NI$U AJALUGU Nisu on maailma vanim kultuurtaim Ees-Aasia 7000 aastat e.Kr Euroopa 3000 aastat e.Kr Eesti 2000 aastat e.Kr ISELOOMUSTUS Nisu jaotub kaheks: - pehme nisu - kõva nisu Eestis kasvatatakse pehme nisu sorte. Nisul esinevad nii tali- kui suvivormid. 2010. aastal oli suvinisu kasvupind 80 000 ha, talinisu 41 000 ha. Talinisu annab suuremat saaki kui suvinisu. ISELOOMUSTUS Eesti nisu sisaldab keskmiselt: 9-15% proteiini 25-40% kleepvalku 2-3% toorkiudu 2% rasva 65% tärklist KASVUNÕUDED - talinisu Talinisu on kasvutingimuste suhtes nõudlikum kui teised kultuurid. Talinisu talub külma kuni -25°C Nisupõld peaks olema kallakuga. Eelistab parasniiskeid, neutraalse reaktsiooniga muldi. Ei sobi turvasmullad. Kasvunõuded - suvinisu Idaneb temperatuuril +1..2 °C Külma talub lühiajaliselt kuni -7 °C Järelvõrsed ja hilisvõrsed
Nisu Mis on nisu? Nisu on kõrreliste sugukonda kuuluv taimeperkond Maailma viljade seas olnud pikka aega vaieldamatu kuningas Üks väärtuslikemaid taimseid toiduaineid Väga tähtis teravili Kultuurtaim Kirjeldus Teraviljade seas kõige levinum Kõige pikaealisem Kasvab hästi soojemas kliimas Nisupea otsas on sellised okkad vms, mille järgi saab neid teistest eristada Kasvatuspiirkonnad Kõige algselt kasvatati nisu Ees-Aasias umbes 9000 aastat tagasi (nö Viljaka poolkuu alad) Mesopotaamias kasvatati nisu 5000.a. eKr 1528.a. rändas nisu Lõuna-Ameerikasse 1788.a. Austraaliasse 1812.a. Kanadasse Nii algaski nisu võidukäik kogu maailmas, nüüd kasvatatakse nisu peaaegu kõikjal, eriti Ukrainas Nisu eksportijad Ukraina Kasahstan Venemaa USA Kasutamine Nisu Nisujahu (leib, sai, koogid, pudrud, pastaroad, Eksport Import
NISU NISUST Nisu on kõrreliste sugukonda kuuluv taimeperekond Ta on üks väärtuslikemaid taimseid toiduaineid Nisu on kultuurtaim, mis on juba 9000 aastat vana, kuid ta pole kõige vanem Esimesed nisukasvatajad EesAasias elasid neoliitikumi ehk noorema kiviaja alguses LIIGID Kultuurinisu liike on ligi 20 Nad jaotatakse paljasteralisteks ja sõklateralisteks Paljasteralise nisu terad eralduvad peksmisel kergesti sõkladest Tähtsamad liigid on pehme nisu ehk harilik nisu (saiajahu) ja kõva nisu millest valmistatakse makarone TALINISU JA SUVINISU Tuntakse talinisu ja suvinisu Talinisu on suurema saagikusega, kuid nõuab ka paremaid kasvutingimusi Talinisu külvatakse augusti lõpul või septembri algul ning tema oras elab üle talve ning lõikus toimub järgmisel aastal Suvinisu külvatakse kevadel ja lõigatakse
Nisu (Triticum) Taksonoomia • Hõimkond: õistaimed • Klass: üheidulehelised • Sugukond: kõrrelised Tutvustus • Pärineb Ees-Aasiast 7000-6000 eKr • Eestis on kasvatatud ligikaudu 4000 aastat • Enim kasvatatavam taim maailmas • Jaguneb paljas- ja sõkalteraliseks nisuks • Enamasti kasvatatakse pehmet nisu • Isetolmleja • Talinisu, suvinisu Saagikus • Kasvatatakse intensiiv- ja mahepõllumajanduslikult • Intensiivkasvatus annab rohkem saaki • Sõltub iga põllumehe kasvatusviisist • Talinisu- rohkem saaki • Ebasobivad kasvutingimused- saagikus ja kvaliteet madal Statistika (2011) TALINISU SUVINISU Külvipind 47 800ha 81 100ha Kogusaak 143 700t 209 600t Saagikus 3020kg/ha 2750kg/ha Kvaliteet
Teraviljad: Nisu (triticum) Oder (hordeum) Rukis (secale) Kaer (avena) Mais Riis Hirss Sorgo Jagunemine: A. Tüüpilised teraviljad nisu, oder, rukis, kaer. (Esineb pikivagu kõhtmisel poolel; tera idanemisel tekib mitu idujuurt; alumised õied pähikus on enam arenenud; väike soojusenõue; suur niiskuse nõue; esineb nii suvi kui ka tali vorm; pikapäeva taim; algarenemine on kiire). B. Hirsilaadsed teraviljad mais, riis, sorgo. (Pikivagu kõhtmisel poolel puudub; tera idanemisel tekib üks idujuur; ülemised õied pähikus paremini arenenud; suur soojusnõue; väike niiskusnõe (v
