Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nisu (0)

1 Hindamata
Punktid

NI$U
AJALUGU
 Nisu on maailma vanim  kultuurtaim
 Ees- Aasia  7000 aastat e.Kr
Euroopa 3000 aastat e.Kr
Eesti 2000 aastat e.Kr
ISELOOMUSTUS
 Nisu jaotub kaheks:
- pehme nisu
- kõva nisu
 Eestis kasvatatakse pehme nisu sorte.
 Nisul esinevad nii  tali - kui suvivormid.
 2010. aastal oli  suvinisu  kasvupind 80 000 
ha,
talinisu  41 000 ha.
 Talinisu annab suuremat saaki kui suvinisu.
ISELOOMUSTUS
 Eesti nisu sisaldab keskmiselt:
9-15%  proteiini
25-40% kleepvalku
2-3% toorkiudu
2% rasva
65%  tärklist
KASVUNÕUDED - talinisu
 Talinisu on kasvutingimuste suhtes 
nõudlikum kui teised kultuurid.
 Talinisu talub külma kuni -25°C
 Nisupõld peaks olema kallakuga.
 Eelistab parasniiskeid, neutraalse 
reaktsiooniga muldi.
 Ei sobi turvasmullad.
Kasvunõuded - suvinisu
 Idaneb temperatuuril +1..2 °C
 Külma talub lühiajaliselt kuni -7 °C
 Järelvõrsed ja hilisvõrsed
 Nõrk  toitaine  omastamise võime
 Eelistab paraniiskeid, neutraalse 
reaktsiooniga muldi.
 Ei sobi liiv-, savi- ja turvasmullad
Nisukasvatus Eestis
Talinisu
Suvinisu
Külvipi
Kogusaa Külvipin
nd 
Saagiku
Saagiku
Kogusaak 
Aastad
k ( tuhat   d (tuhat 
(tuhat  s (ts/ha)
s (ts/ha)
(tuhat t)
t)
ha)
ha)
1939
31,3
13,2
41,3
43,7
10
43,9
1970
19,2
17,6
33,7
2,7
17,6
4,8
1980
43,1
22,5
97,2
12,8
22,2
28,4
1989
13,8
27,5
38,2
2,5
26,8
6,1
2007
36,9
41,0
151,4
62,6
31,0
194,4
2011
47,8
30,2
143,7
81,1
27,5
209,6
KASUTUSVIISID
 Nisu kasutatakse toiduviljana.
  Viina  ja õlle valmistamisel.
 Jõusöödasegudes.
Kasutatud kirjandus
  http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasva
tus/ teraviljakasvatus /taliteraviljad#.
VffbjRGqqko
  http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasva
tus/teraviljakasvatus/suviteraviljad/suv
inisu#.
VffbkRGqqko
  http://entsyklopeedia.ee/artikkel/nisu2
Aitäh  kuulamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • AJALUGU
  • ISELOOMUSTUS
  • ISELOOMUSTUS
  • KASVUNÕUDED - talinisu
  • Kasvunõuded - suvinisu
  • Nisukasvatus Eestis
  • KASUTUSVIISID
  • Kasutatud kirjandus
  • Slide 10
Vasakule Paremale
Nisu #1 Nisu #2 Nisu #3 Nisu #4 Nisu #5 Nisu #6 Nisu #7 Nisu #8 Nisu #9 Nisu #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 199337 Õppematerjali autor
Lühikene powerpoint nisust

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Tera- ja kaunviljad
11
doc

Tera- ja kaunviljad

Teraviljadel on kasvu alguses vajalik läbida jarovisatsioonistaadium (vernalisatsioon), mil moodustuvad peaalgmed. Taliviljad vajavad selle perioodi läbimiseks madalaid (alla +5 °C) temperatuure 30...70 päeva jooksul. Talveperioodil võivad taimed hukkuda külmumise, haudumise, vettimise ja külmakergituse tagajärjel. Kahjustatud taimed on nõrgad ning langevad kergesti lumiseene ja teiste parasiitseente ohvriks. Enamlevinumad on nisu ja rukis, väiksemal pinnal kasvatatakse tritikalet ja otra. Rukis Rukis pärineb Aasia edelaosast, teiste sealt pärinevate teraviljadega võrreldes hakati teda kasutama suhteliselt hilja. Eesti praegusel territooriumil kasvatati rukist juba 4...5. sajandil alepõldudel ning 11. sajandist alates kolmevälja-külvikorras. Kultuuris kasvatatakse ainult harilikku rukist, millel on tali- ja suvivormid. Rukki kõrs on 90...200 cm pikkune ja 3...6 sõlmevahega

Põllumajanduse alused
Taimekasvatuseksam
19
doc

Taimekasvatuseksam

kui ef temp summa on üle 5C 210C. Saartel on temp madalam seal hakkab õitsema hiljem. Talirukis hakkab loomist kui ef temp summa on >5C 250C. Võime teat määral ette ennustada küpsust ja koristamise aega. Ef temp summa on aastati olnud erinev. Suurim >5C 1400C , on ka olnud >5C 870C. On oluline ka ef t-de summa sügisperioodil( 1. Sept- veg per lõpuni). See on oluline taliteraviljad kasvuks,neile ei avalda mõju suveper temp-d.Taliteraviljade opt külviaeg on rukki puhul aug kolmas dekaad, nisu puhul sept esimesed 5 päeva. Alates 1 sept on suurim 380C(1934), keskm 250C, väikseim 130C(1973). Talvine soojusreziim-seda isel veg temp summaga, mis on suurim 1890C (1941/42), keskmine800C, väikseim 200C (1960/61 ja 1974/75). Soojuse jaotus on Eestis küllaltki erinev. Kõige külmemad piirk-d on Põhja-Eesti ja Kesk- Eestis. Kõige soojemad Lõuna-,Kagu-,Edela-Eesti, saared. Keskne koht on temp üle 5C ja sellest algab taimedel vegetatsioon

Taimekasvatus
Taimekasvatuse eksam
18
doc

Taimekasvatuse eksam

Saartel on temp madalam seal hakkab õitsema hiljem. Talirukis hakkab loomist kui ef temp summa on >5C 250C. Võime teat määral ette ennustada küpsust ja koristamise aega. Ef temp summa on aastati olnud erinev. Suurim >5C 1400C , on ka olnud >5C 870C. On oluline ka ef t-de summa sügisperioodil( 1. Sept- veg per lõpuni). See on oluline taliteraviljad kasvuks,neile ei avalda mõju suveper temp-d.Taliteraviljade opt külviaeg on rukki puhul aug kolmas dekaad, nisu puhul sept esimesed 5 päeva. Alates 1 sept on suurim 380C(1934), keskm 250C, väikseim 130C(1973). Talvine soojusreziim-seda isel veg temp summaga, mis on suurim 1890C (1941/42), keskmine800C, väikseim 200C (1960/61 ja 1974/75). Soojuse jaotus on Eestis küllaltki erinev. Kõige külmemad piirk-d on Põhja-Eesti ja Kesk-Eestis. Kõige soojemad Lõuna-,Kagu-,Edela-Eesti, saared. Keskne koht on temp üle 5C ja sellest algab taimedel vegetatsioon

Kategoriseerimata



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun