haldusjärelevalve või halduskontroll (haldusesisene asutuste omavaheline kontroll, mis ei ole teenistuslik jv). NB! Kahe riigiorgani vahel riikliku järelevalve käigus tekkinud vaidluste lahendamine ei allu halduskohtule (huvi korral vt nt: RKHKm 20.10.2004, nr 3-3-1-38-04). III Enesekontrolli … kohta vt Vabariigi Valitsuse seaduse § 92 1-923 (sisekontroll ja siseaudit). Seondub kaudselt ka haldusorgani enda poolt haldusakti kehtetuks tunnistamise teemaga. EKSTERNNE KONTROLL IV Poliitiline kontroll Liigitatakse parlamendikontrolliks (nt PS § 65 p 13, § 74, § 97 lg 1) ja ühiskondlikuks kontrolliks (ajakirjandus kui "neljas võim", PS § 44, kodanikuühiskond). Nt PS § 44 lg 2: Kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on
materiaalse kahju hüvitamisele. Üldine kaitseõigus on sätestatud kui igaühe õigus saada riigilt ja seaduselt kaitset. Põhiõigusel kahju hüvitamisele on oluline roll muude põhiõiguste kaitsele suunatud õiguste süsteemis, täiendades õiguste tagamiste kohustust (PS § 14) ning õigust kohtulikule kaitsele (PS § 13, 14 ja 15). Erilise kaitseõigusena tuleb kõne alla PS §-s 25 sätestatud õigusvastaselt tekitatud materiaalse ning moraalse kahju hüvitamise nõudeõigus. Tegemist on n-ö kõigi ja igaühe õigusega. Selle põhiõiguse kandja on üksikisik, sõltumata kodakondusest. 2. Palun too välja riigivastutuse peamised eesmärgid ning selgita nende olemust ja olulisust. Näited on teretulnud. Riigivastutuse peamised eesmärgid on: -tagada isikutele kaitse riigivõimu poolt tekitatud kahju hüvitamise kaudu. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahju
Haldusõigus Kevad 2011 Haldusõiguse eksam 04.06.2011 Eksamil eelnevalt küsitud: uurimispõhimõte, asendustäitmine/sunniraha, haldusorgan/halduse kandja, haldusakti õiguspärasus ja kehtivus. Kaalutlusõiguse sisu ja liigid, lisaks näide, proportsionaalsuse sisu ja näide ebaproportsionaalsest otsusest, vaidemenetlus, millal hakkab haldusakt kehtima. Välise kontrolli liigid, kaalutlusõiguse põhimõte, halduse kandja ja haldusorgan. Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus ja keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Avalikku haldust määratletakse formaalsee ja materiaalsena. Haldus formaalses mõttes on
· Käsud e ettekirjutused (otsene jur kohustus sooritada teatud toiming) · Keelud (otsene jur kohustus jätta teatud toiming sooritamata) · Õigustused (jur luba sooritada oma äranägemisel teatud toimingut) Haldussuhete õigusliku reguleerimise eripära: · Haldusõigusele on iseloomulikud käsud ja keeled · Avaliku võimu käsud on ühepoolsed Haldussuhete õiguslikule reguleerimisele on omane kohustuslikkus ja ühepoolsus. Õigustatud subjektiks on haldusorgan. 6. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiipid 1. Õigusriigi printsiip · Eeldab isikute põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste süsteemi olemasolu (Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele) · Võimude lahususe e riigi funktsioonide korraldusspsteemi olemasolu (Eesti PS-s on sätestatud riigivõimu funktsioonide lahusussüsteem) · Õigusnormi täpne kujundamine · Proportsionaalsus rakendatavad abinõud peavad olema vastavuses kavandatavate
· Käsud e ettekirjutused (otsene jur kohustus sooritada teatud toiming) · Keelud (otsene jur kohustus jätta teatud toiming sooritamata) · Õigustused (jur luba sooritada oma äranägemisel teatud toimingut) Haldussuhete õigusliku reguleerimise eripära: · Haldusõigusele on iseloomulikud käsud ja keeled · Avaliku võimu käsud on ühepoolsed Haldussuhete õiguslikule reguleerimisele on omane kohustuslikkus ja ühepoolsus. Õigustatud subjektiks on haldusorgan. 6. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiipid 1. Õigusriigi printsiip · Eeldab isikute põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste süsteemi olemasolu (Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele) · Võimude lahususe e riigi funktsioonide korraldusspsteemi olemasolu (Eesti PS-s on sätestatud riigivõimu funktsioonide lahusussüsteem) · Õigusnormi täpne kujundamine
