BIOLOOGIA (KALAD) Kalu võib jagada selle järgi, kas nad elavad magedas või soolases vees, ning selle järgi, kas nad on lepis, või röövkalad! MAGEVEEKALAD Elavad jõgedes ja järvedesmagedas vees Euraasia mandril on peamised mageveelised kalad ahvenlased, haiglased, siiglased, silmud jt .. Mõned mageveekalad suudavad elada ka riimvees Maailma suurimaks mageveekalaks peetakse kaluugat MEREKALAD Elavad meres, ookeanissoolases vees Vee soolasisalduse muutumis taluvad väga vähesed liigid SIIRDEKALAD Saavad elada nii soolases kui ka magedas vees
Kalad teiste loomade toidulaual Luua Metsanduskool LRJ II Kalad teiste kalade toiduks Röövkalad haug, koha, lõhe, forell, ahven, tõugjas Täiskasvanud lepiskalad siig, räim, tursk, angerjas, latikas,karpkala Kannibalid haug, ahven, karpkala Toitumiskäitumine Toitumise aktiivsus Ööpäevaringne valgus, temperatuur, hapnik Aastaringne temperatuurid, toiduobjektid, ilmastiku mõju toitumisele Toitumisränded Kudemisaja mõju toitumiskäitumisele Parvekäitumine, häälitsused jt signaalid Röövkalade saagijahtimise strateegia Üksikjahtijad (varitsejad) haug,
JÄRVELOOMASTIK 6 klass Eve Popp Loomastik • Loomhõljum • Põhjaloomad • Ujujad loomad • Vee kohal tegutsevad loomad • Kalda piirkonnas tegutsevad loomad LOOMHÕLJUM • Hõljumi moodustavad väga väikesed loomad. • Nad on toiduks paljudele veeloomadele, nt kalamaimudele. • Nad ise toituvad taimhõljumist. • Piltidel on vesikirbud. Selgrootuid loomi JÄRVEKARP JÕEVÄHK KAAN MUDATIGU PURUVANA KIILID Röövkalad AHVEN HAUG Lepiskalad KOGER LATIKAS ROOSÄRG Konnad RABAKONN VEEKONN ROHUKONN Sabaga konnad TÄHNIKVESILIK HARIVESILIK Kalda piirkonna linnud HÄNILANE ROOLINNUD ROOTSIITSITAJA L...
Latikatel on söögiaeg ainult kaks korda päevas - hommikul ja õhtul. Tavaliselt elavad nad suures parves, aga paljunemise ajaks otsib iga üksik isane endale kodu. Koduks on lihtsalt üks maatükk, mida ta oma silmadega vaatama ulatub. Sinna tuleb ka emane ning seal toimubki kudemine. Emakala mari kleepub taimedele. Selleks ajaks peab vesi olema juba üsna soe - umbes 15 °C. Järglasi võib latikas saada alles kuueaastaselt. Latika vaenlasteks on suured röövkalad. Ta on Eesti sisevete üks tähtsamaid püütavaid kalu. Latikast saab valmistada palju maitsvaid toite ka inimesele. Looduskaitse alla ei kuulu.
KUIDAS LATIKAS PALJUNEB? Tavaliselt elavad nad suures parves, aga paljunemise ajaks otsib iga üksik isane endale kodu Koduks on lihtsalt üks maatükk, mida ta oma silmadega vaatama ulatub Sinna tuleb ka emane ning seal toimubki kudemine Emakala mari kleepub taimedele Selleks ajaks peab vesi olema juba üsna soe - umbes 15 °C Järglasi võib latikas saada alles kuueaastaselt OHUD Latika vaenlasteks on suured röövkalad Ta on Eesti sisevete üks tähtsamaid püütavaid kalu Latikast saab valmistada palju maitsvaid toite ka inimesele Looduskaitse alla ei kuulu ATIÄH!
Kalade sigimine ja areng Sigimine toimub Viljastatud üldiselt kevadel munarakust areneb Kehaväliselt vastne Marja vette heitmine Vastsest areneb maim kudemine Maimust kasvab kala Seemnerakkude heitmine marjale - viljastamine Kalade mitmekesisus Läänemere jõekalad järvekalad kalad kilu roosärg ahven räim lõhe haug lest latikas kiisk Kalade mitmekesisus lepiskalad röövkalad särg haug latikas ahven Kalade mitmekesisus luukalad kõhrkalad haug hai säga rai Kalapüügiseadused Iga kala püüdmiseks on ettenähtud kindel aeg; igaühel on õigus kinnisasja omanikule kahju tekitamata kala püüda ühe käsiõngega; eraomandis oleval veekogul, mis ei ole määratud avalikuks kasutamiseks, võivad teised kala püüda vaid omaniku loal; kalapüügipiirkonnad jagunevad: riigi-,
KALAD LUUKALADE ÜLDISELOOMUSTUS ELUPAIK ……………………………………………………………………………. LIIKUMINE …………………………………………………………………………… KASVAMINE ………………………………………………………………………….. VÄLISEHITUS Kehakuju: voolujooneline, külgedelt …………… (avaveekaladel), ………. või ruljas (põhjakaladel) Värvus:……… (avaveekaladel), ………. (taimestikuvööndis elavatel), ……. (troopilistel kaladel) – kaitsevärvus: selg ………., kõht ………… Kehakatted: …………………………………………………….. Kehaosad: pea, kere, saba pea - 1paar silmi, 1 paar ninasõõrmeid, suu, lõpusekaaned kere - küljejoon, uimed (kõhuuimed, rinnauimed, seljauim, pärakuuim) saba – sabauim MEELED JA MEELEELUNDID: nägemine – …………………… kuulmine – ……………………. tasakaal - ……………………… haistmine – ……………………. maitsmine – …………………… kompimine – ………………….. vee liikumise taju – …………… KOHASTUMUSED ELUKS VEES • Voolujooneline kehakuju • Selg tume, kõht hele • Soomused ja lima • küljejoon • L...
1. Liigne kalapüük (röövpüük) 2. Vette sattunud mürkained (õli, naftasaadused jms) 3. Asulate ja tööstuste heitvesi 9. Koosta kolm reeglit, mille järgimine aitab säilitada kalavarusid. 1. Ei tohi toimuda kalade röövpüüki 2. Väikestes veekogudes ei kasutataks mootorsõidukeid 3. Asulate ja tööstuste heitvesi ei sattuks vette ega ka mitte õli, naftat ja autot ei peataks veekogudes 10.Miks võivad kalade mari ja järglased hukkuda? 1. Sest röövkalad söövad maimusid ja kalamarjasid. 2. Siis kui püütakse alammõõduga kalu, samuti ka kudemise ajal, kuna siis ei jõua kõik kalad kudedagi.
