Raamatupidaja kutseeksami küsimused ja vastused (6)

Lääne-Viru Rakenduskõrgkool - Majandus - Finantsraamatupidamine

4 HEA

Lõik failist

Kutseeksam

Raamatupidamiskohustlane on:

Ettevõtte juht;

Raamatupidamisosakond;

Registreeritud juriidiline isik;

Ettevõtte pearaamatupidaja ;

Kõik eelpooltoodud;

Ainult b ja c

Raamatupidamise põhivõrrand on:

VARA = KOHUSTUSED – OMAKAPITAL ;

VARA + KOHUSTUSED = OMAKAPITAL

VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL

Mitte ükski eeltoodud pole õige

Kreditoorse lühivõla hulka kuuluvad:

Ettemaksed tarnijale;

Maksuvõlad;

Arendusväljaminekud;

Tulevaste perioodide ettemakstud kulud

Rahasumma on hoiustatud kuueks aastaks, intressimääraga 8%. Kui intresse arvutatakse kvartaalselt, siis teguri tabeliväärtus leitakse, kasutades:

8% ja 6 perioodi;

2% ja 6 perioodi;

2% ja 24 perioodi;

8% ja 24 perioodi;

Mitte ükski eeltoodud vastus pole õige.

Ettevõttes arvestati töötajatele palka. Selle sündmuse mõju on järgmine:
Vara Kulud Puhaskasum Omakapital

Suureneb ei muutu ei muutu suureneb;

Ei muutu suurenevad väheneb väheneb;

Suureneb ei muutu ei muutu väheneb;

Väheneb suurenevad väheneb suureneb.
6-8 Firma bilanss seisug 01.01.05 oli järgmine: vara 850 000.-, kohustised 750 000.-, omakapital 100 000.-. Aasta jooksul laekus teenustuluna 600 000.-, kulusid maksti välja 520 000.-, vara soetati 250 000.- ( maksmine toimub hiljem). Firma omanik investeeris firmasse 200 000.-.

Firma omakapital seisuga 31.12.05 on:

100 000.-;

180 000.-;

430 000.-;

380 000.-.

Firma vara seisuga 31.12.05 on:

500 000.-;

1 380 000.-;

480 000.-;

380 000.-.

Firma kasum ( kahjum ) 2005. aastal oli:

Kahjum 80 000.-;

Kahjum 150 000.-;

Kasum 80 000.-;

Kasum 180 000.-.

Raamatupidamise aastaaruande koosseisu kuuluvad järgmised põhiaruanded:

Bilanss, kasumiaruanne , tegevjuhtkonna deklaratsioon, omakapitali muutuste aruanne;

Bilanss, kasumiaruanne, finantsseisukorra aruanne, audiitori järelotsus;

Bilanss, kasumiaruanne, rahakäibe aruanne (rahavoogude aruanne), omakapitali muutuste aruanne;

Bilanss, kasumiaruanne, tegevjuhtkonna deklaratsioon, kasumi jaotamise ettepanek.

Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendi kohaselt võib kauba-, toorme- ja materjalivarusid bilansis hinnata:

LIFO meetodil;

FIFO meetodil;

HIFO meetodil;

LOFO meetodil.

Firmal on vara 2 500 000.- ja omakapitali 700 000.-. Juhul kui vara väheneks 50 000.- ja omakapital jääks samaks, siis kohustised oleksid:

700 000.-;

550 000.-;

1 800 000.-;

1 750 000.-

Tekkepõhises arvestuses kajastatakse majandustehingud siis, kui:

Need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või välja makstud;

Raha on tegelikult laekunud või välja makstud,

Vara, kohustused ja majandustehingud on väljendatud ainult rahas;

Need on kirjendatud analüütilistele kontodele koguseliselt .

Amortisatsiooni kajastamiseks tehakse järgmine raamatupidamiskanne:

D Amortisatsioonikulu
K Seade

D Akumuleeritud kulum
K Seade

D Amortisatsioonikulu
K Akumuleeritud kulum

D Seade
K Akumuleeritud kulum

Firma võttis pangast laenu. Selle mõju firma bilansile on järgmine:

Suurenevad nii raha kui ka kohustused;

Suurenevad nii raha kui ka omakapital;

Vähenevad nii vara kui ka kohustused;

Mitte ükski eeltoodud variant ei ole õige

Konto Ebatõenäoliselt laekuvad arved on:

Konto Müügitulu kontrakonto ;

Konto Ostjate laekumata arved kotrakonto;

Konto Kulu ebatõenäolisest laekumisest kontrakonto

Passivakonto
16-17. On teada järgmised andmed:
Tarnijate arved 20 000.-
Omakapital -
Maa -
Pangakonto 30 000.-
Ostjate arved 7 500.-
Kaubavarud 5 000.-
Laenuvõlg -
Masin 40 000.-

Tuginedes tabeli andmetele on õige, et juhul kui vara oleks 132 500.-, siis Maa maksumus oleks:

90 000.-;

50 000.-;

0.-;

Mitte ükski eelpool toodust.

