Natsionaalsotsialistlik Saksamaa
Lily Eelsaar
9.Klass
Marika Riit
Punane katk.
Kommunism hirmutas Saksamaad, ajakirjandus nim.
seda punaseks katkuks.
1919a. Loodud Saksamaa Kommunistlik Partei oli
aktiivne mässu korraldaja.
Punaste põhivaenlaseks sai Saksa Töölispartei. See
nim ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa
Töölisprateiks.
Esimeheks sai Adolf Hitler.
A. Hitler
·Sündis 20.
aprillil 1889a.
võõrastemaja
s Gasthof
zum
Pommern.
Natsid koguvad poolehoidu Esialgu suhtus avalikkus natsidesse kui lärmakasse ja sõjakasse kampa. 1923. aastal korraldasid hitlerlased Münchenis mässukatse. Peale seda oli nende partei mõnda aega keelatud, Hitler läks aastaks vangi. Kui natside partei taas võimaluse tegutseda sai, kogus see kiirelt poolehoidu. Tuli palju uusi liikmeid. Suurenes ka natside valijate arv. 1932. a parlamendivalimistel said hitlerlased üle kolmandiku saadikukohtadest. 1933 jaanuaris nimetas Saksamaa riigipresident Hitleri vabariigi 15ndaks kantsleriks. Weimari vabariik asendati aegamööda Kolmanda riigiga(natsisaksamaa nimetus. I riik püha rooma riik,II 1870. a ühendatud Saksa Keisririik ja III Hitleri Suur-Saksamaa. Diktatuuri kujunemine Hitleri õpetuse põhimõtted olid sõnastatud tema raamatus ,,Mein Kampf"(minu võitlus). Selle kirj. Alustas ta 1924 kevadel vanglas. Hitleri meelest pidi Saksamaa jälle suureks ja tugevaks ja jõukaks saama
Diktatuur Saksamaa I Maailmasõda pani aluse diktatuuride tekkele Euroopas, kui sõjale järgnenud majanduslik ja sisepoliitiline kriis, muutsid rahva rahulolematuks. Saksamaal hakkas diktatuur kujunema 1923.aastal, kui Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel üritas Münchenis võimu haarata, seda küll edutult, sest esialgu suhtuti natsidesse kui lärmakasse kampa. 1933a. õnnestus Hitleril siiski võimule tulla ning Saksamaal kehtestati üheparteisüsteem - võim oli koondunud ühe isiku kätte (keelustati kommunistlik partei, seejärel ka teised parteid). Natsionaalsotsialism ehk natsism ehk rahvussotsialism oli Saksamaa võimukandjate ametlik maailmavaade ja riiklik ideoloogia natsionaalsotsialismi
Ta paistis sõjas kaks korda silma. Ta teenis ära II ja I klassi Raudristi. Viimast autasu anti harva nii madala auastmega sõjaväelastele. 1918. aastal, veidi enne sõja lõppu, viidi Hitler pärast gaasirünnakut Vorpommerni linna. Ajutise nägemiskaotuse, millepärast teda seal raviti, omistas Hitler ise silmade vigastusele sinepigaasist. Uuemad uurimused, mis toetuvad haigusloole, peavad aga ka võimalikuks, et tegemist oli alles hiljem tekkinud hüsteerilise reaktsiooniga Saksamaa kaotusele. Igatahes ravis Hitlerit sõjaväepsühhiaater, kelle diagnoosi kohaselt oli Hitleri näol tegemist psühhopaadiga, kes on juhtivale tööle täiesti kõlbmatu. Igatahes oli võitmatuks peetud Saksa armeekaotus Hitlerile suur löök, mis traumeeris teda hingepõhjani. Tõus võimule Peale sõja lõppu hakkas Hitler tegelema poliitikaga. Tema poliitilistest ambitsioonidest esimestel kuudel pole midagi rääkida. Peale sõda asus ta tööle Müncheni riigikaitsevalitsusse
Kõik diktatuuridest ja diktaatoritest kahekümnenda sajandi algul Krista Kallavus Märts 2010 Sisukord: 1. Sissejuhatus: Mis on diktatuur?...................................................lk 2 2. Venemaa diktatuur- kommunism................................................lk 3-4 3. Itaalia diktatuur- fasism...............................................................lk 5-6 4. Saksamaa diktatuur- natsism.......................................................lk 7-9 5. Kasutatud kirjandus.....................................................................lk 10 2 Sissejuhatus: Mis on diktatuur? Diktatuur- see on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on rangelt keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle
kõrgemale inimestel on süüa riigile ja küsimata ning võeti üksikisiku huvidest või nad surevad rahvusele. suurtöösturitelt ja nälga. Inimelude pankuritelt laenu. väärtus on väike. 5) rahvast Hävitati poliitilisi Tekkis rühmitus Saksamaa võitles hirmutatakse vastaseid inimesi Mustasärklased, korraga mitmete pidevalt sise-ja hukati teiste ees. kes korraldasid riikide ning samuti välisvaenlastega kokkupõrkeid Hitler hirmutas ja kommunistide tappis inimesi mitte ja nende ustavuse eest.