2002 807 8 203,3 25,4125 2002 809 38 627 16,5 2002 811 84,5 3040 35,9763314 2002 812 14,2 160 11,2676056 2002 813 22,2 444 20 2002 815 16 472 29,5 2002 816 5 175 35 2002 819 4,5 70 15,5555556 2002 823 13 200 15,3846154 2002 824 7 70 10 120_Nisu, Nisu Aasta Ettevõte ha saagikus LN 2002 517 7 3,29 1,19 2002 522 7 5,00 1,61 2002 239 15 5,40 1,69 2002 238 3,5 5,71 1,74 2002 658 2,6 5,77 1,75 2002 521 9,3 6,45 1,86 2002 717 13 7,08 1,96 2002 142 4,5 7,56 2,02
TERAVILJASAADUSED 1.KLII 2. KRUUP 3. TANG (LÕUNA-EESTI; PEENTANG) 4. MANNA 5. JAHU(PEENEM JA JÄMEDAM) KA. TÄRKLIS Klii ehk kest NISU · Nisutang · Nisuhelbed · Nisujahu graanulid · Manna · Kliid · Tärklis VESKIMATI JAHUD Nisukliid saadud kestast Suurepärane nisujahu saadud idust ja tuumast Eriti hea nisujahu saadud idust Grahamjahu täisterajahu NISUTERA KEEMILINE KOOSTIS PROTSENTIDES TERA EHITUS VESI VALK MINERAALAINED RASV TÄRKLIS TSELLULOOS
Teele Trossmann 11.klass Teraviljad Harilik nisu ehk pehme nisu on kõrreliste sugukonda nisu perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Nisu on sööda - ja toiduteravili. Kasvatatakse saia ja leiva küpsetamiseks. Nisust valmistatakse teisigi jahutooteid, sealhulgas makarone ja kooke. Valmistatakse ka mitmesuguseid alkohoolseid jooke õllest viinani. Viimasel ajal on nisu hakatud kasutama biokütusena. Nisu kasutatakse ka loomasöödaks. Õlgi kasutatakse punumistöödel ja alates pronksiajast kuni 19. sajandini oli see levinud katusekattematerjal. Tänapäeval kuulub nisu
nisu Triticum · http://nammy.pbwiki.c om/Nisu · http://www.hagar.ee/es t/company/reading/nis
TERAVILJAD PRAKTIKUMID Praeguse botaanilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad kõrrelised teraviljad: · katteseemnetaimede hõimkonda, · üheiduleheliste klassi, · kõrreliselaadsete seltsi, · kõrreliste sugukonda. Kõrreliste teraviljade hulka kuuluvad järgmised perekonnad: · nisu (Triticum) · rukis (Secale cereale) · oder (Hordeum vulgare) · kaer (Avena sativa) · mais (Zea mays) · hirss (Panicum) · sorgo (Sorghum bicolor) · riis (Oryza) Kõrreliste teraviljade vili on üheseemneline sulgvili, mis on tihedalt kaetud seemne- ja viljakestaga. Seega on kõrreliste vili teris.
KIVIÕLI I KESKKOOL GÜMNAASIUMIASTE Ney-Lii Soomets X klass EESTI PÕLLUMAJANDUS REFERAAT KIVIÕLI 2009/1010 SISSEJUHATUS: Eesti põllumajandus on oma arengus läbinud palju murrangulisi muutusi. Tänu saksa suurmaaomanike poolt sissetoodud, arendatud ning kohalikele oludele kohandatud euroopalikule maaviljeluskultuurile oli Eesti põllumajandus juba Vene impeeriumis erandlikult kõrgel arengutasemel. Hoolimata sakslaste suurmajandite lammutamisest ja rohkete väiketalude rajamisest Vabadussõja järel toimunud maareformi käigus, kuulus põllumajandus ka Eesti esimesel iseseisvusperioodil (19181940) kõrgelt arenenud majandusharude hulka, mis eksportis Euroopa turgudele kõrgekvaliteedilist toodangut. Eesti põllumajandus suutis toibuda ka endise Nõukogude Liidu poolt okupeerimisele järgnenud st...
NISU Heino Kiige järgi Nisu on maailma viljade seas olnud pikka aega vaieldamatu kuningas. Nisu on üks väärtuslikemaid taimseid toiduaineid. Nisu on kultuurtaim, mis on juba 9000 aastat vana, kuid ta pole kõige vanem. Kiviajal kasvatati ka juba otra ja hernest. Arvatakse, et juba 7000 aastat tagasi õppisid inimesed valmistama nisuleiba. Tollases leivajahus oli ka ohtrasti liiva, sõklaid ja ohteid, sest liiva abil oli parem vilja jahvatada. Nisuteradest valmistati ka putru. Nisust saab jahvatada mannat ja sepikujahu.Peenikest nisujahu hakati tegema alles 300 aastat tagasi.