Tuginedes tabeli andmeteleon õige, et juhul kui omakapital oleks 82 500.- ja Maa maksumus oleks 90 000.-, siis laenuvõlg oleks:

90 000.-;

70 000.-;

30 000.-;

55 000.-;

Miite ükski eelpool toodutest.

Raamatupidamiskirjend ei pea sisaldama:

Majandustehingu kuupäeva;

Andmeid tehingu osapoolte kohta;

Majandustehingu lühikirjeldust;

Algtokumendi numbrit ja nimetust :

Ettevõte ostis kaupa arvega (maksmine toimub hiljem). Selle kohta tuleb teha järgmine raamatupidamiskanne:

D Kaubad
K Võlad tarnijatele

D Tulevaste perioodide kulu
K Kaubad

D Kaubad
K Tulevaste perioodide kulu

D Võlad tarnijatele
K Kaubad

Raamatupidamise dokumente peab säilitama:

6 aastat;

7 aastat;

10 aastat;

Firma kogu eksisteerimise aja jooksul

Firma ostab maad. Ettemaksena tasutakse 100 000.- ja kohustisena kajastatakse 400 000.-. Tehinguga seoses:

Debiteeritakse kontot Põhivara (Maa) summas 500 000.-;

Debiteeritakse Pangakontot summas 100 000.-;

Debiteeritakse Kohustiste kontot summas 400 000.-;

Krediteeritakse kontot Põhivara (Maa) summas 100 000.-.

On õige, et:

Bilansi aktivakontod vähenevad deebetis ning passivakontod kreeditis;

Deebetkanded suurendavad ja kreeditkanded vähendavad kontode saldot;

Bilansi aktivakontod suurenevad kreeditis ning passivakontod deebetis;

Kreeditkanded suurendavad ja deebetkanded vähendavad kontode saldot;

Kontraaktivakontod suurenevad kreeditis ja vähenevad deebetis.

Tõene või Väär. Tõmba ring ümber õigele väitele:

Tulevase perioodi ettemakstud kulu kajastatakse varaobjektina. T V

Kui firma üürib kontoriruumid , lubades tasuda üüri, siis selle tehingu tagajärjel vara suureneb ja kohustused vähenevad. T V

Tulude ja kulude vastandamise põhimõte on seotud tekkepõhise arvestusega. T V

Kasumliku ja maksejõulise firma raamatupidamises on alati ülekaalus deebetsaldoga kontod . T V

Raamatupidamisbilanssi nimetatakse ka Finantsseisundi muutumise aruandeks. T V

2005 aasta jaanuaris ostis firma sõiduauto, mis maksis 280 000.-. Autot kavatsetakse kasutada 4 aastat ehk 200 000 kilomeetri läbisõiduks. Lineaarse meetodi kasutamisel on 2006. aasta kulum (amortisatsioonikulu):

52 500.-

70 000.-

140 000.-

122 500.-

Mitte ükski pole õige (näidata õige vastus)

Raamatupidamisseaduse kohaselt ei reguleeri raamatupidamise sise – eeskiri :

Majandustehingute dokumenteerimist;

Vara inventeerimist;

Firma asutamist;

Kontoplaani.

Lõpetamiskannete tegemine on:

Kliendikonto sulgemine ;

Kõikide bilansikontode saldode viimine nulli;

Tulude ja kulude kontode sulgemine;

Juhuslik.

Aktsiaseltsi ainus aktsionär ostis isiklikuks otstarbeks maja. Selle tulemusena:

Vähenes AS pangakonto jääk ja suurenes omakapital;

Vähenes AS pangakonto jääk ja suurenes dividendivõlg;

Suurenes AS pangakonto jääk ja suurenesid kohustused;

Mitte ükski eeltoodud varianti pole õige.