Röövloom toitub saakloomadest. Kui näiteks saakloomade arvukus mingil põhjusel suureneb, siis hakkab toiduküllusest suurenema ka kiskjate arvukus. PÜSTITATUD HÜPOTEESID Mida rohkem on röövkalu, seda vähem on lepiskalu. LÄBIVIIDUD KATSETE TULEMUSED Röövkalu sai liiga palju ning selle tõttu lepiskalade arvukus vähenes. Kuid kuna röövkaladel oli liiga vähe süüa hakkasid nad surema ja lõpuks jäid alles vaid lepiskalad. KOKKUVÕTE Kui röövkalad sööksid kõik lepiskalad ära, sureksid nad ise ka, sest neil poleks enam millestki toituda.
LUUKALAD Selleks, et kala vees silma ei torkaks, on tal kaitsevärvus. Enamus kalu on seljapoolt tumedad, et sulanduda värvuselt taimestikuga, ning kõhupoolelt heledamad, et sobituda põhja värvusega Avavees elavad kalad (viidikas, siig, rääbis) on enamasti heledamad, sinakasrohelise tooniga. Põhja lähedal elavad kalad (luts, angerjas, säga) on aga mustjaspruunides toonides, sest seal on hämar. Kalad jaotatakse lepis- ja röövkaladeks toidu alusel. Lepiskalad (särg, latikas) toituvad taimedest või väikestest selgrootutest, osa jäävadki selle toidu juurde, mida söödi vastsetena. Röövkalad(ahven, koha) hakkavad jahtima teisi, endast väiksemaid kalu. Mida rohkem kala toitu sööb, seda kiiremini ta kasvab. Kala kes sööb vähe, võib olla kõigest cm pikkune, kes toitub palju, võib olla mitme meetrine. KALAD VAJAVAD KAITSET Kalad saavad elada ainult puhtaveelistes veekogudes. Väiksemgi muutus vee koostises halvendab kalade elu. See tõttu on ol...
luukalad toodavad suurel arvul vees planktonina hõljuvaid mune, milles hautakse välja vaid väike osa. Rannikumere ja magevee kaladel toodavad vähem mune ja nende munad kinnituvad setetele pesade või taimede külge. Väike osa liike hoolitseb oma munade ja poegade eest. (Kalade sigimine ja areng) Toitumine Erinevatel kaladel on erinevad toiduobjektid: alates mikroskoopilisest planktonist ja lõpetades teiste, endast väiksemate kaladega. Selle alusel jaotatakse luukalad kahte rühma: röövkalad ja lepiskalad. Lepiskalad on segatoidulised, röövkalad aga võivad teisi kalu tervelt alla neelata. Röövkalade lõugadel on tavaliselt teravad, sissepoole kalduvad hambad. Röövkalad neelavad oma saagi tavaliselt tervelt alla, mistõttu on neil suhteliselt suur suu. Neil on ka suur neel, veniv söögitoru ja magu. Suust liigub toit neelu ja söögitoru kaudu makku. Toidu seedimine algab maos, ning jätkub sooles maksa ja kõhunäärme poolt eritava nõre abil
Elutseb vilkalt liikuvates parvedes Elab Läänemere keskosas ning ka Botnia ja Soome lahes Toitub valdavalt selgrootutest Keha on hõbeläikeline, ja selg tume sinakas- roheline Teda tarvitatakse toiduks värskelt, suitsutatult ja konserveeritult KILU Kilu on kuni 14 cm pikk Elab Läänemeres kõikjal On räime sarnane, kuid väiksem Veedab terve oma elu avamerel Kilud koonudvad pavedesse Kilust toituvad röövkalad, hülged ja merelinnud Ta on väike saleda kehakujuga sinikas- rohelise seljaga hõbedane kala Temast tehakse konserve ja vürtsikilu TURSK Täiskasvanult 40-60 cm pikkune Elab Läänemere kesk- ja lõunaosas Elab parvedes Elab merepõhja lähedal Tursasaak on kõikuv On röövtoiduline: sööb peamiselt räime, kilu ja ka lesta Ruljas keha, mis on enamasti hallikas või pruunikas Tursa maks on
tihti vajaka jääb. Kalatoit on seega oluline kilpnäärme alatalituse all kannatavatele inimestele. OHUSTATUS: Kalu ohustavad peamiselt: 1. Ülepüük- kogust mida iga kalur püüab pole võimalik jälgida ning seepärast kasutavad kalurid võimalust ära ja püüavad lubatust rohkem 2. Veekogude reostamine- inimesed viivad oma mitte biolagunevat prügi (plastikut, kilekotte jne.) järvedesse, merre või jõgedesse 3. Võõrliigid- kui rändama juhtunud röövkalad või loomtoidulised kalad satuvad võõrastesse vetesse, võivad nad hakata sööma sellele veekogule omaseid liike ja nad võivad seal ka paljunema hakata 4. Tõkked rändeteel- kalad ei pruugi saada läbi paisudest mis takistavad nende teed kudema MIDA NENDE JAOKS TEHA SAAB: 1.Ülempüügi vähendamiseks on kehtestatud püüginormid. Tuleb pidada kinni kalastamise reeglitest ehk millal ja kus kala püüda, millised liigid on looduskaitse all ning kindlasti
3. Ning võtmeliikide hävinemisel või puudumisel hävineks kogu kooslus. 4. Oluline võtmeliik- Kobras Koprad on ühed huvitavad loomad väidetavasti üks kolmest imetajast, kes endale ise elupaiga kujundavad teised kaks on siis inimene ja elevant. Olgu sellega, kuidas on, aga võtmeliik on kobras kindlasti, sest kus elab kobras, seal saavad veerohkuse tõttu kasvada taimed. Taimede juurde tulevad lepiskalad ja pardid, lepiskalade järel aga suuremad ja röövkalad, nagu ahven või haug. Kuivõrd seal on taimi ja kalu, siis muutub see koht atraktiivseks ka lindudele. Tulevad kalatoidulised linnud ja röövlinnud. Varsti ilmub sinna ka naarits 5. Oluline võtmeliik- Männiriisikas Männiriisikas moodustab Männiga Mükoriisa ehk seeneniidistiku ja juurekoe vahelise põimiku. Seene vahendusel võtab taim mullast vett ja mineraalaineid. Seenele annab taim vastu orgaanilisi aineid. Samuti puu surres, on seen