ettevõtted, ajalehtedes võidi kirjutada ainult fasimimeelseid kirjutisi, valitsus kontrollis ka haridust. Inimeste tegevust jälgis salapolitsei. Paljude meelest oli Mussolini suutnud luua hästitoimiva riigi. Välispoliitika: sõjakas 1930ndatel aastatel, eesmärk muuta Vahemeri Itaalia sisemeeks, taheti muututa samasuguseks nagu Vana-Rooma ajal, vallutati Abessiinia, Albaania ja mõned teised alad, Itaalia riik kuulutati impeeriumiks, sai liitlaseks Hitleri Saksamaaga. 8. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Ohvitserkond, ametnikud, suurmaaomanikud ja töösturid olid avalikud demokraatia vastu, nad süüdistasid Weimari vabariiki kõiki Saksamaad tabanud hädades. Kaotatud sõda, võitjate üleolev käitumine, pettumus Versaille´ süsteemis, majanduslik ebakindlus ning erakondade omavaheline kemplemine, hirm kommunismi (punase katku) ees. Loodi Saksa Töölispartei, mis 1920 aastal nim. ümber Saksa Töölisparteiks.
jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad konsolideeruma (keskajal oli põhiline kirik) hilis-keskajal, vara-uusajal, siis Suur Britannia ja Prantsusmaa arenevad (?) varem kui Saksamaa. Alguses on enese identifitseerimisel oluline roll siiski kirikul, kui hilis-keskajal toimud reformatsioon, siis ca 16saj valitsejad püüavad alamaid kokku viia ikkagi religiooni abil. Tulemuseks on ususõjad aga pikemas perspektiivis Prantsusmaal ja Suurbritannias rahvas hakkab ikkagi koonduma. Suurbritannias saab domineerivaks religiooniks anglikaani kirik See näitab valitseja truudust jne ühtne religioon ühendab inimesi. Samuti on Prantsusmaal kalvinismiga. Kuigi
Natsliku türannia all tapeti või kannatasid ränka survet veel miljonid inimesed, nende hulgas homoseksuaalid, Jehoova tunnistajad, nõukogude sõjavangid ja poliitilised teisitimõtlejad. Ameerika Ühendriikide Holokausti Memoriaalmuuseum, Washington, D.C., USA Holokaust kujutas endast ligikaudu kuue miljoni juudi tapmist natside ja nende kollaborantide poolt. Natsi-Saksamaa koos oma kaassüüdlastega püüdis alates Saksamaa sissetungist Nõukogude Liitu 1941. a suvel kuni sõja lõpuni Euroopas 1945. a mais tappa kõik juudid alal, kus kehtis tema võim. Kuna natslik juutide diskrimineerimine sai alguse Hitleri võimuletulekuga 1933. a jaanuaris, peavad paljud ajaloolased seda ka holokausti alguseks. Juudid ei olnud Hitleri režiimi ainsad ohvrid, kuid nad olid ainus grupp, keda natsid püüdsid täielikult hävitada.
Kõik kommentaarid