heitgaaside puhastamiseks kivisöel töötavates elektrijaamades. [7] Lubjapulbrit ja kustutatud lupja kasutatakse toormena nii loomasöötades kui ka väetistes. Mulla viljakus on otseses proportsioonis selle lubjasisaldusega. Enamik põllu- ja aiataimi vajavad lupja nii eraldi toitainena kui ka teiste toitainete absorbeerijana. [8] PÕHJA-EESTI KLINT Üks suuremaid ja ilusamaid vaatamisväärsusi Põhja-Eestis on klint (Pilt 5) mis asub Põhja-Eesti rannikul Osmussaare ja Narva vahemikus samuti murrutusastangud Fennoskandia (Balti) kilbi ja Ida-Euroopa platvormi piiril. Linnulennult on Põhja-Eesti klinti, olgu siis üht- või teistpidi tõlgendatult, u 300 km ehk ligi neljandik u 1200 km pikkusest Balti klindist. [2] Pilt 5 Põhja-Eesti klint Ontika pangal [7] Millegi suure ja hämmastama paneva ees seistes kiputakse ikka küsima, kuidas ja kunas see on tekkinud. See kehtib ka Põhja-Eesti klindi puhul
Põhja-Eesti klint Põhja-Eesti klint on eelkõige Balti klindi astangud Põhja-Eesti rannikul Osmussaare ja Narva vahemikus, samuti murrutusastangud Fennoskandia (Balti) kilbi ja Ida-Euroopa platvormi piiril, st kõvade kristalsete ja pehmemate settekivimite piiril. Linnulennult on Põhja-Eesti klinti, olgu siis üht- või teistpidi tõlgendatult, u 300 km ehk ligi neljandik u 1200 km pikkusest Balti klindist. Kuigi paeastang on Põhja-Eesti klindil tavaliselt silmatorkavaim, ei ole see ainus ja ka mitte kõrgeim. Karl Orviku (1903 1981) mainib (1958), et Põhja-Eesti klint, mida ta paekaldaks nimetab,koosneb kahest järsakust. A. Tammekann (1949) ja S. Künnapuu (1958) kirjutavad omakorda, et Ordoviitsiumi lubjakividesse murrutatud peaastangust (klindist) lõunasse jääval paeplatool on veel rida madalamaid lubjakivist astanguid. Klindi kõrgus Ontika pangal on 55 m ja vaid ülemised 15 meetrit sellest on lubjakivi
Sisukord: Paiknemine 3 geoloogiline ehitus 4 pinnamood 5 kliimaolud 6 veestik 7 muld/taimkate 8 Vaatamisväärsused 9 kasutatud allikad 10 Paiknemine Põhja-Eesti rannikumadalik ehk Soome lahe rannikumadalik on Eesti maastikurajoon, mis ääristab Soome lahte.Ta kulgeb pika kitsa ribana Põhja-Eesti paekalda ja Soome lahe vahel. Poolsaarte kohal on Põhja-Eesti rannikumadalik paarikümne kilomeetri laiune, kohati aheneb aga kitsaks rannaribaks. Ta hõlmab ka 74saart, millest suurimad on Naissaar Väike- ja Suur-Pakri ning Prangli saar. (Pildil on Soome lahe rannikumadalik märgitud tumeda värviga) 2 Geoloogiline ehitus Soome lahe ning Põhja-Eesti rannikumadaliku kohal on pehmed
paljudest geograafiliste ajastute kihtidest. Vanim neist on Vendi ajastu (650-550 miljonit aastat), mille taga järjel on Harjumma pealiskorras jämedateralisi liiva kui ka savi setteid. Vendi ajastule järgne Kambriumi ajastu (570 - 480 miljonit aaastat tagasi), mille käigus settis veel liiva ja savi setteid. Kambriumi settekivimitest võib leida toona elanud organismide elutegevuse jälgi ja ka esimesi kivistisi ehk fossiile. Kambriumi ajastul tekkinud sinisavid ja liivakivid paljanduvad Põhja-Eesti paekalda alumises osas. Ordoviitsiumi ajastul (480 435 miljonit aaastat tagasi) oli Eesti ala jälle mere all. Ordoviitsiumi ajastust pärinevadki Eesti tähtsamad maavarad: põlevkivi ehk kukersiit, Põhja-Eesti lubjakivi ja dolomiit. Peale Ordoviitsiumit tuli Siluri ajastu, kui see on Põhja- Eestitile jätnud settekivimeid, nagu liivakivi, sinisavi ja lubjakivi.3 Joonis 2. Eesti pinnal geoloogiliste ajastute ilmnemine 2
o Star FM Eraõiguslik Eesti keel Juturaadio ja Üleriigiline Tallinn Avalik- Eesti keel Juturaadio ja Üleriigiline õiguslik muusikaraadi o Tartu Eraõiguslik Eesti keel Juturaadio Paikkondlik (Lõuna-Eesti, Pereraadio Põhja-Eesti, Ida-Eesti) Tre Eraõiguslik Eesti keel Muusikaraadi Üleriigiline(*) o Vanker FM Eraõiguslik Eesti keel Muusikaraadi Üleriigline(*) o Vikerraadio Avalik- Eesti keel Juturaadio Üleriigiline õiguslik (*) Need on internetiraadiod, mis on saadaval igalpool eestis, kui sul on internetiühendus
Eesti alade haldusjaotus muinasajast tänapäevani, võõrvõimude vahetumine Kuni Muistse vabadusvõitluseni alguseni (13. saj alguses) oli Eesti ala võõrvõimudest vaba. Territoorium oli jaotatud maakondadeks (8+5), need omakorda kihelkondadeks ja küladeks. 1227, veebruar Muistse vabadusvõitluse lõpp, Eesti alad jagatakse 4 maahärra vahel: · Põhja-Eesti Taanile · Kagu-Eesti Tartu piiskopile · Kesk- ja Edela-Eesti Ordu valdusesse · Saared ja Lääne-Eesti Saare-Lääne piiskopile 1227, suvi Põhja-Eesti ja Tallinn lähevad Ordu valdusesse (s.o. Mõõgavendade ordu) 1238 Stensby rahulepinguga annab Liivi ordu Põhja-Eesti alad Taanile tagasi Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud kui Liivimaa, Taani alasid Põhja-Eestis nimetati Eestimaaks.
