamängud toimuvad just Rio de Janeiros. Rio de Janeriot peetakse Brasiilia kaunimaks linnaks ning paljud turistid reisivad sinna just selle linna ilu ja randade pärast. Rio rannad on ülemaailma tuntud. Aktiivne suurlinna elu ning pöörane ööelu on justkui magnetiks turistide seas. Tegelikult elu Rios pole nii helge ja ilus, nagu paistab. Turismipiirkond on väikene osa linnast, tegelikult peidab suurlinn palju süngemat poolt.
Rahvahääletusel kiideti heaks Põhiseaduse Assamblee koostatud uue põhiseaduse eelnõu. Eestis jõustus uus põhiseadus. Parlamendivalimised võitis Isamaa. Eestis käis Rootsi kuningas Carl XVI Gustav koos kuninganna Sylviaga. Toimusid Albertville taliolümpiamängud. Olümpial osales 64 riiki 1810 sportlasega, neist 488 naist. Eesti, Läti ja Leedu osalesid iseseisvate võistkondadega 56-aastase vaheaja järel. Sama suvel toimusid ka Barcelonas suveolümpiamängud. Eestlastest võistles Eerika Salumäe, kes võitis trekisõidus kulla. Nendel olümpiamängudel juhtus selline apsakas, et Eesti lipp tõmmati tagurpidi vardasse. Need olid viimased taliolümpiamängud, mis toimusid suveolümpiaga samal aastal. Samuti olid need esimesed taliolümpiamängud, kus ka paraolümpia peeti samas linnas. Püstitati monument Vabadussõjas langenute mälestuseks. Jätkus Kuressaare Linnateatri ehitus.
Olümpiamängud on midagi, milleta pole sportlastel võimalik oma karjääri edendada ja areneda. Ent olümpiamängudel on väga huvitav ajalugu. Alustaksin olümpiarõngastest, siis olümpiatuli, seejärel antiikolümpia ja siis kaasaegsed olümpiamängud. Olümpiarõngad ehk olümpiasümbol Koosneb viiest omavahel põimunud olümpiarõngast. Kõik rõngad on erinevat värvi. Alates ülalt vasakult on rõngaste värvid sinine, must ja punane. Alt vasakult kollane ja roheline. Kollane rõngas ühendab sinist ja musta rõngast, roheline rõngas aga musta ja punast. Kogu see kujund, mille rõngad moodustavad on korrapärane trapets, mis sümboliseerib viie maailmajao liitu ja kogu maailma sportlaste kohtumist olümpiamängudel, sealjuures ausas ja sõbralikus võistluses. Pierre de Coubertin oli mees, kes mõtles välja need olümpiarõngad, see mõte tuli talle 1913. aastal. Kuuest värvusest , kaasaarvatud ka olümpialipu valge põhi, kuulub iga riigi lipuvärv...
visata läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma. Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu.Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva.Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee.Vaatamata
pühitsetakse Kaasaegsed rahvusvahelised olümpiamängud kujutavad endast olümpialiikumise kulminatsioonihetkeks olevat spordipidu, mis toimub iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, millega neid pühitsetakse. Olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et nende kestus ei tohi ületada 16 päeva. 2012. aasta suveolümpiamängud olid juba XXX olümpiaadi suveolümpiamängud. Mängude toimumislinnaks oli London ning toimumisaeg oli 27. Juulist 12 augustini. Kusjuures selle suveolümpiamängude toimumiskoht oli küllaltki eriline London on esimene linn, kui olümpiamängud toimusid juba kolmandat korda. Eelmistel kordadel olid toimumisaastateks 1908. Ning 1948. aasta. London ei olnud ainus linn, kes juba seitse aastat tagasi mõtles suveolümpia läbiviimisele, teised kandideerinud linnad olid näiteks ka metropolid New York, Moskva, Madrid ning Pariis.
