Saksamaa Üldinfo • PINDALA: 357 111,91 KM² • ELANIKKE: 80 327 900 (2013) • PEALINN: BERLIIN • RAHVUSKEEL: SAKSA • HALDUSJAOTUS: 16 PROVINTSI • RAHAÜHIK: EURO Vaatamisväärsused Riigipäevahoone (Reichstag) Muuseumisaar Brandenburgi värav Checkpoint Charlie läbipääsupunkt ja Berliini müüri muuseum Berliini loomaaed Riigipäevahoone (Reichstag) • Saksamaa parlamendihoone on Berliini üks kuulsamaid ehitisi. • 9 novembril 1918 aastal teatas poliitik Philipp Scheidemann ühest selle palee aknast Saksa Vabariigi loomisest. Muuseumisaar UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv muuseumisaar koosneb viiest mugavalt kõrvuti asetsevast muuseumist, mis kõik asuvad hästi ligipääsetaval saarel Spree jõel. Iga muuseum on omaette vaatamisväärsus, mille uurimisele kulub vähemalt pool päeva
puutuks mind. Siis sain aru, et see ongi nii mõeldud, et ma tunneksin ennast seal süüdi, kuna mina, inimene, olen ka nendes probleemides süüdi ja ka minu võimuses on midagi muuta. See aitas mul roosast maailmast hetkeks välja tulla. Kunstnike idee ja eesmärk järelikult toimis. Tooksin välja veel mõned teosed, mis sobiksid küllaltki hästi selle teema juurde. Tooksin välja sellise teose nagu ‘’Sissepakitud Berliini riigipäevahoone’’ mille teostas kunstnik Cristo. 1 Niisuguse projekti läbiviimine võtab tohutult palju aega ja selle teosega võttis see aega ideest teoni koguni 24 aastat. Idee mõeldi välja 1971 aastal ja teostati 1995 aastal. Kuid kahjuks on suurte teostega nii, et teose esitusaeg on vägagi lühike. Seda teost sai imetleda ainult kaks
LIK SAKSAMAA RIIGIVÕIM • Tekkis Saksa Töölispartei, mis nimetati 1920. aastal ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks ning esimeheks sai Adolf Hitler • Hitlerlased lõid relvastatud rünnakrühmad • Rünnakrühmlased ehk pruunsärklased hirmutasid juute ja kommuniste • Natsid kogusid kiiresti poolehoidu • 1933. aastal nimetati vabariigi kantsleriks Adolf Hitler • Valitses Natsionaalsotsialistlikpartei SISEPOLIITIKA • Natsionaalsotsialistid • Riigipäevahoone põleng • Üheparteisüsteem • Saksa Töölispartei • Riigipresident Hindenburg • Juutide tagakiusamine • Kolmanda riigi hirmuvalitsemine • Gestapo VÄLISPOLIITIKA • Välispoliitika muutus üha sõjakamaks • Loodi võimas armee- Wermacht • toetati Francot Hispaania kodusõjas • Sõber Itaalia ja Jaapaniga • Saksamaa tahtis oma territooriume tagasi saada MAJANDUS • Eesmärgiks oli tõsta riigi sõjalist võimsust
Protest raudse eesriide vastu Tagab paarile Pariisis tuntuse Alates 1972. a. teeb koostööd fotograaf Wolfgang Volziga Suured tööd Documenta 4 3. august 1968 Sidney sissemähitud rannik 1969. aasta lõpp Mähitud org 10. august 1972 Jooksev aed - 10. september 1976 Sissemähitud kõnniteed oktoober 1977 Ümberpiiratud saared 4. mai 1983 Pont Neuf 22. september 1985 Vihmavarjud 9. oktoober 1991 Sissemähitud Riigipäevahoone 24. juuni 1995 Mähitud puud 14. detsember 1998 Mähitud Snoopy maja - 2003 Väravad 12. veebruar 2005 Sydney rannik 1969 mähkis paar sisse miilipikkuselt Little Bay ranniku Sidneys Projekti teostas 130 töölist, kes pühendasid 17000 inimtöötundi Projektiks kulus 95600 m2 kiudu ja 56 km köit Vastukaja oli positiivne Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Sündis 1889 Austrias ja suri 1945 Saksamaal. Astus esimese maailmasõja algul vabatahtlikuna sõjaväkke. Oli hea kõnepidaja, oskas teisi end kuulama panna. 1923. aastal korraldasid hitlerlased Münchenis mässukatse. Pärast seda oli nende partei keelatud ja Hitler pandi vangi. 1932. aasta valimistel võitsid natsid ja 1933. aasta jaanuaris nimetati Adolf Hitler Saksamaa uueks kantsleriks. 1933. aastal toimus Riigipäevahoone põleng, milles süüdistati kommuniste. Pärast seda kehtestati üheparteisüsteem, mis tagas natsidele ülima võimu. Pärast riigipresidendi Hindenburgi surma võttis Hitler ameti üle ja kuulutas riigi diktatuuriks. Ametliku poliitika osaks sai juutide tagakiusamine ja sellega kaasnes ka massiline tapmine. Loodi sõjaväestatud organisatsioon SS, mis sai riigi hirmuvalitsemise tugisambaks. Saksamaa majanduliku tugevnemisega muutus riigi
· Rassipuhtus ja säilitamine · Sakslaste üleolek teistest rahvustest Hitleri võimuletuleku põhjused: · Hitler lubas tühistada Versailles' rahu · Tuua maa välja majanduskriisist · Natsides nähti jõudu, kes suudavad ära hoida kommunistide võimuletulekut · Kommunistid ja sotsialistid ei teinud koostööd Hitleri Saksamaa Sisepoliitika · 1933 nimetatakse Hitler Saksamaa kantseleriks · Keelati kommunistide tegevus, keda süüdistati Riigipäevahoone süütamises · Kehtestati üheparteisüsteem · Kaotati demokraatlikud vabadused · Riigiorganid asendati natside poolt määratud juhtidega · Kehtestati meelsuskontroll · ,,Pikkade nugade öö"- 1934 a E.Röhmi ja teiste tähtsamate Saksmamaa juhtide tapmine · 1935 piirati juutide õigusi, ,,Kristallöö" 1938 teisitimõtlejate jälitamisel Majandus · Säilis eraomand tööstuses ja põllumajanduses
Enamus Euroopa diktatuure olid autoritaarsed, aga totalitaarse riigikorraga olid Venemaa ja Saksamaa. Natslik diktatuur hakkas kehtima Saksamaal, sest kommunistid võtsid üha enam võimu ning Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid peeti ainukeseks jõuks, mis võiks kommuniste peatada. Sellepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajad ning 1933. aastal, kui toimus Riigipäevahoone põleng, sai valitsus parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem. Kõik erakonnad, peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, saadeti laiali. Peale riigipresident Hindenburgi surma, võttis Hitler ka tema koha üle ning hakkas diktaatoriks. Minuarvates oli Saksamaal kehtestatud liiga ranged reeglid ja korraldused ning Natsionaalsotsialistidel olid koguaeg ühed ja samad seisukohad , et Saksamaa peab olema koguaeg kõige suurem ja
Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Kommunistlikule Parteile vastu hakata. Hitlerlased lõid kõik relvastatud rünnakrühmad. Hitler arvas, et Saksamaa peab saama jälle suureks aga, et seda saavutada on vaja lõpetada Versalies rahuleping ja teised Saksamaad alandavad lepingud. Sammuti tuli luua uus kord Saksamaal, seda kõrvaldades kõik segavad tegurid nagu näiteks demokraatia, kommunism ja juutlus, ning teised õõnestavad tegurid. Aastal 1933 toimus Riigipäevahoone põleng ja pärast seda valitsus korraldas ühepartei süsteemi. Kõik teised parteid peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei saadeti laiali. Samas kui teistes suuremates juhtivates riikides vahetus võim dikatuuriliseks, jäi Inglismaal ja Prantsusmaal demokraatia. Seal arvati, et see on hetkel kõige parem juhtimisviis ja see toimis seal. Paljude suurriikide arust suutis ainult diktatuur päästa riigi ja teiste arust töötas demokraatia küllalt hästi
Lõpuks 1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku dikatuuri kinnistamine. Nõukogude Liidus oli totalitaarne diktatuur. Diktatuur kujunes seal välja aastate vältel. 1918. aasta jaanuaris saadeti laiali Asutav Kogu ning mõne aasta jooksul saadeti laiali ka kõik teised parteid. 1936. aastal väljakujunenud põhiseadusega kehtestati lõpuks ka Nõukogude Liidus üheparteisüsteem. Saksamaal algas diktatuuri teke sellega, kui 1933. aastal oli Riigipäevahoone põleng, mille süüdlaseks peeti kommuniste. Selle tagajärjel saadeti kõik erakonnad peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei laiali ning kehtestati üheparteisüsteem. Keelati ära kõik ametiühingud ning Hindenburgi surmaga sai Adolf Hitler füüreriks ehk diktaatoriks. Suurbritannias säilis demokraatia tänu sellele, et riigil oli rohkem kui kaks sajandit demokraatiakogemust ning nad ei lasknud diktatuuri tulemisega seda mõjutada
mässude korraldaja. Selle põhivaenlaseks oli Saksa Töölispartei, mis nimetati hiljem Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks, mille esimees oli Adolf Hitler. Nad lõid rünnakrühmad, kes hakkasid kommunistidele vastu, seepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajad. Suurenes Töölispartei valijate arv. 1933. aastal nimetas riigipresident Hitleri vabariigi kantsleriks. Riigipäevahoone põlengu süüdlasteks nimetati kommunistid ja nad saadeti laiali ning kehtestati üheparteisüsteem, kus valitsejaks sai Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei. Keelati ametiühingud. Pärast riigipresidendi surma võttis Hitler endale selle ameti üle ja muutus diktaatoriks ehk füüreriks. 6. Totalitaarse ühiskonna tunnused: · Üks partei, üks ideoloogia · Juhikultus · Demokraatlike vabaduste ja õiguste piiramine
Kui natside partei taas võimaluse tegutseda sai, hakkasid nad poolhoidu koguma. Natsionaalsotsialistliku parteisse tuli uusi liikmeid. 1933a. Jan. nim. Saksamaa riigipresident vabariigi 15- daks kantsleriks Adolfi. Sellajal kui Hitler pidi vangistuses olema kirjutas ta raamatu. Kirjutamist alustas ta 1924a.kevadel. Raamatu nimi oli "Mein Kampf" Teose eesmärk oli natsionaalsotsialismi kujunemisloo ja eesmärkide esitamine. Esimene köide anti välja 1925a ja teine köide 1926a. 1933a.toimus Riigipäevahoone põleng. Süüdlaseks peeti kommuniste. Valitsus sai erakorralise volituse kehtestada üheparteisüsteemi. Kõik erakonnad saadeti laiale peale NSDAP. Keelati ka ametiühingud. Parlament kaotas oma tähtsuse. Riigipresidendi surma võttis Hitler endale ka selle ameti. Abiellumine juudi kui võõra tõu esindajaga keelustati. Järgiti et vaimuhaiged ja kurjategijad ei saaks lapsi. Tervetel ja tugevatel inimestel pidi rohkem lapsi sündima. Riigivõim sai õiguse sekkuda inimeste eraellu.
Mussolini tegi suuri muudatusi ning võttis vastu seadusi, mis andsid talle kuningaga võrdsed õigused ja piiramatu võimu. Saksamaal loodi Saksa Töölispartei, mis 1920.aastal nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks, mille esimeheks sai Adolf Hitler. Hitleri meelest pidi Saksamaa saama jälle suureks ja tugevaks. Selleks tuli tühistada kõik alandavad lepingud ja laiendada sakslaste eluruumi. 1933. aastal, peale Riigipäevahoone põlengut sai valitsus parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem ning kõik erakonnad peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei saadeti laiali. Peale riigipresidendi Hindenburgi surma sai Hitler diktaatoriks ehk füüreriks. Kuigi ka Suurbritannia oli peale Esimest maailmasõda viga saanud, suutis ta ikkagi demokraatlikuks riigiks jääda. Suurbritannia ei olnud enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik ning seal oli suur tööpuudus. 1920
1918.a võeti vastu esimene nõukogude põhiseadus ja riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik. 1922.a moodustati NSV Liit, mis hõlmas kõiki sotsialistlikke nõukogude liiduvabariike. 1924.a tuli võimule Jossif Stalin, kelle valitsemise ajal muutus diktatuur eriti jõhkraks ja julmaks. Natsliku diktatuuri kehtestamiseni Saksamaal viis uue korra kehtestamine, mis tähendas sakslaste rassilise puhtuse loomist. 1933.a, kui toimus Riigipäevahoone põleng tuli võimule natsionaalsotsialistlik partei. Pärast riigipresident Hindenburgi surma muutus Adolf Hitler diktaatoriks ehk füüreriks. Ma arvan, et Prantsusmaal säilis demokraatia, kuna nad lõid Rahvarinne, mis võitles diktatuuriohuga. Inglismaal õnnestus demokraatia säilitada , kuna nende sisepoliitiline elu ei olnud nii kirju nagu Saksamaal, aga ka seal oli võitlus üsna terav.
vangis aasta, POSITIIVNE: riiklikud 1932- majanduskriisi ajal abinõud tööpuuduse saab partei 33% hääli vähendamiseks; 1933- Hitler nimetati valitsusjuhiks, toimub Riigipäevahoone põleng 1935- rassiline puhtus (mustalased, juudid) ja lisaks kohustuslik osalemine sõjaväes. Selgita mõisted: Fašism- diktatuur Itaalias, tähendab liitu Kodusõda- riigi sisesõda
Stalinil kujunes välja ainuvõim. Saksamaad hirmutas kommunism, aga saksa rahvale see väljavaade ei meeldinud. Nende vastu hakkas võitlema Saksa Töölispartei, mille ees otsas oli Adolf Hitler. Hitlerlased lõid relvastatud salgad ja hakkasid oma vaenlaste vastu võitlema. Natsionaalsotsialistliku partei ridadesse tuli üha uusi liikmeid. 1932. aastal said nad võimule. 1933. aastal nimetati Adolf Hitler vabariigi viieteistkümnendaks kantsleriks. 1933. aasta Riigipäevahoone põlengus süüdistati kommuniste ja nende partei keelati. Peale seda võeti vastu ühepartei süsteem ja võimule sai Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei. Peale presidendi surma võttis tema koha üle Hitler ja tegelikult muutus Hitler sellega diktaatoriks ehk füüreriks. Suurbritannias säilis demokraatia, kuna seal oli demokraatiakogemust juba üle kahe sajandi. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes ei osalenud riigi juhtimises.
töid väga hoolikalt Mõnede tööde teostamiseks on kulunud aastakümneid Praegu tegeleb projektiga Over the River Suured tööd Documenta 4 3. august 1968 Sidney sissemähitud rannik 1969. aasta lõpp Mähitud org 10. august 1972 Jooksev aed 10. september 1976 Sissemähitud kõnniteed oktoober 1977 Ümberpiiratud saared 4. mai 1983 Pont Neuf 22. september 1985 Vihmavarjud 9. oktoober 1991 Sissemähitud Riigipäevahoone 24. juuni 1995 Mähitud puud 14. detsember 1998 Mähitud Snoopy maja 2003 Väravad 12. veebruar 2005 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level VIDEO http://www.youtube.com/watch? v=z057rxwJXPo Küsimused Kust oli Christo pärit ? Kuidas nad kohtusid JeanneClaudega ?
kolmandiku saadikukohtadest. 1933. aasta jaanuaris nimetas Saksamaa riigipresident vabariigi viieteistkümnendaks kantsleriks Adolf Hitleri. Hitler alustas 1924. aasta kevadel raamatu kirjutamist. Seal olid kirjas tema õpetuse põhimõtted ja selle raamatu nimi oli Mein Kampf (,,Minu võitlus"). See oli isegi väga hea, et ta selle kirjutas. Ma aravan, et nii mõnigi inimene sai tänu sellele raamatule mingi õpetuse või juhise enda eluteele. 1933. aastal toimus Riigipäevahoone põleng, mille süüdlaseks peeti kommuniste ja ma arvan, et tõenäoliselt oligi see nii. Valitsus sai parlamendilt erakorralised volitused, et kehtestada üheparteisüsteem. Saadeti laiali kõik erakonnad peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei. Ametiühingud keelati. Hitler muutus diktaatoriks ehk füüreriks. 1935. aastal jõustus mitu seadust, millega piirati juutide poliitilisi ja kodanikuõigusi. Suur osa juutidest oli sunnitud riigist lahkuma. Need kes ei jõudnud seda
ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike. 1936. aastal kujunes välja nõukogude riiklik korraldus vastu võetud põhiseadusega. Natslik diktatuur hakkas kehtima Saksamaal, sest kommunistid võtsid üha enam võimu ning Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid arvati ainukeseks jõuks, mis suudaks kommunistid peatada. Sellepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajas. 1933. aastal, toimus Riigipäevahoone põleng, milles süüdistati kommuniste. Valitsus sai parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem. Kõik erakonnad, peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, saadeti laiali. Keelatud olid ka ametiühingud. Peale riigipresident Hindenburgi surma, võttis Hitler tema koha üle ning hakkas diktaatoriks ehk füüreriks. Suurbritannias kui ka Prantsusmaal säilis demokraatia. Suurbritannial oli rohkem kui kaks sajandit kogemust demokraatia alal
juba aastal 1932 sai neist valimistel suurim saadikurühm. Hitlerit oleks suutnud peatada vaid sotsiaaldemokraatide ja kommunistide tagasihoidlik koostöö. Kuid Stalin, kui kommunistide pealik nägi ohtu pigem sotsiaaldemokraatides kui Hitleris. Alles 1933. aastal sai Hitler end nimetada kantsleriks. Algselt hoidis Hitler madalat profiili ning tegutses vastavalt põhiseadusele, kuid seda mitte kauaks, sest peagi suutis tta kogu võimu enda kätte koondada. Ta süütas Riigipäevahoone, ning pidas seda kui ettekäänet, et rünnata kommuniste, nii ta asus piirama vabadusi. Hirmutamisega saavutas ta lõpuks valimistel absoluutse enamuse. Aastal 1933 loobus parlament oma võimust ja Hitleri käes olid erakorralised volitused. Kehtestati üheparteisüsteem ja nii sai Hitlerist diktaator ehk füürer. Hitleri võimule tulek tähendas vabaduste kadumist ning pidevat meelsusjärelvalvet. Majandus oli riigi kontrolli all ja seda juhiti 4- aasta plaanide kaudu
moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936. aastal kui võeti vastu põhiseadus. Natslik diktatuur hakkas kehtima Saksamaal, sest kommunistid võtsid üha enam võimu ning Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid peeti ainukeseks jõuks, mis võiks kommuniste peatada. Sellepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajad ning 1933. aastal, kui toimus Riigipäevahoone põleng, sai valitsus parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem. Kõik erakonnad, peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, saadeti laiali. Peale riigipresident Hindenburgi surma, võttis Hitler ka tema koha üle ning hakkas diktaatoriks. Kõige arenenum poliitiliselt oli minu meelest Suurbritannia, sest tal oli kõige vanem ja paremini toimiv demokraatlik riigikord. Sellele veidi alla jääb Prantsusmaa, kus