loomuõigusele). Riik peab hoolitsema nende ülesannete eest, mida üksikisikud ei suuda iseseisvalt lahendada. Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast. 2. kannab positiivse õiguse tähendust avalikud huvid määrab kindlaks seadusandja, kes otsustab, mis on avalikes huvides. Teesid kattuvad kahes olulises punktis: 1. avalik kord moodustab osa avalikest huvidest. Avalik kord on aga määratletav mõiste. 2. mõlemad teesid kinnitavad, et seadus, haldusakt vms abinõu, mis kaitseb üksnes eraisiku huve, ei teeni avalikku huvi. Avalikku huvi kaitsevad näiteks seadused, mis käsitlevad majanduspoliitikat, sotsiaalpoliitikat, rahapoliitikat, tervishoiupoliitikat. Näiteks riigivara suurendamine ei kuulu avaliku huvi hulka, vaid on era- või fiskaalhuvi. Kitsamas tähenduses on avalik kord seisund, mis sisaldab endas avalikku tervishoidu, julgeolekut, kõlblust, rahu, heausksust.
......................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide ..................................................... 47 9. Halduse kontroll ................................................................. 52 10. Riigivastutus ................................................................. 55 11. Haldusõigusliku kaasuse lahendamise metoodika ..... 60 2 I teema AVALIK HALDUS _______________________________________________________ §1 Avaliku halduse määratlemine 1. LOENG 08.09.2008
lahendamise pädevuse mõnele teisele kohtule. Lisaks eeltoodule võivad erinormid määrata halduskohtus lahendamisele ka eraõiguslikke vaidlusi ja õigusemõistmise väliseid küsimusi. I. Üldklausel 1. Õiguslik vaidlus vähemalt kahe isiku vahel. Halduskohtu tegevusse asumiseks on üldklausli kohaselt esmalt vajalik üleüldse mingi vaidluse olemasolu. Halduskohus ei saa lahendada teoreetilisi õigusprobleeme. Reeglina eeldab see, et haldusorgan peab olema juba sooritanud isiku õigusi rikkuva toimingu, keeldunud taotletud toimingu sooritamisest või langenud viivitusse (va HKMS § 45 lg-s 1 ja RVastS §-s 5 sätestatud juhud). Samuti eeldab vaidlus vähemalt kahte õigusvõimelist subjekti. Halduskohtus ei saa kehtiva seadustiku kohaselt lahendada ühe ja sama avaliku võimu kandja organite vahelisi tülisid, nt linnavolikogu ei saa kaevata linnavalitsuse peale, ministeerium ei saa kaevata maavanema
Aine nimetus: Võlaõigus (lepinguvälised võlasuhted) II Lektorid: Tambet Tampuu, Janno Lahe, Tanel Saar Kordamisküsimused 2. kontrolltööks (teemad 6.) Kontrolltöö toimumise aeg: 22. ja 23.04.2008, 10. seminari ajal (5 küsimust, vastamiseks aega kokku 45 minutit) NB! Kõikide küsimuste juurde tuleb osata tuua näiteid (küsimustele lisatakse ülesanne tuua näide või näited)! Deliktiõigus: Deliktiõigus reguleerib õigusvastaselt ja lepinguvväliselt tekitatud kahju hüvitamist. VÕSis on reguleeritud kolm deliktilise vastutuse liiki: 1) deliktiline üldvastutus (vastutus delikti üldkoosseisu alusel) - §-d 1043-1055 2) riskivastutus §-d 1056-1060 3) tootja vastutus §-d 1061-1065 Lisaks võib deliktiõigus olla reguleeritud ka teistes seadustes. VÕSi 53. peatükis on reguleeritud vastutuse tekkimisega seonduvad küsimused. Vastutuse ulatus on reguleeritud VÕSi 7. peatükis § 127 jj. Vastutuse ulatuse sätted kehtivad nii