kus Hiina riik asub on piisavalt suur jaguneb rahvast 143,53 inimest ruutkilomeetri kohta.) Asustustihedus on jätkuvalt väga kõrge 143,53. Kõige kõrgem on asustus suurlinnades. Kuna jätkuvalt toimub linnastumine kasvab rahvaarv linnades veelgi, sest toimub tööränne maakeskustest linna. Suuremad linnad Peking: elanikke 21 150 000 (2013), Peking on üks Hiina arenenumaid linnu, kus kolmanda astme tööstus moodustab 73,2% selle SKP-st. Pekingis toimusid 2008. aasta suveolümpiamängud. Peking kandideerib ka 2022. aasta taliolümpiamängude korraldajaks. Shanghai: Elanikke: 23 019 148 (2010), rahvaarvult suurim Hiina linn. Ta asub Jangtse jõedeltas. Šanghai on tuntud kõrgete PISA tulemuste poolest. Hiinas asub 16 maailma 20 kõige saastunumast linnast Linna- ja maarahvastiku osatähtsus Ligi pool hiinlastest elab linnades. Alles aastal 1980 elas linnades alla 20 protsendi Hiina elanikest.
1. Mis on olümpiamängud ? Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee.
.....................................................................................................21 Sissejuhatus «Kiiremini, kõrgemale, tugevamini!» 1.1 Kaasaaegsete OM ajalugu Nüüdisaegsed olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee.
Sissejuhatus Olümpiamängud on kõige suuremad ja tähtsamad spordivõistlused. Olümpiamängud said oma nime Olympose mäe järgi. See mägi asub Kreekas. Esimesed olümpiamängud toimusid umbes 3000 aastat tagasi. Võistlused toimusid iga nelja aasta järel ja seal osalesid ainult mehed. Võitjatele pandi kaela suur pärg. Tänapäeval võistlevad olümpiamängudel nii mehed kui ka naised. On suveolümpiamängud ja taliolümpiamängud. Mängud toimuvad erinevates riikides ja vaheldumisi iga kahe aasta järel. Olümpiamängud avatakse olümpiatule süütamisega. Olümpiatõrvikut kannavad tublimad sportlased. Avamispeol heisatakse valge olümpialipp, millel on viis värvilist rõngast. Rõngad tähistavad erinevaid maailmajagusid: sinine - Euroopa, must - Aafrika, punane - Ameerika, kollane - Aasia ja roheline - Austraalia. Enne
aastal. 8. Nimeta eestlasi olümpiavõitjaid. Alfred Neuland, Eduard Pütsep, Voldemar Väli, Osvald Käpp, Kristjan Palusalu (x2), Johannes Kotkas, Ants Antson, Svetlana Tsirkova (x2), Jaan Talts, Jüri Tarmak, Aavo Pikkuus, Mait Riisman, Viljar Loor, Jaak Uudmäe, Ivar Stukolkin, Tiit Sokk, Erika Salumäe (x2), Erki Nool, AndrusVeerpalu (x2), Kristina Smigun (x2), Gerd Kanter. 9. Nimeta linnu, kus on toimunud olümpiamängud alates aastast 1992. Suveolümpiamängud Barcelona, Atlanda, Sydney, Ateena, Peking, 2012 London Taliülolümpiamängud Albertville, Lillehammer, Nagano, Salt Lake City, Torino, Vancouver, 2014 Sotsi 10. Kes hiidlastest on esindanud Eestit olümpiamängudel. Taavi Peetre ESMAABI 11. Millist esmaabi antakse verevalumi, turse ja valu vähendamiseks ning paranemise kiirendamiseks? - külm, näiteks jää või jahutavad spreid, geelid - rahulik eluviis