mahasurumine ja suurtööstuse eelisarendamine. Riigis oli välja kujunenud Stalini ainuvõim, kelle valitsemise ajal muutus diktatuur eriti julmaks, miljoneid inimesi küüditati. Kommunistlik Venemaa oli totalitaarne riik. Saksamaal kehtestati natslik diktatuur. 1933. aastal tuli võimule natsionaalsotsialistlik partei, mida juhtis Adolf Hitler. Hitleri meelest pidi Saksamaa saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Esialgu tegutsesid natsid põhiseaduse piirides kuni Riigipäevahoone põlenguni, peale seda kehtestati üheparteisüsteem ja Hitler võttis endale presidendi ameti. Rahvas toetas natse, sest neis nähti kommunismi pidurdavat jõudu, kuid nad suutsid juba paari aastaga kehtestada hirmuvalitsuse. Ametlik poliitika oli rassism. Miljoneid inimesi saadeti surmalaagritesse. Saksamaa oli totalitaarne riik. Samas säilitasid osad riigid ka demokraatliku korra. Näiteks suutsid prantslased hoida oma demokraatliku korda, kuigi paljud soovisid diktatuuri
aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936. aastal kui võeti vastu põhiseadus Saksamaal hakkas kehtima natslik diktaruur , sest kommunistid võtsid üha enam võimu ning Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid peeti ainukeseks jõuks, mis võiks kommuniste peatada. Sellepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajad ning 1933. aastal, kui toimus Riigipäevahoone põleng, sai valitsus parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem. Kõik erakonnad, peale Natsinaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, saadeti laiali. Peale riigipresident Hindenburgi surma, võttis Hitler ka tema koha üle ning hakkas diktaatoriks. Kõige arenenum poliitiliselt oli minu meelest Suurbritannia, sest tal oli kõige vanem ja paremini toimiv demokraatlik riigikord
olid kaotanud sõja, Versailles' süsteem valmistas suurt pettumust ning hirm kommunismi ees andis rohelise tule tolitarismile. Kommunistlik partei korraldas mässe ja ohustas Saksamaad, kuid samal ajal tekkinud Natsinaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mille etteotsa astus Adolf Hitler, leidis rohkem poolehoidjaid ning oht kõrvaldati. 1932. aasta parlamendivalimistel said hitlerlased üle kolmandiku saadikukohtadest ning Hitler nimetati kantsleriks. Peale Riigipäevahoone põlengut, milles süüdistati enamlasi, kehtestati üheparteisüsteem ja juhiks tõusis Adolf Hitler. Prantsusmaal ja Suurbritannias oli demokraatia läbinud pika arengutee. Kuna Prantsusmaa ja Suurbritannia olid võitjariigid, uskusid inimesed demokraatlikusse korda. Majanduskriis neid riike palju ei mõjutanud: Briti tööstusettevõtted kasutasid võõramaised toorained, mis tähendas seda, et suudeti oma toodangut edukalt müüa ka
eelisarendamine. Riigis oli välja kujunenud Stalini ainuvõim, kelle valitsemise ajal muutus diktatuur eriti julmaks, miljoneid inimesi küüditati. Kommunistlik Venemaa oli totalitaarne riik. Saksamaal kehtestati natslik diktatuur. 1933. aastal tuli võimule natsionaalsotsialistlik partei, mida juhtis Adolf Hitler. Hitleri meelest pidi Saksamaa saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Kui toimus Riigipäevahoone põleng, sai valitsus parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem. Kõik erakonnad, peale Natsinaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, saadeti laiali. Peale riigi presidendi Hindenburgi surma võttis Hitler ka tema koha üle ning hakkas diktaatoriks. Rahvas toetas natse, sest neis nähti kommunismi pidurdavat jõudu, kuid nad suutsid juba paari aastaga kehtestada hirmuvalitsuse. Ametlik poliitika oli rassism. Miljoneid inimesi saadeti surmalaagritesse
Vool tekkis 1960ndate aastate lõpus. Maakunsti pioneer on Walter de Maria, kes lasi Nevada kõrbesse tõmmata kaks paralleelset 3,6 km pikkust joont. Edaspidi ongi maakunst olnud mittepraktiliste kunstiliste objektide loomine maastikule või üldse loodusse. Näiteks Robert Smithson ehitas 1970ndate algul ühte Utah soolajärve spiraalse muuli. Kuulsaim maakunstnik on Jugoslaavia päritolu Christo, kes pakkis värvilisse kilesse või riide sisse pisikesi saari ja 90ndatel ka Berliini Riigipäevahoone. 20.saj.arhidektuur 20. saj. alguses (pärast I maailmasõda) arhitektid loobusid ajaloolistest stiilidest ja ornamentaalsetest kaunistutest.Uus funktsionalistlik arhitektuur tuli välja lihtsate geomeetriliste vormide ja tasaste pindadega.Uuenduste seas rakendati konsoolidele toetuvaid betoonelemente ja klaasist seinu (nt. Pariisi Louvre püramiidid). Pikkamööda mõjutab modernistlik arhitektuur ka Ameerikas ehitatavaid kõrghooneid.Betoon pakkus arhitektuurile
Tähtis oli taastada Saksamaa võimsus ja ülemvõim maailmas ning Hitler teadis, et selleks on tarvis uut ja võidukat sõda. Nende eesmärkide saavutamiseks alustati Saksamaal taasrelvastamist, taasloodi armee ja taastati laevastik. Kehtestati üldine sõjaväekohustus ning likvideeriti Reini demilitariseeritud tsoon. Lisaks loodi liidusuhted Itaaliaga ja tegutseti ühiselt Hispaanias. Esialgu tegutseti küll põhiseaduse piires. Kui aga 1933. aastal toimus Riigipäevahoone põleng, milles süüdistati kommuniste, sai valitsus parlamendilt volituse kehtestada üheparteisüssteem. Pärast riigipresident Hindenburgi surma võttis Hitler endale selle ameti. Riigipresidendi asemel muutus ta tegelikkuses aga diktaatoriks ehk füüreriks. Demokraatilikult valitud juhid asendati keskvõimu omadega, juhtidele mitteallumine võrdus riigireetmisega ning sõna- ja teised kodanikuvabadused kaotati. Rahvas nimelt arvas, et vaid
reparatsioonide maksmisega, NSDAP populaarsuse kasv. 1931 – Saksamaa lõpetas reparatsioonide maksmise. 1932 – ennetähtaegsed valimised Riigipäeva. Absoluutset enamust natsid ei saavutanud, kuid said õiguse moodustada valitsuse. 30. jaan. 1933 – saab A.Hitler Saksamaa riigikantsleriks (peaministriks). 1934 – peale president Hindenburgi surma võtab A.Hitler endale ka presidendi funktsiooni. Vabariigi lõpp. 27.veebr. 1933 – Riigipäevahoone süütamine. Sept. - Leipzigi protsess. Adolf Hitler – Führer und Reichkanzler Kehtestub fašistlik diktatuur. Ideoloogiaks – natsionaalsotsialism, mis on fašismi Saksamaa variant. Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat; rassiteooria; riigi sekkumine kõigesse; võitlus kõige vastu, mis on internatsionaalne (kommunism, juudid, katoliiklus); juhikultus, antisemitism, revanšism, propagandavahendite tohutu mõju eesmärkide saavutamisel.
