Hea spikriks!!! 9 klassi õpiku paragrahv 28 NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE: NSV liit oli kriisis. 1985 Märtsis sai NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatsov (Tal oli 2 kõrgharidust: Moskva Ülikooli õigusteaduskonnas, põllumajanduses). Ta tahtis majanduslikku arengu kiirendamist ja see toimus ümberkorraldamise ehk perestroika teel. 1986 tõusis esile avalikustamine ehk glasnost. Paranesid Nõukogude-Ameerika suhted. Kokkulepe: likvideerida tuumarakettid. Gorbatsov viis Afganistanist väed välja. 1988 valiti Gorbatsov Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks- riigipeaks. 1917 valiti ta presidendiks. Järjest mõjukamaks muutus Vene Föderatsioon- eesotsas Boriss Jeltsin. 1991 korraldati rahvahääletus, kus 3 neljandik hääletanutest pooldas suurriigi säilimist (NB! Eesti, Läti, Leedu... boikoteerisid seda). 19 aug. 1991 püüdis võimule tulla RESK eesotsas Janajev. Gorbatsov suleti koduaresti Krimmis. Riigipööre ehk augustiputs, kuid Jeltsin suru...
I MAAILMASÕDA 1914 – 1918 1917. AASTA REVOLUTSIOONID VENEMAAL - Venemaa nõrk ettevalmistus, kaotused sõjas - 1917 veebruarirevolutsioon - 1917 kaksikvõim – Ajutine Valitsus / PTSSN (Petrogradi tööliste ja soldatite saadikute nõukogu) - Poliitilised parteid - kadetid - - esseerid – sotsialistliku suunitlusega partei - VSDTP(venemaa sotsiaaldemokraatlik töölisparteri) vähemlased (menševikud)- toetasid sotsiaaldemokraatiat - VSDTP enamlased (bolševikud) – toetasid diktatuurilist riiki - 1917 oktoobripööre Veebruarirevolutsiooni ja oktoobripööre sarnasused: - võimu vahetus - samal aastal - mõlemad tsaari vastu - sooviti sõja lõpetamist - sotsialistid õhutasid Veebruarirevolutsiooni ja oktoobripööre erinevused: - veebruarirevolutsioonil lahkus troonist Nikolai II, töölised streikisid, moodustati venemaa ajutine valitsus, vabastati polii...
üleminekuperioodil Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseni ja valitsemise ajutisest korrast". 3. märtsil 1991 a. toimunud referendumil hääletas 77,83% hääletanutest poolt EV iseseisvuse taastamisele. 20. augustil 1991. a kuulutati välja Ülemnõukogu poolt Eesti iseseisvus. Moodustati Põhiseaduslik Assamblee, kes töötas välja uue põhiseaduse, mis võeti vastu 28. juuni 1992.a. R. Narits. Eesti omariiklus ja õigus. Juridica, II, 2000, lk 71-74 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, Õigusteabe AS, Tallinn, 2002 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 167-207 Eesti ja Euroopa Liit. Riigikogu Toimetised, 7, 2003, lk 23-75 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 62-76. V teema. Õiguskorra struktuurist ja süsteemist 1. Õiguskorra mõistest. 2
Eesti Vabariik 1920 - 1939: omariikluse rõõmud ja mured Alates Tartu rahust, millega lõppes Eestis Vabadussõda ja mis sõlmiti 2. veebruaril 1920, sai Eesti Vabariik hakata arenema iseseisva riigina. Arenes Eesti kultuur, poliitika ning majandus, seda arengut jätkus riigile kuni 1939. aasta septembrini, mil Eesti allutati Nõukogude Liidu võimule. Ajavahemikus 1920-1939 langetati riigis mitmeid otsuseid, mis kõik mõjutasid elu Eestis. Osa neist otsustest olid valed ja põhjustasid probleeme, kuid nendega kaasnes ka saavutusi ja rõõme. Mina arvan, et rõõmud kaalusid üles omariiklusega kaasnenud mured. Vabariigi juhtimiseks puudusid eestlastel kogemus. Siiani oldi poliitikas lepitud vähemtähtsate ametitega, juhid olid alati olnud võõramaalased, need, kelle võimu all Eesti parajasti oli. Hoolimata vähestest kogemustest suudeti riik siiski funktsioneerima saada. 1920 vastu võetud I põhiseadusega sai kõrgema ...
Eesti Vabariik 1920 1939: Omariikluse rõõmud ja mured Eesti saavutas iseseisvuse 2. veebruaril 1920. aastal. Sellest ajast hakkas Eesti Vabariik arenema omasoodu ja oma riigina. Vaatamata meie poliitikute kogemuste puudumisele arenesid nii poliitika, kultuur kui ka majandus aastatel 1920 kuni 1939 küllaltki jõudsalt. Kahtlemata polnud alles tekkinud väikeriigi juhtimine kerge ning sai tehtud nii õigeid kui ka valesid otsuseid. Samas kaasnesid omariiklusega tingimata palju rõõmu, isegi kui vahel võis tunduda, et domineerivad pigem mured. Oma riigi loomisel tuli eestlastel alustada tühjalt lehelt. Kuigi Jaan Poska saavutas rahulepingu sõlmimisel Eesti Vabariigile väga soodsad tingimused, saadi ju Venemaalt 15 miljonit kuldrubla mõningate kulude katmiseks ja Eestil polnud mingeid täiendavaid kohustusi Venemaa ees, tuli välja töötada täiesti uus põhiseadus. Esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 192...
Eesti omaliikluse saavutamine 1917 KUUD MUU MAAILM EESTI veebruar revolutsiooni puhkemine Venemaal ja Tallinnas üldstreik ja vangide mujal vabastamine märts 3. märts Nikolai loobub troonist ja annab 6. märts Vene ajutise valitsuse võimu üle ajutisele valitsusele, esindajana asub Tallinnas valitsusse kubermangu komissar Jaan Poska, autonoomia nõude jõuline esile kerkimine: autonoomia eelnõu esitamine ajutisele valitsusele, demonstratsioon Petrogradis 26. märts, ...
Omariikluse rõõmud ja mured Paljud riigid iseseisvusid omalajal peale I Maailmasõda saavutades nii omariikluse kui ka demokraatia. Sealhulgas saavutas ka Eesti 1918 aastal oma iseseisvuse. Väikeste rahvaste iseseisvust tuleb läbi võitluse, keegi ei kanna talle iseseisvust kandikul. Kas Eesti oli iseseisvuseks valmis, ning mis muresid ja rõõme see rahvale kaasa tõi? Eesti Vabariigi omariikluse loomine oli riigimeeste jaoks suur ettevõtmine. Omariiklus on ja oli rahvuse kõrgeim vorm, mille poole omalajal kogu eesti rahvas ühtselt pürgis. 1918 aastal 24. veebruarlil kuulutas Eesti Päästekomitee välja iseseisvuse. Esmakordselt olid siinsed kohalikud elanikud tõsiselt oma maa ja tahte peremehed. Eesti jaoks oli see aeg loomulikult raske, sest kui teistes riikides puudus demokraatia traditsioon ning diktaktuurid said vaikselt võimule üle Euroopa, siis Eestis puudus absoluutselt igasugune omariikluse traditsioon
1) Kuidas toimus põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine 90.ndate alguses? See toimus pärast omariikluse taastamist. Uue põhiseaduse eelnõu valmis Põhiseaduslikus Assamblees 1991. aasta lõpuks, järgnes üldrahvalik arutelu. 28. juunil 1992. aastal kiidei rahvahääletusel uus põhiseadus ülekaalukalt heaks. Presidendi- ja parlamendivalimised toimusid 1992. aasta septembris. 5.oktoobril 1992. aastal valiti Riigikogus taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Lennart Meri. Mart Laarist sai Isamaa liider. 1993. aastal alustas tööd Riigikohus. 1992. aastal vastu võetud põhiseaduse järgi on Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik, kus kõrgeimat võimu teostab rahvas. Põhiseadus sätestab, et riik peab ''tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilitamise läbi aegade''. Suurt tähelepanu pöörati kaitsejõudude, piirikaitse ja politsei loomisele. 2) Millised muutused majanduses olid vajalikud üleminekul turumajandusele? Iseseisvuse taastamin...
Eesti riikliku iseseisvuse tekkimine. Iseseisvuse väljakuulutamine Umbes kaks aastat peale Esimese Maailmasõja (1914-1918) puhkemist, sügisel 1916, oli Tsaari- Venemaa sõja sakslastele praktiliselt kaotanud. Tsaar Nikolai II kõrvaldati troonilt ja võim läks Riigiduuma (esinduskoja) edumeelsemate rühmituste kätte. Moodustati demokraatia suunas kalduv Ajutine Valitsus, mille peaministriteks olid esmalt vürst Lvov ja Kerenski, keda ongi tuntud tagantjärele "Kerenski aja" nime all. Kui selgus, et venelastega demokraatlikul alusel koos töötada ei saa, esitati Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks uus maavalitsuse eelnõu, milles polnud juttu ei omavalitsusest ega ka autonoomiast. Tegemist oli Eesti maavalitsusega, mille 30. märtsil kinnitas Vene Ajutine Valitsus. 1.juulil 1917 avas Eesti kubermangu komissar, endine Tallinna linnapea Jaan Poska Toompea lossis Eesti Maapäeva, esimese Eesti rahvaesinduse. Selle kompetentsi kuulus seisukohavõtt, ...
Eesti II maailmasõjas 1. E. Omariikluse kaotus 1939-1940 *Pärast MRP d nõudis Moskva punaarmee sissetoomist eestisse. 28. Sept sunniti eesti alla kirjutama baaside lepingule. *1940 juunis nõudis Venemaa Eesti valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist riiki. *Punaarmee okupeeris Eesti 17. Juunil *Mõned päevad hiljem korraldas Moskva töörahva revolutsiooni. *6. August 1940 võeti Eesti NSV Liidu koosseisu. Eestist sai ENSV 2. Nõukogude okupatsiooniperiood 17.juuni 1940-28. august 1941 *Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti. *Kehtestati NK konstitutsioon ja seadused * Loodi uued kõrgemad riigiorganid *Senised riigiametnikud asendati kommunistidega *Kommunistlik partei oli ainuke lubatud p...
Mis poliitilised momendid soodustasid Eesti iseseisvumist? Eesti: Poliitilised ringkonnad ja juhid olid iseseisvumisega ühel nõul. Autonoomia- saadi valitsemiskogemus Venemaa: Kodusõda- suur osa sõjaväest oli juba demoraliseerunud, riik nõrgestatud. Ei suudetud piisavalt jõuliselt Eesti riigile vastu hakata Maailm: I maailmasõda- Saksamaa ja Venemaa oli nõrgestatud, sakslased olid sunnitud Eestist lahkuma 3 tähtsamat sammu omariikluse suunas. *Kuulutati välja isesesvus - see näitas maailmale, et Eesti tahab olla vaba *Eesti sai autonoomia - asjaajamine läks eesti keelde, saadi valitsemiskogemus *Vabadussõda- võideti sõda, tänu millele tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust Mis olid veebruarirevolutsiooni põhjused Venemaal? ° Petrogradi vilets varustamine toiduainetega °rahvas polnud tsaariga rahul ° sõjatüdimu...
Igal riigil ja rahvusel on rääkida oma lugu ja nii ka meil. Oma ajaloo jooksul oleme olnud erinevate riikide okupatsioonide all, kuid ometi 1918. aastal õnnestus meil iseseisvaks riigiks saada. Kuid mis olid selle eeldused ning kuidas see juhtus? 1917. aastal kui Venemaa oli kriisis tekkisid meie riigil soodsad tingimused omariikluse saavutamiseks. Venemaal valitses üldine sõjatüdimus, keiser loobus troonist ning selle tagajärjel sai võimalikuks Vene Vabariik. Soodsaid tingimusi oskasid väga hästi ära kasutada meie riigi ametnikud. I Maailmasõja eel ning käigus kujunesid välja majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised eeldused Eesti iseseisvumiseks. Kultuurilisteks eeldusteks olid raamatute ja ajakirjanduse laialdane levik, ühtlane kirjakeel samuti ka kirjaoskuse tase , mi soli tollal väga kõrge rahvastiku seas. Meil oli ka oma rahvuslik haritlaskond, kes organiseeris erinevate seltside ja ühistute tegevusi. See kõik oli äärmiselt va...