Valkude ja sahhariidide suhe umbes 1:7 on inimorganismile füsioloogiliselt hästi sobiv. Viljapeksul eralduvat põhku (kõrsi, õlgi) ja aganaid tarvitatakse allapanuks,koresöödaks, katte- ja pakkematerjaliks, kütteks, mõnel maal tselluloositööstuse tooraineks ja muuks. Kohati, sealhulgas Eestis, kasvatatakse teravilja ka haljalt koristamiseks. Üldiseloomustus Eestis kasvatatakse peamiselt otra, rukist, kaera ja nisu, need on temperatuuri suhtes vähenõudlikud (Eestis kasvatatavate sortidesoodsaim temperatuur on 1315°C), kuid suhteliselt põuakartlikud pikapäevataimed. Hirss, mais, riis ja sorgo on soojanõudlikud lühipäevataimed, nad (v.a riis) taluvad hästi põuda. Teraviljad on enamasti üheaastased. Nisul, rukkil ja odral on ka talvituvaid vorme; neid taliteravilju külvatakse sügisel (Eestis augusti lõpus või septembri alguses). Taliteraviljad lepivadidanemis-ja tärkamisjärgus jaheda
Enamasti kasutatakse neid alasid looduslike rohumaadena või metsa all. Maa niiskuse hoidmiseks kasutatakse CTD tehnoloogiat. Maaparandus Majanduslikud eeldused põllumajanduseks Majanduspoliitika põllumajandus: 1.7% tööstus: 28.5% teenindus: 69.8% Tööjõud põllumajandus: 2% tööstus: 13% ehitus: 6% teenindus: 76% muu: 3 % Põllumajanduse siht Pigem on rõhku pööratud taimekasvatusele, kuid ka loomakasvatus on väga oluline. Põllukultuuridest olulisimad: Nisu, oder, mais, kaer, rukis, lina suhkrupeet, herned, õunad, tubakas, humal Piirkond: St. Lawrence, Suur Järvistu Loomakasvatuse olulisimad: Veise-, sea- ja lambakasvatus. Oluline ka kalapüük Piirkond: Preeriaalad. Riigi- ja maailmamajandus Riigi tasemel: Ei ole oluline, elanikkonnast 2% tegeleb põllumajandusega. RKP 2%, Maailma tasemel: Ekspordib suurtes kogustes kala ja teravilja Toodang, import ja eksport Ise: Piimatooted, loomakasvatus, kalapüük, teraviljad,
VISKI Mis on viski? Viski on teraviljade, nagu oder, mais, nisu, rukis, meskist destilleeritud kange alkohol, mis on küpsenud puidust vaatides (tüüpiliselt tammevaatides). 4050% alkoholisisaldusega destilleeritud jook Viski täidlus ja tajutavad omadused sõltuvad eelkõige vaskkeedukatla kujust. Viski ajalugu Arvatakse, et sellega tegid VVI sajandil algust iiri rändmungad, kes omandasid idamaise lõhnaainete valmistamise kunsti ning asusid koju jõudes sama valemi abil õllest eluvett ajama.
TA-I III rühm Kristjan Loodus, Jörgen Matt, Artur Palok, Kevin Liimask Rukis Tatar Talinisu Rukis Talioder Mais Kaer Suvioder Tritikale Suvinisu Maakirp Lepatriinu Hiidmardikas Süsi-, ehmes-, kuiva- -ja pisijooksikud Põldhiir Metssiga Kährik Nugis Jänes Pisihiir Vihmauss Mullamutt Mikroorganismid vähene mineraalväetiste ja pestitsiide kasutamine looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodid tähtis loomade heaolu keelatud GMO kasutamine muld neutraalne või nõrgalt aluseline (pH 6,57,5). Viljavahelduse planeerimisel tuleb arvestada, et järgnevat kultuuri ei kahjustaks samad haigused ja kahjurid, mis eelvilja. Taimekaitse seisukohalt ei sobi üksteise järele teraviljad, ristõielised (raps, rüps) ja liblikõielise...
Teraviljad kultuurid Peamised teraviljakultuurid, millest valmistatakse ka jahu ning tangaineid: o Nisu o Tatar o Rukis o Hirss o Oder o Mais o Kaer o Kaunviljad (hernes, uba, soja) Teravilja ehitus: o Pealt katab terakest 6-8% , mis koosneb tselluloosist ja mineraalainetest (P, K, Ca, Mg) o Kesta all on aluskoore kiht, mis moodustab 5-9% tera kaalust. Aluskoore kihis on B1 -
Teraviljasaadused 1. põhiline inimtoit, tähsal kohal meie toiduvalikus 2. toorest teraviljast valmistatud tuntum toode on hommikueinehelbed 3. purustatud ja jahvatatud teraviljast valmistatkse jahu, manna, tangud, kruubid, helbed, pastad 4. teraviljadest kääritatakse jooke õlu, viin, viski, sake Teravilja ehitus Väline kest katab tera. Rohkesti kiudaineid, mida organism ei suuda hüdrolüüsida. Jahvatamisel eraldatatakse täielikult või osaliselt Endosperm jahuline tuum tera suurim osa, mis koosneb peamiselt tärklisest Aleuroonkiht-koosneb mitmest kiulisest kihist, mis sisaldavad palju vitamiine ja min.aineid Idu tera alumises osas, rohkesti rääsuvat rasva. Kõige toitaineterikkam Kliid jahvatamisel eraldatud seemnekestad koos aleuroonkihi ja idu osakestega. Ergutavad seedeelundkonda, aitavad vältida kõhukinnisust. Teraviljakultuurid sisaldavad peaaegu kõiki organismile vajalikke toitaineid (eriti süsive...