kohald VÕS üldosa kahju hüvit sätteid § 127-140. DÕ suhted riigivastutuse õ-ga. 40-16: kas ametnik kui selline, kes on põhj oma teenistusül raames kahju, vastutab isikikult? Ametnik ei vastuta isiklikult tekitatud kahju eest, kui seadus ei näe ette teisiti, sest ametnik kardaks pidevalt, et teme tegevusele järgneks isilik vastutus, pärsiks see tema tegevust liialt. DÕ võiks näha ette teisiti. 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub sellise kahju eest vastutav isik viivitusse kahju hüvitamisega? Sisuliselt kohe, kui kahju on tekitatud ja kui on võimalik arvest kahjuhüvitist. Kahju tekitamisega vastutav isik ei satu viivitusse, mitte alates nõude sissenõutavast muutumisest, vaid alates ajast, millal kannatanu teatas kahju hüvit nõudest või esitas hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 2
Kolmandaks on tootjavastutus ehk vastutus puudusega toote eest (§§ 1061-1065). Lisaks nimetatutele võib eraõigusest leida ka deliktilise vastutuse erikoosseise, mis on samuti deliktiõiguse alla kuuluvad normid (nt AÕS-ist tuleneb omavolilise valdaja vastutus asja kahjustamise eest). Kõikidel nendel juhtudel sõltumata vastutuse kvalifikatsioonist pannakse nõude ulatus paika VÕS üldosa 7. peatüki sätete järgi. 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub sellise kahju eest vastutav isik viivitusse kahju hüvitamisega? Sissenõutavaks muutub ta üldjuhul kohe pärast kahju tekitamist ja ainsa eeltingimusena võib nimetada selle, et peab olema võimalik arvestada kahjuhüvitist. Vastutav isik kohe viivitusse ei satu (§ 113 lg 2), viivist peab ta hakkama maksma alates ajast, millal kannatanu talle nõudest teatas või esitas hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
1009 - 1012 Kohustused: Kohustus järgida konkursi tingimusi (muu hulgas mitte vastu võtma pakkumisi, mis ei vasta konkursi tingimustele või on esitatud tähtaega rikkudes ( 1012 lg 4) Konkursi korraldaja peab järgima konkursiavalduse tagasivõtmise / tingimuste muutmise korda ( 1009 lg 2) Kohustus kuulutada välja konkursi võitja (üldjuhul) ( 1012 lg 5). Kulutuste hüvitamise kohustus heausksetele konkursil osalenutele, kui konkurss tühistati ( 1009 lg 3) muude kulutuste hüvitamine ( 1011) Kohustus tagada parima teo/pakkumise kindlakstegemise viisist kinnipidamine Konkursi korraldaja on kohustatud teavitama on otsusest konkursil osalenud isikuid ettenähtud aja jooksul ( 1012 lg 6) 8 24
prokuratuur!! kohtutäiturid, pankrotihaldurid, notariaat Keskkonnaministeerium- ((igasugused ametid)) Rene(e) Kokk! menetlusosaliste õigused ja kohustused menetlusosalisel on õigus saada organilt täielik selgitus, sh millised on tema õigused ja kohustused, milles asi on. Lisaks kasutuses olevate dokumentide tutvustamise kohustus, veel üks õigus/kohustus on menetlusosalise ära kuulmine. HMS näeb ette ka menetlustoimingule ilmumata jätmise, haldusorgan lahendab mitte ilmumise korral asja iseseisvalt Haldusmenetlus algab: 1) haldusorgani initsiatiivil 2) osalise taotlusega Taotlusele tuleb alati vastata, ka siis, kui tegu keeldumisega. Tuleb jääda neutraalseks, isikule heatahtlikult selgitada. Haldusmenetlus lõpetamine: 1) taotleja võtab taotluse tagasi 2) juriidiline/füüsiline isik lõppeb/sureb 3) taotleja taotlus võidakse ka taotlemata jätta (ntks. esitamise tähtaeg lõppeb ja ei ennistata kuupäeva)
Riik peab hoolitsema nende ülesannete eest, mida üksikisikud ei suuda iseseisvalt lahendada. Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast. 2. kannab positiivse õiguse tähendust avalikud huvid määrab kindlaks seadusandja, kes otsustab, mis on avalikes huvides. Teesid kattuvad kahes olulises punktis: 1. avalik kord moodustab osa avalikest huvidest. Avalik kord on aga määratletav mõiste. 2. mõlemad teesid kinnitavad, et seadus, haldusakt vms abinõu, mis kaitseb üksnes eraisiku huve, ei teeni avalikku huvi. Avalikku huvi kaitsevad näiteks seadused, mis käsitlevad 2 majanduspoliitikat, sotsiaalpoliitikat, rahapoliitikat, tervishoiupoliitikat. Näiteks riigivara suurendamine ei kuulu avaliku huvi hulka, vaid on era- või fiskaalhuvi.