RAHVUSL. ÄRKAM. Kalevipoeg: Kreutzw, Faehlmann. C.R.Jakobs. radikaalsem, Sakala, eestl=saksl, balti erikord, otsis tuge venelastelt, jõukas taluperemees, kurgja. J.Hurt eestl. folkl., rahvuskultuur, rahvuslus, omariiklus, pol. ühend. RUS võimatu, tugi sakslastelt, rahvuslik ülesanne. J.V.Jannsen P.Postimees, `eestlane', 1.ÜLP., L.Koidula, MIMÕR. VENESTAMINE Aleksander II->III, vene keele peale surumine, Jurjev, K.A.Hermann (Postimees), EÜS INDUSTRIALISEERIMINE raudteed, Kreenholm,turumajandus,viinavabrikud, Eestis toodeti peaaegu kõike, väliskapital, hea geogr.asend, rahvaarvu kasv,eestlased rohkem linnades. 1905a.REV. Vene-Pr. sõda, Verine Pühapäev, 17.10 manifest, parteid (J.Tõnisson), VSDTP(bols,mens) ESIMENE MAAILMASÕDA 10/100, ohvitserid (vabadussõda), hajutatus; puudus, hindade tõus 1917 Nikolai II loobus troonist (2), Ajutine valitsus, nõukogud, Jaan Poska kubermangu komissar(esim.), aj...
Eesti taasiseseisvumine 1985. aastal alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Uueks NLKP peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov. Esimene poliitiline ühendus loodi 1987. aastal, mil toodi päevavalgele Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Ka Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp eestvedamisel korraldati Hirve Pargis miiting. Veel rajati Eesti Muinsuskaitse Selts massiorganisatsioon, mis rajati demokraatia põhimõtetele tuginevalt. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei esimene poliitiline erakond. Eestimaa Rahvarinne perestroika toestuseks. Rahvarinne kujunes lühikese ajaga kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988 . aprillis toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge lipp. 17. juuni tähistati võitu lauluväljakul ma...
Ei oleks saanud ära hoida, kuna Hitler rikkus pidevalt Versailles’ lepingut ning tegi lõpuks Venemaaga Molotovi-Ribbentropi lepingu, mille kohaselt jagati kogu Euroopa ära. Piir läks poolest Poolast – ida pool ja sellst idas olevas riigid läksid Venemaale. Selleks, et neid riike oma valdustesse saada, algas II ms. Kuna teistele riikidele need plaanid ei meeldinud läks sõda ulatuslikuks. 6. Kuidas likvideeriti Poola, Eesti, Läti ja Leedu omariiklus? Poola – 1. Septembril 1939. A tungis Hitler sõda kuulutamata Poolale kallale. Poola armee oli tunduvalt nõrgem, üritasid taanduda maa idaossa, kuid 17. Septembril 1939 tungis Poolale kallale ka NSV Liit, hõivates Ida-Poola. 6. Oktoobriks oli sõjategevus lõppenud, Poola riik oli lakanud eksisteerimast. Eesti ja Läti – 16. Juunil 1940 esitati ultimaatium, nõudes luba Punaarmee
Rahvuslik liikumine Ärkamisaeg 19.saj keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna arengu aeg. Rahvuslik liikumine rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, millest kõrgeim vorm on omariiklus. Eeldused rahvusvahelisel tasandil: Suur Prantsuse revolutsioon, demokraatia laienemine, huvi teiste rahvaste kultuuri vastu, vabadusliikumised, rahvaste poliitilise ühendamise taotlemine. Eeldused Eesti tasandil: pärisorjuse kaotamine, talude päriseksostmine, eestlastest haritlaskonna kujunemine, rahvusliku eneseteadvuse tõus, mõisnike eeskostest vabanemine, rahva haridustaseme kasv ja kommunikatsioonivõrgu avardumine rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Esmased eesmärgid:
II maailmasõja tagajärjed Eesti ajaloole II maailmasõja tagajärjed Eesti ajaloole omariiklus ei taastunud sõja lõppedes, riigijuhtide möödalaskmisi ei heastanud sõdurite pingutused, Eesti kaotas hukkunute, küüditatute ning põgenike näol veerandi oma rahvastikust. Eestlased olid sunnitud võitlema võõrvägedes, sageli teiste võõrvägedes olevate eestlaste vastu; see oli võitlus kahe totalitaarse impeeriumi huvide eest. Eesti kaotas pea kõik vähemusrahvad. Maa laostatud, linnad, tööstus varemeis, transpordivõrk purustatud, pooled põllud söötis
Auli Vaino ja Greete Karl Taasiseseisvumise eeldused • NSVL kriis • Perestroika • NSV Liidus toimunud riigipöördekatse • Fosforiidikampaania 1987./88. aasta sündmused/olulisemad inimesed • Fosforiidikampaania • MRP Avalikustamine • Eesti Muinsuskaitse Selts • Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei • Loominguliste liitude ühispleenium • Eestimaa Laul • Vaino Väljas Eestimaa Laul • 11. september 1988 • Kokku tuli 300 000 inimest • Üleskutse taastada omariiklus • Esitati poliitilisi nõudmisi ja kuulati isamaalisi laule • Püüti rahvas ajaloomälu taastada Fosforiidikampaania • Rahumeelne vastupanuliikumine fosforiidikaevandustele • 1987-1988 • Üks esimesi ja tähtsamaid vastupanuliikumisi NSV Liidu võimude vastu • Üks Eesti taasiseseisvumise algsündmustest • Juhan Aare avalikustas fosforiidisõja konflikti telesaates „Panda“ Interrinne • Asutati Tallinnas 19. juulil 1988 • Nõukogude Liidu meelne
septembril 1987. a. ajalehes "Edasi" avaldatud S.Kallase, T.Made, E. Savisaare ja M. Titma artikkel "Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele". IME olemuseks oli Eesti NSV majanduslik eraldumine üleliidulisest majanduskompleksist. OMARIIKLUSE TAASTAMINE · 1991.a. august Nõukogude Liidus riigipöörde katse · 20. august Eesti Vabariigi Ülemnõukogu "Otsus Eesti riiklust iseseisvusest", millega taastati omariiklus de jure kui ka de facto. · 21. august kukkus riigipöörde katse läbi, millega normaliseerus ka olukord Eestis. · 6. septembril tunnustati Balti riikide iseseisvust Nõukogude Liidu Riiginõukogu. · 17. septebril võeti Eesti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni.