aastal toodeti Brasiilias 13,19 miljonit tonni riisi. Soja Brasiilia on maailma suuruselt teine sojaubade tootja. Brasiilia soja tootmine on kasvanud üle 3000% viimase 35 aasta jooksul. Mato Grosso ja Paraná koos kasvatavad üle 49% kogu sojast Brasiilias. Hektari tootlikkus on suurenenud 37,8% võrra alates 1990. aastast. Soja ja soja derivaatide ekspordiga teenis Brasiilia 2005. aastal üle $ 9 miljardi (toodeti 51 miljonit tonni soja). Nisu Basiilia troopiline kliima ei ole väga soodne nisu kasvatamiseks. Seetõttu toodetakse kahes külmemas piirkonnas 90% nisust. Vaatamata sellele impordib Brasiilia umbes 5 miljonit tonni nisu igal aastal. Suhkruroog Koloniaalajal sõltus suuresti suhkruroo tootmisest Brasiilia majanduslikku heaolu. Täna on Brasiilia maailmas suurim suhkruroo tootja. Suhkruroo tootmine on koondunud 6 Brasiilia piirkonda: São Paulo, Minas Gerais, Mato Grosso, Mato Grosso do Sul, Goiás ja Paraná. Need 6 toodavad 82% kogutoodangust.
docstxt/135102948488.txt
Taimi hakati kasvatama juba kiviajal. Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan , Süüria ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasias. sai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e.m.a., Volga- ja Kubanimaal 4-3 tuhat aastat e.m.a. Igas piirkonnas oli juhtivaks kultuuriks erinev kultuur: · Kaug-Idas - riis · Lähis-Idas ja Kesk-Aasias - nisu ja oder, · Aafrikas - sorgo · Ameerikas mais 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumise tõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) Nõukatsete tulemused pole otseselt põllutingimuste rakendatavad 3
................lk.6 7. Välispoliitika.....................................................lk.7 8. Argentiina sõjad................................................lk.8 9. Kokkuvõte.........................................................lk.9 Sissejuhatus Argentiina on hispaaniakeelne riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel. Ta piirneb Uruguay, Brasiilia, Paraguay, Boliivia ja Tsiiliga. Argentiina peamised tuluallikad on põllumajandus, eriti lihakarjandus, nisu ja puuviljakasvatus, nind energiavaru. Argentiinas on mitu korda olnud võimul sõjaväevalitsus. 1983 taastati mitmeparteiline demokraatia. Iseseisva riigi rajamine 19. sajandi alguses kasvas rahulolematus Hispaania võimuga. 1806-07 üritas Buenos Airest vallutada Briti sõjavägi. Linna elanikkud suutsid britid tagasi tõrjuda emamaa abita, see suurendas argentiinalaste iseseisvumissoovi. 1810 kukutasid Buenos Airese elanikud Hispaania asevalitseja ning moodustasid riigi juhtimiseks hunta
Nisu Nisu Koostanud: Gertu Teidla ·Nisu (Triticum) on kõrreliste sugukonda kuuluv taimeperekond ·Tähtis teravili ·Selle liike kasvatatakse üle maailma kultuurtaimena · Nisu kasvab kuni 2m kõrguseks ·Nisu on tuultolmleja Nisu levik Nisu levik Nisu levik ja kasvatuspiirkonnad · Eelkõige parasvöötmes, kuid ka teistes kliimavöötmetes, näteks mussoonkliimaga piirkondades taliviljana · Peamised eksportijad: USA, Argentiina, Austraalia, Kanada, EL Nisu kasutamine · Nisust tehakse jahu ja jahust saia ning makaronitooteid · Nisujahu kasutatakse paljudes küpsetistes ja muudes toitudes Ajalugu · Nisu on umbes 9000 aastat vana · Arvatakse, et juba 7000 aastat tagasi õppisid inimesed valmistama nisuleiba · Peenikest nisujahu hakati tegema alles 300 aastat tagasi Genoom · Teadlased on avastanud 2010-ndal aastal äärmiselt keerulise genoomi · See võib päästa maailma näljahädast
TERAVILJAD JA TOOTED Teravili on peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuuritaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade - saamiseks. TERAVILJADE LIIGID Kõrrelised, sealhulgas rukis, nisu, oder, kaer, mais, riis, hirss, sorgo, tritikale (nisu ja rukki hübriid) ja metsik riis (tuskaroora vesiriis). Mittekõrrelised, näiteks tatar (taralised), rebashein (rebasheinalised) ja kinoa ehk tšiili hanemalts (hanemaltsalised) TERAVILJADE AJALUGU • Alates põllumajanduse tekkimisest 10. aastatuhandel enne meie aega • Teraviljakasvandus näitas riigi majandustaset • Esimesed teraviljad, mis kodustati, olid nisu ja oder • Antiikaja tähtsaim leivavili oli nisu,
PIIRKONNA KIRJELDUS Marko Mitt Juhendaja: Janika Raun Tartu 2014 Piirkonna kirjeldus Kirjeldatav piirkond asub Tartu linnas Veeriku linnaosa lõunaosas ning moodustab ristkülikukujulise ala. Territoorium piirneb nelja tänavaga: kirdest Tulbi tänavaga (ca 200 m), kagust Rukki tänavaga (ca 250 m), edelast Ravila tänavaga (ca 205 m) ning loodest Veeriku tänavaga (ca 250 m). Kirjeldatud alale jäävad veel kaks tänavat: Nisu ja Maisi tänav. Piirkond on sisuliselt elamurajoon ning selle tõttu on selles piirkonnas suhteliselt vaikne. Veeriku ja Ravila tänavad on kogu ulatuses kaetud kõnniteega, mis teeb antud piirkonnas jalgsi liiklemise ohutumaks. Kõikidele tänavatele on paigutatud ka tänavavalgustid, mis teevad liikumise õhtul veelgi ohutumaks. Kuna antud piirkonnas on kaks vahetänavat, sai piirkonna lihtsalt jagada kolmeks alaks:
Teraviljapõllud Ellinor Tänna 6.A Eestis kasvatatavad teraviljad on · Nisu · Oder · Kaer · Rukis Maailmas kasvatatakse lisaks teraviljadest veel maisi, hirssi, sorgot, metsikut riisi, tatart Teravilju kasvatatakse tärkliserikaste terade saamiseks Nisu · Nisu on Kagu -Aasia päritolu teravili. Nisu on 12 000 aastat vana · Nisu on põhiline toiduteravili Euroopas, Aafrikas, Austraalias ja suures osas Aasiast · Eestis kasvatatakse nisu juba 4000 aastat · Kasutatakse nii loomade kui inimeste söögina · Eestis moodustab nisu 45% kõikidest kasvatatavatest teraviljadest · Tänapäeval ei suuda paljud nisusordid inimese abita püsima jääda, sest aretatud sortide tera ei kuku ise viljapeast välja · Nisujahust küpsetatakse saia, kooke, aga tehakse ka nt makarone Nisust saadavad tangained · Nisujahu kasutatakse saia ja muude küpsetiste valmistamisel
Lehetupe üleminekul lehelabaks asuvad kõrvakesed ja keeleke. Nende esinemine või puudumine, kuju ja suurus on üks liikide eristamise tunnuseid. Õied on kõrrelistel koondunud väheõielisteks pähikuteks ehk osaõiteks. Need moodustavad liitõisikud- liittäha, pöörise või tõlviku. Teraviljadel on enamasti varretipmine õisik. Teraviljade vili on üheseemneline mitteavanev teris ehk iva, põllumajanduslikus keelepruugis tera. Esimesed teraviljad, mis kodustati olid nisu ja oder. See juhtus umbes 12 tuhat aastat tagasi, seega teravili on olnud läbi aasta tuhandete inimeste üks põhilisemaid toidu allikaid. NISU Nisu on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukorda kuuluv taime perekond. Selle liike kasvatatakse üle maailma kultuurtaimena. Nisu on sööda-ja toiduteravili. Kasvatatakse saia ja leiva küpsetamiseks. Nisust valmistatakse teisigi jahutooteid, sealhulgas makarone ja kooke.
62954268011 1 P 2,76 kaer oder 62954356244 2 P 16,05 kaer oder 63054301400 3 P 50,68 kaer oder 63154216260 4 P 17,34 kaer talinisu 63354339987 5 P 94 kaer talinisu 63355065877 6 P 29,77 raps nisu 63654970858 7 P 11,5 raps nisu 63755263665 8 P 11,65 oder raps 63855264502 11 P 4 oder oder 63955110761 12 P 15 oder oder 63655218645 13 P 80,1 oder raps 63455289107 14 P 18 oder raps 63554737547 15 P 24 nisu talinisu
Juuksed Aeglane kasv, peened, hõredad vajalikud vitamiinid B9, C, D, F, tsink B9vitamiin : õietolm, astelpaju, idandatud nisu, spinat, uba, brokoli Vitamiin laguneb organismis päikesekiirte mõjul. Vajalik rakkude kiirel arenemisel, naha ja juukserakkude loomisel. Pidurdab efektiivselt vananemisprotsesse. Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, stress, kontraseptiivid, mõned ravimid. Cvitamiin: vereurmarohi, aaloe, kibuvits, astelpaju, kõrvits, soopihl, laminaaria, linnurohi, takjas Vajalik naha sünteesiks, pikendab rakkude eluiga, aeglustab vananemisprotsesse,
Algvõttete omandamine, aredab loodusliku materjali tunnetust ning pikaeale areneb välja vajalik osavus sõrmedele. Lõppkokkuvõttes saate tunda rõõmu ise tehtud kaunist ja erilisest enda loodud esemest. Sellega võib rõõmustada teisi ja tunda rahuldust oma enda loomingust. · Õlgede sordid Õlgede sorte on väga palju: · Nisu · Oder · Kaer · Rukis Nisu- on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond. Selle liike kasvatatakse üle maailma kultuurtaimena. Nisu on väga tähtis teravili. Teda kasvatatakse peamiselt leiva küpsetamiseks. Nisust valmistatakse
( Tsavo rahvuspark (20808 km²) kagus). Suurim välisvaluuta tuleb Kenyasse turismist. 2006. aastal tõid turistid riiki sisse USA$ 803,000,000. Põllumajandus on suuruselt teine toetaja Kenya SKT-le pärast teenindavat sektorit. 2005. aastal põllumajandus, kaasa arvatud metsandus ja kalandus moodustas umbes 24% riigi SKT-st. Peamised põllukultuurid on tee, aiandustooted, kohv, mais, nisu, riis ja ananassid. Kuigi Kenya on kõige tööstuslikumalt arenenud riik Ida-Aafrikas moodustab tootmine jätkuvalt vaid 14% SKT-st. Tööstuslik tegevus on koondunud kolme suurimasse linnakeskusesse- Nairobi, Mombasasse, Kisumi. Domineerib toiduainetööstus (teravilja jahvatamine, õlle tootmine ja suhkruroo purustamine). Seal on ka kiiresti kasvav tsemenditööstus. Kenyal on naftatöötlemistehas, kus töödeldakse toornaftat ja naftatooteid peamiselt siseturule.