Tütarsaarel(kuuluvad Venemaale). Kuna Eesti asub kilbi lõunanõlval,siis kasvab aluskorra sügavus põhjast lõunasse ning samas suunas pakseneb vastavalt ka pealiskord. Tallinnas on aluskord 120-130m sügavusel, võrus aga juba 600 m sügavusel. Pealiskord Pealiskorra moodustavad settekivimid,mis kõikjal Eestis katavad tugevasti kurdunud ja murrangutest läbistatud aluskorra kivimeid. Vanimad paljanduvad settekivimid Eestis on kambriumi ajastu savid ja liivakivid, mida võib näha Põhja-Eesti paekalda jalamil,jõeorgudes ning savikarjäärides. Kambriumi kivimid on tekkinud madalaveelises meres veerohkete jõgedega sinna kantud setetest.Ordoviitsiumis toimus muutus keskkonnatingimustes-madal meri asendus süvamerega ning ladestuma hakkasid lubjakivid. Kuna ordoviitsiumi ja siluri ajastu meri oli väga elurikas,sisaldavad sel ajal kujunenud kivimid rohkesti kunagiste organismide kivistunud jäänuseid ehk fossiiile. Siluri ajastul jätkus lubjakivide teke
EESTI PINNAMOOD Eesti on Ida-Euroopa lauskmaa osana madal ja tasane ala, mille pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad madalike, nõgude ja orunditega. Need pinnavormid koos Põhja-Eesti (Balti klint) ja Lääne-Eesti paekaldaga kuuluvadki reljeefi suurvormide hulka Eesti kõrgustike jalamid asuvad harilikult 75100 m kõrgusel. Kõrgeim punkt on Suur Munamägi (317 m) Haanja kõrgustiku keskosas (see on ka kogu Baltikumi kõrgeim punkt). Eristatakse kahte kõrgustike rühma: · kulutuskõrgustikud on enamasti tasase pinnamoega ning nende välimus sõltub suuresti aluspõhja kujust. Eestis on sellisteks Pandivere (kõrgeim
kool nimi Eesti pinnamood Referaat aasta Sisukord 1) Sissejuhatuseks 2)Kõrgemad pinnavormid 3)Madalamad pinnavormid ja aluspõhi 4)Pangad rändrahnud ja muud 5) Kokkuvõte ning kasutatud kirjandus Sissejuhatuseks Eesti on Ida-Euroopa lauskma madal ja tasane osa. Eesti pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad orgude, madalike ja nõgudega, need pinnavormid Põhja-Eesti (Balti klint) ja Lääne-Eesti paekaldaga kuuluvadki reljeefi suurvormide hulka. Eesti kõrgeim punkt on Suur Munamägi: 317 m (Haanja kõrgustiku kesosas). Umbes 12000 aastat tagasi oli enamus Eestist kaetud mandrijääpaisejärvedega. Tolleaegne läänemeri kattis veel nüüdseid rannalähedasi alasi. Pandivere kõrgustikku ja Haanja, Sakala ja Otepää kõrgustikud vabanesid jääst juba algselt maismaana. Ülejäänud eestimaa kannatas mandrijääst tekkinud
Muinasaeg 13. saj alguses 8 maakonda ja Kesk-Eestis Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Kiviaeg Kunda, Narva, kammkeraamika ja 9000 eKr - väikesed maakonnad, 45 kihelkonda nöörkeraamika kultuur, pronksiaeg, rauaaeg 1227 Keskaeg Feodaalriigid, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne 1238 Stensby leping - Taani saab Põhja-Eesti (va Linnade rajamine, feodalismi kujunemine, 1227-1561 piiskopkond, Eestimaa hertsogkond Taani Järva) tagasi mõisate rajamine, talupoegade sunnimaisuse valdus Põhja Eestis (1227 ja 1238-1346), 1343-1345 Jüriöö ülestõus Taani müüb valdused kujunemine, katolik usulevik, kloostrite
Põhja-Eesti looduskaitsealad Põhja-Eesti klint kus ja mis see on? · Põhja-Eesti klint on eelkõige Balti klindi astangud Põhja- Eesti rannikul Osmussaare ja Narva vahemikus, samuti murrutusastangud Fennoskandia (Balti) kilbi ja Ida- Euroopa platvormi piiril, st kõvade kristalsete ja pehmemate settekivimite piiril. Linnulennult on Põhja- Eesti klinti, olgu siis üht- või teistpidi tõlgendatult, u 300 km ehk ligi neljandik u 1200 km pikkusest Balti klindist. · Kuigi paeastang on Põhja-Eesti klindil tavaliselt
12.Kesk-Eesti põldmaa J. Rumma (1920) arvates peab riigi tundmaõppimise aluseks võtma loomuliku maastiku, mis ei lõhu tihedaid sidemeid geograafiliste objektide ja nähtuste vahel.J. Rumma eristab Põhja-eestis seitse, Lõuna-Eestis ja saartel kummaski 5 maastikku. "Loomulik maastik esineb maateaduses tervikuna, üksusena, mille eriosiste, objektide olemasolu tingimused olenevad üksteisest ja ei muutu lühikese aja vältel." [1] Kaart 1. J. Rumma maastiku liigendus[1] I. Põhja-Eesti Paesein Loopealne Pandivere kõrgustik Paunküla ja Aegviidu kõrgustik Järvede vöö Alutaguse metsade ja soode vöö Pärnu ja Kasari madalik II. Saared Hiiumaa Lõuna-Saaremaa liivaseljandikud Kesk-Saaremaa põllumaa Loodepoolne paerand Vähemad saared 5 III. Lõuna-Eesti Tartu vooremaastik Peipsi madalik Võrtsjärve madalik Viljandi põllumaa Lõuna-Eesti kiltmaa A
Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Üle 70% Lahemaa pindalast moodustavad metsad. Millest koosneb Lahemaa? Lahemaa rahvuspark koosneb maastikuliselt Lahemaast, Lavamaast ja Kõrvemaast. Lahemaa rahvuspargi territoorium hõlmab praegu alasid kahest maakonnast ( Harjumaa ja Lääne- Virumaa) ning neljast vallast (Kadrina, Kuusalu, Loksa ja Vihula). Nimetus Ala nimetas Lahemaaks Johannes Gabriel Granö juba 20. sajandi algul, tuletades selle Põhja-Eesti ranniku kõige enam liigestatud osast, kus neli suurt poolsaart (Juminda, Pärispea, Käsmu ja Vergi) vahelduvad nelja lahega (Kolga, Hara, Eru ja Käsmu). Käsmu Põhja-Eesti paekallas Poolsaarte- ja lahtederohket rannikumadalikku lõunast ääristav Põhja-Eesti paekallas on Lahemaa piires enamalt jaolt mattunud kvaternaari setetega ning seetõttu enamasti tajutav vaid suhteliselt lauge nõlvana. Vähesele paljandumisele vaatamata kerkib
o Kuusalu vald (osaliselt) Lääne-Virumaa: o Lihula vald (osaliselt) 3 o Kadrina vald (osaliselt) Kaitse-eesmärk: Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamine, uurimine ja tutvustamine. Maastikud: Põhja-Eesti rannikumadalik (Lahemaa), Kirde-Eesti lavamaa, Kõrvemaa. 2 Miks asutati Lahemaa rahvuspark? Lahemaa rahvuspark loodi 1. juunil 1971 aastal Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega. See oli Eesti ja kogu Nõukogude Liidu esimene rahvuspark. Lahemaa Rahvuspargi loomisel ning tema ideede populariseerimisel on rõhutatud mõtet, et see park pole tavaline loodus või maastikukaitseala. Lahemaa rahvuspark pole Matsalu laht või Nigula raba
Eesti muutus maismaaks, settimine lõppes. 17. Relfeefi suurvormi kirjeldus Kõrgustik, lavamaa, madalik/tasandik, orundid/nõod, paekallas (Põhja Eestis ) 11. Eesti asendi muutumine Agu- ja ürgajal - ~50° .... Vanaajal - ekvaatoril Keskajal - ~30° N Uusajal - 58°-60° N 12.Mandrijäätekkelised pinnavormid, kirjeldus, levik Voor: Ida-Eesti Moreentasandik: Kesk-Eesti Oos e. vallseljak: Kesk-Eesti Küngas mõhn: Lõuna-Eesti ja Kagu-Eesti Sandur: Põhja-Eesti 13.Vooluveetekkelised pinnavormid, kirjeldus, levik Jõeorg, kaldavall, terass: üle-Eesti 14.Meretekkelised, kirjeldus, levik Rannabarrid: Põhja-Eesti Maasääred: nt. Saaremaa Rannavallid: nt. Osmussaare lõunarannik 15.Inimtekkelised pinnavormid, kirjeldus, levik Tuhamäed: Kirde-Eesti Prügimäed, tee, surnuaed, põld, järv: Üle-Eesti 15.1. Elutekkelised pinnavormid, kirjeldus, levik Kobraste ja siplegate pesad, loomarajad: üle-Eesti 16.Kaendamisviisidemõju keskkonnale
Valitsemine Eesti- ja Liivimaal ning baltisaksa aadli ja keskvõimu suhted 17. ja 18. sajandil Eesti- ja Liivimaa oli 17. sajandil Rootsi ülemvõimu all, seda aega nimetati "heaks Rootsi ajaks", ja 18. sajandil Vene ülemvõimu all. Rootsi võimu kehtestamine Eestis toimus järk-järgult ja võttis aega üle 80 aasta. Üheks põhjuseks oli see,et Rootsi sekkus sündmustesse Vana-Liivimaal aastal 1561, kui Liivisõja alguses Liiviordu Põhja-Eesti rüütelkonnad alistusid Rootsi kuningale kaitse saamiseks. Põhja-Eesti üle kehtestati täielik kontroll 1583.a Pljussa rahuga. Halduskorraldus jagunes Rootsi ajal kaheks: 1)Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti), mis jagunes Lääne, Harju, Järva ja Viru maakondadeks. 2) Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti), kus Eesti alal olid Pärnu ja Tartu maakonnad. 1645.aastal liidetud Saaremaa oli eriseisundis maakond, seal oli eraldi asehaldur, oma maksusüsteem,
Peamiselt valmistati rõivaid kodukootud villasest või linasest kangast. Suurem osa rõivastusest oli kaua aega värvimata. Villased pealisrõivad olid valdavalt pruunid või mustad ning linased riided pleegitati valgeks. Seelikukanga kudumiseks värviti lõngad taimevärvidega (nt punast saadi madarajuurest). Usuti, et vöödel ja kinnastel oli kõige suurem kaitsevõime rõivaesemetest. Rahvarõivaste piirkondlikud erinevused jagunevad nelja suurde rühma: Lõuna-Eesti, Põhja-Eesti, Lääne-Eesti ja saared. Piirkondlikud erinevused, mis kujunesid välja 19. sajandiks, olid põhjustatud liikuvusest peamiselt vaid oma kodukihelkonnas ja sellest, et sealseid riietumistraditsioone austati ja neist peeti kinni. Põhja-Eesti riietus uuenes kiiremini ja rohkem, sest Eestimaa kubermangu kaubanduskeskuseks oli Tallinn ja mõjutusi andis ka kiiresti areneva Peterburi lähedus
KUNSTIAJALUGU 12.Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1. Lääne- Eesti ja Saaremaa 2. Kesk- Eesti 3. Tallinn ja Põhja- Eesti 4. Tartu ja Lõuna- Eesti Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut ja kabelit. Lääne Eesti ja Saaremaa: · Lääne Eesti ja Saaremaa olid tihedasti asustatud, seetõttu kerkisid kirikud üksteisele lähemale kui mujal Eestis. · Palju head looduslikku ehitusmaterjali paasi, dolomiiti · Valjala kirik . (ühelööviline pikihoone koorist lääne pool, mille läänefassaadil ümarkaarne romaanilik portaal) · 13. Saj lõpul kerkisid üle kogu Saaremaa ja mandri lääneranna lähedal 3 või 2 võlvikuga pikihoone ning sellest pisut kitsama ja madalama kooriruumiga , ühelöövilised kirikud( Karja, Muhu, Kihelkonna, Karuse, Ridala jt) · Levis ka ühelöövi...