tekitamisest – võlausaldaja vara teatud puudujääk - Alusetust rikastumisest tulenevad nõuded – määrav võlgiku varalises sfääris toimunud õigustamatu juurdekasv. Alusetust rikastumisest tulenevalt tekib isikul õigus nõuda välja teise isiku poolt alusetult saadu. Eristatakse kolme liiki rikastumisnõudeid: 1)soorituskondiktsioone ehk kohustuse täitmiseks saadu tagastamise nõudeid 2)sekkumiskondiktsioone ehk väärtuse hüvitamise nõudeid õigusrikkumise korral 3)teise isiku kasuks tehtud kulutuste hüvitamise nõudeid. Võlasuhete liigid 1. Tehingulised ehk Lepingulised ehk lepingute liigid: - Abstraktsed[kohustus, mille eesmärk ei ole tuletav võla-, vaid muust suhtest (puudub kindel eesmärk). Abstraktse kohustuse eesmärk on tavaliselt oma õigusliku seisundi tugevdamine, vältimaks tehingu alusest tuleneda võivaid vastuväiteid] ja kausaalsed - tasulised ja tasuta
vahendiks rahalise hüvitise maksmine. Rahalise hüvitise nõudmiseks tuleb kuni uue riigivastutuse seaduse (RVastS) eelnõu*24 vastuvõtmiseni lähtuda Riigikohtu üldkogu 22. märtsi 2011. a otsusest.*25 Riigikohtu otsusega tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks ebamõistlikult pika menetlusega tekitatud kahju hüvi- tamise reeglite puudumine RVastS-s ja samas mõisteti isikule kriminaalmenetluse kohtueelse menetluse ebamõistliku kestuse eest välja konkreetne rahaline hüvitis. Kuigi tuleb märkida, et on teatud ebakõla Riigikohtu ülalviidatud 30. detsembri 2008. a määruse*26 ja 22. märtsi 2011. a otsuse*27 järelduste vahel, siis tuleb asuda seisukohale, et seni, kuni RVastS eelnõu ei ole vastu võetud*28, peaksid potentsiaalsed kaebajad menetluse pikkusega tekitatud kahju hüvitamise nõudmiseks pöörduma kas taotlusega Justiitsministeeriumisse või kaebusega halduskohtusse.*29 Sellist
VII seminar Kahju hüvitamine 7.1. Kahju hüvitamise nõue 7.2. Kahju mõiste ja hüvitamise eesmärk 7.3. Materjaalsed ja formaalsed eeldused 7.4. Kahju hvüitamise nõude sisu 7.5. Kahu hüvitamise ulatus Tudeng peab teadma: 1. Mis on kahju hüvitamise eesmärk ja kuidas see seondub kahjuhüvitise suurusega? Mida tähendab diferentsihüpotees ja kuidas mõjutab see kahju hüvitamise nõude sisu? 2. Miks eristatakse lepingu rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise nõuet deliktilise kahju hüvitamise nõudest? Mida tähendab nõuete konkurents? 3. Kahju mõiste, kahju liigid? 4. Mida tähendab varaline kahju, saamata jäänud tulu? 5. Millistel eeldustel saab nõuda saamata jäänud tulu? Tõendamiskoormis? Mida tähendab puhtmajanduslik kahju? 6. Mida tähendab usalduskahju? Suur kahjuhüvitamise nõue ja väike kahju hüvitamise nõue? 7
Omandi üleandmine muude müügilepingu objektide puhul. Omandi üleandmine ja omandireservatsioon (§ 233). Ostja müügilepingust tulenevad põhikohustused sisalduvad § 208 lg 1 lõpuosas: kohustatud tasuma müüjale ostuhinna; kohustatud müüdud asja vastu võtma. Ülejäänud on kõrvalkohustused. Lepingulise vastutuse üldpõhimõtted VÕS kohaselt on lepinguline vastutus üldjuhul nn garantiivastutus. Vastutus tähistab õkv kohaldamise võimalust lepingu rikkumise korral. Garantiivastutus tähendab, et lepingupool võtab lepingu sõlmimisega garantii, et täidab lepingut nõuetekohaselt. See tähendab, et lepingu rikkumise fakti esinemine on üldjuhul piisavaks eelduseks vastutuse tekkimisele ja õkv kohaldamisele. Õkv eeldused: 1) kehtiv leping; 2) lepingu rikkumine; 3) vastutus lepingus/seaduses; kokkulepete puudumisel § 103 lg 1 (garantiivastutus). Vastutust välistavad asjaolud: § 103 lg 2 (§ 105), § 101