sätestati, et ENSV seadused on kõrgemad, kui NSVL omad. Inimesed ühinesid ühtseks Balti ketiks (23. august 1989) Tallinnast Vilniuseni Moskvale surve näitamiseks. Balti kett oli umbes 660 km pikk ja inimesi oli umbes 2 miljonit. Moskva tunnistas aasta lõpus 1939. aasta salaprotokollide olemasolu ja kuulutas need õigustühiseks. 30. märtsil 1990 kuulutati välja üleminekuperiood otsusega Eesti riiklikust staatusest. Selle eesmärgiks oli taastada omariiklus. Eesti Vabariigi nimetus taastati, vahetati lipp ning hümn. Balti riikides korraldati 1991. aasta märtsis rahva referendum, selgus et suurem osa pooldas iseseisvust. Moskvas toimus 1991. aasta augustis riigipöörde katse, mis kukkus küll läbi, kuid selle katse valguses võttis Eesti Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvumisest. Eesti iseseisvust tunnistasid teised riigid maailmast ja Euroopast. Eesti olulisi ehitisi olid valmis kaitsma tuhanded inimesed.
juulil. Käivitati ulatuslikud repressioonid, mis tipnesid 1941. aasta massiküüditamisega. Tänu sellele võitlesid Eesti mehed Punaarmees peamiselt sunniviisiliselt. 20. juulil 1940 korraldati üldmobilisatsioon ning umbes 32 000 meest viidi Venemaale. Samal ajal oli tunginud Eesti aladele ka Saksamaa ning ei läinud kaua aega kuni Eestis korraldati Saksa okupatsioon. Paljud eestlased tervitasid 1941. aastal Sõdureid kui vabastajaid, sest arvati, et taastatakse Eesti omariiklus. Nii ei läinud. Saksamaa kehtestas Eestis natsliku okupatsiooni. Nii nagu NSVL korraldas ka Saksamaa Eestis vangilaagreid. Eestlased jagunesid kaheks - vabatahtlikeks ja mobiliseerituteks. Vabatahtlike värbamine algas 1941. aastal ida- ja politseipataljonidesse. Neid kasutati esialgu julgestuseks tagalas ning võitluseks partisanidega. Hiljem aga lahingutes Punaarmeega. Kuna vabatahtlikke nappis, siis kasutati sõjaväe värbamiseks sundmobilisatsioone aastatel 1944 ja 1945.
koosolekud ja meeleavaldused, piirati kodanikuõigusi, erakondade tegevus lõpetati ja loodi ainupartei Isamaaliit, riik hakkas kontrollima ajakirjandust ja elualasid, olulisi seadusi anti välja presidendi dekreedina, 1937.a. põhiseadusega loodi riigipea ametikoht, presidendiks sai K. Päts ja peaministriks K. Eenpalu, loodi kahekojaline riigikogu, mis allus presidendile. 4. Eesti välispoliitika enne vaikivat ajastut: peamine eesmärk oli tagada julgeolek ja omariiklus. Suurimat ohtu kujutas Nõukogude Venemaa, kuid abi loodeti Rahvasteliidult ja demokraatlikelt suurriikidelt. 1923. aastal loodi Eesti- Läti liidu leping, kuid Balti liiduni ei jõutudki, sest riikide vahel oli liiga palju lahkhelisid. Välisriikidest oli Eestil tihedamad suhted Rootsiga. 5. Välisriikide suhtumine Eestisse pärast riigipööret: Eestis kehtestatud autoritaarne riigikord, demokraatiapiirangud, tekitasid paratamatult lääneriikides tõrjuvaid hoiakuid
vii see meid soovitud eesmärgini surematus, suured teod ja ühiskondlik mälu. Wikmani XX lend kisti laiali sõdade, poliitiliste vaadete, sihikindluse ja otsustamatuse vahel. Teatud mõttes peaksid kõik Wikmani gümnaasiumi poisid tänama Jaak Sirklit (ehk Jaan Krossi) tema otsustamatuse ja ebaõnne eest, sest tänu ühe inimese ,,mõne niisuguse teo" läbi on kogu kool (või siis omariiklus?) söövitatud inimeste mälestustesse. Tuleb välja, et raamatu esimeses lõigus püstitatud väide: ,,...Ja tema poisid ergo surematud" on tõene just läbi autori iseenda.
Ajalugu 2. maailmasõja algus ja Eesti: MRP tähendus Eestile, baaside lepingu sõlmimine, baaside aeg. MRP tähendus Eestile: Eesti kuulus nLiidu huvisfääri. Eestis hävis omariiklus, suured rahvastiku kaotused. Baaside lepingu sõlmimine: 24.09 esitati kaubanduskokkuleppe sõlmimiseks Moskvasse sõitnud Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid. Ebasõbralikus õhkkonnas toimunud läbirääkimised lõppesid 28.09 1939 baaside lepingu allkirjastamisega. Osapooled lubasid
kasv) ● Kultuurilised (koolide arvu kasv, haridustaseme kasv) ● Rahvusvahelised (huvi rahvuste ja kultuuride vastu) 19. saj. ärkamisaja sisu ● Eestlaste kui rahvuse teadvustamine ● Eestlastel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest ● Senini olid eestlased nimetanud end "maarahvaks", nüüd muutus üldkasutatavaks "eestlase" nimetus ● Olulisel kohal juhttegelaste kõned loengutel ja artiklid ajalehtedes ● 20.saj. rahvusliku liikumise eesmärk olI omariiklus, taasiseseisvus 19.saj ärkamisaja sisu ● Igasuguste vahenditega püüti meelde tuletada, et me olime olnud iseseisev riik. „Nõukogude inimestest” sai avalikel üritustel „eestlane” ● Olulisel kohal olid poliitilised miitingud Seltside tekkimine ● 19. saj. loodud seltsides räägiti põhiliselt eesti keele ja meele arendamisest ● Tekkisid eesti : o kirjandus o kunst o teater o muusika o koolid ● 20. saj. räägiti põhiliselt eesti riigi taastamisest ja
Teel täielikule iseseisvumisele rehabiliteeriti nõukogude repressioonide ohvrid, kehtestati Eesti majanduspiir, väikeettevõtete privatiseerimise ja talude taastamisega alustati üleminekut turumajandusele. Ebaõnnestunud augustiputsi ajal Moskvas võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poliitiliste jõudude kokkuleppe alusel 20. augustil 1991 vastu otsuse Eesti riikliku iseseisvuse kohta, millega taastati omariiklus ning taotleti Eesti Vabariigi diplomaatiliste suhete taastamist. Selle otsusega deklareeriti Eesti Vabariigi õiguslik samasus 1918. aasta 24. veebruaril väljakuulutatud Eesti Vabariigiga, mis langes 1940. aastal Nõukogude Liidu agressiooni ohvriks ja inkorporeeriti ebaseaduslikult selle koosseisu. Riigikogu avaldas tänu riikidele, mis tunnustasid okupatsiooni aastakümnetel Eesti Vabariiki jätkuvalt de iure. Samal