Servaalal vahelduvad paigased naabermaastikurajoonide tüüpiliste üksustega ja moodustavad siirdevööndi, kus joonelised piirid on rajoonimise eesmärgist tulenevalt kokkuleppelised. 4 Maastikulise liigestuse põhiüksused. Maastikuprovints ja allprovints, valdkond, rajoon ja paikkond. Eesti maastikuline asend Euroopas ja Ida-Euroopa lauskmaal, Baltikumi maastikuprovints. Madal-Eesti allprovints: 1) Põhja-Eesti valdkond (Soome lahe rannikumadalik, Harju lavamaa, Viru lavamaa); 2) Lääne-Eesti (Lääne-Eesti madalik, Hiiumaa (koos ümbritsevate saartega, sh Vormsi), Saaremaa (koos ümbritsevate saartega, sh Muhu), Liivi lahe rannikumadalik (koos Kihnu ja Ruhnuga); 3) Vahe-Eesti (Kõrvemaa, Soomaa, Võrtsjärve madalik). Kõrg-Eesti allprovints: 1) Lahkme-Eesti (Pandivere kõrgustik, Kesk-Eesti tasandik, Türi voorestik, Vooremaa);
Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool NATO Referaat Getter Orav Keila-Joa 2010 1 NATO ( North Atlantic Treaty Organisation, on kollektiivse kaitse põhimõttel rajanev iseseisvate riikide ühendus, mis loodi 4. aprillil 1949. aastal Washingtoni lepingu allkirjastamisega. Leping paneb aluse NATO liikmesriikide ühisele kaitsele, käsitledes rünnakut ühe liikme vastu rünnakuna kogu alliansi vastu. NATO tegevus põhineb liikmesriikide ühtsetele põhiväärtustel, milleks on: ühtekuuluvus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) on 28-st Põhja-Ameerika ja Euroopa riigist koosnev ühendus, mille eesmärgiks on täita 1949. aasta 4. aprillil allkirjastatud Põhja-Atlandi lepingu sätteid. Lepingu üks tähtsamaid punkte ütleb, et rünnakut ühe NATO liikmesriigi vastu käsitletakse kui rünnakut kogu NATO vastu ning sõjalise konflikti korral sekkuvad kõik ...
5. NSVL Hoiupanga EV Pank- muudeti riiklikuks aksjapangaks. 6. Saaremaa Aktsiapank 7. Pärnu Linnapank 8. Eesti Kirdepank 9. Eesti Kommertspank 10. Balti Krediidipank 11. Rahvusvaheline Kliiringupank 12. Tartu Kommertspank 13. Lõuna-Eesti Arengupank 14. Lääne-Eesti Pank 15. Tallinna Maapank 16. EKE Pank. ühines Eesti Ühispanga filiaaliks. 17. Pärnu Kommertspank 18. Otepää Ühispank 19. Viimsi Pank- EVEA panga filiaaliks. 20. Balti Ühispank- ühendati Põhja-Eesti Aktsiapangaga Põhja-Eesti Pangaks. 21. Rapla Maapank- ühines Eesti Ühispanga filiaaliks. 22. Võru Maapank- ühines Eesti Ühispanga filiaaliks. 23. Pärnu Maapank- ühines Eesti Ühispanga filiaaliks. 24. Valga Maapank- ühines Eesti Ühispanga filiaaliks. 25. Haapsalu Maapank- ühines Eesti Ühispanga filiaaliks. 2 26. Paide Maapank- ühines Eesti Ühispanga filiaaliks. 27
Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja gneisse läbistavad 1540-1670 miljoni aasta vanused rabakivi intrusioonid. Need kivimid on kaetud 200-780 meetri paksuse Paleosoikumi settekivimite lasundiga. Eesti kristalne aluskord jaguneb Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti vööndiks. Vööndid on teineteisest eraldatud tektoonilise Paldiski-Pihkva süvamurrangute süsteemiga. Vööndid jagunevad geoloogiliste ja petroloogiliste omaduste alusel kuueks tsooniks või alavööndiks: Tallinna, Alutaguse, Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti, Tapa ja Jõhvi alavööndiks. Alavööndid erinevad kivimitüüpide, metamorfismiastme ja muude keemilis-geofüüsikaliste omaduste poolest.
keskpaik Saare-Lääne piiskopkond; õiguslikus olukorras); Eestimaa hertsogkond (Taani valdus Liivi sõda 1558-1583; Vana-Liivimaa 1227; 1238-1346); 1238 Stensby poliitilise süsteemi kokkuvarisemine, leping ordu ja Taani vahel, Taani sai sõjas osalejad: Venemaa, Rootsi, Poola, tagasi Põhja-Eesti v.a Järvamaa Taani; 1582 Jam Zapolski vaherahu Orduriik (jagunes komtuur- ja Venemaa ja Poola vahel Poola sai foogtkondadeks) Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti b) alates 1346. aastast kolm riiki 15 83 Pljussa vaherahu Venemaa ja (Taani müüs oma valdused ordule): Rootsi vahel, Rootsi sai Põhja-Eesti
,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk Autori tutvustus Andrus Kivirähk on sündinud 17. augustil 1970. aastal Tallinnas. Ta on eesti kirjanik, näitekirjanik, följetonist, prosaist ja lastekirjanik. Kivirähk on lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988. aastal ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal 1993. aastal. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus on esmaavaldatud ka suur osa tema tekste. Eesti Päevaleht nimetas Kivirähka 2015. aastal Eesti mõjukaimaks kultuuritegelaseks. Ta on kirjutanud ka palju raamatuid, neist tähtsaim on : ,,Rehepapp", mis oli 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi. Raamatu lühitutvustus Raamat räägib üh...
Geo arvesuse kordamine KLIIMA 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Läänetuled, Päikesekiirguse hulk (kliimavöötmed, koha kaugus ekvaatorist), aluspinna iseärasused (koostis, värvitoon, absoluutne kõrgus, kaldenurk päikesekiirte suhtes), õhurõhk (madalrõhuala- tuuline, sajune; kõrgrõhuala- kuiv õhk, soe õhk), Põhja-Atlandi hoovus (soe veemass, sademed ja õhk). 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? Mida tumedam on aluspind seda paremini neeldub. . 3. MIks õhumassid liiguvad? On vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Seal kus temperatuur on kõige kõrgem hakkavad õhumassid tõusma (tekib madala õhurõhuga ala) ning külmematelt aladelt voolab sinna asemele uus õhk, mis taas soojeneb ja tõuseb. Õhk liigub kõrgrõhualalt madalrõhualale. 4. Miks on talvine kliima kogu ...