varjata olulist infot jne;Tuleb teavitada üksteist lepinguga seotud olulistes tingimustes. Infot ei tohi varjata) ja Läbirääkimiste katkestamine ei too endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, kui isikud ei riku hea usu põhimõttest tulenevaid kohustusi. (Kui üks lepingu pool on rikkunud läbirääkimiste käigus tekkinud kohustusi ja see kohustuse rikkumine toob teisele poolele kaasa kahju ta võib nõuda kahju hüvitamist.) Pahauskseks peetakse läbirääkimiste pidamist ilma tegeliku tahteta leping sõlmida ja nende katkestamist usalduspõhimõtet rikkudes Kui astun lepingueelsete läbirääkimistesse, kas astumine toob kaasa endaga võlasuhte? Lepingueelsetesse läbirääkimistesse astumine toob kaasa lepingusarnase võlasuhte. Astumine toob alati kaasa osapooltele õigused ja kohustused, mida peab täitma. Nimelt ei tulene pooltele läbirääkimistest õiguslikke tagajärgi, kui lepingueelseid
Haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Haldusakti kehtetuks tunnistamine I Sissejuhatavad märkused Kehtetuks tunnistamine (kehtivuse lõppemise eeldusena HMS § 61 lg 2 alusel) haldusorgani poolt (HMS § 64) vaideorgani poolt (HMS § 85) kohtu poolt (HKMS) HMS § 64 jj kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut kohaldatakse ka haldusorgani poolt - haldusakti muutmise ja - haldusakti kehtivuse peatamise suhtes. Haldusorgan võib HMS § 64 jj alusel haldusakti muuta, peatada selle kehtivus ja tunnistada
Kas kaitsta tuleb negatiivset või positiivset varalist huvi? Üldreegel on, et hüvitatakse üksnes negatiivset kahju, ehk kulutusi, mida isik tegi, et konkursil osaleda. Positiivse huvi kaitsest võiks rääkida vaid erandjuhtudel, kus konkursi korraldaja, kui ta ei oleks oma kohustusi rikkunud, oleks pidanud valima võitjaks just selle konkursil osaleja. Näiteks kui esitatigi 1 pakkumine, aga korraldaja ei kuulutanudki võitjat välja. Kahju hüvitamise nõude sisu moodustabki see tasu, mida konkursi avalduses lubati. § 1037 lg 1. Selle alusel on võimalik õiguserikkujalt nõuda rikkumise teel saadu välja andmist – ajaleht avaldas noore luuletaja luuletuse ilma loata. Paljudel juhtudel on õiguse rikkumise korral mõistlikum esitada nõue alusetu rikastumise alusel võrreldes kahju hüvitamise nõudega. 24. Missugused on tasu avalikust lubamisest ja konkurist tulenevate nõuete aegumise eeldused ja erisused