meeleavaldused.Riigikogu saadeti laiali,loodi riiklik ainupartei Isamaaliit,ajakirjandus allutati järelevalvele,mitu ajalehte suleti,kõigi olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll.Demokraatima asendus autoritaarse riigikorraga.See sai nimeks vaikiv ajastu.Selline valitsemiskord tekitas rahulolematust paljudes poliitikutes haritlastes.Opositsiooni tähtsamaks keskuseks kujunes Tartu. Välispoliitika Välispoliitika peamine eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeolek.Suurimaks ohuallikaks loeti Venemaad.Eesti julgeoleku kindlustamiseks ei õnnestunud sõlmida mingeid kokkuleppeid,sest välisilm huvitus Eestist vähe.1920. aastate algul taheti sõlmida (Eesti,Soome,Läti,Leedu,Poola)vahel Balti liit,kus kõik aitaksid üksteist sõjalise rünnaku korral.See ei nnestunud lahkhelide ja Venemaa vastuseisu tõttu.1923.aastal sõlmiti Eesti-Läti leping, kuid seda oli Venemaa vastu jätkunud.1930.aastate algul teravnes ravusvaheline olukord
Vaikiv ajastu: riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti vabadussõdalaste organisatsioonid, vangistati juhtivaid vabadussõdalasi, lükati edasi valimised, keelustati pol. koosolekud ja meeleavaldused, riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati-loodi riiklik ainupartei, ajakirjandus järelvalve all, olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll, dem.riigikord asendus autoritaarsega.Välispol. eesmärk:kindlustada omariiklus ja julgeolek. Püüti luua Balti Liit(soome,läti, rootsi, leedu, poola). 1923-Eesti-Läti kaitseliidu leping. Maj. arneg: maareform-riigistati mõisnike maavaldused ning jagati soovijatele. Suurmaapidamine asendus väikemp- ga. Põllumaj.-lomakasvatuse saadusi müüdi edukalt euroopa turul. Tööstus-hiigeltehased asen. ettevõtete ja uute tööstusharudega. Vabadussõja põhjused: 1) eesti rahvuslased tahtsid iseseisvust ja oma riiki 2)
poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Kuidas nimetatakse ajajärku, mil demokraatia asendus autoritaalse korraga ? Mis oli nn "vaikiv ajastu"? * Vaikiv ajastu - ajastu , kus koostatakse uus põhiseadus ja sellega luuakse presidendi ametikoht. Mis oli 1938.a. põhiseaduse olulisem muudatus ? * Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ja saata parlament laiali . 4.Välispoliitika. Mis oli välispoliitika peamine eesmärk ? * Oli kindlustada omariiklus ja julgeolek Mis oli nn. Balti Liit ? * Soome, Eesti,Läti,Leedu ja Poola vaheline leping,mille alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral . Miks teravnes rahvusvaheline olukord 1930 .aastail? * Maailmarahu hakkaisd ohustama nii stalinilik Venemaa kui ka hitlerik Saksamaa,mis mõlemad tugevnesid ja muudusid järjest sõjakamaks . Milline oli eesti välispoliitiline seisund Teise maalimasõja eel ?
tähistas rahvas 17.juunil lauluväljakul massimeeleavaldusega.millest võttis osa umbes 150000 inimest ja mis kujunes surveavalduseks uuele juhtkonnale,seistes Moskvas Eesti huvide eest.Nädal hiljem andis Eesti NSV ülemnõukogu sinimustvalge lipule rahvalipu staatuse.Septembris korraldati Rahvarinde eestvedamisel lauluväljakul järjekordne massiüritus ,,Eestimaa laul"millest võttis osa ligi 300000 inimest.Sellel üritusel kõlas laia avalikuse ees ka üleskutse taastada omariiklus. 16.novembril 1988.aastal võttis Eesti NSV ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni,millega sätestati Eesti NSV seaduste ülemuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes.Nõukogude Liidu keskvõimu ja liiduvabariigi omavaheliste suhete aluseks pidi saama liiduleping. Moskvale surve avaldamiseks korraldasid Baltikumi rahvarinded 23 augustil 1989.aastal enneolematu protestiaktsiooni-moodustati katkematu inimkett Talinast-vilniuseni.660
ühiskonnaelus tähtsate asutuste üle. Loodi ka riiklik ainupartei, mis on diktatuuride juures üks tähtsamaid tunnuseid. 1937. aasta põhiseadus tulenes riigijuhtide soovidest, kuna eelmist põhiseadust olid nad oma võimu teostades korduvalt rikkunud. Uue põhiseadusega loodi presidenti ametikoht, kellel oli õigus parlamendis vastu võetud seadusi takistada ning saata parlament laiali. Eesti välispoliitika peamine eesmärk 1920. ja 1930. aastatel oli kindlustada omariiklus ja julgeolek. Suurimateks ohuallikateks peeti Venemaad ja kolmekümnendatel ka Saksamaad. 1920. aastate algul üritati luua Balti liit kus kõik osalised oleksid osutanud üksteisele sõjalise rünnaku korral abi. Venemaa oli liidu loomisele tugevalt vastu. Balti liidu loomine ebaõnnestus suuresti tänu Leedu ja Poole konfliktile ja Soome tahtele kuuluda neutraalsete põhjala riikide hulka. Ainsaks liidu loomise sammuks jäi Eesti ja Läti vaheline
Kuidas sai võimalikuks Eesti omariikluse saavutamine? Igal riigil ja rahvusel on rääkida oma lugu ja nii ka meil. Oma ajaloo jooksul oleme olnud erinevate riikide okupatsioonide all, kuid ometi 1918. aastal õnnestus meil iseseisvaks riigiks saada. Kuid mis olid selle eeldused ning kuidas see juhtus? I Maailmasõja eel ja käigus kujunesid välja kultuurilised, majanduslikud ja poliitilised eeldused Eesti iseseisvumiseks. Kultuurilisteks eeldusteks olid ühtlane kirjakeel, raamatute ja ajakirjanduse laialdane levik, samuti kirjaoskuse tase, mis tollal oli rahvastikus koguni 97%-il. Meil oli oma rahvuslik haritlaskond, kes organiseeris igasugu seltside ja ühistute tegevusi. See kõik oli äärmiselt vajalik, suurendamaks rahva eneseteadvust ning hoidmaks inimestes usku ja lootust, olla midagi enamat kui lihtsalt üks väike osa Venemaast. Vähem tähtsad polnud ka majanduslikud eeldused. Kujunesid välja tööliste ...
Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nime ,,vaikiv ajastu". Uued riigijuhid lasksid koostada uuepõhiseaduse, mis vastas nende soovidele. 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks sai Konstantin Pätis. Moodustatud uus Riigikogu oli presidendile ja valitsusele kuulekas. Eesti välispoliitika peamine eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeolek. Suurimaks ohuks loeti Venemaad, abi aga loodeti saada ennekõike Rahvasteliidult ja demokraatlikelt suurriikidelt. Kuid mingeid kokkuleppeid ei õnnestunud sõlmida, selleks huvitus välisilm Eestist liialt vähe. Olulisim ümberkorraldus majanduse alal oli maareform. Selle käigus riigistati mõisnike maavaldused, mis jagati soovijatele. Nii tekkis 35 000 uut asundustalu. Eesti tähtsaimaks majandusharuks jäi põllumajandus, mille arendamisele aitas riik
Kaido Kukk Eesti ilma NATO-ta Kui NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon 1949. aastal loodi, siis julgesid vähesed eestlased taasiseseivumisestki rääkida ning ilmselt ka kõige suuremad optimistid unistada, et kunagi võib maailma võimsaima organisatsiooni liikmeks ka Eesti saada. Peale taasiseseivumist oli omariiklus taastatud, kuid NATO-ga liitumine näis endiselt suure unistusena. Ometi läks kõik lausa utoopiliselt hästi ja 13 aastaga suutis iseseisev Eesti enda ühe suurima välispoliitilise eesmärgi täita ning 29. aprillil võeti meid koos Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveeniaga allianssi vastu. Praegu oleks Eesti olukord ilma NATO-ta ilmselgelt nutune, eriti arvestades Venemaa praeguseid poliitilisi arengutendentse ja hiljutinähtud Gruusias. Hetkel oleme seisus, kus meie
Sama aasta mais taastati juba Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite kasutamine ja nüüdsest pidi kasutama vabariigi enda sümboleid. 1991.aasta augustisündmused, nimelt läbi kukkunud riigipöördekatse andis Eestile võimaluse kiire tegevusega omariiklikus rahulikult taastada. Eesti pidi küll augustiputsi ajal kaitsma Toompead ja Teletorni, kuid nad suutsid vere valamisesest pääseda. Omariiklus taastati lõpuks, kuid enne seda oli palju asju, mis segasid seda. Eestlased tahtsid muuta riik iseseisvaks. Eestlasi lubati ärgata uuesti, kuid riiki üritati hoida kõidikutes lõpuni. Ei lastud tulla sellel kiiresti, aga kiire tegutsemisega oli kõik võimalik. Korraldati veel ennemgi ju iseseisvusreferendum kus küsiti: Kas te tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist
suleti, kõige olulisemate asutuste üle kehtestatirange kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Ajastu nimeks on saanud vaikiv ajastu. *1937. aastal tuli uus põhiseadus, milles loodi presidendi ametikoht. Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Esimeseks presidendiks sai Päts, moodustati uus Riigikogu ka. EV välispoliitika: EV välispoliitika peamine eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeoleks. Suurimaks ohuallikaks loeti Venemaad, abi loodeti Rahvasteliidult ja demokraatlikelt suurriikidelt. Kuid mingeid kokkuleppeid Eesti julgeoleku kindlustamiseks ei õnnestunud sõlmida, Eestist huvituti liialt vähe. 1920. aastate algul püüti ka luua Balti Liit (Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Poola vahel), et kõik osapooled abistaksid teineteist sõjalise abiga rünnaku korral. Sellest ei tulnud aga midagi välja, suudeti sõlmida vaid Eesti-Läti vaheline kaitseliidu leping.
Kultuurielu Eestis nõukogude võimu aastail Eesti oli sügaval sotsialismiajal justkui aknaks läänemaailma, st. Soome. See aga ei tähenda, et Eestis oleks olnud erandina lubatud rahvuslus või omariiklus, sõnavabadus ja liberaalne valitsus. Väikese liiduvabariigina oli Eesti NSV kergesti mõjutatav. Kuidas? Ideolooogiline surve Nõukogude Liidus oli sõjajärgsetel aastatel eriti karm. Rahvale maaliti silme ette pilt rikkast kommunistlikust ühiskonnast, kus keegi ei kannata puuduste all ning kõik on sõbrad-seltsimehed. Tegelikult kaugenes olukord kiiresti ideaalist veelgi. Juhikultus ei lubanud targematel kritiseerida riigi poliitilist elu ega püüda seda parandada.