Kassapõhises arvestuses kajastatakse majandustehingud siis, kui:

Need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või välja makstud;

Raha on tegelikult laekunud või tegelikult välja makstud;

Need on kirjendatud analüütilistele kontodele koguseliselt;

Vara, kohustused ja majandustehingud on väljendatud ainult rahas.

On teada järgmised andmed:
Müügitulu 60 tk 90 kr/tk
Algvaru 20 tk 70 kr/tk
Ostud 80 tk 80 kr/tk
Lõppvaru maksumus kaalutud keskmisel meetodil on:

7 800.-;

6 240.-;

4 680.-;

3 120.-.

Äriühingu brutokasum oli 800 000.-, soetatud varud 520 000.-, varude algjääk 140 000.- ja lõppjääk 120 000.-. Äriühingu müügitulu peaks olema:

1 320 000.-;

1 300 000.-;

1 340 000.-;

1 460 000.-;

Mitte ükski eeltoodust .

Lausend D Võlad töövõtjale 73 000
K Maksuvõlad 73 000
kajastab:

Maksuametile kanti üle maksuvõlg 73 000.- üksikisiku tulumaksu osas;

Töötaja(te)le kirjutati maksudeklaratsiooni täitmiseks maksuametis 73 000.-;

Töötajate palkadelt peeti kinni tulumaksu 73 000.-;

Töötajate palkadelt peeti kinni järelmaks 73 000.-

6 000 lihtaktsia (nimiväärtus 30.-) emiteerimisel müügihinnaga 80.- aktsia, tehakse raamatupidamiskanne, mille üks osa on:

K Aktsiakapital 180 000.-;

D Pangakonto 300 000.-;

K Aktsiakapital 480 000.-;

D Ülekurss (Aažio) 180 000.-.

Ülekurss (üleväärtus, aažio) tekib:

Võlakirjade emiteerimisel nimiväärtuses;

Võlakirjade emiteerimisel alla nimiväärtuse;

Emiteeritud aktsiate müügil üle nimiväärtuse;

Emiteeritud aktsiate müügil alla nimiväärtuse;

Mitte ühelgi eeltoodud juhul.

Majandustehing Pangakontolt tasuti Lühiajalise laenu põhisummat 83 000.-:

Mõjub kasumile suurendavalt;

Mõjub kasumile vähendavalt;

Kasumit ei mõjuta;

Tehingu mõju kasumile ei saa kindlaks määrata.

Aruandeperioodi lõpul ei suleta :

Tulude – kulude koondkontot;

Akumuleeritud kulumi kontot;

Renditulu kontot;

Mitmesuguste tegevuskulude kontot.

Juhul kui firma ostab maatüki, tasudes selle eest kohe, siis selle tulemusena:

Suureneb vara ja suureneb omakapital;

Mõju varale on 0;

Toimub omakapitali suurenemine;

Mitte ükski eeltoodud variant pole õige.

Äriühingu vara üldsumma on 2 800 000.- ja omakapital 1 100 000.-. Kohustiste üldsumma on:

3 900 000.-;

1 100 000.-;

1 700 000.-;

2 800 000.-.

Konto Akumuleeritud kulum on:

Deebetsaldoga kontraaktivakonto;

Kreeditsaldoga kontraaktivakonto;

Kreeditsaldoga kontrapassivakonto;

Deebetsaldoga kontrapassivakonto.

Suurenemine näidatakse deebetis kontol:

Võlad tarnijatele;

Dividendivõlad;

Aktsiakapital;

Võlad töövõtjale;

Tagasi ostetud omaaktsiad.

Käibevarana ei kajastata bilansis:

Vara, mis eeldatavasti realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli käigus;

Raha ja raha ekvivalente (rahalähendeid);

Pikaajalist vara;

Vara, mida hoitakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast.

Päevaraamat koosneb:

Vara, kohustiste ja omakapitali kontodest;

Kontode lõppsaldode ja käivete nimekirjast ja vastavatest summadest , et kontrollida deebet - ja kreeditkäivete võrdsust;

Kronoloogiliselt järjestatud tehingutest;

Informatsioonikogumist arvutisüsteemis, kus saab sooritada päringuid kõigis soovitud vormides.

Tõene või Väär. Tõmba ring ümber õigele väitele:

Kui deebetpoole sissekannete arv on suurem kreeditpoole kannete arvust, siis konto saldo jääb alati deebetpoolele. T V

Aktsionäride kui omanike nõuded aktsiaseltsi vastu on kajastatud bilansiosas kohustised. T V

Finantsaruanne, mis kajastab firma finantsseisundit, on kasumiaruanne. T V

Kontol Akumuleeritud kulum on raha vara asendamiseks. T V

Kui leidis aset väljaminek, siis omakapital väheneb. T V

Ettevõtte käibevara hulka kuulub:

põhikapital;

kasum;

ostjate ettemakse;

ettemakse tarnijatele (hankijatele).