Eestlaste kohta saab veel teada, kes kandis eesti lippu avatseremoonial ja kes lõputseremoonial. Kindlasti pakuvad suurt huvi ka maailma 9 paremiku medali saavutused ja tasavägine tabel annab sellele üldise ülevaate. Ma arvan, et suurt huvi pakuvad selles referaadis ka need ilusad ja põnevad pildid, mis olen selleks referaadi tööks välja valinud. Saate teada ka minu arvamuse Londoni olümpiamängudest aastal 2012. Toimumise aeg ja koht Londoni suveolümpiamängud toimusid 27. juulist 12. augustini 2012. aastal Suurbrtiannia pealinnas Londonis. Londonist on saanud esimene linn, kus olümpiamängud on toimunud kolm korda. Eelmised olümpiamängud toimusid Londonis 1908. Ja 1948. aastal. Eesti sportlaste osalemine olümpiamängudel Olümpiamängudel kandis avatseremoonial Eesti lippu Aleksander Tammert ja lõputseremoonial kandis lippu Heiki Nabi. Eesti meeskond oli esialgu 76-liikmeline: 34 sportlast ning 42 treenerit ja taustajõudude esindajat
Hiinas on 472 lennujaama. Suurimad on Pekingi ja Shanghai omad. Hiinas hakati esmakordselt kasutama siidi, teed, püssirohtu ja palju muud. Hiina kultuur ulatub kuni 5000 aasta arenguni ja on üks vanima ning väljapaistvama kultuuriga. Hiinas on olnud tohutud arengud nii poliitikas, filosoofias ning kunstis. Tuntud kaitsealad Hiinas on Lesser Khingan (kaitstakse Korea männimetsa), Yunnan Plateau Sosinpan (troopilised metsad, haruldased taimed ja loomad, samuti ka India elevant). 2008. aasta suveolümpiamängud toimusid8.-24. augustil 2008 aastal Hiina pealinnas Pekingis. http://www.scia-online.com/eNews/Images/beijing-airport1.jpg Pekingi Lennujaam Yunnan Plateau subtroopilised
maailma linnades. Ajavahemikus 18591889 korraldati Ateenas antiikolümpiamängude eeskujul mitu korda Zappase mänge. Neist võistlustest võtsid osa ainult kreeka sportlased. 19. sajandi lõpul soodustas riikide majandus- ja kultuurisidemete areng rahvusvaheliste spordiföderatsioonide asutamist. Hakati pidama spordivõistlusi, milles osales eri riikide sportlasi. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Olümpiamängude idee pärineb siiski Kreekast. Ja ka nime on saanud üritus Kreeka Olümpia mäe järgi.
Leonid Gulov, Jüri Jaanson, Andrei Shilin; ujujad Jana Kolukanova, Raiko Pachel, Elina Partõka, Indrek Sei; vehklejad Kaido Kaaberma, Andrus Kajak, Meelis Loit, Nikolai Novosjolov; viievõistleja Imre Tiidemann. Ateena 13. 29. August 2004 ROK valis Ateena 28. suveolümpiamängude korraldajaks oma 106. istungjärgul 5. septembril 1997 Lausanne'is. Varem jäi tal üllatuslikult saamata õigus korraldada 1996. aasta suveolümpiamängud Ateenas toimunud esimeste kaasaegsete olümpiamängude 100. aastapäeva tähistamiseks. Eesti koondis: Moonika Aava, Marko Albert, Marko Aleksejev, Triin Aljand, Maret Ani, Andrus Aug, Aleksandr Baldin, Aleksei Budõlin, Tõnu Endrekson, Leonid Gulov. Danil Haustov, Andrei Inesin, Jüri Jaanson, Tarmo Jallai, Andrei Jämsä, Kaia Kanepi, Gerd Kanter, Jaan Kirsipuu, Jana Kolukanova, Sigvard Kukk, Igor Kuzmin, Lauri Leis, Pavel Loskutov, Maaris Meier, Erki Nool, Elina Partõka, Taavi Peetre,
Naiste olümpiamängude nime all toimusid Pariisis 20. augustil 1922 esimesed naiste maailmamängud. Kaasaegsed Olümpiamängud: Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee.