Kursus: Eesti ajalugu ja maatundmine Eesti pindala on 45 227 km² 1. jaanuaril 2011 elas Eestis 1 340 194 inimest 20. juulil 2008 oli Eestis 47 linna, 10 alevit, 177 alevikku ja 4437 küla on 15 maakonda Eestis Eesti territooriumi võib loodusgeograafiliselt jagada Madal- ja Kõrg- Eestiks koos vahealadega. I. Madal-Eesti: Põhja- ja Lääne-Eesti tasased ja soised alad, mis jääaja lõppemisel veel pikaks ajaks vee alla jäid: I.1 Põhja-Eesti: aluspõhi paene, Põhja-Eesti rannikumadalik mööda Soome lahe kallast, mis võib olla kuni 20 kilomeetri laiune. Selles vööndis ka 74 saart, suuremad on Naissaar, Prangli ja Pakri saared. Rannikul on ka väljaulatuvaid poolsaari. Kõrged pangad mereäärsed järsud paekiviseinad Türisalu, Ülgase, Toila, Ontika, Päite jt. Põhja-Eesti rannikumadalikust sisemaa pool asuvad Harju ja Viru lavamaad: valdavalt paesel aluspõhjal asuvad alad. Harju lavamaale on
PINNAMOOD Pinnamood e. reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest (aja jooksul muutuvatest) pinnavormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. Liigitatatakse nende tekkeloo põhjal. Kõrgustikud on ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge jt väiksemaid pinnavorme. Pandivere - Emumägi 166m. Tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud. Sakala - Rutumägi 146m. - ilmestavad rohked ürgorud (nt Karksi). Tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud. Haanja - Suur Munamägi 318m. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud. Otepää - Kuutsemägi217m. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud. Karula - Tornimägi 137m. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud. Lavamaad e. platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääresatavad astangud. Põhja-Eestis - Harju lavamaa, Viru lavamaa. 30-70 kõrgused lubj...
Eesti keskaja majandus Eesti keskaeg: Üldiselt loetakse Eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227 (Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt) kuni 1561. või 1562. aastateni, mil Vana- Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus. 1346. aastal müüs Taani pärast pikki läbirääkimisi, mida kiirendas oluliselt Jüriöö ülestõus, Põhja-Eesti Saksa ordule, kes järgmisel aastal andis need valitseda oma Liivimaa harule. Lõplikult omandas Liivi ordu selle küll alles 1525. aastal, kuid ka kuni selle ajani teostas reaalset valitsusvõimu seal Liivi ordumeister.1347. aasta järel oli Eesti alal seega kolm valitsejat: Liivi ordu, Saare-Lääne piiskop ja Tartu piiskop. Eesti Linnad: Oluline roll keskajal oli suurtel Liivimaa linnadel, mida oli kolm: Tallinn, Tartu ja Riia. Eesti alal oli lisaks kahele esimesele veel seitse väiksemat
Tallinna xxx Gümnaasium xxx NATO e. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon Juhendaja: xxx Tallinn 2010 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Mis on NATO?.................................................................................................................... 4 Eesmärgid............................................................................................................................ 5 NATO muutumine..................................................................................................
lõngu ja kangaid taimevärvidega, kuid 19.saj teisel poolel asusid keemilised värvid taimevärvide asemele. Rahvustikandite tehnika on väga mitmekesine. Taimornamente tikiti kirja järgi, kasutades mitmesuguseid tehnoloogilisi võtteid. Lihtsamaid tikandeid oskas iga naine. Keerulisemaid tegid käsitööspetsialistid, kellelt siis ka vajalikud esemed telliti. Harju-, Viru- ja Järvamaal kaunistati rahvarõivaid juba 18.saj lillkirjaga, seal kasutatud lillornament on väga vaheldusrikas. Põhja-Eesti naine kaunistas lilltikandiga käiseid, tanusid, linukaid, õlarätte ja põllesid. Põhja-Eesti lillkiri kujutab pikutiarenevat vääti, sageli väga lopsakate õite, lehtede, pungade ja võrsetega, mis on traditsiooniliselt sümmeetrilised. Põhja-Eesti tikandi ainestikus on tüüpilised külg- ja pealtvaates õied. Vanimad Põhja-Eesti lillkirjad tikiti siidile siidniidiga, lisamaterjaliks kard. Tikiti peamiselt madal- ja mähkpistet, harvem varspistet kasutades
Lahemaa rahvuspark loodi 1971. a esimese rahvuspargina Balti riikides, tollases Nõukogude Liidus . See hõlmab praegu 64 915 ha maismaad Harjumaal ja Lääne-Virumaal ning 47 096 ha sellega piirnevat rannamerd. Rahvuspargi eesmärgiks on tagada Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja pärandkultuurmaastike kaitse. Lahemaa rahvuspark on Eesti suurim kaitseala pindalaga 725 km2. See on tähtis Euroopa tähtsusega metsakaitseala ja õhu kaugseirejaam. Lahemaal on esindatud Põhja-Eesti rannikumaastik oma lahtede (Kolga, Hara, Eru, Käsmu), poolsaarte (Juminda, Pärispea, Käsmu, Verge), kivikülvide (Käsmu) ja rändrahnudega. Rannikumadalikku eraldab siin lavamaast Põhja-Eesti pank. Pangalt laskuvail jõgedel ja ojadel on neli maalilist juga: Joaveski, Nõmmeveski, Turjekeldri ja Vasaristi. Järvedest on tuntumad Viitna, Käsmu, Kahala ja Udriku. 70% rahvuspargi maadest on metsade ning 9% soode all. Loodusmaastikus on rohkesti nõmme- ja palumännikuid, siin on unikaalsed
18. sajandil algas Põhja-Eestist mitmeid uuendusi. Sealt levis üle maa kahar, vöö juurest volditud seelik. Ühevärviliste seelikute asemele tulid rõõmsavärvilised pikitriibulised seelikud, mis 19. sajandi algupooleks said üldiseks kogu mandri-Eestis. 18. sajandi keskel võtsid Tallinna ümbruse talunaised tarvitusele linnast ostetud, kõval pappalusel mustrilise siidkattega pottmütsi, 1 mis 19. sajandi algupoolel vallutas kogu Põhja-Eesti. Käiste ja tanude kaunistamisel sai rahvaomaseks värviline lillkiri. Naiste pihakatetena tulid peamiselt Saaremaal 18. sajandil kasutusele lühike jakitaoline kampsun ja vestilaadne liistik (Saaremaal abu). Lõuna-Eesti rõivas säilitas arhailisuse, uuendusi tuli 18. sajandi lõpus peamiselt kaunistustesse. Linaste rõivaste tikandis hakati varasema valge linase või värvilise villase lõnga asemel kasutama ostetud punast puuvillast lõnga, maagelõnga