Kudemine toimub madalas kaldaäärses vees olevatele taimedele, millele emakala mari kleepub. Kehakaaluga võrreldes on latika marjaterade arv väike: 5...400 tuhat. Koetud marjatera suurus on 1,6...1,8 mm. Koevad sageli mitmes rühmas vastavalt isendite suurusele. Järglasi võib latikas saada alles kuueaastaselt. Inkubatsiooni aeg 10 päeva. Koorunud vastse pikkus on 5 mm. Suguküpsus saabub ~6 aasta vanuselt. Kõrgeim teadaolev eluiga on ulatunud 32 aastani. Latika vaenlasteks on suured röövkalad. Sagedasemad vaenlased latikale on luts, koha ja haug. Kuna latikas on eelkõige põhjakala, siis röövlinnud talle olulisteks vaenlasteks ei ole. Ta on Eesti sisevete üks tähtsamaid püütavaid kalu. Latikast saab valmistada palju maitsvaid toite ka inimesele.Tal on maitsev valge liha, kuid palju luid. Parim on ta hautatud või ahjukalana koorekastmes ja kuum- või külmsuitsukalana. Looduskaitse alla ei kuulu. Ent Võrtsjärves, mõnes
Kaladel on põhiliselt kaheosaline süda, mis pumpab verd lõpustesse ja kala kehasse. Kalade ainevahetus on aeglane ning seetõttu on nad kõigusoojased. Vähesed kalad (näiteks angerjas) võivad niiskes rohus hingata mõnda aega ka läbi naha. Mida kalad söövad? Erinevatel kaladel on erinevad toiduobjektid: alates mikroskoopilisest planktonist ja lõpetades teiste, endast väiksemate kaladega. Lepiskalad (särg) on segatoidulised, röövkalad (haug) aga võivad teisi kalu tervelt alla neelata. Kuidas kalad siginevad ja paljunevad Kalad on lahksugulised: emaskalade munasarjades valmivad munarakud (marjaterad) ning isakalade seemnesarjades seemnerakud (niisk). Kudemise ajal väljutatakse muna- ja seemnerakud vette. Seega on kaladel kehaväline viljastumine. Viljastunud marjateradest arenevad suure rebukotiga vastsed, kes mõne aja pärast muunduvad oma liigikaaslaste sarnasteks maimudeks
Kõiki üldakvaariumikalu võib pidada koos. Sõnastades lahti üldakvaariumikala, tähendab see seda, et kala saab läbi teiste omasuuruste kaladega. Kuna üldjuhul näevad suuremad kalad väikseid oma saagina, siis väga erineva suurusega liikide segamine toob ainult pahandust akvaariumisse. Kõige tavalisem näide on skalaarid ja neoonid ühes akvaariumis, mõlemad väga head üldakvaariumikalad. Kuid skalaarid on siiski röövkalad ning suuremad isendid jahivad hea meelega väikseid kalu, nagu neoonid. Kare, aluseline vesi pole hea akvaariumikalade pidamiseks. Veel üks väga vale väide. Enamus kalu ei hooli sellest, mis pH tase akvaariumis on. Nad ei kannata järske muutusi. Karbonaatkaredus aeglustab vee hapestumist, tagades stabiilsed veeparameetrid. Kareda vee ainuke miinus on see, et pehme vee kalad ei taha seal sigida. Kui tahad kalu paljundada, siis kõige targem on jääda kareda vee kalade juurde nagu
oma kodust kaugemale. Oma hinges vanamees ei alistunud ja see tõi kaasa võidu, kala sai surmatud. Isegi kui tulidki mure mõtted, hakkas ta mõtlema oma lemmikust mängust, pesapallist. Imelikul kombel polnud Santiago nii õnnelik, kui oleks võinud arvata. Triivides ja võideldes kalaga poolteist päeva, valades higi ja verd, polnud õnnelik - võib-olla oli see tingitud sellest, et ta teadis et tema kannatused pole veel läbi. Tagasi teel olidki röövkalad tema kala soovimas. Ei! - vanamees ei alistunud, ometigi oli käsi krambis olnud, õlad ja selg valutasid, käed olid haavades - ei loobunud vanamees ta võitles kaladega kuni lõpuni. Sügavalt on kahju, et vanamees jõudis kala skeletiga kaldale. Tema võitlused olid selleks korraks küll läbi, tundis ta meeletut väsimust ja läks magama. Õnneks oli tema tõeline sõber teda oodanud ja hommikul kui ta uuesti läks vaatama ,,oma taati" nägi ta tema rusutud välimust ja hakkas nutma
Need suurendavad vee toitainetesisaldust, vesi muutub sogaseks, on paha maitsega ja lõhnab halvasti. Rohked vetikad muudavad rannikud limaseks. Vikerforellikasvandus on tähtis tuluallikas kuid samas kahjustab see mere looduslikku elustikku ja inimeste heaolu. Aastakümnete jooksul on Läänemerre kogunenud mitmeid mürkaineid. Neist tuntumad on DDT, PCB-ühendid, elavhõbe ja raskemetallid. Kõige rohkem koguneb mürke toitumisahela lõpuossa. Seetõttu on eriti rannikuvete röövkalad mõnikord inimtoiduks kõlbmatud. Kaladel võib ilmneda mitmesuguseid kahjustusi, näiteks Põhjalahe lõunaosast on leitud silmadeta räimi. Kaks näidet sellest et Läänemerel on probleeme keskkonnamürkidega: 1. 1970. aastate algul pandi tähele, et mitmeis Läänemere merikotka pesades pojad ei koorunud või surid. Ainult üksikud kotkapojad sirgusid lennuvõimelisteks. Soome suurimat röövlindu ähvardas väljasuremine, sest merikotkaste organismi oli kogunenud suurel hulgal
Selja- ja pärakuuimed on ühendatud sabauimega, moodustades ühtse riba suurema osa kala pikkusest. Nende uimekiired on pehmed ning nahk on paljas või tsükloidsoomustega. (ENE 1 lk 232-233. Angerjalised ja angerjas) Angerja kehamass sõltub soost ja vanusest. Eestis kasvavad 10...11 aastaga emased umbes ühekiloseks ja 80 cm pikkuseks, isaste mass on kuni 150 g. Eestis püütud suurim emane oli 5,3 kg. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG.htm) Toitumine Enamik angerjaid on röövkalad. Oma saakloomi valivad nad vastavalt isendi suurusele (putukaid ja nende vastseid, tigusid, usse, kirpvähilisi, väikseid kalu ning kalamaime). Esineb ka perioode, kui ei toitu. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG.htm) 3 Sigimine Nagu suurem osa kaladest koeb ka angerjas. Kuid angerjas ei tee seda kohalikes vetes, vaid rändab selleks soolasesse Sargasso merre Atlandi ookeanis. Eestist on see ~8000km kaugusel