Keelatud Linn on kantud UNESCO maailma kultuuripärani nimistusse. Tian'anmeni väljak Tian'anmeni väljak eesti keeles mööndav on ka Taevase Rahu väljak) on väljak Pekingi kesklinnas, Keelatud Linna ees. Nimi on Keelatud linna viiva Tian'anmeni (Taevase Rahu Värav) värava järgi. See on maailma suurim väljak pikkusega 880 m, laiusega 500 m ja pindalaga 440 000 m² (44 ha). Väljak on välismaailmale tuntud peamiselt kui 1989. aasta Tian'anmeni meeleavalduste asukoht. 2008. aasta suveolümpiamängud Pekingis 2008. aasta suveolümpiamängud on XXIX olümpiaadi olümpiamängud, suveolümpiamängud. Need toimusid 8.24. augustil 2008 Hiina pealinnas Pekingis. Ratsutamisvõistlused peeti Hongkongis, mis on teine kord olümpiamängude ajaloos, kui selle ala võistlused peeti teise rahvusliku olümpiakomitee korraldamisel, kui olümpiamängud. Pekingi suveolümpiamängudel toimus 302 võistlust 28 spordialal (165 meestele, 127 naistele ja 10 segavõistkondadele)
· 1896 19.Rahvusvahelise olümpiakomitee esimeseks presidendiks valiti: 8.Rahvusvahelisse olümpiakomiteesse valiti: · Demetrius Vikelas · 12riigi esindajad · Pierre de Coubertin · 14riigi esindajad · Ernst Curtius · 16riigi esindajad 20.Pierre de Coubertin oli ROKi president 9.Enne I m.s toimusid suveolümpiamängud: aastatel: 1900 Pariis; 1904 St Louis; 1908 London; · 1896-1916 ja 1919-1925 1912 Stockholm · 1894-1896 ja 1919-1925 · 1894-1896 ja 1916-1919 10.Esimesed taliolümpiamängud toimusid: · 1908 21.Enne II m.s. toimusid suveolümpiamängud: · 1924 1920-Antverpen · 1936 1924-Pariis
· J. Uudmäe (kuld, kolmikhüpe 1980) · J. Tarmak (kuld, kõrgushüpe 1972) · E. Nool (kuld, kümnevõistlus 2000) · R. Aun (hõbe, kümnevõistlus 1964) · J. Lossmann (hõbe, maraton 1920) · B. Junk (pronks, käimine 1952) · B. Junk (pronks, käimine 1956) · Klumberg (pronks, kümnevõistlus 1924) · J. Tamm (pronks, vasaraheide 1980) · J. Tamm (pronks, vasaraheide 1988) Kergejõustik olümpiamängudel Nüüdisaja suveolümpiamängud · I Ateena 1896 · II Pariis 1900 · III St. Louis 1904 · IV London 1908 · V Stockholm 1912 · VI Jäid ära 1916 · VII Antverpen 1920 · VIII Pariis 1924 · IX Amsterdam 1928 · X Los Angeles 1932 · XI Berliin 1936 · XII Jäid ära 1940 · XIII Jäid ära 1944 · XIV London 1948 · XV Helsingi 1952 · XVI Melbourne 1956 · XVII Rooma 1960 · XVIII Tokyo 1964 · XIX Mexico 1968 · XX München 1972 · XXI Montreal 1976 · XXII Moskva 1980
Osalenud riike oli 81 ja võistlusalasid 203. Olümpiamängud avati ja lõpetati enneolematute tseremooniatega, mis jäid kõigile meelde. Edukaim riik medaliarvu poolest oli NSVL, sealt ka edukaim sportlane Aleksandr Ditjatin 8 medaliga. (Pilt 3 lk 12) Tallinnas toimunud purjeregatt oli samuti enneolematu. Purjeregati ajal ärkas Tallinn ellu. Tallinnasse ehitati hulgaliselt uusi ehitisi. 11 Kasutatud allikad 1980. aasta suveolümpiamängud: http://et.wikipedia.org/wiki/1980._aasta_suveol %C3%BCmpiam%C3%A4ngud (30. jaanuar 2011) MOSKVA 1980: http://www.eok.ee/est/olympiamangud/moskva_1980 (30.jaanuar 2011) Moskva olümpiamängud: http://www.annaabi.com/materjal-3135-moskva-ol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud (30.jaanuar 2011) 12 Lisad Pilt 1 - Olümpiamängude medali väljanägemine. Pilt 2 - Moskva olümpiamängude maskott karupoeg Miska
järel Euroopa suurim sadamalinn ning New Yorgi järel maailma tähtsaim rahandus- ja kaubanduskeskus. · Londoni rajasid Thamesi jõe alamjooksule ca 2000 aastat tagasi roomlased. · Londinium · Pimedal ajal jäeti linn maha. Londoni taastati 886. aastal. · Linna laastasid 1665. aasta katk, kus suri pool elanikkonnast ja 1666. aasta suur tulekahju, kus oli kannatanuid ainult 9. · 2012. aastal toimusid Londonis 2012. aasta suveolümpiamängud. Londonis on olümpiamänge toimunud veel aastatel 1908 ja 1948. · Londoni metroo (London Underground) on maailma vanim metroo. See avati 1863. · Londonis räägitakse rohkem erinevaid keeli kui kusagil mujal maailmas (270). · Londonis on maailma kõige suurem ratastooli sissepääsuga bussivõrgustik. · Londonis on peaaegu 21 000 litsenseeritud taksot Westminster Abbey · Seda ehitati vaheaegadega 12451745 aastatel.