Harjumaa pinnamood ja kaitsealad Eesti pinnamoe kõrgemate alade hulka kuuluvad peale kõrgustike ka lavamaad ehk platood. Põhja-Eestis asub kaks suurt lavamaad -- Harju lavamaa ja Viru lavamaa. Harju lavamaa ehk Põhja-Eesti lavamaa on maastikurajoon, mis piirneb Põhja-Eesti pankranniku, Kõrvemaa ja Lääne-Eesti madalikuga. Harju lavamaa looduslikule idapiirile pani aluse mandrijää, mis Harjumaa aladel pikemalt peatuma jäi. Sellele vastupanujoonele ongi mandrijää ja sulaveemere piirile tekkinud settekuhjatised - põik-oosid. Need on mäeseljandikud, kust praegugi võib alla vaadata Vahe-Eesti soistele metsadele, mida ka Kõrve- ja Kõnnumaaks on nimetatud. Mandrijää raskest painutamisest toibub Harju lavamaa veel tänapäevani, kerkides
1558. aastal kõige esimesena soovis Vana-Liivimaad endale Venemaa, kes kasutas kavalust. Venelased nõudsid Tartu maksu tasumist. Sakslased ei maksnud ja nii sai Venemaa ettekäände Liivimaale kallale tungida. Algasid igasugused rüüsteretked ning suve jooksul vallutati ära pool Eestit venelaste poolt. Eestlased võitlesid Härgmäe lahingus 2. augustil 1560, kuid venelased võitsid ning lõid Liivi-ordu lõplikult puruks. 1561 alistus Läti ala Poola-Leedule ja Põhja-Eesti Rootsile. 2 aastat hiljem toimus Rootsi ja Taani vahel 7. aastane Põhjamaade sõda, kus rootslased vallutasid endale Hiiumaa. 1570. aastal venelased ja taanlased piirasid Tallinnat, see kestis 7kuud, kuid oli asjatu. 1572 ilmus Ivan IV suure Vene väega ja alustas vallutust. 1578. aastal jäi vallutamatta Tallinna ümbrus ning Lääne-Eesti saared. 1577 piirasid venelased Tallinnat 7 nädalat, kuid edutult. 1579 aastal sai Poola-Leedu kuningaks Stefan Batory, kes alustas jõulist
reaalseteks valitsejateks määras eesti päritolu ülikud, kuna paavstivõimul puudusid Põhja-Eestis reaalsed sõjajõud ning esindajad. Modena wilhelm lahkus ise Eestimaalt 1226. aastal Rooma, jättes enda asemikuks asevalitseja Johanni. 1227. aastal sai Valdemar II sõjas Põhja-Saksamaa vürstiriikidega Bornhövedi lahingus lüüa ning koheselt alustasid pealetungi taani aladele ka sakslaste Mõõgavendade Ordu väed vallutades lõplikult kogu Põhja-Eesti, valluatdes ka Tallinna kindluse seal asunud taani sõdalastest ning muutes kindluse oma tugipunktiks. Aastal 1227 alistas Mõõgavendade Ordu viimase eestlaste tugipunkti - Muhu linnuse - tappes kõik seesolijad, nii naised mehed kui lapsed. Saarlaste linnused alistusid ja võtsid ristimise surmaähvardusel vastu, sest vallutajate suure ülekaalu ja linnuste ülerahvastatuse tõttu polnud võimalik vastu panna. 1227
Geograafia Eesti pinnamood Pinnamood e reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. Pinnamoe osad: Kõrgustikud - ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge ja väiksemaid pinnavorme. Kõrgustik ja kõrgeim tipp Pandivere kõrgustik Emumägi Sakala kõrgustik - Rutu mägi Haanja kõrgustik - Suur Munamägi (318 m) Otepää kõrgustik - Kuutsemägi Karula kõrgustik - Rebasejärve Tornimägi Vooremaa - Laiuse voor Voor - piklik leivapätsi kujuline pinnavorm, mis on mandrijää poolt tekitatud. Lavamaad e platood - ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud. Põhja-Eesti lavamaa e Harju lavamaa Kirde-Eesti lavamaa e Viru lavamaa Kagu-Eesti e Ugandi lavamaa Kesk-Eesti e Ugandi lavamaa Vahe...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut XXX Eesti maastikurajooni ülevaade KÕRVEMAA Iseseisev töö õppeaines ,,Eesti loodusgeograafia" XXX Juhendaja: XXX Tartu XXX SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.MAASTIKURAJOONI (MR) LOODUSGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE MR-I LOODUSLIKEST TINGIMUSTEST JA ERIPÄRAST.........................................................4 1.1 Kõrvemaa asend............................................................................................ 4 1.2 Kõrvemaa maastiku eripära (geoloogilised iseärasused)...............................5 1.3 Reljeef e pinnamood...............................................................................
CocaCola Pühapäevaliiga Meediaplaan Aeg Tegevus Trükimeedia: Trükimeedia Televisioon Raadio Internet Uudiste (võõrkeelne) agentuur BNS 30.05 Pressiteade: Algas Eesti Päevaleht, Postimees, SL Molodjoz Estonii, ETV, Kanal 2, Eesti Raadio, etv24, Delfi, registreerumine Coca Õhtuleht, Äripäev, Äripäev Delovõje TV3, STV Kuku Raadio, Everyday, Cola Pühapäevaliiga Puhkepäev, Eesti Ekspress, Vedomosti, Vesti Telekanal, PBK Raadio 4, Uno.ee, mängudele Maaleht, Harjumaa, Lääne Dnja...
NATO Ele Müürsepp MJ114 NATO LOOMINE ·1949.a. loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon NATO, kuhu kuulusid 12 asutajariiki: Belgia, Holland, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani, USA ja Kanada ·1952: astusid liikmeks Kreeka ja Türgi ·1955: NATO liikmeks sai Saksamaa Liitvabariik ·1982: Hispaania ·1990: laienemine endise Saksa DV alale ·1999: Poola, Tsehhi ja Ungari ·2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia ·2009: Albaania ja Horvaatia WASHINGTONI LEPING · Põhja-Atlandi leping, on NATO asutamisdokument, millele 4. aprillil 1949 kirjutasid Washingtonis alla kaksteist Euroopa ja Põhja-Ameerika riiki · Leping pani aluse liikmesriikide vahelisele kollektiivkaitsele · Missioon-Afganistani missioon, Kosovo, Iraak · NATO põhimõtted · NATO eesmärgiks sai kollektiivse kaitse, poliitika ja majandusliku koostööga säilitada demokraatia vabadus ·...
