Eesti Liblikad (0)

Liblikad
Liblikalised ehk soomustiivalised ehk
lepidopterid (Lepidoptera)
Eesti liblikaliste sugukonnad
Eistekedriklased Hepialidae Karuslased Arctiidae
Kireslased Zygaenidae Klaastiiblased Sesiidae
Koerlibliklased Nymphalidae Koilased Tineidae
Leediklased Pyralidae Mähkurlased Tortricidae
Märslased Psychidae Pisitiiblased Micropterygidae
Punnpealased Hesperiidae Põualibliklased Pieridae
Ratsulibliklased Papilionidae Siidikedriklased Bombycidae
Silmiklased Satyridae Sinilibliklased Lycaeniidae
Surulased Sphingidae Tutlased Notodontidae
Udeselglased Thyatiridae Vaksiklased Geometridae
Öölased Noctuidae
Suur- ja pisiliblikad
Suuruse järgi jaotatakse liblikad kahte rühma: suur- ja pisiliblikad.
Pisiliblikate hulka kuulub rohkearvuliselt liblikaid, kellest paljudel on
tiibade siruulatus vaid mõni millimeeter. Nende hulka kuuluvad inimeste
pahameelt esile kutsuvad riidekoid, terakoid, kasukakoid ja paljud
teised koilased, kelle röövikud kahjustavad tarbeesemeid ning toitu.
Palju taimekahjureid
on leediklaste ja mähkurlaste hulgas. Õunamähkuri ja hernemähkuri väi
kesi röövikuid võib sageli leida
vastavalt õuntest ja hernekaunadest ("õunaussid" ja "herneussid").
Suurliblikad on enamuses pisiliblikatest märksa suuremate
kehamõõtmetega. Eluviisi alusel jaotatakse nad omakorda kahte
rühma.
Enamus päeval ringi lendavaid suurliblikaid kuulub päevaliblikate hulka.
Neid iseloomustavad laiad tiivad ja otsast paksenenud nuiakujulised
tundlad. Ka päevaliblikate röövikuid võib sageli päevasel ajal kohata
avalikult taimedel toitumas.
Liblikate areng
Liblikad on täismoondega putukad. Emane liblikas muneb
taimedele või maapinnale munad, enamasti taimele mida liblika
röövik sööb. Munadest kooruvad väikesed ussikujulised liblikat
mittemeenutavad röövikud. Röövikud kestuvad mitu korda ning
kasvavad kiiresti. Röövikud söövad nii palju kui saavad, et kiiresti
areneda. Lõpuks nad nukkuvad ning kujunevad täiskasvanud
liblikateks. Vahetult pärast nukukestast väljaronimist meenutavad
liblika tiivad pisikesi ja pehmeid lapikesi. Nende lõplik
väljasirutumine ja kõvenemine võtab aega.
Liblikate toitumine
Kus on taimi, seal on ka liblikaid (välja arvatud kõige külmemad
alad). Värvikirevaid päevaliblikaid kohtame sageli lilleõitel, kuhu
nad toituma laskuvad. Jalgadel oleva maitsmistundlaga tunneb
liblikas nektari maitset. Enamik liblikaid on taimtoidulised. Mõni
liblikaröövik toitub ka loomadest ollustest- näiteks koiröövik villast
ja karvast. Köögis võib lendamas näha ja kapiseinal istumas
leedikuid. Leedikute vastsed arenevad jahus, kamajahus jt.
jahusaadustes.
Admiral
Admirali tunneb ära tiibadel oleva musta värvi järgi. Admiralil on
suured mustaruugekirjud tiivad. Tiibade siruulatus on 65-70mm.
Admirale võib kohata kõikjal avamaastikel, aedades,
metsaservadel, niitudel, mitmesuguste taimede õitel. Admirali
valmikud lendavad meile mai lõpust juunini ja juuli lõpust
septembrini. Admiralid on maiad liblikad- lisaks hilissuviste õite
külastamisele parvlevad nad lõhkiküpsenud õuntel ja ploomidel.
Admirali röövikud on mürgised. Suve lõpul röövik nukkub ning
veedab talve kaitsva lumevaiba all.
Mustlaik-kidaöölane
Eestiibade värvus on pruun. Tiiva muster on nagu kõigile
öölastele iseloomulik tähniline, laikude ja vöötide kombinatsioon.
Tiiva siruulatus on 35-41 mm. Elupaigaks on niidud,
kultuurmaastikud, metsalagendikud. Mustlaik-kidaöölane on
levinud kõikjal Eestis. Eestis elab u 350 liiki öölasi. Öölased ei
vaja kirevaid värvikombinatsioone, sest valdav enamik neist
lendab ringi pimedal ajal. Päeval saab ennast aga oma halli
kehakatte varju ideaalselt peita. Kidaöölasi võib pidada
tüüpilisteks öölasteks. Mustlaik-kidaöölane lendab kesksuve
soojadel öödel meie aedades.
Kasutatud materjal
Bioloogia Õpik
http://et.wikipedia.org/wiki/Liblikalised
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/liblikad_ave.ht
m