PÕLLUMAJANDUSE ÜLESANDED 1. Kaardil on tähtedega tähistatud 3 USA põllumajandusvööndit. Milline täht tähistab nisu ja maisi vööndit, milline rantsovööndit ning milline täht istanduste vööndit? 7p Nisu- ja maisivöönd täht ..B..... Istandused täht ....C.... Rantsovöönd - täht ....A...
Teraviljad Kadrioru Saksa Gümnaasium 9A klass Herkkin Parm Viktoria Ugur Teraviljad Kuuluvad kõrreliste sugukonda + mittekõrrelised Kasvatatakse, sest on tärklise- ja valgurikkad Eestis kasvatakse peamiselt otra, rukist, kaera ja nisu Arengumaades ka riisi, hirssi ja maisi Kasutamine Toidu valmistamine Tärklisetööstus Piiritusetööstus Õlletööstus (oder, mais) Loomasööt (hein, mais) Tooted Nisujahu – Veski Mati Kaerahelbepuder – Veski Mati Õlu - Saku Odrajahu – Kivisaare Veski Kama – Tartu Mill Verivorstid – Nõo Lihavürst Leib – Leibur Viin – Viru Valge Müsli – Eesti Müsli Sai – Perenaise sai
Lõuna- Hiinas - punased ferralliitmullad Looduslikud eeldused Hiinas kasutatatakse maaparandustöödes kuivendamist - tagajärjel muutub veereziimi (Hiinas). Majanduslikud eelised Hiina töövõimeline elanikkond ulatub kuni 800 mln(u 60%) inimeseni, kellest 45% on hõivatud põllumajandusega . Põllumajandus spetsialiseerunud Hiinas kasvatatakse peamiselt kaera, nisu, maisi, otra, riisi, kartulit, hirssi, rapsi, soojaube, päevalilli, teed, veiseid, sigu ja lambaid. Riisi -Kagu Hiinas, Maisi -Kirde- Hiinas Edela- Hiinas -nisu Ida- Hiinas - soojaube. Suurim riisi kasvataja maailmas (200 mlnt/a) ja suurimaid nisu kasvatajaid koos India,USA ja Prantsusmaaga. Põllumajandusliku tootmise vormid Põllumajandus toetub väikemajanditele. Istandused (nt tee, suhkruroog) Loomakasvatusharud
Jahe kartul Parasvööde rukis, oder, kaer, nisu, kartul, Segametsad s-soe, t-külm aastaläbi mõõdukalt 4-5 kuud keskmise viljakusega Bismarck Mõõdukas köögiviljad, raps, lina
öde mõõduka 3-4 kuud vljakad, etsad t-külm köögiviljad, n Jahe lt leetmullad kartul rukis, oder, Parasvö aastaläbi kaer, nisu, öde Segam s-soe, t- keskmise Bismarc mõõduka 4-5 kuud kartul, Mõõduka etsad külm viljakusega k lt köögiviljad, s raps, lina niiske-
põllumajanduse arengule. Mullad Metsapruunmullad ja leet- Peruus on mägi-kõrbemullad pruunmullad Hispaania (ebaviljakad) ja vihmametsa põhjaosas, kõvalehise metsa ja puna-kollased ferraliitmullad võsa rusk-pruunmullad ja (väga viljakad). hallid pruunmullad teises territooriumis on viljakad ka. Taimekasvatus Oliiv, nisu, viinamari, Suhkruroog, kartul, riis, sibul, suhkrupeet, tomat, apelsin, mais, apelsin mandariin, virsik Loomakasvatus Sead, lambad, kanad, Kanad, närilised, lambad, kalkunid, pardid veised, sead, kitsed Import Mais, nisu Mais, nisu, riis, suhkur, oder Eksport Vein, oliiv, puuvill, puu-ja Roheline kohv, kuivatatud
Teraviljasaadused Leib kui toidu sümbol Tera ehitus kile Süsivesikuid on rukki, nisu ja odrajahus 65-66%, erinevus on tärklises: kõige rohkem on nisujahus 63, odrajahus 58 ja rukkijahus 49 %. Kiudaineid on vastavalt nisujahus 3,5, odrajahus 7,9 ja rukkijahus 13,5% sellest veeslahustuvaid vastavalt 0,9, 1 ja 2,2 % ja tselluloosi 0,4, 1,3, 1,9 %. Rääkida ka idanemisest ja idust. 1. Terades on tärklis paigutunud graanulitena valgu maatriksisse. Nisus 9-25 valku Jahus on valku 7-15 % Valgusisalduse järgi jaotatakse nisu tüüpidesse: 2
- tärklise-, - piirituse-, - õlle-, - konservitööstuses jm. • Teraviljapõhku kasutatakse: - katte- ja pakkematerjalina, - paberitööstuse toorainena, - mitmesuguste tarbeesemete (matid, korvid, kübarad, ökomajad) valmistamiseks jne. 3 Tootmine maailmas • Toodangu mahu järgi maailmas kõige olulisemad teraviljakultuurid: - mais (33% - osakaal teraviljade toodangust), - nisu (27%), - riis (27%). • Kokku moodustavad need kolm kultuuri 87% maailma teraviljatoodangust. 4 • Eesti peamised teraviljakultuurid moodustavad maailma kogutoodangust: oder - 6,0% kaer - 0,9% rukis - 0,7% • Eesti osakaal maailma teraviljatoodangus on ca 0,04%. 5 Teraviljakultuuride osakaalud teraviljatoodangus maailmajagudes ja Eestis 2009