kindlustust (soovitatav) 1. päev Väljasõit varahommikul. Sõit läbi Balti riikide, õhtul ületame Leedu - Poola piiri. Öömaja Poolas. 2. päev Varahommikul jätkub sõit läbi Poola Saksamaa suunas. Õhtul ületame Poola - Saksa piiri. Öömaja Berliini lähistel. Õhtune Berliini jalutuskäik. 3. päev Hommikul suundume Berliini. Linnaekskursioon: võidusammas, Riigipäevahoone, Brandenburgi väravad, Berliini kuulsaim allee - Unter den Linden, Toomkirik, Punane raekoda, Neitsi Maarja kirik, Alexanderplatz ja Berliini müür, mille juures saab pildistada ja tuletada meelde aegu, mil Berliin oli 2 vastandlikuks maailmaks jagatud. Suundume Potsdami väljakule uusi kauneid ehitisi imetlema. 1914 2014
juulil 1944 annetati talle Nõukogude Liidu kangelase aunimetus koos Lenini ordeniga. 1945. aasta jaanuaris õnnestus tal päästa Poola tehased vaenlase poolt hävitamast. Lahinguid käisid nüüd esmalt Alam-Sileesias ja seejärel Ülem-Sileesias. Aprillis 1945 võistlsed Konev ja Zukov Berliini vallutamisel. Kuigi Konevi väed sisenesid Berliini eeslinna esimesena, andis Stalin käsu viimasel minna edasi edela suunas ning lasta Zukovi vägedel vallutada Berliin ning heista Nõukogude lipp Riigipäevahoone katusel. 1. juunil 1945 annetati Ivan Konevile taaskord Nõukogude Liidu kangelase aunimetus. AUTASUD · Nõukogude Liidu kangelane, kahekordne laureaat (29. juuli 1944, 1. juuni 1945) · Võidu orden (nr 5, 3. märts 1945) · Lenini orden, seitsmekordne laureaat (29. juuli 1944, 21. veebruar 1945, 27. detsember 1947, 18. detsember 1956, 27. detsember 1957, 27. detsember 1967, 28. detsember 1972)
NSDAP - 1922 sõlmiti Rapallo leping. Saksamaa-Venemaa - NSDAP ülesandeks taastada Saksamaa võimsus pärast kaotust I maailmasõjas - Hitlerlased lõid pruune särke kandvad rünnakrühmlased- SA(sõjaväeline organisatsioon), kes hirmutasid juute ja kommuniste. - 1932 parlamendivalimistel sai natsionaalsotsialistlik partei üle kolmandiku saadikukohtadest - 1933 sai Hitler Saksamaa riigikantsleriks - 1933 pärast Riigipäevahoone plengut, milles süüdistati kommuniste, loodi üheparteisüsteem, kõik erakonnad peale NSDAP saadeti laiali- hitler valitsusjuht - 1934 pärast Hindenburgi surma sai hitlerist ka riigipea- muutus diktaatoriks - 1935 jõustus mitu juutide õiguste piiravat seadust - Nürnbergi seadused - 1934 'pikkade nugade öö', tapeti mitmed tähtsamad SA juhid - 1935 seati sisse üldine väeteenistuskohustus, taastati saksa sõjavägi- Wehrmacht
1920.a- tekkis Natsiosotsialistlik Saksa Töölispartei. Pruunsärklased- rünnakurühmlased 1923.a- Korraldasid Hiterlased Münchenis mässukatse , mis ebaõnnestus. ''Mein Kampf''- Hitleri sõnad '' Minu sõda'' 1932.a- Said hiterlased üle kolmandiku saadikukohtadest. 1933.a- Nimetas Saksamaa riigipresident vabariigi 15. kantsleriks Adolf Hitleri Kolmas Riik- Hitleri loodab Suur-Saksamaa 1924.a- Kevadel alustas vanglas Hitler ''Mein Kamfi'' kirjutamisega. 1933.a põleng- Riigipäevahoone põleng milles süüdistati kommuniste. Füürer- Juht , diktaator , ainuvalitseja. 1935.a- Jõustus mitu seadust millega piirati Juutide kodaniku- ja poliitilisiõigusi. SS- Kaitsemalev, Hitleri ihukaitse hiljem allutati Gestapo. Gestapo- Riiklik salapolitsei. Werhmacht- Võimas armee.
muuta kommunistlikuks. Korrigeeriti ka maailmarevolutsiooni stratreegiat. Saksamaad hirmutas kommunism. Selle põhivaenlasteks said Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, eesotsas Adolf Hitleriga. Neis nähti jõudu, kes suudab peatada kommunistid. Hitleri õpetuse põhimõttel pidi Saksamaa saama jälle suureks ning sakslased pidid muutuma maailma valitsejaks. Nende eesmärk oli nn uue korra loomist, mis tähendas sakslaste rassilise puhtuse saavutmist. Peale Riigipäevahoone põlengut kehtestati üheparteisüsteem. Parlament kaotas oma tähtsuse ning Hitler võttis riigipresidendi ameti endale. Demokraatlikult valitud võimuorganid asendati keskvõimu poolt määratud juhtidega. Juhtidele mitteallumine võrdus riigireetmisega. Sõna-ja teised kodanikuvabadused kaotati ning need asendati riikliku kontrolliga inimeste meelsuse üle. Ametliku poliitika osaks sai juutide tagakiusamine. Diktatuuri loomulikuks toeks olid julgeolekuametid ja relvastatud
Hitler. Hitlerlased lõid relvastatud rünnakurühmad, keda hakati riietuse pärast kutsuma pruuniks katkuks. Nad üritasid hirmutada rahva vaenlasi e. juute ja kommuniste ning püüdsid ka algatada mässu, peale mida natsism keelati ja Hitler veetis aasta vanglas. Kui see sai aga taas avalikult tegutsema hakata, kogus see palju poolehoidu. 1932. aastal said hitlerlased kolmandiku saadikukohtadest ning Saksamaa kantsleriks määrati Adolf Hitler. Peale Riigipäevahoone põlengut, aeti kõik erakonnad peale Töölispartei laiali ning Hitlerist sai peale riigipresident Hindenburgi surma füürer. Hitleril oli rahvaga sama soov tõsta riigi sõjalist võimsust. Eesmärkide täitmiseks võttis riik suurettevõtjatelt ja pankadelt laenu, lubades peale vallutusi tagasi maksta. Kehtestati plaanimajandus, rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika ja varustuse tootmiseks, ehitati tuhandete kilomeetrite jagu kiirteid , mis
ja jõukaks saama. Selleks tuli tühistada Versailles' ja teised alandavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruumi. Aaria rass (kõrgemad esindajad sakslased) pidi saama maailma valitsejaks. Siseriiklikult oli natside eesmärk konkureerivate poliitikate/poliitikute kõrvaldamine ning sakslaste rassilise puhtuse saavutamine. Esialgu tegutsesid natsid põhiseaduse piirides. Valitsusse kuulus ka teiste erakondade esindajaid. Kuid 1933. a toimus Riigipäevahoone põleng, mille süüdlaseks peeti kommuniste. Valitsus sai parlamendilt erakorralise loa moodustada üheparteisüsteem. Kõik parteid peale natsipartei keelati. Samuti ametiühingud. Parlament kaotas oma tähtsuse, pärast riigipresident Hindenburgi surma võttis hitler endale ka selle ameti. Tegelikkuses muutus ta diktaatoriks e. Füüreriks(saksa k juht). Demokraatlikult valitud võimuorganid asendati keskvõimu poolt määratud juhtidega.
1932- parlamendivalimistel said hitlerlased üle kolmandiku saadikukohtadest 1933- Saksamaa riigipresident nimetas Adolf Hitleri viieteistkümnendaks kantsleriks Kolmas Riik- natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870.ndatel ühendatud Saksa Keisririik ja kolmas Hitleri juhitud Suur- Saksamaa 1924- Hitler alustas vanglas oma raamatu kirjutamist 1933. a põleng- Riigipäevahoone põleng, süüdlasteks peetakse kommuniste Füürer- ehk diktaator, juht 1935- 1) jõustus mitu seadust, millega piirati juutide poliitilisi ja kodanikuõigusi 2) seati sisse üldine väeteenistuskohustus ning loodi võimas armee SS- natside partei teine sõjaväestatud organisatsioon Gestapo- riiklik salapolitsei, mis allus SSile Wermacht- Saksamaa uus ja võimas armee
taasloomiseks kasutama kavalat ning legaalset strateegiat kuna tal endal oli kõnede pidamine keelatud, kasutas ta selleks teisi inimesi. Nii Töölispartei kui Hitleri toetus suurenes kiirelt ja Hitler oli lähedal oma eesmärgile saada Saksamaa diktaatoriks. 1932 kandideerisid Hindenburg ja Hitler Saksa presidendi kohale, see katse aga ebaõnnestus. Küll aga sai ta Saksamaa kantsleriks ning sai enda ja NDSAP (Saksa Töölispartei) plaane edasi viia. 27. veebruaril 1933 süüdati Riigipäevahoone. Põlevast majast leiti kommunist, mis andis NDSAP-ile võimaluse kõrvaldada Saksa Kommunistlik Partei riigist. See tähendas ka seda, et Hitleri valitsusest sai legaalne diktatsioon. Peale Hindenburgi surma, muutusid seadused nii, et Hitlerist sai ametlikult Saksamaa füürer. Hitleri valitsemine Hitler nägi ette majanduses mitmeid reforme, diktatuurilise juhtimisega riigile omasele keskenduti palju relvade tootmisele. Lisaks nägi Hitler, et on vajalik raha n-ö pumbata riiki
sõjakasse kampa. 1923. aastal korraldasid hitlerlased Münchenis mässukatse, pärast mida oli nende partei mõnda aega keelatud, Hitler ise aga pidi veetma aasta aega vangistuses. Kui natside partei sai uuesti võimaluse tegutseda, hakkas ta kiiresti poolehoidu koguma. Suurenes ka valijate arv, kes hääletasid nende poolt. 1933. aastal sai Hitlerist vabariigi viieteistkümnes kantsler. Esialgu tegutsesid natsionaalsotsialistid põhiseaduse piires, kuid 1933 toimus Riigipäevahoone põleng, mille süüdlaseks peeti kommuniste. Kõik erakonnad peale NST saadeti laiali. Parlament kaotas oma tähtsuse ja pärast riigipresidendi surma võttis Hitler endale ka selle ameti, kuigi tegelikkuses muutus ta diktaatoriks ehk füüreriks. Natsionaalsotsialistid tulid võimule ajal, mil Saksamaa vaevles majanduskriisis. Hitler püüdis kriisi ületada majanduse riikliku juhtumisega, mis sisuliselt tähendas sda, et kogu maal ja
Saksamaale suurt tulevikku, selleks tuli tühistada Versailles rahu ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ja laiendada sakslaste eluruumi, riigis tuli kehtestada uus kord, mis pidid kõrvaldama demokraatia, kommunismi, juutluse ja teised õõnestavad tegurid , natsidel avanes võimalus kui puhkes ülemaailmne majanduskriis, Stalin pidas Hitleri asemel suurimaks vaenlaseks sotsiaaldemokraatiat, 1933 nimetati Hitler kantsleriks, koondas kogu võimu enda kätte, kasutades Riigipäevahoone süütamist, asus Hitler piirama demokraatlikke vabadusi, mitme erakorralise valimise järel saavutas ta oma parteile terrori ja hirmutamisega lõpuks absoluutse enamuse, natslik Riigipäev võttis 1933 märtsis vastu seaduse, millega parlament loobus võimust ja Hitler sai erakorralised volitused, kehtetstati 1parteisüsteem ja kõik parteid peale NSDAP saadeti laiali, Hitlerist said saksamaa diktaator.
Pärast seda keelati nende partei mõneks ajaks. Hitlerile määrati aastane vanglakaristus. Kui partei sai uuesti loa avalikult tegutseda, hakkasid nad kiiresti poolehoidu koguma. Nendega liitus ühe rohkem liikmeid ning ka valijate arv tõusis. 1932. aastal said hitlerlased parlamendivalimistel üle kolmandiku saadikukohtadest. Weimari vabariik muutus aegamööda natslikuks Saksamaaks. Algul tegutsesid natsionaalsotsialistid põhiseaduse piires. Kui 1933. aastal toimus Riigipäevahoone põleng, mille süüdlasteks peeti kommuniste, sai valitsus parlamendilt erakorralised volitused kehtestada ühepartesüsteem. Saadeti laiali kõik erakonnad peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei. Parlament kaotas tähtsuse ning peale riigipea Hindenburgi surma võttis Hitler ka selle ameti endale. Natsionaalsotsialistliku õpetuse tugisambaks sai rassilise puhtuse tagamine. Abiellumine võõra tõu esindajaga, eriti juudiga, keelati. Jälgiti ka seda, et kurjategijad ning
NSDAP lagunes. Vangist vabanedes hakkas A. Hitler kiirelt tegutsema. Ta taastas partei 1925. aastal ning kogus rahva poolehoidu tehes propagandat. Suures osas tänu Suurele Majanduskriisile (millal?) said parlamendis üle 1/3 kohtadest. 1933. aasta algul nimetati A. Hitler Saksamaa kantsleriks. Algas poliitilise reziimi vahetus! Totalitarismi kujunemine Saksamaal Totalitarismi aluseks oli Hitler ja tema teos ,,Mein Kampf" (selle põhisõnum?) 1933, pärast Riigipäevahoone põlengut: kehtestati Saksamaal üheparteisüsteem; keelati ametiühingud; parlament kaotas oma tähtsuse. Pärast president Hindenburgi surma võttis Hitler ka selle koha endale. Temas sai füürer. Edasi: keskvõim määras juhid võimuorganitesse; ettevõtete juhtide võim kasvas (neile mitteallumine võrdus riigireetmisega); sõna- ja kodanikuvabadused kaotati; inimeste meelsust hakati kontrollima ehk kehtestati totaalne kontroll indiviidi üle...(kuidas?)
Sellest projektist on tehtud ka dokumentaalfilm, mille lõputiitreis pühendati film nendele kahele inimesele, kes kunstiteose ja ilmastikuolude koosmõjul hukkusid. (Weisman, 13.11, 1990) Christo ja Jeanne-Claude, elu ja looming 14 12. 1971-1995 Peale ,,The Umbrellas" projekti, võtsid Christo ja Janne-Claude uuesti ette oma murelapse, Berliini Reichstag'i. Riigipäevahoone on pidanud kogema pidevaid muutusi: ehitati 1894, maha põles 1933, peaaegu hävitati 1945, taastati taas kuuekümnendatel. Reichstag on alati olnud demokraatia sümbol. Parlamendi presidendi, Prof. Dr. Rita Süssmuth'i toetusega, püüdsid nad parlamendi liikmeid veenda. Paar käis läbi mitmeid amatikohti ja kirjutas seletuskirju 662-le liikmele, ning tegi lugematuid telefonikõnesid, et saada luba, mida nad soovisid. 25. veebruaril 1995
2) Laiendada aaria ( saksa ) rassi eluruumis, sakslastest peavad saama maailma valitsejad. 3) Riigis tuleb tagada kord. 4) Demokraatia ja kommunismi teede levikut tuleb takistada. 5) Juudid, enamus mustlastest ja slaavlastest tuleb hävitada, sest need on alamad rassid. 14. Natside ümberkorraldused, nende elluviimise põhjused. Ümberkorraldused Ümberkorralduse põhjused Pärast riigipäevahoone põlemist kehtestati Kogu võim koonduks ainult natsipartei üheparteisüsteem. Tulekahjus süüdistati kätte. kommuniste. Kantsleri ja presidendi ametikoht ühendati, Hitler soovis olla Saksamaa ainuvalitseja. Hitlerist sai füürer. Keelati ametiühingud. Et töölised ei saaks enda õigusi kaitsta ja riigil oleks lihtsam neid oma võimule allutada.
kaotus, Suure majanduskriisi mõju. Kuidas? · 1919. aastal tekkis Saksa Töölispartei, mis 1920. aastal nimetati Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. Partei esimeheks sai Adolf Hitler. · 1921. aastal parteile jõustruktuurid (relvarünne). · Partei kogus poolehoidu ja valijaid ning 1932. aasta parlamendivalimistel said üle kolmandiku saadikukohtadest. · 1933. aasta jaanuaris sai Hitlerist kantsler. · 1933. aastal Riigipäevahoone põleng, mille põhjustajatena süüdistati kommuniste. · Kehtestati ühepartiesüsteem natsid. · Hitlerist sai peale riigipresidendi surma diktaator Führer. Tunnused: · Juhikultus Hitler oli eesotsas. · Võimul üks partei Natsid. · Rahva hirmutamine sisevaenlasega juudid halvad, teevad kommunistidega koostööd. · Suur võim sala- ja julgeolekuorganitel SS, Hitleri ihukaitse.
populaarsus. 1932. a. valimiste tulemusena said natsid parlamendis 230 kohta, olles Riigipäeva suurim fraktsioon. Ometi polnud neil veel absoluutset enamust. Kõik, kel midagi kaotada oli, eelistasid punasele diktatuurile pruuni. See aitas Hitleril 30. I 1933. a. võimule tulla, sest Hitler eitas natsionaliseerimist ja kollektiviseerimist. Tulnud võimule, alustasid natsid arvete klaarimist kommunistidega. 28. II 1933 süttis Riigipäevahoone. Kohe süüdistati kommuniste ja alustati nende arreteerimist. Põlengut ettekäändeks tuues tühistati Weimari konstitutsiooni need paragrahvid, mis käsitlesid isiku-, sõna-, trüki- ja koosolekute vabadust. Seejärel keelustati kompartei. Nüüd oli natsidel Riigipäevas juba absoluutne enamus. Kuid Hitler ei tundnud oma võimu küllalt kindla olevat, kuni eksisteeris enam kui miljoniline SA (Sturmabteilung ehk rünnakurühm). 30. VI 1934. a. nn. "pikkade nugade
· 1923. Aastla üritas Münchenis korraldada riigipööret. Prast seda oli vanglas, kus kirjutas raamatu ,,Mein Kanpf" (minu võitlus) · Raamatus esitas eesmärgi: o Versailles lepingute tühistamine o Demokraatia, juutluse, kommunistlik kõrvaldamine Hitleri võimuletulek · 1932. Aastal Riigipäeva valimistel sai NSDAP suurima toetuse · 30.jaanuaril 1933 määras Hindenburg Hitleri riigikantseleriks · Veebruaris süttis Riigipäevahoone. Selles süüdistati kommuniste, misjärel KP keelustati ja kuulutati välja erakorraline olukord. See võimaldas kogu võimu koondamise Hitleri ja NSDAP kätte Võimu kindlustamine · Keelustati kõik parteid peale NSDAP · Alustati võimu vastaste eraldamist ühiskonnast · Keelustati ametiühingud, nende asemel loodi Saksa Töörinne (DAF) · Põllumajandus võeti riikliku kontrolli alla
Metalli maaki. Kõige tähtsamad on kivisöe (pruunsöe), metalli kaevandus ja metallurgia tööstused, mis on Lääne- Euroopa võimsaim. Põhjamere alt kaevandatakse naftat ja gaasi. VI vaatamisväärsused Põhilised Saksamaa vaatamisväärsused asuvad Berliinis. Berliini keskosa ehitati alates Saksamaa ühinemisest (1871. a.) välja pealinnale väärikate mitmekorruseliste kivihoonetega esinduslikus stiilis. Meieni on tollasest arhitektuurist säilinud näiteks Riigipäevahoone ja väga kuulsad Brandenburgi väravad. Huvitavaks vaatamisväärsuseks on Berliini kell, mis asub Europa-Centeri kõrval. Ta on umbes 5 meetrit kõrge ning näitab kellaaega punaste ja kollaste lampide abil. Kell töötab kvantdidaktika printsiipidel ning on esimene omataoline. Saksamaal on palju muuseume. Üks kuulsamaid on Dresdeni kunstigalerii. Saksamaal leidub rohkelt ajaloolisi ehitisi ja kohti. Hästi on säilinud vanad ülikoolid.
1933. a. 28. veebruar Riigi seadus/määrus Rahva ja Riigi kaitseks. 1933. a. 14. juuli Parteide loomise keelustamine saksamaal 1934.a. 30. juuni ,,Pikkade nugade öö" 1934. a. 2. august Adolf Hitlerist saab Saksamaa ,,Führer" 18. Miks tehti 1933. a. jaanuaris valitsuse moodustamise ettepanek A. Hitlerile, mitte mõõdukatele poliitilistele jõududele? Franz von Papen veenas Paul von Hindenburgi selles, et ta just nii teeks. 19. Mida tegid natsid Riigipäevahoone süütamist ettekäändeks tuues? Meelestati rahvas ja avalikkus kommunistide vastu. 20. Millised parteid tegutsesid Saksamaal 1933. a. suvel? Milline partei tegutses Saksamaal 1933. a. talvel? Miks just need? Suvel kommunistlik partei. Talvel - NSDAP 21. Milliste abinõudega ületasid natsid Saksamaal majanduskriisi ja likvideerisid tööpuuduse? Töökohtade tekitamine, tootmise suurendamine, et oleks töökohti ja tarbimise innustamine. 22. Mis oli Hitleri välispoliitika eesmärgiks
mistõttu saadeti parlament laiali. Novembris toimunud erakorralistel valimistel. oli natside populaarsus küll langemas, kuid president von Hindenburg nimetas kantsleriks siiski Hitleri (30. jaanuar 1933). Kuigi valitsusjuhi koht oli läinud natsidele ei suutnud nad parlamendis enamust saavutada. Seetõttu oli vaja kõrvaldada oma põhilised konkurendid, alustati kommunistidest, keda süüdistati Riigipäevahoone süütamises. Tegelikult süütasid natsid hoone ise. 1934. aastal president Hindenburg suri. Parlament võttis sel puhul vastu seaduse, mille järgi presidendi volitused läksid kantslerile. See tähendab, Hitlerist sai nii riigipea kui ka valitsuse juht. Mõlemad ametid pidid olema eluaegsed ja Hitleril oli õigus määrata endale järglasi. Hitleri poolt 1933 kuni 1934 ellu viidud ümberkorraldused: 1) Keelustati kõik parteid peale natsliku.
auvärav. Ehitati 1788-91 Carl Gotthard Langhansi (1732-1808) kavandati järgi Friedrich Wilhelm II nõudmisel. Kvadriiga autor on Gottfried Schadow. Värav on 65m lai, 26m kõrge. Keskmine ava on 6m, teised 4m laiad. 22.detsembril 1989.a. avati IIMS kannatada saanud värav taas jalakäijatele. Unter den Linden saab nime 4 rea pärnade järgi, mis sinna istutatud. 1,4km pikk ja 60m lai. Viib Brandenburgi väravate juurest Schlossplatzini. Riigipäevahoone Reichstag. 1884-1894 itaalia renessanss arhitekt Paul Waleot. Sai kannatada 1933.a. tulekahjus, 1945.a. pommitamisel. 1957-71 rekonstrueeriti ilma kuplita. Esimene parlamendiistung toimus taas 1990.a. Kupli ehitas uuesti üles inglise arhitekt sir Norman Foster. See avati 1999.a. aprillis, on klaasist ja 40m kõrgune. Neue Wache 1816-17 arhitekt Karl Friedrich Schinkel (1781-1841), oli kuninga vahtkonna peakorter. 1960.a. muudeti fasismi ja militarismi ohvrite mälestusmärgiks.
2) kõrvaldada demokraatia, kommunism, juutlus 3) hoolitseda sakslaste rassilise puhtuse eest (juudid, slaavlased ja mustlased on alamad rassid) Mis Saksamaal nüüd toimuma hakkas? Hitleri võimuletuleku järel esialgu säilis vormiliselt demokraatia, diktatuur hakkas kujunema järk-järgult. Alustati arveteõiendamist kommunistidega. Ööl vastu 28. veebruari 1933 süttis Berliinis Riigipäevahoone. Natsid süüdistasid kommuniste selle süütamises. See oli ettekäändeks, et tühistada Weimari põhiseaduse sõna-, trüki- ja koosolekutevabaduse paragrahvid. Peale järgmisi valimisi samal kevadel kommunistlik partei üldse keelati. Seega said natsid Riigipäevas enamuse. Valitsus sai erakorralised volitused. Varsti keelati kõigi teiste parteide tegevus. Ühesõnaga Weimari põhiseadus kaotas tähtsuse. Hitleri-aegsele Saksamaale oli iseloomulik:
annaabi.ee 