Suursaarel. Põhja-Eestis on pisut üle 100 meetri sügavusel. Lõuna suunas see süghavus suureneb aeglaselt, ulatudes Võru all 600 meetrini, Ruhnu saare all isegi 800 meetrini. Lõuna- Eestit lõikab vallitaoline kõrgem aluskorra osa, mis on umbes 300 meetri sügavusel. Hiiumaal on aluskord kohati ainult 15-20 meetri sügavusel: tegemist on astrobleemiga, mis tekkis meteoriidiplahvatuse tagajärjel. Lõuna-Eesti aluskorra kivimid on tugevamini moondunud kui Põhja-Eesti aluskorrakivimid. Ilmselt on Lõuna-Eesti aluskorrakivimid moondunud kilomeetreid sügavamal ja tektooniliste liikumiste käigus hiljem kõrgemale tõusnud. Jõhvi ümbruse aluskorrakivimeid sisaldub rauamaaki. See põhjustab Jõhvi magnetilise anomaaila, mis tekitab probleeme näiteks kompassi kasutamisel. Pealiskord koosneb settekivimite kihtidest, mis on kihistunud aluskorra peale. See kiht tekkis umbes 60 miljonit aastat tagasi. Sel ajal Eestit katnud veekogudes settis hulgaliselt
Eesti Kliima REFERAAT Tartu Katoliku Kool 9. klass TARTU 2009 ISELOOMUSTUS Eesti Vabariik asub Euroopa põhjaosas Läänemere idarannikul. Balti riikidest on Eesti põhjapoolseim ja pindalalt väikseim. Soome laht ja Liivi laht ehk Riia laht ümbritsevad Eesti territooriumi kolmest küljest: läänest, põhjast ja edelast.Eesti moodustab ulatusliku, kuid looduslikult raskesti piiritletava poolsaare Soome lahe ja Riia lahe vahel. Eesti kliima on üleminekuline parasvöötmeline kliima, mis on tugevalt mõjutatud Läänemerest ja Eesti geograafilisest asendist. Eestist on päikesest natuke kaugemal kui näiteks Aafrika, seetõttu on Eesti kliima külmem kui lõunamaariikides. Eesti kliimat mõjutavad ka teised tegurid, näiteks Läänemere naabrus ning valitsevad edela- ja läänetuuled, mis toovad läbi aasta Atlandi ookeanilt niisket õhku. Atlandi ookeani põhjaosa temperatuuri...
uute eesti lillkirjade kunstipärasus, mustrite keerukus, variatsioonide rohkus ja joonistustehniline meisterlikkus tõestavad, et nende tikkijad on omal ajal kahtlemata kasutanud mustrijooniseid. Seda kinnitavad ka erinevatest piirkondadest pärinevate mustrite sarnasuskui ka tikandite all märgitavad kopeerimisjäljed. Harju-, Viru- ja Järvamaal kaunistati rahvarõivaid juba 18.sajandil lillkirjaga, seal kasutatud lillornament on väga vaheldusrikas. Põhja-Eesti naine kaunistas lilltikandiga käiseid, tanusid, linukaid (sabaga tanu), õlarätte ja hiljem ka põlli. Põhja-Eesti lillkiri kujutab pikutiarenevat vääti, sageli väga lopsakate lehtede, õite, pungade ja võrsetega, mis on traditsiooniliselt sümmeetrilised. Põhja-Eesti tikandi ainestikus on tüüpilised külg- ja pealtvaates õied. Esimesed on tavaliselt kelluka-, teised rosetikujulised. Need kaks motiivi on andnud lugematu arvu tuletisi ja annavad tänapäeval veelgi
Eesti praegune piir Venemaaga kulgeb suurelt osalt piki veekogusid (Narva jõgi, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv). Vaid äärmises kagunurgas on Eestil Venemaaga lühikene maismaapiiri lõik. Piir Lätiga kulgeb Pedetsi jõest Iklani mööda maismaad, lääbe pool aga Liivi lahe ja Irbe väinas. Mere piir on Eestil põhjanaabri Soomega ja läänenaabri Rootsiga. 1)Nimeta eesti lavamaad. Millisele kõrgusele need jäävad? Kirde-Eesti e Viru Lavamaa(30-70m); Põhja-Eesti e Harju Lavamaa(30-70m); Kagu-Eesti e Ugandi Lavamaa (40- 100m). 2)Kuidas jaotatakse Eesti kõrgustikud tekkelt? A) Kulutuskõrgustikud (Pandivere kõrgustik, Sakala kõrgustik), B) Kuhjelised kõrgustikud (Otepää kõrgustik, Haanja kõrgustik) 2)Missugused kivimid paljanduvad Põhja-Eesti paekaldal? Esinevad lubjakivi, glaukoniitliivakivi, kiltsavi, kvarsliivakivi ja sinisavi. 2)Nimeta eesti madalikud. Milline on nende keskmine kõrgus?