Söödapõllu suurus minimaalselt 1ha. 300-400 kg liit väetist hektari kohta. Soolakuks sobivad puud on kask lepp, silma kõrguseks lõigata ja kinnitada lakukivi. Mida madalamal on kivi seda suurem on soola kulu, mida kõrgem seda väiksem kulu (kokkuhoid halvas mõttes). Sool on rohusööjatele hädavajalik, sest seda läheb vaja eelkõige seedimisele, sarvedele ja ka luudele. Söödapõllu enam levinud taimed: raps, söödakapsas, rukis, maapirn, segatis, nisu, hernes. Hiilimis rajad- rada mis on puhastatud okstest (eelnevalt riisutud) ja varustatu laske tugedega sõõdapõllu v. soolaku lähistel. Tehakse valdava tuule suuna järgi. Võib teha kõikide söötmis kohtade lähistele. Haabade langetus 4-5 puud korraga. Sobilik langetus aeg on november- aprill. Siledama ja vähem korbalise koorega puud on parimad. Kitsede söödasõimed on 5-10 sõime 1000ha kohta, söödaks: kaer, nisu. Ristiku põllud 0,3-0,4ha suurused
...........................................................14 2 Sissejuhatus Nisu on tähtsaim toiduteravili, mis on üks vanemaid ja levinumaid kultuure maailmas. Esimesed andmed tema kasvatamise kohta Ees-Aasias kuuluvad VI aastatuhandesse e.m.a. Nähtavasti levis maaviljelus sealt Egiptusesse ja Vahemere ümbrusse (Balkani poolsaarele). III aastatuhandel tunti nisu Lõuna-Skandinaavias ja Taanis. Arvatavasti II aastatuhandel levis ka Baltikumi. Talinisu on suure saagivõime ja kvaliteetse teraga kultuur. Nisu toodetakse umbes 250 g Maa elaniku kohta päevas, mis annab umbes 3360 kJ/800 kcal energiat ja umbes 30 g valku. Kahjuks on nisu tootmine jaotunud maailmajagude vahel väga ebaühtlaselt. Talinisu on levinud piirkondades, kus on soodsad talvitumistingimused - Lääne-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Kesk-Aasias, Venemaal mustmulla tsoonis ja Baltikumis
PEAMISTE PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMISE ja TÖÖTLEMISE GEOGRAAFIA Taimekasvatuse geograafia Pool maakera põllumaast (0,7 mld ha) teravilja all Tähtsamad teraviljad : RIIS, NISU, MAIS NISU ja RIISI kogusaak maailmas võrdne Suurimad RIISI tootjad: HIINA (200 mlnt/a) ja INDIA (150mlnt/a) Suurimad NISU tootjad: HIINA, INDIA, USA, PRANSUSMAA, VENEMAA Suurimad MAISI kasvatajad : USA (44% ), HIINA (18%) Taimekasvatuse geograafia RUKIS hõlmab vaid 3% nisu toodangust (VENEMAA, SAKSAMAA, POOLA) Põhja riigid tarbivad ¾ maailma teraviljast 2/3 tarbitavatest rasvadest saadakse taimedest Suurim SOJA tootja USA (üle poole) Suurim ARAHIISI tootja INDIA Suurim OLIIVI tootja ITAALIA Taimekasvatuse geograafia Söödakultuure kasvatakse peamiselt PÕHJA riikides KARTULIT kasvatakse peamiselt EUROOPAS ja AASIAS KIUDKULTUURE viljeletakse peamiselt AASIAS (HIINA, INDIA), ka USAs, BRASIILIAS
üksikul saarel ja kellel puudub võimalus suhtlemiseks teiste inimestega. Oletame, et kõik selle saare ressursid kasutatakse nende kahe kauba tootmiseks. Madis töötab 12 tundi päevas ning see kui palju ta toodab sõltub sellest, kui palju aega ta millegi tootmisele kulutab. Tabel 2.1 Madise tootmisvõimalused Nisu Kangas Tunnid (kg/kuus) (m/kuus) 0 Kas 0 või 0 6 1 4 11 2 6 15 3 8 18 4
Milline peaks olema herne keskmine müügihind, kui ettevõtet rahuldaks kulurentaabluse 15%- line tase ja milliseks kujuneksid siis: herne tootmisomahind kasum toodanguühiku kohta herne müügihind ettevõtte kasum kavandatud koguse müügist käiberentaablus kattetulu kaubalisus 3. Ettevõttes kasvatati nisu 135 ha ja rukist 190 hektaril. Ettevõte sai aasta kogutoodanguks 845 t nisu ja 1303 t rukist. Nisu tootmisel püsikulud 420514 kr ja rukki tootmisel 785553 kr. Muutuvkulud olid nisu tootmisel 1142736 kr ja rukki tootmisel 1716207 kr. Nisu keskmine müügihind oli 1,93 kr/kg ja rukkil 2,3 kr/kg. Millise teravilja kasvatamine on selles ettevõttes tasuvam? Nisu Rukis