FIRMA kaubavaru algjääk on 4000 kr, soetatud kaubad 8500 kr ja kaubavaru lõppjääk 6000 kr. Perioodi jooksul kajastati kasumiaruandes kuluna:

3000 kr;

5500 kr;

6500 kr;

8500 kr.

Konto Tulevaste perioodide rendikulu saldo (enne korrigeerimiskannet) oli aasta lõpul 2700 kr (novembri, detsembri ja jaanuari rent, mis maksti ära 1. novembril). Korrigeerimiskanne, mis tuleb teha 31. detsembril, on järgmine:
a)
D: Renditulu
900
K: Tulevaste perioodide renditulu
900
b)
D: Tulevaste perioodide rendikulu
1800
K: Rendikulu
1800
c)
D: Rendikulu
1800
K: Tulevaste perioodide rendikulu
1800
d)
D: Tulevaste perioodide rendikulu
900
K: Rendikulu
900

Firma ostis 2002. a. algul seadme, mis maksis 24 000 kr. Firma kavatseb seda kasutada 5 a. ehk 400 000 toote valmistamiseks. 2004. a. amortisatsioonikulu on lineaarse meetodi kasutamisel:

5500 kr;

9600 kr;

8400 kr;

4800 kr.

Ostjatele esitatud arvete järgi raha laekumisel:

suureneb vara ja suureneb omakapital;

suureneb vara ja väheneb vara;

suureneb vara ja väheneb omakapital;

väheneb vara ja suurenevad kohustused.
48-50 Firma A raamatupidamises on kontode saldod 2003. aasta lõpu seisuga järgmised:
Lühiajalised kohustused 450 000 kr
Põhivara (Maa) 900 000

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Raamatupidaja kutseeksami küsimused ja vastused #1

Raamatupidaja kutseeksami küsimused ja vastused #2

Raamatupidaja kutseeksami küsimused ja vastused #3

Raamatupidaja kutseeksami küsimused ja vastused #4

Raamatupidaja kutseeksami küsimused ja vastused #5

Raamatupidaja kutseeksami küsimused ja vastused #6

Raamatupidaja kutseeksami küsimused ja vastused #7

Raamatupidaja kutseeksami küsimused ja vastused #8

Raamatupidaja kutseeksami küsimused ja vastused #9

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

1228 laadimist Kokku alla laetud

6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

a.n.n.i.k.a Õppematerjali autor

Raamatupidaja I kutseeksami küsimused ja valikvastused. Õiged vastused ära märgitud ja tehted juures

raamatupidamine

Sarnased õppematerjalid

doc

Finatsraamatupidamine

Finantsraamatupidamine SISUKORD I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST.............................................................3 1. Rahvusvahelised arvestusmudelid...................................................................................... 3 2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine.........4 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID..............................8 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid..................................................................8 4.Varude arvestuse meetodid ......................................................................................... 11 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid.........................................................................................................15 III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK.........................19

Finantsraamatupidamine

pdf

Finantsarvestuse konspekt

sissekande sisule) konto konto ............................................................................................ ............................................................................................ ............................................................................................ KOKKU "...."................... 200X. a. Lisa ...... lehel Raamatupidaja Memoriaalordereid ehk raamatupidamisõiendeid võib kasutada raamatupidamislausendite vormistamisel, reguleerimiskannete tegemiseks või tehtud vigade parandamiseks raamatupidamisregistrites. Vastavalt Eesti raamatupidamisseadusele peab raamatupidamiskirjend sisaldama: majandustehingu kuupäeva, raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrit, debiteeritava konto (kontode) kui ka krediteeritava konto (kontode)

Ettevõtlus alused

docx

Finantsarvestuse alused ülesanne 6.1 kuni 6.11

päeva 61…90 10 000 6% päeva üle 90 6 000 50% päeva kokku 98 000 16.02.20X6.aastal oli OÜ Lehis hinnanud ebatenäoliselt laekuvaks nõude AS Kask vastu 1 400 €. 21.09.20X6.aastal laekus 600 € ASlt Kuusk, nõudesumma, mis oli bilansist välja kantud 20X2.aastal. OÜ Lehis Ebatõenäoliselt laekuvate arvete kontol oli 31.12.20X5. a. seisuga kreeditsaldo 4 400 €. Palun kirjutage vastused selleks jäetud alale. 1. Arvutage hinnanguline mittelaekumine (€) ja kirjutage see allesitatud aegumisprotokolli Nõuete Summa Hinnanguline Hinnanguline vanus (€) mitte- mittelaekumine (€) laekumise määr 0… 30 64 000 1% 640€ päeva 31…60 18 000 2% 360€ päeva