otsida. Latikatel on söögiaeg ainult kaks korda päevas - hommikul ja õhtul. Tavaliselt elavad nad suures parves, aga paljunemise ajaks otsib iga üksik isane endale kodu. Koduks on lihtsalt üks maatükk, mida ta oma silmadega vaatama ulatub. Sinna tuleb ka emane ning seal toimubki kudemine. Emakala mari kleepub taimedele. Selleks ajaks peab vesi olema juba üsna soe - umbes 15 °C. Järglasi võib latikas saada alles kuueaastaselt. Latika vaenlasteks on suured röövkalad. Ta on Eesti sisevete üks tähtsamaid püütavaid kalu. Latikast saab valmistada palju maitsvaid toite ka inimesele. Looduskaitse alla ei kuulu. Räim Räim on olnud peamine kala eestlaste toidulaual juba sajandeid. Ta on suhteliselt väike, hõbedaläikeline kala tume-sinakasrohelise seljaga, kes asustab Läänemere keskosa ning Botnia ja Soome lahte. Räim on avaveelise eluviisiga ning võib laskuda meres enam kui saja meetri sügavusele. Juhuslikult võib ta eksida ka magevette
Lindudest kohtab papagoisid, kondorit, raisakotkast, tukaani, haigrut, toonekurge ja imepisikest koolibrit. Kolumbias on kakskümmend üheksa rahvusparki ja seitse reservaati. Vapilindu kondorit pesitseb Sierra Nevada de Santa Marta (383 000 ha) ja Sierra Nevada del Cocuy rahvuspargis (306 000 ha). Roomajaist elavad seal alligaatorid ja maod, nende hulgas kuni üheksa meetri pikkune anakonda. Kohati asustavad jõgesid röövkalad piraajad, kes pole küll suured, kuid ründavad ohvrit parvena ning söövad selle oma nõelteravate hammastega välkkiirelt luudeni paljaks. Andidest idas laskub maastik madalikeni, mida läbivad Orinoco ja Amazonase arvukad lisajõed. Rahvaarvult on Kolumbia oma 36 miljoni elanikuga Lõuna- Ameerikas Brasiilia järel teisel kohal, pindalalt aga jääb alla ka Argentinale ja Peruule. Ligi kolmveerand rahvast elab linnades, enamik on koondunud Vaikse ookeani ning Kariibi mere rannikule ja
Kaeblevat hüüet, mis on madala täbriga, kuid tugeva heliga on linnud võimelised tekitama juba kahe kuuseks saades. Joodeldav kuik-kukuik-kukuik on tugevaim selle liigi isaste poolt tekitatud heli, kostudes kaugemale kümnest kilomeetrist. Nii madalad kui ka kaeblevad hüüded on kontakti saamiseks liigikaaslastega. Joodeldamine on territoriaalne hüüe, mis annab märku isase linnu valmidusest kaitsta oma piirkonda. Toitumine Järvekaurid on lihasööjad. Peamiselt on need röövkalad, lisaks vähid, mereannid ning putukad. Kala neelamiseks viskab lind oma pea tahapoole. Äsja koorunud tibusid toidavad nende vanemad putukatega. Järk-järgult suureneb kala hulk poegade menüüs, sest nad muutuvad kogukamaks. Järvedes, kus on vähe kalu, toidetakse järelkasvu peaaegu täielikult veeputukatega. Kasutatud kirjandus 1. Eesti Entsüklopeedia http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j%C3%A4rvekaur1 2. Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4rvekaur 3
Miks ei saa põhjaõngega püüda rääbist ja suuresilmalise nakkevõrguga mudamaimu? V: rääbist- peab mõrra või võrguga püüdma; mudamaim on lihtsalt liiga väike, ujub läbi, igal kalal on oma püügiviis ja vahend 11. Millest sõltub kalastiku liigirikkus meie veekogudes?(X) aga särje arvukus?(o) V: Haugi arvukusest, kalastajate hulgast O, sõltub eelkõige pindalast X 12. Millises Eesti osas asuvad põhilised kohajärved? V: Võrumaa, Vooremaa, Kagu-Eesti, Valgamaa 13. Kes neist on röövkalad? V: haug, säga, mõõkkala, ahven, koha, lõhe 14. Mis on genipoorid(tundenäsakesed mudidel näokoljus) ja millistel kaladel nad esinevad? GONAADID sugunääre V: tundenäsakesed mudillatel 15. Järvede toitelisus määrab ära seal domineerivad kaladerühmas(sugukonnad). Valige kolmele põhilisele järvetüübile vastav kalade sugukond(igale vastab üks). V: Oligotroofne-lõhilased; Mesotroofne-ahvenalised; Eutroofsed-karpkalalised 16
Tehisjärved (Narva veehoidla) · Peipsi järv · Kaali järv · Parika järv · Ülemiste järv Järve loomastik ja taimestik Järveloomastik Imetajad (mügri, saarmas, nahkhiir) Veelinnud (tuttpütt, sinikaelpart, roolind) Loomplankton (vesikirp, sõudik) Põhjaloomastik (karbid, teod, kaanid) tuttpütt Ujum: Röövkalad (haug, ahven) Lepiskalad (särg, latikas) luts Kobras · Välimus Koprad on suured närilised: tüvepikkus kuni 1 meeter, mass 30 kg. Keha on jässakas. Sukeldudes tõmbuvad kõrvalestad pikisuunas kurdu ja ka sõõrmed sulguvad. Karvkate eristub selgelt karedaks pealiskarvaks ja tihedaks pehmeks aluskarvaks. Karvastiku värvus varieerub helepruunist peaaegu mustani. · Elupaik
Bioloogia kogu 7.klassi kordamine Ptk. 1 Teadus on ühtaegu nii uurimisprotsess kui ka teadmiste kogum, mis uurimistöö tulemusena sünni. Loodust uurivad ja käsitlevad loodusteadused, eluslooduse uurimisega tegeleb bioloogia. Tehnoloogia on toodete valmistamise viis. Botaanika uurib taimi, zoloogia uurib loomi, mikrobioloogia baktereid jt mikroorganisme, mükoloogia seeni ja rakubioloogia rake. Ptk. 2 Vaatluse käigus jälgitakse objekte hoolikalt sellisena, nagu nad on. Teadlased loovad katse tegemiseks kindlad tingimused. Teaduslik uurimismeetod: 1. uurimisküsimuse esitamine 2. info kogumine 3. hüpoteesi püstitamine 4. hüpoteesi kontrollimine 5. katseandmete kogumine ja analüüsimine 6. järelduste tegemine Ptk. 3 Organismid koosnevad rakkudest. Kõike elusat iseloomustab kasvamine, arenemine, paljunemine, ainevahetus ja reageerimine keskkonna muutustele. Organismid jagatakse 5 suurde rühma: 1. bakterid (piimhap...