• Kahju on igasugune negatiivse tagajärg isiku varalises või mittevaralises sfääris. Seega võib kahju olla nii varaline kui ka mittevaraline. • Varaline kahju seisneb ennekõike vara väärtuse vähenemises. • Mittevaraline kahju seisneb füüsilises või hingelises valus. • Kahju võib tekkida lepingust tulenevate kohustuste rikkumise tulemusena ja lepingu väliselt ehk võib tekkida õigusvastase kahju kaudu. Õiguste kaitsmine • Kahju hüvitamise eesmärgiks on asetada isik olukorda, kus ta oleks, kui kohustusi poleks rikutud. • Kahju hüvitamist saab nõuda, kui: • on tekkinud kahju; • kahju tekitaja tegevus on õigusvastane; • esineb põhjuslik seos esimese kahe tingimuse vahel. • Kahju hüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb kahju kandnud isik asetada olukorda, kus ta oleks, kui kohustusi poleks rikutud ehk siis hüvitise suurus peab olema võrdne olemasoleva kahjuga. Õiguste kaitse
kohustusega. VÕS § 100 definitsioonist tuleneb, et kohustuse rikkumine võib olla kahesugune: 1) võlasuhtest tulenevat kohustust ei täideta üldse 2) kohustus küll täidetakse, aga täitmine ei ole kohane VÕS § 101 toob õiguskaitsevahendid, mida võlausaldaja võib kohustuse puhul kasutada, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Võlausaldaja võib: 1) nõuda kohustuse täitmist 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda 3) nõuda kahju hüvitamist 4) taganeda lepingust või öelda leping üles 5) alandada hinda 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Nimetatud loetelu ei ole täielik, sest õiguskaitsevahendeid võib sisalduda ka lepingutes ja muudes seadustes. Võlausaldaja vastutus enda käitumise eest VÕS § 101 lg 1 annab alused, mida kohustuse rikkumisel kannatanud poolt võib rakendada, kuid kui rikkumine on tingitud tema enda käitumisest, siis nimetatud sätteid kasutada ei saa (VÕS § 101 lg 3)
teavitada teist poolt lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest. VÕS § 14 lg 3 selle alusel võib oma kohustusi rikkunud pool vastutada kahjustatud poole eest, kui leping osutub tühiseks VÕS § 15 lg 1 märgitud asjaoludel. RK: “VÕS § 14 lg-s 3 sätestatud kohustuste rikkumise korral asetada kahjustatud isik olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta poleks läbirääkimistele tuginenud, ja kõrvutada seda kahjustatud isiku tegeliku varalise olukorraga. Seega saab hüvitada kahju, mis tekkis kahjustatud isikul lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest.” RK: “VÕS § 15 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumise korral tuleb aga kahjustatud isik asetada olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta poleks uskunud vorminõuete tõttu tühise lepingu kehtivust, ja kõrvutada seda kahjustatud isiku tegeliku varalise olukorraga. Seega saab hüvitada kahju, mis kahjustatud isikul tekkis lepingu
ettevõtja teeb tarbijale enne lepingu sõlmimist või selleks tarbija poolt siduva pakkumise tegemist selgel ja tarbijale arusaadaval viisil teatavaks järgmise teabe, kui selline teave ei ole lepingu konteksti arvestades niigi selge: - tavalepingud - digitaalsed lepingud Lepingu olulised elemendid + muu teave, mis võib olla oluline Kõrvalekalduva kokkuleppe tühisus Nõuded lepingueelsetest läbirääkimistest: Kahju hüvitamise nõue VÕS §14 või §15 alusel seadusest tulenevate kohustuste rikkumisest Erinorm VÕS §15 lg1 Läbirääkimiste ajal lubatu muutub lepingu osaks Lepingu sõlmimine: Turumajandus – kaupade ja teenuste vahetamine – lepingud kui paindlik ja ratsionaalne vahend tagamaks ratsionaalset käitumist turul- selleks vajalik, et lepinguid austataks. Lepingud võimaldavad määrata kindlaks lepingute sisu ja tagajärjed paljude lepingute jaoks ning vabaduse