algatasid Nõukogude Liit ja Saksamaa. 23. augustil 1939. a. kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar ja Saksamaa välisminister alla kahe riigi vahelisele mittekallaletungilepingule, selle salajase lisaprotokolliga jagati Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel Poola; Soome; Eesti; Läti ja Bessaraabia, hilisema täienduslepinguga ka Leedu. Eesti okupeeriti Nõukogude Liidu poolt 17. juunil 1940. a. Eestlaste valikud Teises maailmasõjas olid halvad ja veel halvemad, omariiklus oli kadunud ja ainuke võimalus oli sõjas teenida mõne võõrriigi armees. Punaarmees sõdisid eestlased sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuna oli vähe neid kes oleks vabatahtlikult Nõukogude Liidu poolt sõdinud. Nõukogude võimude poolt välja kuulutatud sundmobilisatsiooni käigus võeti Punaarmeesse umbes 33 000 eestlast, kes rinde asemel viidi töölaagritesse Uuralites. Mobiliseerituid ei saadetud mitte tegevarmeesse, vaid ehituspataljonidesse
sinimustvalge; Alo Matiiseni 5 isamaalist laua; Tallinna vanalinnapäevadest kujunes omapärane öölaulupidu – tantsiti lauldi öösel tänaval lippudega. Tänu sellele vahetati K. Vaino välja Vaino Väljase vastu, rahvas rahunes. Sept. Rahvarinde korraldatud „Eestimaa laul“ – enneolematu ulatusega rahvuslik massimeeleavaldus. 3. a) rahvusradikaalid (MRP AEG, EMS), ERSP – luua uus NSVLiidust sõltumatu iseseisev Eesti rahvusriik. Lagle Parek. b) möödukad rahvuslased – omariiklus liidulepingu alusel. Nt. EKP, RR. Võimalusena nähti NLi muutumist liiduriigist riikide liiduks. Alalhoidlik. Ka V. Väljas (EKP) toetas neid. Rahvarinnet toetasid ka paljud mitte-eestlased. c) Impeeriumimeelsed, Interrinne - pidasid Eestit NL impeeriumi lahutamatuks osaks. Kritiseeriti koostatavaid keele-ja kodakondsusseadusi ning Rahvarinde tegevust. Toetasid palju eestlastest suurriikliku poliitika toetajad, mitte ainult mitte-eestlased. „Kõik jäägu impeeriumis muutumatuks“
keskendub rahvusele. Rahvusluse ideoloogia kohaselt püüab iga rahvus oma kultuurikeskkonna kujundada võimalikult süsteemseks, luua oma sotsiaalsed institutsioonid, säilitada ja arendada oma ainulaadsust. Parimad tingimused selleks on suhtelises endassesuletuses ja eraldatuses, seepärast on rahvusliku iseolemise jaoks esmatähtsad oma maa-ala ning halduslik ja poliitiline sõltumatus, mille täiuslikem vorm on omariiklus. Niisiis pooldab rahvuslus rahvusriiki, mille piirid kattuvad üldjoontes rahvuse asualapiiridega, kui rahvuslike huvide tagajat vastandina paljurahvuselistele riikidele. Rahvusluse äärmuslikud vormid – nagu näiteks need, mida 20. sajandil propageerisid natsionaalsotsialistlikud, fašistlikud jne liikumised – peavad rahvust
Kirikumaksud: kiriku ülalpidamiseks 10% kümnis 2. Rahvuslik liikumine: ärkamisaeg Millal? 1857-1918 Ärkamisaeg tähendab eestlaste rahvusliku ühtsustunde tekkimist ning hariduse ja haritlaskonna kujunemist (kirjakeele kujunemine, pärisorjuse kaotamine, talude päriseksostmine jne) Rahvuslik liikumine rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on omariiklus. Juhid (üritused ja organisatsioonid): 1. Johann Voldemar Jannsen: 1857a. asutas Perno Postimehe andis eestlastele ,,hääle" ja ühtsustunde (rahvapärases keeles, kirjutati uudistest, haridusest, kirikuelust, põlluharimisest jne, olid ka kuulutused). 1865a. laulu- ja mänguselts Vanemuine asutamine - pani aluse eesti rahvusliku teatri tekkele 18.juuni 1869 esimene üldlaulupidu tekitas eestlastes ühtsustunnet. 2. Jakob Hurt:
Antandi loomine. Kuna ainus peamine välispoliitika ülesanne oli kaitsta Eesti iseseisvust, siis seda kindlasti ei õnnestunud täita kuna nagu tulevik näitas Eesti langes siiski Venemaa võimu alla. Näha oli, et siiski üritati kõiksuguste omavaheliste lepingutega ja võib-olla kui suurriigid oleksid Balti riike aidanud, poleks Venemaa okupeerimisega hakkama saanud aga ilma igasuguse välisabita olid Balti riigid igati Venemaale määratud. 4. Kuivõrd oli omariiklus rahvuskultuuri kiire arengu eelduseks? Ükski varasematest võõrvõimudest polnud Eesti kultuuri sisse tunginud, ei eestlastele ega ka teistele baltikumi rahvastele ei sunnitud peale uue valitsuse kombeid ja kultuuri, tänu millele said eestlased oma kultuuriga sama rada pidi edasi minna. Suurt tähelepanu pöörati haridusolude parandamisele, pandi alus eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele. Laienesid kultuurikontaktid välismaaga. Suureks muutuseks oli kindlasti 1925
ühine eesmärk millegi loomiseks ning nähakse, et üksikisikul on võimalus kaasa aidata. Vastukaaluks iseseisvumisaegsele patriotismi- ja rahvuslainele ei tekkinud samasugust efekti riiki kaotades. Eesti saatus otsustati kõrgemate organite poolt ja inimestel puudu võimalus kaasa rääkida riigi säilimisele. Enam ei nähtud reaalset võimalust riigi päästmiseks, kuigi paljud oleks südamesopis seda soovinud. Kui omariiklus hävis, mõeldi rohkem enda ja vara peale. Patriotism jäi tagaplaanile, sest isamaameelsuse väljendamine muutus ohtlikuks. See oli üks põhjustest, miks lahkuti Eestist. Puudusid ka agitaatorid, kelle eestvedamisel oleks rahvas olnud valmis võitlema vabaduse säilimise nimel. Rahvustunne suurenes eestlastes taaskord 20. sajandi lõpus Nõukogude Liidu lagunemise ja perestroika ajal. Iseseisvuse mekk veel suus nähti taas võimalust moodustada