Need suurendavad vee toitainetesisaldust, vesi muutub sogaseks, on paha maitsega ja lõhnab halvasti. Rohked vetikad muudavad rannikud limaseks. Vikerforellikasvandus on tähtis tuluallikas kuid samas kahjustab see mere looduslikku elustikku ja inimeste heaolu. Aastakümnete jooksul on Läänemerre kogunenud mitmeid mürkaineid. Neist tuntumad on DDT, PCB-ühendid, elavhõbe ja raskemetallid. Kõige rohkem koguneb mürke toitumisahela lõpuossa. Seetõttu on eriti rannikuvete röövkalad mõnikord inimtoiduks kõlbmatud. Kaladel võib ilmneda mitmesuguseid kahjustusi, näiteks Põhjalahe lõunaosast on leitud silmadeta räimi. 6 Läänemere kaitse 1974.a võeti Läänemere kaitseks vastu Helsingi kokkulepe, mida 1992.a laiendati. Vastavalt sellele on keelatud lasta merre heitmeid, mürke, naftat. Pidevalt tehakse uuringuid Läänemere seisundi jälgimiseks. Sadamates kogutakse kokku laevade jääknafta ja muud
Tallinna Tehnikagümnaasium Märgala ökosüsteem Kati Kullamaa 10c klass Juhendaja: Kersti Veskimets Tallinn 2008 SISUKORD 1.Üldiseloomustus....................................................................................................................................... ...3 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus a) Valgus...........................................................
Looduslikus veekogus on karpkala eelistatuimaks elupaigaks seisva või aeglase vooluga, suvel hästi läbisoojenevad, taimestikurikkad ja mudase põhjaga alad. Joonisel karpkala looduslik leviala. Sigimine. Suguküpseks saab karpkala 4-5 aastaselt, isaskalad aasta varem kui emaskalad. Elujõulisemaid järglasi annavad sugukalad 7-11 aastaselt. Looduslikult saadakse karpkala järglasi harva. Järelkasvu on leitud vaid sealt, kus puuduvad röövkalad. Eestis kasvatatavad on saadud kunstliku paljundamise teel. Sasaani looduslikeks koelmuteks on veekogu madalad ja taimestikurikkad osad või suurvee poolt üleujutatavad jõgede suudmealad. Karpkalale on parimaks kolemuks rohukamaraga kaetud tiigid, mis täidetakse veega vaid kudemisperioodiks. Kudemiseks koonduvad karbid rühmadesse, kuhu kuulub 1 emane ja 3...4 isast, ning sellega kaasnevad pulmamängud. Kudemiseks sobivaim veetemperatuur on 3 18..
Eestisse toodi karpkala aastal 1893. Looduslikus veekogus on karpkala eelistatuimaks elupaigaks seisva või aeglase vooluga, suvel hästi läbisoojenevad, taimestikurikkad ja mudase põhjaga alad.(Martin, 2009) 1.4 Sigimine Karpkala saab suguküpseks 4-5 aastaselt, isaskalad varem. Elujõulisemaid järglasi annavad sugukalad 7-11 aastaselt. Eestis saadakse looduslikult karpkala järglasi harva. Järelkasvu on leitud vaid sealt, kus puuduvad röövkalad. Eestis kasvatatavad karpkalad on saadud kunstliku paljundamise teel. Sasaani looduslikeks koelmuteks on veekogu madalad ja taimestikurikkad osad või suurvee poolt üleujutatavad jõgede suudmealad. Karpkalale on parimaks kolemuks rohukamaraga kaetud tiigid, mis täidetakse veega vaid kudemisperioodiks. Kudemiseks koonduvad karbid väikestesse rühmadesse, kuhu kuulub 1 emane ja 3 kuni 4 isast, ning sellega kaasnevad pulmamängud. Kudemiseks sobivaim veetemperatuur on 18
Räim · Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi · Toiduks plankton · Koeb kevadel 115 m sügavuses · Sügisel kudevat räime nimetatakse sügisräimeks 3 Kilu · Elab Läänemeres kõikjal · Püügikala., millest valmistatakse konserve ja vürtsikilu · On räime sarnane, kuid väiksem, kareda kõhualusega · Kilust toituvad röövkalad, hülged ja merelinnud Tursk · Tursasaak on kõikuv · Elab merepõhja lähedal · Kasvab kuni 110cm pikkuseks · Toitub kaladest, selgroogsetest Lest · Laia ja lapiku kehaga põhjakala · Läänemere lõunaosas elav lest koeb avamerel, põhjaosa lest koeb madalas vees · Sööb merikarpe ja väikesi kalu 2)Linnud Läänemeres on väga liigirohke linnustik. Linnustik jaguneb kahte suurde rühma: 1. Läbirändavad linnud ja 2. haudelinnud
selgrootutele ning kaladele, eriti noorkaladele. Põhjataimestiku olemasolust või puudumisest, samuti selle struktuurist oleneb ökosüsteemi püsivus. Järveloomastik Kalateadlased on selgitanud, et Ülemiste järve ökosüsteemis on paigast ära röövlooma saaklooma suhted: röövkalu on vaid 5% kalastikust. Sel põhjusel ei toimi siin normaalselt klassikaline toiduahel röövkalad, lepiskalad, zooplankton, fütoplankton ja järve kalastikus valitseb latikas. Seda põhjatoidulist lepiskala peetakse ka üheks vee hägususe põhjustajaks, sest põhjasetetes elutsevaid loomakesi hankides songib ta vee sogaseks. Pealegi ei lase latikas pidevalt põhja üles tuhnides taimedel uusi alasid asustada. Ülemiste järve muistendid Miks Tallinn iial valmis ei tohi saada
puruvanasid, tigusid, vesilesti, kõdu, endast väiksemaid kalu. Meres süüakse karpe, tigusid, lamelasi, kirpvähke, vetikaid, teineteist, kõike, mis on endast suurem ja maitseb. Selle järgi, millist toitu kalad söövad, jaotatakse neid: · taimetoidulised ( need on üksikud ) · segatoidulised ( neid on kõige rohkem ) · röövtoidulised ( neid on vähe ) Näiteks kindlasti taimetoiduline kala on särg. Ta sööb vesikatku ja vetikaid. Ahven, koha, haug, luts jt. on röövkalad, söövad teisi kalu ja ka enda väiksemaid sugulasi. Ülejäänud on segatoidulised, söövad seda, millist toitu parajasti on kõige rohkem saada. Kui kaua kalad elavad? · Kui kala elab vähem kui 7 aastat, siis on ta väga lühikese elueaga, näiteks tint. · Lühikese eaga on viidikas ja silm, kes elavad 8 14 aastat vanaks. · Keskmise elueaga on kiisk, kilu, emakala, kes elavad 15 24 aastat.