linnade kui ka vaimulike ja ilmaliku võimu vahel. Eesti alasid on kokku valitsenud 6 erinevat riiki: Saksamaa, Poola, Rootsi, Taani ja peale Põhjasõda ka Venemaa. Muistne Vabadussõda algas 1208. aastal kestes kakskümmend üks pikka aastat. Vabadussõda lõpetas Eesti muinasaja perioodi. Peale Vabadussõjas rasket lüüasaamist valitsesid Liivimaad Taani, Saksa ordu, Tartu piiskopkond ja Saare- Lääne piiskopkond. Taanile kuulus Põhja-Eesti, Saksa ordule jäi Kesk-Eesti ja osa Lõuna-Eestist. Saare-Lääne piiskopkonnale kuulus Lääne-Eesti ning Tartu piiskopkonnale jäi Tartu ja tükike Lõuna-Eestit. Uute valitsejate tekkimisega tehti palju ümberkorraldusi: läänid kujunesid vasallide omandiks ning kahanes järk-järgult maaisanda võim. Toimus linnade poole kooskõlastatus. Alates 142. aastast hakati pidama Vana-Liivimaal üldisi maapäevi,
*Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas. 1)Moskva Suurvürstiriik, 2)Taani, 3)Rootsi, 4)Poola-Leedu, 5) TULEMUSED: Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, Saaremaa jäi aga kuni 1648. aastani Taani koosseisu. Rootsi käes olevat ala hakati nimetama Eestimaaks. 2. Rootsi suurriigi kujunemine. Millal läks Rootsi võimu alla Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti (koos Lätiga), Saaremaa? Põhja- Eesti 1583 (peale Liivi sõda). Lõuna-Eesti Lätiga 1629. Saaremaa 1645 Millist perioodi kutsutakse Rootsi suurvõimu ajastuks? (aastad, olulisemad valitsejad) 1611-1718. Gustav II Adolf, kuninganna Kristiina, Karl X Gustav, Karl XI, Karl XII 3. Iseloomusta Rootsi riigi olukorda suurriigi perioodil. GIIA suurendas kuningavõimu, toimus riigi
Piirid Kui ristisõjad suundusid lõunasse ja itta siis paganlikud balti hõimud panid käed ette. 1242. Aastal peeti peipsi järvel Jäälahing, mille võitsid venelased. Sellega pandi paika Eesti ja Venemaa piirid. Vana-Liivimaa Vana- Liivimaa hõivas laias laastus Eesti ja Läti ala. Vallutajaid oli mitu ja igaüks tahtis suuremat pinda. Seepärast ei olnud ühtset keskvõimu. Oli selle asemel mitu väiksemat feodaalriiki. Piiskopkonnad ja orduriik. Põhja-Eesti kuulus Taanile, 1346. Aastal müüs Taani kuningas Põhja- Eesti Saksa ordule. Viimane andis selle järgmisel aastal Liivimaa harule valitseda. Taani kuninga alamatele, aga õnnestus välja kaubelda hulga õigusi. Liivi ordu Tugevaim sõjajõud oli Mõõgavendade ordu. Tähtsaim ametimees ordus oli ordumeister. Tähtsamad küsimused lahendati koos orduametnikega ehk kapitliil. Mõõgavennad said 1346. Aastal Saule lahingus semgalitelt ja leedulastelt lüüa ning nende riismed ühendati Saksa
Tallinna Arte Gümnaasium Eesti vabadussõda Referaat Koostaja: Nimi Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 3 Olukord vabadussõja alguses..................................................................................... 3 Novembris 1918. algas Saksa vägede väljaviimine kõigilt okupeeritud aladelt. Eesti Ajutine Valitsus astus ametisse ja võttis tegeliku võimu Eestis oma kätte. Üks olulisemaid ülesandeid oli Eesti sõjaväe loomine. Esialgse plaani kohaselt pidi formeeritama 25 000- meheline Rahvavägi (6 jalaväepolku, suurtükiväebrigaad, ratsaväepolk, inseneripataljon ja tagalaüksused). Kuulutati välja alamväelaste vabatahtlik ning ohvitseride ja ametnike sunduslik mobilisatsioon. Mobilisatsiooniga loodeti kokku saada vähemalt 12 000 meest, kuid esialgu s...
valitsevad lainjad tasandikud, Sakalas rohkelt ürgorge) Haanja kõrgustik: Suur Munamägi 318m Otepää kõrgustik: Kuutse mägi 217m Karula kõrgustik: Rebasejärve Tornimägi 137m (rahutu reljeefiga, kuhjelised kõrgustikud. Nende pinnamoodi iseloomustavad künkad ja nõod.) Mõned väiksemad kõrgustikud: Voorema(Laiuse voor 144m), Lääne-Saaremaa kõrgustik 54m Lavamaa: ehk platoo on ümbrusest kõrgem tasandik, neid ääristavad astangud(enamasti) NT. Põhja-Eesti ehk Harju lavamaa, Kirde-Eesti ehk Viru lavamaa.( põhjast piirab Balti klindi järsk astang)(mõlemad lubjakivi platood, nende tasast pealispinda liigestavad jõeorud) Lõuna-Eestis asub Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaa (liivakiviplatoo). Lisaks lavamaadele on Eestis veel kaks suhteliselt kõrget tasandikku: Kesk-Eesti tasandik ja Vahe-Eesti tasandik ehk Kõrvemaa. Madalikud: kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja järvede poolt üle ujutatud
Tekkeviisid Tardkivimid- rändrahnud, graniit settekivimid- liivakivi, lubjakivi moondekivimid- gneiss, marmor Maavarad mere-ja järvemuda- saaremaa, hiiumaa, värska, haapsalu. Ravi eesmärk turvas- üle eesti. Väetamiseks, kütteks liiv, kruus- kirde-eesti, lääne-eesti, pärnumaa. Teede ehitus devoni savi- põlva lähedal Joosu karjäär. Keraamilised plaadid devoni liiv- pusa liiv. Klaasi valmistamine lubjakivi, dolomiit- põhja ja lääne eesti lubjakivide avamusalad. Ehitus põlevkivi- viru lavamaa põjaosas kukruse ja jõhvi vahemikus. Elektri tootmine fosforiit- maardu, rakvere maardla. Väetis sinisavi- põhja ja kesk eesti. Keraamika tehases Maa-alune kaevandamine eelised: rohkem maavarasid, maapeal pole tolmu ja müra on väiksem, maapind säilib, kaitseb halbade ilmastiku tingimuste eest. puudused: kokkuvarisemise oht, kallim, põhjavee reostus, halb mõju tervisele, vähe ruumi, võtab kauem aega, põhjavee vähenemine Karjääriviisiline eelised: pole k...
platvormsel arengul, mistõttu ei ole kurrutatud. Pealiskord koosneb erinevatel aegadel kujunenud ladestustest ning igale geoloogilisele ladestule vastab üks geoloogiline ajastu. [3] Vendi ajastu Esineb ligikaudu 100-200m sügavusel, ainult Põhja-Eestis ja Kirde-Eestis, ning maapinnal ei avaldu mitte kuskil. Esiveb liivakivisid ja savisid. Liivakivid ja savid on tekkinud peamiselt aluskorra kivimite murenemisel. [5] Kambriumi ajastu Kambriumi ajastu avaldub maapinnal Põhja-Eesti rannikumadalikul. Esinev sinisavim. Sinisavimit kaevandatakse ja kasutatakse relliste ja katusekivide tegemiseks. Kambriumi ajastul tekkinud sinisavid ja liivakivid (glaukoniitliivakivi) paljanduvad Põhja-Eesti paekalda alumises osas. Kambriumi savid on tähtsaks maavaraks. [5] Ordoviitsiumi ajastu Avaldub maapinnal Põhja-Eestis. Leidub liivakivisid, fosforiiti, põlevkivi, lubjakivi(enamasti hallika värvusega) [5] Siluri ajastu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