kulud jne. Selleks, et kaitsta isikuid ka lepingueelsetes situatsioonis, on üldist tunnustamist leidnud lepingueelne vastutus (culpa in contrahendo). Eraldi vastutuse alusena on c.i.c. vajalik põhjusel, et ilma kehtiva lepinguta ei ole võimalik lepingust tulenevat vastutust kohaldada ning alati ei ole võimalik ka deliktiõiguse sätteid kohaldada. c.i.c. põhimõtte alusel saab isik, kelle huvid said lepingueelsetes läbirääkimistes kahjustada, nõuda kahju tekitanud isikult kahju hüvitamist. Kas c.i.c. alusel tekkiv vastutus tuleks allutada kohustuse rikkumise üldregulatsioonile (VÕS § 100) või tuleks kohaldada deliktiõigust ei ole siiani selge. VÕSi § 141, on välja toodud täiendavad nõuded ettevõtjale, kes peab läbirääkimisi tarbijatega. Nimetatud säte kohaselt on ettevõtja kohustatud tegema selgel ja tarbijale arusaadaval viisil teatavaks järgmise teabe, kui selline teave ei ole lepingu konteksti arvestades niigi selge:
kulud jne. Selleks, et kaitsta isikuid ka lepingueelsetes situatsioonis, on üldist tunnustamist leidnud lepingueelne vastutus (culpa in contrahendo). Eraldi vastutuse alusena on c.i.c. vajalik põhjusel, et ilma kehtiva lepinguta ei ole võimalik lepingust tulenevat vastutust kohaldada ning alati ei ole võimalik ka deliktiõiguse sätteid kohaldada. c.i.c. põhimõtte alusel saab isik, kelle huvid said lepingueelsetes läbirääkimistes kahjustada, nõuda kahju tekitanud isikult kahju hüvitamist. Kas c.i.c. alusel tekkiv vastutus tuleks allutada kohustuse rikkumise üldregulatsioonile (VÕS § 100) või tuleks kohaldada deliktiõigust ei ole siiani selge. VÕSi § 141, on välja toodud täiendavad nõuded ettevõtjale, kes peab läbirääkimisi tarbijatega. Nimetatud säte kohaselt on ettevõtja kohustatud tegema selgel ja tarbijale arusaadaval viisil teatavaks järgmise teabe, kui selline teave ei ole lepingu konteksti arvestades niigi selge:
puudused, ning seda kuni ajani, mil teine pool ei ole lepingut lõpetanud, eeldusel, et ta teatab oma heastamise soovist mõistliku aja ette ning teine pool heastamisele vastu ei vaidle või teisel poolel ei ole õigustatud huvi heastamisest keelduda ning talle ei põhjustata sellega põhjendamatuid ebamugavusi ega kulutusi ega viivitust. Põhimõtteliselt annab heastamise teostamine rikkunud poolele võimaluse vältida hiljem tema vastu õiguskaitsevahendite kasutamist, v. a. tekitatud kahju hüvitamist (§ 104 lg. 4). Heastamise teate saamisest kuni heastamise lõppemiseni (või ajani, mil saab selgeks, et heastamist ei toimu) võib teine poole keelduda omapoolsete kohustuste täitmisest, muudest õiguskaitsevahenditest saab kõne alla tulla ilmselt vaid viivise maksmise nõudmine. 2. Millal saab nõuda kahju hüvitamist ning millele tuleb tähelepanu pöörata kahju suuruse kindlaks määramisel?