Tiik on tüüpiline sügavam veekogu osa, kus taimestik üle veepinna tavaliselt ei kasva. Sopiline kaldajoon, saared ning veesügavuse ja taimestiku vaheldumine annavad loomuliku ilme. Tiik on väike, tavaliselt inimeste poolt rajatud seisuveekogu. Tänu väiksusele ja vooluvee puudumisele on tiigi elustik väga omanäoline. Tiike asustavad peamiselt need veeloomad ja -taimed, kes on kohastunud elutingimuste kiirete muutustega. Enamasti puuduvad ahela tipus olevad röövkalad kuna nemad ei suuda nii muutlikes tingimustes elada. Tiigi elustik on kergesti haavatav. Tiigi looduslikku tasakaalu rikkuvad muutused tulevad kiiresti välja vee kvaliteedi halvenemises ja elustiku vaesumises. (Potter 2008). Allikas Allikate arv küündib Eestis viie tuhandeni, kuid nende täpset arvu on raske määrata. Kõige rohkem on allikaid kevadeti , suvel kuivavad neist paljud. Allikad võivad avaneda ka järvede ja jõgede põhjas
Väiksed nefronid, eritavad vähem uriini. Mageveekalad eritavad palju hüpotoonilist uriini, et viia kehapinna ja lõpuste tungiv vesi organismist välja. Urea eritatakse uriiniga, ammoniaak lõpuste kaudu. Suured nefronid ja eritavad rohkem uriini. 6. Kalade seedeelundkond ja kalade toitumine. Kalade hammaste tüübid, seedekulgala osad, soole ehitus, seedenäärmed ja nende funktsioonid. Toitumiskäitumine, kalade jagunemine toiduobjektide järgi, ökoloogiline püramiid. Lepiskalad ja röövkalad, segatoidulised kalad. Hambad. Sõltuvad toiduobjektist. Lisaks neeluhambad karplastel. Seedetrakt neel, lõpuspiid, söögitoru, magu, lukutiripikud, sool (peensool ja jämesool), pärak. Röövkaladel on lühikes sool, magu on suhteliselt suur, et mahutada saakkala. Happeline keskkond ja seedeensüümid koos mao peristaltikaga lõhuvad toiduobjektid. Pylorus maolukuti ja lukutiripikud. Sooles lõhustatakse toiduobjektid edasi aineteks, mis läbivad soole seina.
Latikatel on söögiaeg ainult kaks korda päevas - hommikul ja õhtul. Tavaliselt elavad nad suures parves, aga paljunemise ajaks otsib iga üksik isane endale kodu. Koduks on lihtsalt üks maatükk, mida ta oma silmadega vaatama ulatub. Sinna tuleb ka emane ning seal toimubki kudemine. Emakala mari kleepub taimedele. Selleks ajaks peab vesi olema juba üsna soe - umbes 15 °C. Järglasi võib latikas saada alles kuueaastaselt. Latika vaenlasteks on suured röövkalad. Ta on Eesti sisevete üks tähtsamaid püütavaid kalu. Latikast saab valmistada palju maitsvaid toite ka inimesele. Looduskaitse alla ei kuulu. KILU Kilu on väike, saleda kehakujuga sinakasrohelise seljaga hõbedane kala. Kilu on Eesti merevetes laialt levinud - ta ei tule kunagi ranniku lähedale, vaid veedab kogu oma elu avamerel. Kilud koonduvad suurtesse parvedesse, mille pikkus võib ulatuda
Kalastik Räim Kilu Tursk Lest Lõhe, meriforell, angerjas Räim Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi Toiduks plankton Koeb kevadel 1-15 m sügavuses Sügisel kudevat räime nimetatakse sügisräimeks Kilu Elab Läänemeres kõikjal Püügikala., millest valmistatakse konserve ja vürtsikilu On räime sarnane, kuid väiksem, kareda kõhualusega Kilust toituvad röövkalad, hülged ja merelinnud Tursk Tursasaak on kõikuv Elab merepõhja lähedal Kasvab kuni 110cm pikkuseks Toitub kaladest, selgroogsetest Lest Laia ja lapiku kehaga põhjakala Läänemere lõunaosas elav lest koeb avamerel, põhjaosa lest koeb madalas vees Sööb merikarpe ja väikesi kalu Siirdekalad Angerjas, meriforell, lõhe Osa oma elust saadavad mööda meres, osa siseveekogudes
Need suurendavad vee toitainetesisaldust, vesi muutub sogaseks, on paha maitsega ja lõhnab halvasti. Rohked vetikad muudavad rannikud limaseks. Vikerforellikasvandus on tähtis tuluallikas kuid samas kahjustab see mere looduslikku elustikku ja inimeste heaolu. Aastakümnete jooksul on Läänemerre kogunenud mitmeid mürkaineid. Neist tuntumad on DDT, PCB-ühendid, elavhõbe ja raskemetallid. Kõige rohkem koguneb mürke toitumisahela lõpuossa. Seetõttu on eriti rannikuvete röövkalad mõnikord inimtoiduks kõlbmatud. Kaladel võib ilmneda mitmesuguseid kahjustusi, näiteks Põhjalahe lõunaosast on leitud silmadeta räimi. Läänemere kaitse 1974.a võeti Läänemere kaitseks vastu Helsingi kokkulepe, mida 1992.a laiendati. Vastavalt sellele on keelatud lasta merre heitmeid, mürke, naftat. Pidevalt tehakse uuringuid Läänemere seisundi jälgimiseks. Sadamates kogutakse kokku laevade jääknafta ja muud jäätmed. Suured praamid toovad maale kõik laeval tekkinud