Teraviljadel on kasvu alguses vajalik läbida jarovisatsioonistaadium (vernalisatsioon), mil moodustuvad peaalgmed. Taliviljad vajavad selle perioodi läbimiseks madalaid (alla +5 °C) temperatuure 30...70 päeva jooksul. Talveperioodil võivad taimed hukkuda külmumise, haudumise, vettimise ja külmakergituse tagajärjel. Kahjustatud taimed on nõrgad ning langevad kergesti lumiseene ja teiste parasiitseente ohvriks. Enamlevinumad on nisu ja rukis, väiksemal pinnal kasvatatakse tritikalet ja otra. Rukis Rukis pärineb Aasia edelaosast, teiste sealt pärinevate teraviljadega võrreldes hakati teda kasutama suhteliselt hilja. Eesti praegusel territooriumil kasvatati rukist juba 4...5. sajandil alepõldudel ning 11. sajandist alates kolmevälja-külvikorras. Kultuuris kasvatatakse ainult harilikku rukist, millel on tali- ja suvivormid. Rukki kõrs on 90...200 cm pikkune ja 3...6 sõlmevahega
Polaarkliima: Jää-ja külmakõrbed; suvel külm, talvel külm; sademeid alla 200mm. Lähispolaarkliima: Tundrad; suvel jahe, talvel külm; sademed suvel mõõdukalt, talvel vähe; redis, kapsas, põhjapõdrakasvatus Jahe parasvööde: Okasmets; talvel külm, suvel jahe; sademed aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, kartul jne Mõõdukas parasvööde: Segamets; suvel soe, talvel külm, sademeid aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, nisu Soe parasvööde: mereline-lehtmets, sisemaa-rohtlad; suvel soe, talvel jahe; sademeid aasta läbi möödukalt; nisu, mais, sojauba, päevalill Vahemereline lähistroopiline: vahemerlised hõrendikud; suvel soe, talvel pehme; sademeid suvel vähe, talvel möödukalt; nisu, mais, mitmed puuviljad, oliivid Lähisekvatoriaalne: savannid; talvel soe, suvel kuum; sademeid suvel palju, talvel vähe; riis, hirss, puuvill, maapähkel, kohv
See on tumedama värvusega ja halvemate küpsetusomadustega, kuid tervislikum. Lihtjahu on jahu, kus on kliid ja iduosad välja sõelutud. Kroovjahu on jahu, mille koostises on umbes 15% kliisid ja iduosakesi. Püülijahu ehk nisu-tuumjahu on väga peen jahvatis, kus on viljakesti ja iduosakesi 2-3%. Nisujahu jahvatusetüübid Tüüp 405. Tegemist kõige peenema tuumajahuga. Tüüp 550. On väga peene jahvatusega, värvus on puhas valge, millel kreemjas varjund. Tüüp 812. On sama tüüpi nagu nisu esimene sort, peenikese jahvatusega ja mis on saadud keskmistest jahulistest teraosadest, kliisid on vähe. Tüüp 1050. Tegemist on peenema jahvatusega ja vastab teise nisu sordile. Hulgas on rohkem kliisid. Tüüp 1600. Kliid on sellel tüübil välja sõelumata ja vastab lihtjahule, kuid sisaldab peenestatud kliisid. Rukkijahu erinevad jahud. Täisterajahu on saadud koorimata teradest. On jäme jahu ja kliirikas.
1. Taimekasvatustoodangu suurendamise võimalused. kasvupinna laiendamise või - saagikuse tõstmise teel. suure produktiivsusega taimevormid (sordiaretus), uued saagikad ja haiguskindlad sordid, teatakse ja täidetakse nõudeid kasvutingimuste suhtes, tootmise intensiivistamine, agrotehnika täiustamine, koristus- ja säilituskadude vähendamine, teadusuuringute rakendamine. 2. Eestis enamkasvatatavad teraviljad. Oder, nisu. 3. Milleks tarvitatakse teraviljatooteid? - toiduks, - loomasöödaks, - tehniliseks otstarbeks. 4. Millise toitaine sisalduse poolest on teraviljad inimesele olulised? valgurikkad 5. Milliste mineraalainete poolest on teraviljad kõige rikkamad? Kaaliumi, fosfori ja magneesiumi. 6. Milline vitamiinide rühm on teraviljades kõige rohkem esindatud? B rühm 7. Milline protsess põhjustab vilja isekuumenemist? Hingamisel vabanev soojust põhjustab isekumenemist. 8
d) Põllumajandusliku tootmise vormid. Loomakasvatused, karjapidamine(piimakarja ja lambakarja), istandused 3. Millele on põllumajandus spetsialiseerunud? - taime või loomakasvatusele? Põhiliselt on spetsialiseerutud loomakasvatusele, kuid tegeletakse ka taimekasvatusega. a) Peamised põllukultuurid. Nimeta mis kultuurid ja mis piirkonnas kasvavad ning kanna leppemärkidega kontuurile) Peamised põllukultuurid on: Mais, nisu, päevalilled, suhkruroog, lina ja viinamarjad. Vähesel määral ka riisi, otra, kaera ja rukist b) Kas mõne kultuuri kasvatamiselt on maailmas esikohal? Argentiina on maailma esimeste seas maisi ja nisu kasvatamisega c) Enam arenenud loomakasvatusharud. Nimeta, mis loomakasvatusharud ja kanna leppemärkidega kontuurile. Peamised kasvatusharud on lamba ja veisekarjade kasvatused d) Kas mõne loomakasvatusharu arengult on maailma esimeste hulgas?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