Päts Bresti-litovski rahu - 3. Märtsil 1918. a.a sõlmiti Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel rahuleping, millega Venemaa astus sõjast välja ja andis balti riigid Soome, Poola, Ukraina ja Saksamaa kontrolli alla. - Juba 25. veebruaril marssisid saksa väed Tallinna ja sellega oli Eesti iseseisvus ajutiselt katkenud. - Eestis algas saksa okupatsioon, mis kestis 11. novembrini 1918. - Eesti omariiklus jõudis kesta nüüd vaid novembri lõpuni 1918.a. kui algas enamlaste pealetung. Soodustasid isesseisvust 1) 1917. aasta revolutsioon Venemaal 2) I Maailmasõda 3) Bresti rahu 1918.a. 4) Eestlaste operatiivne tegevus 5) Rahvuslaste liikumine Rajamine Sisepoliitika - 15.06.1920 võttis asutav kogu vastu 1. põhiseaduse, mille järgi EV oli demokraatlik riik, kus võim
Ärkamisaeg- oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, millest kõrgeim vorm on omariiklus. Venestamine- Vene keel ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele. Aleksandrikool- oli aastail 18881906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. 2. Friedrich Reinhold Kreutzwald- Eesti ärkamisaegne suurkuju, kirjanik, rahvaluulekoguja ja arst.Eepose "Kalevipoeg" autor. Johann Voldemar Jannsen- oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Pani aluse
kutsekodade poolt. Valitsuse eesotsas seisis peaminister, kelle määras ametisse president.Valimisõigus tõsteti 22. Eluaastale. Valimine oli nüüd isikuvalimine. Piirati kodanikuvabadusi. 1938. Aasta aprillis valiti K.Päts presidendiks. Peaministriks sai K.Eenpalu, ülemjuhatja oli J.Laidoner. Opositsiooni tähtsaim keskus oli TARTU ja nn TARTU VAIM. 2.Välispoliitika Peamine eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeolek. Suurimaks ohuallikaks peeti. Venemaad mõnigast ohtu nähti ka Saksamaas. 1920. aastate algupoolel otsustati moodustada Balti liit. Balti liit tähendas viie Balti riigi tihedat sõjalis-politilis koostööd ja oli mõeldud Venemaa vastu. Paraku ebaõnnestus liidu loomine. 1923. Aastal sõlmiti Eesti Läti kaitseliiduleping. 1920. Aastate II poolel ja 1930. Aastate algul normaliseeriti suhted Nõukogude Liiduga. 1921. aastal asutus Eesti Rahvasteliitu
Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks sai Konstantin Päts. Moodustatud uus Riigikogu oli presidendile ja valitsusele kuulekas. Autoritaarne valitsemiskord tekitas rahulolematust paljudes poliitikutes ja haritlastes. Opositsiooni tähtsamaiks keskuseks kujunes Tartu ning nn. Tartu vaimust sai autoritaarse korra vastase võitluse sümbol. Kuid demokraatiat polnud kaitseseisukorra tingimustes võimalik taastada. VÄLISPOLIITIKA Eesti välispoliitika peamine eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeolek. Suurimaks ohuallikaks loeti Venemaad, abi aga loodeti ennekõike Rahvasteliidult ja demokraatlikelt suurriikidelt. Kuid mingeid kokkuleppeid Eesti julgeoleku kindlustamiseks ei õnnestunud sõlmida, selleks huvitus välisilm Eestist liialt vähe. 1920. aastate algul püüti omariikluse kindlustamiseks luua Balti liitu, s. o. sõlmida Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vaheline leping, mille alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral
12.aprill 1934.a sõjaväelise riigipöörde. Suleti kõik vapside organisatsioonid, vangistati palju vapse, lükati edasi valimised, Riigikogu saadeti laiali, erakondade tegevus tühistati, loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandust hakati jälgima. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis on saanud nimeks vaikiv ajastu. Uued riigijuhid koostasid uue põhiseaduse 1937.a. Välispoliitika Välispoliitka eesmärgiks oli kindlustada omariiklus ja julgeolek. Suurimaks ohuallikaks loeti Venemaad, abi loodeti ennekõike Rahvasteliidult, kuid abi ei saadud. 1920.a algul püüti luua Balti liit, mille alla kuuluks Soome, Poola, Leedu, Läti, Eesti. Kuid liitu ei suudetud luua, sest tulid ette riikide omavahelised vastuolud. Majanduse areng Teostati maareform. Selle käigus riigistati mõisnike maavaldused, mis jagati soovijatele, nii tekkis 35 000 uut asundustalu. Tähtsaim
1989. aasta 24. veebruaril koos päikesega tõusis sini-must-valge lipp Pika Hermanni torni. Edasi tuli juba 1989.a. Molotov-Ribbentropi Pakti aastapäeval Baltikumi rahvarinnete eestvedamisel Balti kett, 1990 Eesti Kongress ja üleminekuperiood. 20. aug. 1991.a., taganttõugatuna NSV Liidus toimunud riigipöördekatsest, taastati Eesti riiklik iseseisvus. 20. saj. ärkamisaeg algas venestamise pärast. 20. saj. ärkamisaeg oli eestimeelne. 20.saj. rahvusliku liikumise eesmärk oli omariiklus, taasiseseisvus. Igasuguste vahenditega püüti meelde tuletada, et me olime olnud iseseisev riik. ,,Nõukogude inimestest" sai avalikel üritustel ,,eestlane". Olulisel kohal olid poliitilised miitingud. 20. saj. räägiti põhiliselt eesti riigi taastamisest ja arendamisest. 20-ndal saj. tuletati kirjatöödes rohkem mahavaikitud ajalugu meelde. (Erandiks oli 80-ndate lõpp, kui loodi suurel arvul isamaalisi laule.) 20. sajandil oli oluline rahvuskultuuri küsimus, mis
DAATUMID 1582 sõlmiti Jam Zapolski rahu Poola ja Vene vahel. Venemaa sai poolakate vallutatud linnad tagasi, kuid Venemaa käes olevad Liivimaa linnused pidi andma Poola valdusesse. 1583 sõlmiti Pljussa rahu Rootsi ja Vene vahel. Rootsalased said venelaste Liivi sõja ajal vallutatud maad endale(Narva, Tartu, Ingerimaa, Karjala) 1629 sõlmiti Altmargi rahu Rootsi ja Poola-Leedu ühendatud riigi vahel. Lõpetas Poola- Rootsi sõja. Rootsi säilitas Preisi linnad ja Liivimaa alad, mis olid põhja pool Daugava jõge. 1632 asutati Tartu Ülikool. Gustav II Adolf suri Saksamaal Lützeni lahingus. 1641 Piiskop Joachim Jhering andis välja esimese teadaoleva eestikeelse aabitsa. 1645 sõlmiti Brömsebro rahu Taani ja Rootsi vahel. Rootsi sai Saaremaa endale. Kogu Eestimaa v.a. Setumaa Rootsi käes. 1660 Suri Rootsi kuningas Karl X. Sõlmiti Oliwa rahu Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi v...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