pekaari, paljud ahviliigid ja laiskloomad. Lindudest kohtab papagoisid, kondorit, raisakotkast, tukaani, haigrut, toonekurge ja imepisikest koolibrit. Kolumbias on kakskümmend üheksa rahvusparki ja seitse reservaati. Vapilindu kondorit pesitseb Sierra Nevada de Santa Marta (383 000 ha) ja Sierra Nevada del Cocuy rahvuspargis (306 000 ha). Roomajaist elavad seal alligaatorid ja maod, nende hulgas kuni üheksa meetri pikkune anakonda. Kohati asustavad jõgesid röövkalad piraajad, kes pole küll suured, kuid ründavad ohvrit parvena ning söövad selle oma nõelteravate hammastega välkkiirelt luudeni paljaks. Andidest idas laskub maastik madalikeni, mida läbivad Orinoco ja Amazonase arvukad lisajõed. Rahvaarvult on Kolumbia oma 36 miljoni elanikuga Lõuna- Ameerikas Brasiilia järel teisel kohal, pindalalt aga jääb alla ka Argentinale ja Peruule. Ligi kolmveerand rahvast elab linnades,
(Produksioon on mingi ajaühiku orgaanilise aine tootmine). Biomass on alati suurem näitaja kui produksioon. Ttroopilise pinnase puhul on ka lagundajate ehk laguahel. Seal on äärmiselt pimitiivne produksioon, kõik on kiires ringluses. Energia püramiid: väljendub . Laguahel on suurem seal kus on soe ja troopiline olukord. (Näide: taimestik (biomassi osas on aine hulk suur) kalad röövkalad kalakotka Biokeemiliste ainete ringid. Aineringe ainete ringkäik looduses, ainete pidev korduv ringlemine maa pinnal või ühest maa sfäärist teise. Aineringe on maa maastikusfääri ja selle osade isloomulikumaid iseärasusi. Eristatakse suurt ja väikest bioloogilist aineringet: Väike bioloogiline aineringe hõlmab maa pinna kivimite, murenemise, mure- nemissaaduste (liiv,savi) kandmine tuule ja veega veekogudesse ning
taimset surnud orgaanilist ainet ensüümide abil lagundavad bakterid ja seened; 2) nugilised e parasiidid e (parasites) organismid, kes elavad teistes elusolendites (endoparasiidid) või nende pinnal (eksoparasiidid) ning toituvad peremehe kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust; 3) röövloomad (predators), siia kuuluvad kiskjad e röövimetajad, röövkalad, röövlinnud, röövputukad; nad toituvad saakloomadest, keda tüüpilisel juhul surmavad + nt predaatorite hulka arvatakse ka seemnetoidulised (karpofaagid) ja üherakulistest vetikatest toituvad loomad; 4) taimtoidulised e herbivoorid e fütofaagid ( grazers) elusaist taimeosadest ja seentest toituvad loomad, algo-, mütseto-, lihheno-, ksülofaagid (e lignivoorid), füllofaagid ning fruktivoorid. Lähtume
Raba Anna-Helena Purre Tallinna Järveotsa Gümnaasium 12.b Tallinn 2008 Sisukord RABA............................................................................................................................................. 1 SISUKORD......................................................................................................................................... 2 ÜLDISELOOMUSTUS.......................................................................................................................... 2 ABIOOTILISED TEGURID.................................................................................................................. 3 BIOOTILISED TEGURID RABADES.................................................................................
Karpkala paiskab aga toiduotsinguil põhjamudast üles hõljumit. Samuti aitavad põhjatoidulised kalad kaasa põhjasetete ventileerimisele. Näiteks kasvatab Härjanurme kalatalu ühes pinnasetiigis karpkala, koha maime, taimetoidulist valgeamuuri, zooplanktoni toidulist jämepead ja fütoplanktoni toidulist pakslaupa. Biomelioratsioon Biomelioratsioon võib mõista kahte pidi. Laiemas mõttes oleks see kalad kahjulike organismide vastu, kitsamas mõttes röövkalad prügikalade vastu. Antud töös keskendume kitsamale variandile. Ekstensiivses kalakasvatuses võib hea ja soovitud saagi saamise takistuseks olla erinevate nn. prügikalade kohaolek tiigis. Sellised kalad võivad hävitada vääriskalade marja, elupaiku ning olla konkurendiks toidule. Nende sigivus on kiire aga kasv väike ja nad ei ole eelistatud ka toiduna. Prügikalade eemaldamiseks võib kasutada näiteks mürgistamist või valikpüüki. Tihti toovad need meetodid aga rohkem kahju kui kasu
toitumispaigad. Paraku ei peeta püükide üle mingit korralikku arvestust, olemasolevaiski arvepidamistes on harva eristatud liike. Niiviisi pole midagi üllatavat, et mõnigi hailiik vajaks juba ammu ranget kaitset. Erinevalt enamikust kaladest ei ole hai toes luine, vaid koosneb kõhrest ja on painduv. Suurem osa haisid on aktiivsed jahipidajad ja elavad hämaras veealuses maailmas üksikult. Tugevad lõuad ja kehakuju teevad neist kõige täiuslikumad röövkalad maakeral. Haide iidsed sugulased elasid ookeanis 400 miljoni aasta eest. Haide levik on väga laialdane. Enamus haisid on levinud soojades troopilistes ja lähistroopilistes ookeanides. Kuid mõned liigid asustavad ka jahedamaid alasid, näiteks atlandi heeringahai on eksinud isegi Läänemerre. Haide seltsid Härghailised (Heterodontidae) Härghailastel on kaks seljauime, kummaski üks oga ja pärakuuim. Nende keha on lühike ja
Esmalt peab selgitama igal konkreetsel juhul veekogu tervendamise vajaduse ja lõppeesmärgi millisena tulevikus tahetakse järve näha! Veekogude seisundi parandamise meetodid ● Altpoolt lähtuvad ("bottom up") ○ alandatakse biogeenide välis- ja sisekoormust. ● Ülalt lähtuvad ("top down") ○ eelkõige biomanipulatsioon ○ seisneb toiduahela ümberkorraldamises, et FP biomass efektiivselt kaladeni jõuaks. FP » ZP » lepiskalad » röövkalad ○ Kui FP produktsioon on oluliselt suurem ZP toitumise kiirusest, hakkab FP kogunema ■ Ülekaalu saab laguahel, vee omadused halvenevad » suureneb bakterite hulk » vähenevad hapnikusisaldus ja läbipaistvus Tervendamise eesmärgid ● Taastada järve kunagine “hea” seisund ● Välisilme muutmine lähtudes mingisugustest eetilistest tõekspidamistest. ● Produktiivsuse tõstmine
arenenud. Eestis 3 liiki: jõesilm, ojasilm, merisutt 16.3.3. Klass kõhrkalad Toes koosneb täielikult kõhrest, kiired ujujad, areneneud meeleelundid (küljejooneelund), nahahambad, puudub ujupõis. Pikk ja terav nokis. Lõpusepilud avanevad eraldi, varjatud nahakurdudega. Eesmine lõpusepilu taandunud hingatsiks. Üle keha nahahambad N: haid, raid Haid käävjas keha, heterotserkne sabauim, palju teravaid hambaid, enamasti röövkalad N: saaghai Raid keha dorsoventraalselt lamendunud, sba piitsjalt peenike, suured peaga liitunud rinnauimed, väikesed hambad. 16.3.4. Klass kiiruimsed 1. rohkesti luid 2. uimi toetavad luulised või sarvjad kiired 3. nahas tõelised soomused, puudub hingats 4. lõpusepilude vaheseinad taandunud 5. südames arterioossibul
Kudemisel on isased tavaliselt toimekamad kui emased. Silmatorkavama pulmarüü saavad isakalad enamasti juhul kui neil tuleb kaitsta oma kudemisala ehk territooriumi(harjus, lõhi, ogaliklased) , koetud marja (merivarblane,nolgus ,ogaliklased,võldas) ja ka vastseid (ogaliklased). Koetud marja kaitsevad ka isased kohad ja sägad, kuid neil ei teki kuigi silmatorkavat pulmarüüd. See peaks olema arusaadav: mõlemad on suured kardetavad röövkalad, kellest väikesed marjasöödikud peavad nagunii hoiduma aupaklikku kaugusse. Inimesed tõmbavad peoülikonna selga enamasti ikka kodus ja alles seejärel asuvad teele pulmamaja poole. Kalade ümberriietamine nõuab aga rohkem aega, selleks kulub tavaliselt päevi, isegi nädalaid, mõnikord koguni kuid. Seepärast ühendavad nad sageli need kaks asja omavahel, tehes mõlemat korraga: kudemisrännet alustavad lihtsas kodukuues,
ioonide kujul 0,9%) 2. Elukeskkond. Nt. Mageveekalad ja ookeanikalad Na+/Cl-/Mg2+/Ca2+ on ookeanikalades 4-10% rohkem. 3. Keskonna saastatus. Väga ohtlikuks saasteelemendiks on plii (seatina) plii saaste on pärit NL ajas. Seened koguvad endasse pliid (eriti ohtlkud on linnaparkidest kogutud seened). Elavhõbe: saastet tuleb juurde põlevkivi töötlevast tööstusest, päevavalguslambid, säästupirnid, suured röövkalad. 4. Võime koguda endasse teatud elemente. Põldosi kogub endase ränioksiidi - toeks. Nõgese kõrvekarvad on ränioksiidi kattega mikrohaavandite tekkeks. Paljud merevees elavad karbid ja limused koguvad endasse (konsentreerivad võrreldes vee sisaldusega) kulda keegi ei tea milleks. 5. Organismide elementaarkoostis sõltub ka elementide liikuvusest toiduainetesse. See sõltub näiteks kasutatud toidunõudest. Vanematest materjalidest on kõige ohtlikum Al
KLASS KÕHRKALAD Toes koosneb täielikult kõhrest, kiired ujujad, areneneud meeleelundid (küljejooneelund), nahahambad, puudub ujupõis. Pikk ja terav nokis. Lõpusepilud avanevad eraldi, varjatud nahakurdudega. Eesmine lõpusepilu taandunud hingatsiks. Üle keha nahahambad N: haid, raid 8 Haid – käävjas keha, heterotserkne sabauim, palju teravaid hambaid, enamasti röövkalad N: saaghai Raid – keha dorsoventraalselt lamendunud, saba piitsjalt peenike, suured peaga liitunud rinnauimed, väikesed hambad. N Mõrtsukhai, tömpnina-hallhai, liivhai, vaalhai, koerhai, harilik saagrai/hai ehk saagkala KLASS KIIRUIMSED rohkesti luid, ujupõis, uimi toetavad luulised või sarvjad kiired, nahas tõelised soomused, puudub hingats, lõpusepilude vaheseinad taandunud, südames arterioossibul N ogalik, ronikala
juuni vahel. Eestis koeb karpkala mai lõpul või juuni algul. 83 84 PALJUNDAMINE (ekstensiivmeetod) Karpkala saab paljundada ka sel viisil, et lastakse suurtel kaladel tiigis kudeda 85 Madalas, hästi läbi soojenenud ja taimestikurikkas veekogus võib karpkala kudemist tihti jälgida. Üldjuhul ei jää aga looduses koetud marjast kasvanud järglased ellu. Järelkasvu on leitud vaid veekogudest, kus puuduvad röövkalad. 86 Sugukalade sumbad 87 KUDEMISMATID 88 Indutseeritud paljundamine Algab sugukalade väljapüügiga tiikidest, sorteerimise ja kontrolliga haudemajas. Kaks põhimõttelist erinevust forellikasvatusest Hüpofüüsi suspensiooni süstimine kudemise ajastamiseks ja kvaliteedi kindlustamiseks. Hüpofüüs võetakse järvedest püütud suurtelt latikatelt, see
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