kelle haridus- ja propagandaministeerium allutas kõik elualad natsionaalsotsialistlikule ideoloogiale. Kultuuripoliitika avalöögiks oli avalik raamatute põletamine 1933 Berliini Ooperiväljakul. Põletati eelkõige juudi ja pahempoolsete autorite teoseid. ○ Otsest usku riigis ei olnud, rajati tunnistuskirik, mis ei toetanud ametlikku ideoloogit. ○ Hitleri valitsusaja üheks tähtsündmuseks said 1936 aasta Berliini suveolümpiamängud, millel tutvustati Saksamaa saavutusi kogu maailmale. ○ President (ehk Hitler siis) oli sõjaväe kõrgeim ülemjuhataja ning sõjavägi vandus Hitlerile truudust. ○ Hitleri valitsus hakkas järk-järgult taganema Versailles´ rahulepingust ning 1935. aastal kehtestati üldine sõjaväeteenistuskohustus. Lisaks kehtestati 1935 mereväeleping Suurbritanniaga (Läänemere piirkonnas oli see signaaliks UK loobumise kohta oma ambitsioonidest Läänemerel).
Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel 27. august 2008 XXIX suveolümpiamängud, Peking · 8.08. - 24.08.2008 Iluvõimlemine IRINA KIKKAS - raskelt väljateenitud olümpiadebüüt lõppes mitmete eksimuste tõttu tagasihoidlikult, muidu kindlate sooritustega hiilgav sportlanna ei pidanud suurvõistluste pingele vastu Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 20. individuaalne mitmevõistlus 24 62,775 punkti Jahilaskmine
Kesk-Austraalias on rahvastik väga hõre, kuna seal asuvad kõrbed ja kliima on 10 elamiseks ebasobiv. Melbourne on linn Austraalia kagurannikul Port Philipi lahe ääres Yarra jõe suudmes, Victoria osariigi pealinn. Melbourne on elanike arvult (3 659 700) teine linn Austraalias (Sydney järel). Melbourne on linn aastast 1842. Ta on nimetatud Suurbritannia peaministri ja kuninganna Victoria mentori lord William Lamb Melbourne'i järgi. Linnas toimusid 1956. aasta suveolümpiamängud ja 2006. aasta Rahvaste Ühenduse mängud. Sydney on linn Austraalias, Uus-Lõuna-Walesi osariigi pealinn. Sydney on Austraalia suurim ja vanim (asutatud 1788) linn. Linna keskuse, n.ö. õige Sydney (tuntud kui "City of Sydney") elanikkond on umbes 150 000 inimest, samas kui kogu metropoli piirkonna rahvaarv on 4,2 miljonit. 2000. aasta suveolümpiamängude võõrustaja. Adelaide on linn Austraalias, Lõuna-Austraalia osariigi pealinn ja suurim linn. Ta
Ehte Humanitaargümnaasium Austraalia Referaat Karina Selivanova Ksenia Nepotsatova Viktoria Suvorova 11B Õp. Darja Lopatina Tallinn 2014 Sissejuhatus Austraalia on üks põnevamaid ning huvitavamaid kohti maailmas. Rohelise mandri üks suurimaid väärtusi on tema loomulik ilu. Siit võib leida kordumatuid randu, Suure Vallrahu, Austraalia lopsakad vihmametsad ning sisemaal laiutava punase pinnasega kuiva Outback`i. Sy...
· Euroopa sisemeistrivõistlused · IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused 3.1 Olümpiamängud Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee.
Peking 2008 XXIX suveolümpiamängud toimusid 8.-24. augustil 2008. aastal Hiina pealinnas Pekingis. Tegelikult pidanuks Peking saama olümia korraldamise õiguse juba aastal 2000. Sügisel 1993 Monte Carlos toimunud ROK-i istungjärgul, kus valiti millenniumi olümpiamängude korraldajalinn sai Peking võidu kolmes esimeses voorus, kuid neljandas kaotati Sydneyle kahe häälega. Hiinlased olid üdini löödud. 1998. aastal lahvatanud Rok-i korruptsiooniskandaali käigus ilmnes, et Sydney võidu taga olid lisaks tugevale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