tegemisega tekkiva kahju suurus ületavad lubatud tasu suuruse. Oleks õiglane, kui isik, kes ei olnud tasustada lubatud teo tegemise ajal teadlik tasu lubamisest, saaks tasu asemel nõuda hüvitist KAA õiguse alusel juhul, kui tema kulutused ja kahju kokku on suuremad lubatud tasust. Juhtudel, kus tasu lubanud isik ise põhjustas olukorra, kus tekkis vajadus tasustada lubatud tegu teha, võiks hea usu põhimõttest tulenevalt anda teo teinud isikule õiguse nõuda tasunõude asemel kahju hüvitamist tasu lubanud isikult KAA õiguse (VÕS § 1025) alusel samuti siis, kui ta teadis teo tegemisele asudes tasulubadusest. Kui avalikult on lubatud tasu vallasasja leidmise eest, võib tasunõue esineda koos leiutasu nõudega (vt AÕS § 101 lg 1). Sellisel juhul peaks leidjal olema õigus valida, kummal alusel ta tasu nõuab. Tasulubaduse tagasivõtmise korral VÕS § 1006 alusel võib vastavalt VÕS §1006 lg-le 3
(õiguspärase ootuse põhimõte).“9 Seega tuleneb õiguskindluse põhimõttest 2 alaprintsiipi: - õigusselgus – vt: HMS § 55 lg 1: „Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav.” HMS § 63 lg 2 p 5: „Haldusakt on tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita.” - õiguspärane ootus – vt: HMS § 67 lg 1: „Isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades arvestab haldusorgan peale käesoleva seaduse § 64 lõikes 3 sätestatu ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks.” Vt samuti järgnevad lõiked. 4. Proportsionaalsuse põhimõte10 PS § 11: põhiõiguste ja -vabaduste piirang peab olema vajalik demokraatlikus ühiskonnas ega tohi moonutada piiratavate õiguste olemust. 9 RKPJKo 02.12
halduskorraldusõigus (organisatsiooniõigus), 2. haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid (eraldi seadust pole, on nad PS, osaliselt ära nim. haldusmenetluseseaduses, väga suur osa on jäänud kohtupraktikale), 3. haldusmenetlusõigus, 4. halduse tegevusvorme reguleeriv õigus, 5. haldustäitev õigus, 7 6. riigivastutus õigus, riigivara õigus ehk riigivara õigus (riigivara kohta on olemas ka oma seadus). Üldosas sisaldub: haldusõiguse põhiprintsiibid (HMS), halduskandjate/-organite regulatsioon (HMS), haldusmenetluse kord (HMS), avaliku teenistuse ja teenistujate õiguslik seisund (ATS), haldusvastutus, halduskontroll (AtSS, RVS) 2) Eriosa – liigitamine teatud ühiste tunnuste alusel.
Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-613-8 (III. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatuse asemel Käesoleva loengumaterjali eesmärk on olla tudengitele abiks loengute jälgimisel. Aine omandamiseks tuleb täiendavalt lugeda vastavat kirjandust, artikleid ja õigusakte, mida õppejõud täpsustab loengu käigus. Loengumaterjal on koostatud autori kirjutatava äriõiguse õpiku alusel, mis ilmub esimesel etapil samuti viies osas ja seejärel koguteosena. Seetõttu puuduvad loengumaterjalis viited allikat
01.2006.a.). Materiaal- ja protsessiõiguse normide vajeline seos. Protsessiõigus on tsiviilõiguse kaitseks. 2. Tsiviilõigus ja karistusõigus (KarS). Karistusõigus on preventiivse iseloomuga ja on suunatud kindlustama ts. õ. suhete stabiilsust ning korda. 3. Tsiviilõigus ja haldusõigus (HMS). Tsiviilõigusliku tehingu tegemine võib seonduda haldustoiminguga (kanded registrites, tõestamine, ametniku juuresviibimine), samuti võib haldusakti sisuks olla tsiviilõiguslik tahteavaldus. 4. Tsiviilõigus ja finantsõigus. Finantsõigus ei ole mõeldav ilma tsiviilõiguse ning tsiviilkäibeta. 5. Tsiviilõigus ja rahvusvaheline õigus. Riik kui rahvusvahelise õiguse ja tsiviilõiguse subjekt. · Tsiviilõiguse allikad (TsÜS § 2 lg 1): 1. Seadus. Siseriiklik õigus (õiguse üldaktid-põhiseadus, seadus, määrus), rahvusvahelise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