Finantsarvestuse alused

doc

Arvestuse alused 1-3 nädala konspekt

ARVESTUSE ALUSED 1- 3 nädal AJALUGU Arvepidamise juured ulatuvad vähemalt 10 000 aasta taha. Kaasaegse arvestuse algusajaks peetakse 14. sajandit, mil hakati kasutama kahekordset kirjendamist. Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494. FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Audiitorkontroll, Finantsaruannete analüüs, Maksude arvestus Kuluarvestus, Juhtimisarvestus, Finantsarvestus Majandusarvestus MAJANDUSARVESTUSE INFO TARBIJAD Valitsus, Ostjad, Tarnijad, Laenuandjad, Töövõtjad, Juhtkond, Omanikud Tarbijad FINANTSARVESTUSE KORRALDUS Rahvusvahelisel tasemel reguleerivad raamatupidamist eurodirektiivid ja rahvusvahelised standardid. Finantsarvestus on kohustuslik kõikides riikides. Kui seda poleks, kaoks ülevaade ettevõtlusest. 1973 -Rahvusvaheline Arvestusstandardite Komitee (International Accounting Standards Commitee IAS

Arvestuse alused

124

pdf

Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine (teooria), raamatupidamisealused

Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 E

Raamatupidamise alused

docx

Raamatupidamise konspekt

KASUM=TULU-KULU AS, OÜ, MTÜ, FIE, TÜ – tulundusühing, UÜ – usaldusühing Raamatupidamisekohustuslaseks on  Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik)  Kohaliku omavalitsuseüksus  Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidilineisik  Füüsilisestisikustettevõtja  Eestiregistrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Algdokument (võibolla arve) (1) Raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolel tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. (2) Kui seaduses või selle alusel antud määruses ei ole sätestatud teisiti, peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta vähemalt järgmisi andmeid:  Toimumisaeg  Majandusliku sisu kirjeldus  Arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa Raamatupidamisdokumendid liigitatakse:  Algdokumentideks

Baas Logistika

docx

Raamatupidamine I osa

soovitavalt inventeeritakse varusid vähemalt 1 kord kvartalis, kassas olevat sularaha 1 kord kuus, põhivara ja arveldusi 1 kord aastas. Inventuuur viiakse kindlasti läbi materiaalselt vastutava isiku vahetumisel. Inventuur tuleb reeglina läbi viia ühe kuupäeva seisuga. Kui ühe päevaga inventuuri ei lõpetata, lukustatakse ja pitseeritakse komisjoni poolt uksed. Inventuuri läbiviimiseks moodustatakse juhtkonna otsusega komisjon. Koosseisus peaks olema 1 inimene juhtkonnast, raamatupidaja ja kolmas isik, kes on selleks määratud. Materiaalselt vastutav isik ei tohi olla komisjoni koosseisus. Materiaalselt vastutav isik peab viibima inventuuri juures ja esitama materiaalsed väärtused ülelugemiseks, ülekaalumiseks ja ülemõõtmiseks. Enne inventuuri algust võetakse materiaalselt vastutavalt isikult allkiri, et kõik sissetulekut ja väljaminekut tõendavad dokumendid on arvestusest läbi kantud.

Raamatupidamise alused

docx

Finantsarvestuse eksam 2016

Alustatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 11:03 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 12:10 Aega kulus 1 tund 6 minutit Punktid 69/84 Hinne 82 maksimumist 100 Tagasiside Väga hea (4) Küsimus 1 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõttele laekub SEB panka 6000$. Summa kajastatakse kontol...? Kurss 1 € = 1,25 $ Vali üks: D: pangakonto (USD) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 6000$ D: pangakonto (USD) 6000$ Tagasiside Õige vastus on: D: pangakonto (USD) 4800€ Küsimus 2 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Puidutöötlemisega tegelev ettevõte saab oma põhitoodangu (saematerjal) kõrvalt kõrvaltootena saepuru, mis samuti realis

Majandus

Rohkem sarnaseid