Barokkstiil Itaalias ja mujal Euroopas (0)

Sarnased õppematerjalid

28

pdf

Barokkstiil Itaalias ja mujal Euroopas

Barokkstiil​ ​Itaalias​ ​ja​ ​mujal​ ​Euroopas Sissejuhatus Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Itaalia maalikunstnikud eelistasid soojasid ja küpseid toone. Maalikunstis valitsesid tumedamad toonid, kujutatades ümarust ja keerukust

Kunstiajalugu

6

doc

Kunstiajalugu keskkooli konspekt

8. Lucas Cranach vanem-tema piltidel on ümmarguse näo ja pilukil silmadega naisenäod. 9. Tallinnast on pärit portreede meister Michel Sittow (Niguliste Kirik). Ehitusmeister ja kujur Arent Passer asus Hollandist Tallinnasse (Mustpeade vennaskonna hoone fassaad, hauaplaadid Tallinna Toomkirikus). 10. Rahuläbirääkimiste ajal Venemaaga uppus koos mõisnik Brun Dückeriga Narva jõkke ja maeti Tallinna Toomkirikusse. 11. Michel Sittow- Maarja kroonimine Louvre`i muuseumis.  Barokkstiil Itaalias ja mujal Euroopas. 1. Barokk-portugali keeles tähendas korrapäratut poolümmargust pärlit. Ebaloomulik, kummaline, liialdav. Dekoratiivne toredus, kaunistuste kuhjamine, lopsakus. 2. Baroki ilminguid esines juba Michelangeloviimastes töödes nt. ,,Viimne Kohtupäev". 3. Fresko-seinamaaliliik, maalitakse märjale krohvile lubjakindla värviga, ei saa parandada. 4. Barokk-kiriku fassaad-kahekorruseline, kroonis kolmnurkne viil ning katsid korintose stiilis poolsambad ja pilastrid

Kunstiajalugu

38

docx

kunstiajalugu renessansist romantismini

kirikuehituses antikeesi kujud, ühe kiriku fassaad triumfikaari meenutavana kirjutised skulp, maal ja arhitk suure mõjuga Pidas täiuslikukst tsentraalehitisi ja ringi sisse mahtuvaid kujundeid (ruut, kuusnurk jne.) .Siiski jäi ta kavandades traditsioonilise pikihoone juurde Tema kavandatud on Sant‘ Andrea kirik Mantovas, Palazzo Rucellai Firenzes. alberti mõjul renessanssarhitektuuri ideaal tsentraalehitis Kõrgrenessanssi arhitektuur Itaalias 16. saj (59-62) antiigi mõju suurenemine, suurejoonelise terviku püüdlus Bramante väike kabel nn. Tempietto Samuti tegi ta esialgse projekti taastatavale Rooma Peetri kirikule (varem varisemisohtlik, basiilikalaadne) Ka tema ülistas tsentraalhooneid – Peetri kiriku kuppel pidi tulema poolkera kujuline nagu vanaroomlaste Panteon. Ehitus jäi Bramante surma tõttu pooleli MICHELANGELO Buonarotti – ALLPOOL!!!

Kategoriseerimata

52

docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

korrusel ühtlasemalt laotud kivid, III korrus peen ja puhas ladu; koosnesid neljast tiivast, nelinurkne siseõu; katus madal; raskepärased, kindlusetaolised, laotud tellistest; akna-, ukseavad nelinurksed või ümarkaarsed; proportsioonireeglid gootikale vastandlikud; rõhutati üksikosade funktsiooni; N: Palazzo Medici-Ricardi Firenzes Tsentraalperspektiiviõpetus – kõik jooned koonduvad tuumpunkti Itaalia maalikunst Taust: Itaalias töötas sadu maalikunstnikke. Temaatika: usuline, meelelise maailma väärtustamine, piiblitegelased ja pühakud. 15. saj. II poolel sagenes ilmalike sündmuste kujutamine. Portreed. Levis õlivärv. Tähtsaim keskus Firenze. 15. saj. Lõpus üksikud teosed antiikmütoloogiast. Masaccio (1401-1428): murrangulise tähendusega teosed. N: “Püha kolmainsus” – tsentraalperspektiiv. Brancaccio kabeli freskod – mõjurikkad,

Kultuuriajalugu

14

doc

Kunstiajalugu. Konspekt.

Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav ning hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Vaasimaalide aines saadi Homerose eepostest, jumalate müütidest, kangelastegudest, aga ka spordivõistlustest, harvem kanti vaasidele olmeelu. · Etruski kunst: templi- ja haudehitised, maalikunst, skulptuur, kunstkäsitöö Templi- ja haudehitised Haudehitised Umbes alates 8. sajndist e.Kr elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati elu kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul

Kunstiajalugu

11

docx

Barokk, impressionism, klassitsism, Ameerika kunst, Eesti kunst, Vene kunst, postimpressionism, juugent, romantism ja realism

Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, kus katoliku kirik tegi tihedat koostööd valitsejatega ­ Prantsusmaa, Inglismaa enne revolutsiooni, osad Saksa väikeriigid. Kolmandaks, maad, kus võitis reformeeritud kirik(luterlus, kalvinism jms) ­ Inglismaa pärast revolutsiooni, Holland ja osad Saksa väikeriigid. Barokk tuleb sõnast barokko(Portugali keeles eriskummalise kujuga pärl). · Arhitektuur: Väga suuri muudatusi arhitektuuris ei toimunud. Renessansi elemendid kujundatakse ümber barokivaimus ­ mõõtmed on suurejoonelised, toredad, taotletakse suuremat mõjukust, fassaadi püüdi mõjutada risaliidi ja voluudiga, fasssaadil iseloomulik teokarbimotiiv. Hooned külvatakse üle skulptuuridega, kasutatakse lainelist joont. Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskuseks

Kunstiajalugu

20

docx

10. klass kunstikultuuri ajalugu

saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493­604 merovingid 717­962 karolingid 10. saj.­1192 romaani stiil 1108­1485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. saj vararenessanss 16. saj. Kõrgrenessanss: Leonardo da Vinci 1452-1519, Michelangelo Buonarroti 1475-1564, Raffael 1483-1520,Albrecht Dürer 1471-1528 17. saj. Barokk Rembrandt van Rijn 1606-69, Peter Paul Rubens 1577-1640 18. saj. rokokoo 1750­1800 varaklassitsism 1800­1850 Kõrgklassitsism J. L. David 1748-1825, J.A. D. Ingres 1780-1867 19. saj. historitsism, eklektika u 1770­1850 romantism u 1850­1900 Realism Gustave Courbet 1818-1877 1874­20. saj. algus Ipressionism:Claude Monet 1840-1926 19. saj. lõpp­20. saj

Kunst

32

doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

selleks sobisid lisakabelid. Selle kiriku arhitektuur ja eriti eri kõrgustega tornide hulk oli eeskujuks paljudele Saksa kirikutele Reini jõe ümbruses. Põhja-Prantsusmaal ja Inglismaal ehitati kahe läänetorniga ja nelitistorniga kirikuid, nende põhiplaaniks olev ladina rist on eriti pikkade harudega. Durhami katedraalis Inglismaal kasutati ristvõlve, mis olid ebaühtlase paksusega, võib näha ristroidvõlvi algust, mis saab tavaliseks gootikas. Itaalias oli tugev varakristliku arhitektuuri mõju. Bütsantsi mõjul oli tavaline kuppel. Pisa basiilikana ehitatud toomkirikul oli nelitise kohal kuppel; kiriku kõrvale rajati kupliga ümarhoone ­ ristimiskabel (baptisteerium) ja eraldi seisev kellatorn. Kõigi nende

Kunstiajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)