Narva kindlus Merili Hubel MJ118 Ajaloost · Narva Hermanni linnus on rohkem kui 700 aastat vana · on kuulunud taanlastele, sakslastele, rootslastele, venelastele ja lõpuks ka eestlastele · tänaseni säilinud ilme Liivi ordu valitsemise ajal 14.-16. sajandil Tänapäev · Täna asub linnuses muuseum · Igal sügisel toimub festival · Toimuvad kontserdid ja konverentsid · Suviti tegutseb käsitööliste ajalookeskus Linnuse restaureerimine · 1968. aastast olid restaureerimistööd Narva linnuses kulgenud suuremate tõrgeteta · 1986. aasta detsembris anti viimaks linnale üle restaureeritud Pika Hermanni torn ja linnuse lääne- ning lõunatiib · Tänaseni on restaureerimata konvendihoone idatiib, puitgaleriid konvendihoone siseõues Linnuse osad · Narva linnus · Narva linnuse konvendihoone · Pika Hermanni torn · Narva linnuse Suur Kivisaal · Victoria bas...
· Jägala Waterfall (height 8 m) is one of the highest and fastest flowing. Over thousands of years the falling water has worn out the edge of the limestone banks and as a result a steep-sided valley about 300 m long and 12-14 m deep has been created. The oldest written information about a water mill (the beginning of the 13th century) derives from this place. The best impression of the mightiness of the waterfall can be obtained in the period of high waters in spring and autumn. · Narva Stronghold is the oldest and biggest stronghold in Estonia (built in 13- 17th century) creating with the Ivangorod Stronghold on the opposite shore of the River Narva a unique architectural ensemble in Northern Europe. Three wings of the stronghold and the Tower of Tall Hermann are open to visitors. The historical interiors in the West and North wings have been restored. In the five halls of the stronghol...
Linnad ja kaubandus Rootsi ajal Tallinn Keskaeg Keskajal oli Eestis 9 linna: Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide,Rakvere, Narva, hiljem saab linnaks ka Valga. Rootsi võimu ajal ei asutanud ühtegi uut linna. Linna valitsemine Linna valitses raad Raad koosnes linnapeadest ja raehärradest Väikestes linnades raadi ei olnud Rae võimu alla kõisid kohtu- , valitsus-, kiriku- ja kooliasjad. Keskaegne Narva Narva kindlus Narvas kehtestati Rootsi linnaseadus Linna eesotsas seisis linnapea Ivangorod kaotas linnaõigused ja see ühendati Narvaga Päris 17. sajandi lõpul hakati Narvat tugevalt kindlustada Tallinn Tallinnas oild suured privileegid Tallinn oli kõige tähtsam eesti linn Elanike arv kogu aeg tõusis Toompeal oli suur r...
Elva Gümnaasium ,,Ida-Virumaa, Põlevkivi" Referaat keemiast Raidy Mägi 9.D klass 2008/2009 õppeaasta Sisukord: 1 lk Tiitelleht 2 lk - Sisukord 3 lk - Ida-Virumaa 5 lk Statistika 7 lk põlevkivi 8 lk paekivi * lubjakivi 10 lk kasutatud kirjandus 2 Ida-Virumaa Virumaal on Eesti suurimad kontrastid: kõige maalilisem loodus ja kõige süngemad tehismaastikud. Siin asuvad Eesti kõrgeim paekallas Ontikal ja sealt avanev kõige suurejoonelisem merevaade, uhkeim park Toilas, inimtegevusest puutumata metsad ja sood Alutagusel, kõrged aheraine- ja tuhamäed, aga ka kõige rohkem erinevaid rahvusi. Nii siin kui sealpool Narva jõge elasid kunagi läänemere-soome hõimud: vadjalased, isurid, vepslased, ingerlased ja karjalased. Rannaäärse rahva aktiivne kaubanduslik läbikäimine toimis veel 20. s...
Peeter I ehk Peeter Suur Peeter I ehk Peeter Suur sündis 9. juunil Moskvas Kremlis. Peeter I oli tsaar ja keiser Romanovite dünastiast, mis valitses aastail 16131917. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Nimi "Peeter Suur" osutab lisaks valitseja suurele elutööle ka tema hiiglaslikule ja vägevale kogule (ta oli 6 jalga 7 tolli 197 cm kuni 204 cm pikk Peeter I vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovits ja tema teine abikaasa Natalja Narõskina. Peetri sünnipäev langes Dalmaatsia Iisaku mälestuspäevale. Noore tsaari esimene iseseisev samm oli 1695 ette võetud katse vallutada Azovi, mis asus Doni suudme lähedal. See kindlus oli tähtis, sest Peeter tahtis saavutada väljapääsu Mustale merele. Samuti oli tarvis kaitsta riigi lõunaosa krimmitatarlaste röövretkede eest.laevastikku ehitades ja armeed reor...
Alutaguse madalik Mati Kesma VPG 2016 https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/ec/Ida-Virumaa-kaart.jpg/300px-Ida-Virumaa- kaart.jpg Paiknemine Eestis Põhja-Eesti paeplatoo ja Peipsi järve vahel Pindala: 3345 km² Moodustab 7,4 % Eesti pindalast Piirneb: põhjas - Viru lavamaa lõunas - Ugandi ehk Kagu-Eesti lavamaa idas - Narva jõgi läänes - Pandivere ja Vooremaa http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/eesti_maastikurajoonid.html Geoloogiline ehitus Madaliku moodustavad alad, mis on Peipsi nõo kerkinud põhjaosas olnud hilisjääaegse suure jääjärve põhjaks Aluspõhjas Peipsi järvest põhjas Ordoviitsiumi paekivid (ei paljandu) Mustveest läänes Siluri lubjakivid Äärmises kaguosas Devoni lubja- ja liivakivid 6-30 m sügavusel paekihtide vahel leidub 2,6- 2,8 m paksuses kukersiipõlevkivi kihte Pinnamood Kõrgeim koht: Täriv...
Liivi sõda X klass Rahvusvaheline taust Suurriikide tugevnemine: Taani valitses Läänemere väinades Rootsi püüdis oma mõjupiire laiendada ida poole Poola ühendas endaga Leedu ja laiendas oma piire Läänemereni Venemaa tugevnes ja liitis endaga läänepoolseid alasid tüli Liivimaa võimud keelasid venelaste kauplemise VanaLiivimaal, takistasid välismaa kaupmeeste pääsu Venemaale ning tekitasid kahju ajend Tartu maks (Tartu piiskopkonna maks 1 mark aastas elaniku pealt) Iseloomusta pildi järgi Liivimaa sõjalist võimsust! Ivan IV Julm 15301584 Sõjategevuse algus 22.01.1558 Vene väed SigAlei juhtimisel rüüstasid Tartu. Läti ja Alutaguse piirkondi 1558 aprill Vene väed alustasid Narva piiramist ja pommitamist 1558 juuli alistub Tartu 1558 august vallutati Rõngu, Rakvere, Laiuse, Põltsamaa, Toolse 1559 sõlmiti vah...
Töö 11. klassile Barokk Vastused küsimustele, toodud näited ja võimalusel lisatud pildid. Andrei Sorokin 13.03.2016 Sisukord: Leht 2 / 24 1. Mis iseloomustab barokkstiili? Barokkstiili iseloomustab kujunduselementide ülepakutus, sirge joone vältimine , külluslik üldpilt, liikuv ja rahutu üldmulje, valguslaigud, ärev meeleolu, kontrastsed toonid, väljendusrikkus, võitlus-stseenid, lahingud, seina- ja laemaalingu ühtesulamine.Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria , paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus . Barokile iseloomulikud detailid: voluudid ,poolsambad, pilastrid, viilud, staatuad, poolsambad, pilastrid, viilud, staatua. Leht 3 / 24 2. Millal ja kus sai barokk alguse? Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuu...
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ ÜHISKONNAKORRALDUSTE LEKTORAAT Anastassia Anohhina NT-2 Keeleklubi Referaat Juhendaja lektor Enda Trubok NARVA 2016 SISSEJUHATUS Narva kindlustamine sai alguse XIII saj. 70. aastatel, kui jõe järsule kaldale püstitati taanlaste poolt Narva linnus. XIV saj. keskel läks linnus üle Saksa ordu kätte ja ehitati ümber tollasele arhitektuurile tüüpiliseks "konvendimajaks". Oma lõpliku kuju sai linnus XV saj. algul sõjalis-arhitektuurilise võistluse käigus Ivangorodi kindlusega. Linnust iseloomustab võimas torn (kõrgus üle 50 m), mis on saanud nimeks Pikk Hermann. XIV saj. lõpus ehitati valmis vahitornidega kindlustatud linnamüürid. XV - XV saj. Narva kaitseehitised moderniseeritakse seoses tulirelvade kasutuselevõtmisega, keskaegsed tornid ehitatakse ümber suurtükitornideks - rondeelideks. Eriti aktiivselt täiustasid linnuse kaitsevõimet rootslased X...
Harald Nugiseks Referaat Koostas: Sündis 22.oktoobril 1921.aastal Järvamaal Särevere vallas. Isa pani Haraldi Türi Aiandus- keskkooli, mida ta ei lõpetanud. Seal samas oli kaks aastat tema pinginaabriks ei keegi muu,kui tulevane Nõukogude armee polkovnik Peeter Gross. Tol ajal ei osanud nad veel arvata, et neil tuleb seista teine teisel pool rindejoont, kus maksab sõja raudne seadus. 22.juunil 1941.aastal alustas Saksamaa sõda Nõukogude Liidu vastu. 6.juuli paiku, kui sõda oli jõudnud juba Eesti pinnale, said Harald ja tema vend mobilisatsioonikutse. Lahkhelisid neil ei ol- nud-kähku metsa. Kätte jõudis sügis, ning pidi uuesti kooli minema. Kui klassivendade peas küpses otsus Saksa sõjaväkke minna, oli nende hulgas ka Harald. Ta asus teenima 185.Idapataljoni, mis formeeriti Tallinnas Narva maanteel majas nr.44. Harald Nugiseksist, tolleks ajaks 20.aastasest noormehest sai esimene kord sõdur. ...
Põlevkivi - in memoriam Marek Strandberg Mitte ainult põlevkivi, vaid kõiki fossiilseid kütuseid võib tänapäeval võrrelda nupuga, mis vallandab signaali inimkonna mõnukeskusse: näiline heaolu ongi juba asendanud tegelikud väärtused ning inimkond muudkui tallab fossiilsete kütuste mõnunuppu. Tõsi, tugeva majandusega riikides on sedalaadi toimimine juba kahtluse all ning suund taastuva ressursi kasutamisele moes nii poliitilisel kui igaühe tasandil. Uus, loodustasakaalu arvestav majandus on leidmas kohta globaalseteski suhetes. Olen kogenud, et igat katset võtta arutluse alla põlevkiviga seonduv tõlgendatakse meil pühaduse teotusena, samastades seda suitsupääsukese marineerimise või rahvusvärvides tualettpaberi valmistamisega. Ent arutlema peab - et vältida ebameeldivusi tulevikus. Mistahes fossiilse energiaallika kasutamine muudab süsinikuringet. Kuigi vahel arvatakse, et inimese ja tema loodud tehnoloogiate põhjustatud muutused selle...
1. Kui suur oli Eesti rahvaarv peale Liivi sõda? Peale sõda oli rahvaarv ~100 000 in. Põhjused: sõda; Suur nälg; katk. 2. Millistelt maadelt tuli Eestisse kõige rohkem talupoegi peale Liivi sõda? Kõige rohkem tuli Eestisse venelasi, soomlasi ja lätlasi. 3. Millise sõja lõpetas Kärde rahu? Kärde rahu lõpetas Vene-Rootsi sõja. Toimus aastatel1656-1658. Kärde rahu sõlmite Kärde mõisas (praegu Jõgeva maakonnas). Lepingu järgi tuli venelastel loobuda oma vallutustest Eesti- ja Liivimaal. Rootsi oli saavutanud oma ajaloo suurima võimsuse. 4. Milline oli Eesti halduslik jaotus Rootsi ajal? jagatud kahe kubermagu vahel. Eestimaa kubermang e Põhja-Eesti (4 maakonda: Lääne-,Harju-,Järva- ja Virumaa)Liivimaa kubermang e Lõuna-Eesti: Pärnu, Tartu, Saaremaa. 5. Millised muudatused toimusid Rootsi ajal linnade olukorras? muudatused: Linnade olukord halveneb; Sadamalinnade olukord oli hea, aga mitte kõige parem kaubandus kakkab vaikselt Eestist möö...
VÄLIMUS Tsaar oli väga pikk mees, äärmiselt hea kehaehitusega, pigem kõhn, ümmarguse näo, kõrge otsesise, paksude kulmudega. Ta nina oli pigem lühike, kuid mitte ka liiga lühike ja laienes otsast, huuled olid paksuvõitu, näojume punakaspruun. Kenad mustad silmad olid suured, erksad, läbinähtavad ja pärani avatud. Ta nägu tõmbleb, mida ei juhtu küll sageli. See seisneb silmade ja kogu ülejäänud näo kokkutõmmetes. Neid tõmblusi on hirmuäratav vaadata, kuid need kestavad vaid hetke ning annavad talle metsiku ja kohutava ilme. Seejärel kaovad need taas. Hertsog de Saint-Simon, ,,Memuaarid" ISELOOMUJOONED Peeter Suur (1682-1725) oli igas mõttes tõsiselt suur. Ta oli 2m ja 4cm pikk ning erakordse söögiisuga. Tarmukas ja teadmishimuline, meeldis tal omandada uusi oskusi, kaasa arvatud hammaste ravimine, mida ta harjutas iga õukondlase peal, kel jätkus rumalust tunnistada, et t...
1. Kui suur oli Eesti rahvaarv peale Liivi sõda? Peale sõda oli rahvaarv ~100 000 in. Põhjused: sõda; Suur nälg; katk.2. Millistelt maadelt tuli Eestisse kõige rohkem talupoegi peale Liivi sõda? Kõige rohkem tuli Eestisse venelasi, soomlasi ja lätlasi.3. Millise sõja lõpetas Kärde rahu? Kärde rahu lõpetas Vene-Rootsi sõja. Toimus aastatel1656-1658. Kärde rahu sõlmite Kärde mõisas (praegu Jõgeva maakonnas). Lepingu järgi tuli venelastel loobuda oma vallutustest Eesti- ja Liivimaal. Rootsi oli saavutanud oma ajaloo suurima võimsuse.4. Milline oli Eesti halduslik jaotu s Rootsi ajal? jagatud kahe kubermagu vahel. Eestimaa kubermang e Põhja-Eesti (4 maakonda: Lääne-,Harju-,Järva- ja Virumaa)Liivimaa kubermang e Lõuna-Eesti: Pärnu, Tartu, Saaremaa.5. Millised muudatused toimusid Rootsi ajal linnade olukorras? muudatused: Linnade olukord halveneb; Sadamalinnade olukord oli hea, aga mitte kõige parem kaubandus kakkab vaikselt Eestist mööda ...
koht Peeter I Referaat Nimi klass Koht aasta Sisukord Lk. 3-4 Peeter Suure noorusest ja iseloomust. Lk. 4-6 Sõjategevus Eestimaa territooriumil ja selle mõju eestlastele. Lk. 6-7 Peeter I tegevusest Eestis. Lk. 7-8 Peeter I keisri tiitel ja Vene impeerium 18. sajandil. Lk. 8 Peeter I surmast. Lk. 9-10 Pildid. Lk. 11 Kasutatud kirjandus. Peeter Suure Noorusest ja Iseloomust. Peale vana tsaari Fjodor Aleksejevitsi surma, tekkis Venemaal keeruline olukord. Vanal tsaaril oli kaks poega erinevatest abieludest. Kummagi poisi emapoolsed sugulased tahtsid troonile panna oma sugulast. Mõlemad troonipärijad olid alles lapsed ja iseseisvalt valitseda polnud veel võimelised. Moskvas olid olud väga ärevad ja rahva hulgas valitses pidev rahulolematus. Toimus streletside mäss, sest nad ei saanud kaks aastat palka. Agulites valitse...
Referaat Narva Bastionid 2008 Sisukord 1. Esileht 2. Sisukord 3. Esimesed bastionid ja uued bastionid 4. Bastionid seest ja väljast 5. ...kuni tänase päevani 6. Kasutatud kirjandus 7. Pildid Esimesed bastionid 1558 vallutasid ordult Narva linna venelased, neilt 1581 aga omakorda rootslased. Tolleaegne kroonika kirjeldab üksikasjalikult, kuidas rootslased oma ennenägematult "suurte ja paksude" suurtükkidega kahe päeva jooksul Narva linnamüüri sisse suured augud tulistasid. Ehkki tulirelvadele üleminek oli toimunud juba orduajal, olid Narva kaitseehitised jäänud peaaegu moderniseerimata ja püssirohu ajastuks lootusetult vananenud. Linna uued peremehed mõistsid seda väga hästi. Praktiliselt kohe pärast Narva vallutamist koostati Rootsi kuninga Johann III käsul Narva linnuse puust makett ja alustati uuendustöid. Ehitatavad kindlustused järgi...
Ajalugu: Pioneeripataljon loodi 1917 aasta 15 detsembril. 21. novembril 1918 moodustati Eesti rahvaväe koosseisus Insenerpataljon, mille ülemaks määrati kapten Voldemar Riiberg. Insenerpataljoni koosseisus formeeriti üks sapöörrood ja seejärel ka teine sapöörirood.Esimese sapööriroodu poolrood võttis lahingutest osa juba jaanuaris ja veebruaris 1919 Viru rindel taandumise ajal. Esimene sapöörirood tegutses kogu Vabadussõja aja Narva rindel 1. diviisi koosseisus. Sapööriroodu esimeseks ülesandeks oli Pljussa jõe silla purustamine, et nõukogude soomusrongid ei pääseks üle jõe. Samuti valmistati ette oma vägede kaitsepositsioonid. Lisaks nendele tegevustele osaleti ka otsestes lahingutes. Teine sapöörirood tegutses Vabadussõja ajal 2. diviisi koosseisus Lõunarindel, kus kindlustati peamiselt tulevast Tartu Rahu järgset riigipiiri.Peale Vabadussõja lõppu koondati sapööriroodud taas Inseneripataljonina Nõmmele. Algselt kuulusid Inseneripatal...
Peterburg Osula Põhikool 6.klass Roland Sisask Sisukord · Peterburg · Ajalugu · Pargid · Kirikud ja kloostrid · Sillad · Lipp ja vapp · Vaatamisväärsused · Rajoonid Peterburg · Peterburi on Euroopa nooremaid suurlinnu · 2003. aastal sai Peterburi 300.aastaseks · Peterburi kuulutati Venemaa pealinnaks 1712. aastal · Peterburi asub Soome lahe idapoolsuses. Ajalugu · Vene tsaar Peeter I asutas Peterburi 27.mail · Esimesed ehitised olid sõja ajal muldkindlused · Talupojad ja Rootsi sõjavangid tegid peaaegu kogu töö kindluste ehitamisel · 40 000 inimest suri kindluste ehitamisel Pargid Peterburi pargid: · Peterburi Suveaed · Peterburi Talveaed · Peterburi Teine Talveaed · Peterburi Kolmas Talveaed · Solovjovi aed ...
"Ohvrilaev" Gert Helbemäe Autor · 10. november 1913 (Tallinn) 15. juuli 1974 (London) · Oli eesti kirjanik ja ajakirjanik · Õppis Tallinna Prantsuse Lütseumis · Töötas Vaba Maa reporterina, ajalehtede Roheline Post ja Uudisleht juures · Ajateenistuses viibides kirjutas kuuldemängu "Lumikellukeste sünd" · 1944 lahkus koos teiste põgenikega Eestist Looming · Romaanide tegevuskoht on enamasti Eesti ja Tallinn, · Ajaline perspektiiv ulatub keskajast kaasajani. · Kirjutusviisis domineerib psühholoogiline realism · On kirjutanud: 7 romaani üle 30 kuuldemängu jutustusi näidendeid Teose sisu · Viimasel koolipäeval pettub ajalooõpetaja Martin Justus oma lemmikõpilases · Jääb suveks linna raamatut kirjutama, pere (naine ja tütar) sõidab Narva-Jõesuu puhkama · Martin kohtub Isabelliga · Veedavad iga päev koos aega · Isabelli ideed on Martinile raamatu kirjuta...
Rakvere Gümnaasium 8.B Peeter I Referaat Juhendaja: Rakvere 2012 PEETER I 1672-1725 Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaar aastatel 1682-1721. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Tema peaeesmärgiks oli muuta Venemaa euroopalikuks suurriigiks. Tema valitsusajal laienesid ka linnad ning kasvas kodanluse arvukus ja mõjuvõim. Peetri valitsuse all ehitati valmis Venemaa esimene arvestatava suurusega laevastik. Kujundati õmber ka sõjavägi Lääne mallide järgi, sõdurid said mundrid ja moodsad tulirelvad, seati sisse läänemaine väedrill. Peeter rajas Venemaal ilmalikud koolid ja ergutas teaduse arengut. Samuti kehtestas ta juuliuse kalendri ning moderniseeris vene tähestikku. Tema valitsusajal 1702 aast...
Rakvere Gümnaasium 8.B Peeter I Referaat Juhendaja: Rakvere 2012 PEETER I 1672-1725 Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaar aastatel 1682-1721. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Tema peaeesmärgiks oli muuta Venemaa euroopalikuks suurriigiks. Tema valitsusajal laienesid ka linnad ning kasvas kodanluse arvukus ja mõjuvõim. Peetri valitsuse all ehitati valmis Venemaa esimene arvestatava suurusega laevastik. Kujundati õmber ka sõjavägi Lääne mallide järgi, sõdurid said mundrid ja moodsad tulirelvad, seati sisse läänemaine väedrill. Peeter rajas Venemaal ilmalikud koolid ja ergutas teaduse arengut. Samuti kehtestas ta juuliuse kalendri ning moderniseeris vene tähestikku. Tema valitsusajal 1702 aast...
Põhjasõda ja Karl XII Laiuse linnuses Rootsi kuningas Karl XII (1682-1718) Karl XII Päris Rootsi Kuningriigi trooni aastal 1697, pärast oma isa, Karl XI surma. Kuna Karl XII oli sel hetkel vaid 15-aastane, läks riigijuhtimine algul tema ema, Hedvig Eleonora kätte, kes asus juhtima kiiresti ebapopulaarseks muutunud eestkostevalitsust. Vahest just selle tõttu otsustasid juhtivad poliitikud 1697.aasta Riigipäeval kuulutada Karli täisealiseks ning kroonida ta Rootsi kuningaks. Karl XII oli saanud tolleaegses mõttes hea hariduse, eriti armastas ta matemaatikat, valdas mitmeid keeli ning oli väga töökas. Kuningana oli ta võimekas, väejuhina väga julge, mis kohati viis mõttetute riskideni. Ainsaks puuduseks võis vast pidada seda, et Karl oli väga kangekaelne ega tahtnud kuulda võtta nõuandeid, mis pisutki erinesid tema arusaamadest. Põhjasõja algus ja Karl XII Laiusel (1700 -1701) 1699. aastal moodustasid Rootsi vastu liidu Venemaa tsaar Peete...
Barokk 1. Mis iseloomustab barokkstiili? Barokkstiili iseloomustab maaliline, iseäralik, korrapäratu, ülepaisutatud, meeletu rikkusega kaunistused. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Barokile iseloomulikud detailid: voluudid,poolsambad, pilastrid, viilud, staatuadpoolsambad, pilastrid, viilud, staatua. 2. Millal ja kus sai barokk alguse? Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Alguse sai Itaaliast. 3. Seleta mõisted ja too näited: *kunstide süntees- kus arhitektuur ja skulptuur, maalikunst moodustab ühtse piduliku terviku. *stukkdekoor- Stukkdekoori on kasutatud ajast aega nii paleede kui mõisate dekoreerimisel. Stukkdekoor annab ka ultr...
Muistne vabadusvõitlus 1208-1227 --- Paavsti korraldusel asuvad ristisõdijate väed Liivimaa paganaid ristima · 1201 alustab Albert Riia linna ehitamist · 1206-1207 Liivlaste vastupanu raugeb · 1208 jõuavad ristisõdijad Eesti pinnale (samal aastal alistuvad Latgalid) rünnatakse peamiselt Ugandi ja Sakala alasid · 1210 võidetakse Ümera lahing --- kuid samal ajal pingestuvad suhted ka Venemaaga · 1212 sõlmitakse kolme aastane vaherahu Orduga, sõjakurnatuse tõttu · 1215 sõjategevus taastub ja vaenlased jõuavad juba Kesk-Eestisse · 1217 korraldavad Ugalased koos sakslastega juba ühiseid rüüsteretki Venemaale --- teised maakonnad sõlmivad aga koostöölepingu Venemaaga · Otepää all võidavad Eestlaste ja venelaste ühisvägi ugalasi ja sakslasi ja viimased sunnitakse maalt lahkuma · Lembitu eestvedamisel loodetakse võitu edasi arendada kogutakse ligi 6000 meest · TOIMUB MADISEPÄEVA LAH...
Bütsants - Rooma 4 saj.(Hagia Sophia kirik Konstantin) Romaani - Lääne - Eur X saj. (Pr. Cluny kloostri kirik; It. Pisa toomkirik; Saksa Püha Michaeli kirik) Gooti - Lääne - Eur XI saj. Lõpul (Pr. Notre-Dame'I katedraal Pariisis; It. Firenze toomkirik; Inglis Westminster Abbey London; Kölni toomkirik) [Kuressaare linnus alust. XIV saj. Oleviste kirik, Kullamaa kirik, Muhu kirik, Tln. Raekoda, Suurgildi hoone Tln. ] Renessans - Lääne -Eur XV saj. (It. Pazzi kabel Firenzes - F.Brunelleschi; Kõrgrenessans Donato Bramante -Peetri kirik Roomas Vatikanis) [Vanim teadaolev renessansi stiilis ehitis 1554-1944 Tln. Vaekoda, Mustpeade vennaskonna maja fassaad Tln. ] Barokk- Lääne - Eur XVII - XVIII saj. (Carlo Maderna, Lorenzo Bernini Peetri kiriku esimene väljak; J.Hardouin-Mansart Versailles' loss). [Narva raekoja portaal, Tallinna värav Pärnu, Kadrioru loss, Palmse mõisahoone] Klassitsism - Lääne-Eur XVII - XVIII saj.( Pr. Madeleini kirik Pari...
*ROOTSI AEG Rootsi aeg oli hariduse ja kultuuri vallas väga viljakas. 1630 avati Tartu Ülikool ja seda sellepärast Tartusse, sest enne seda olid seal jesuiidid. 1630 loodi Jesuiitide gümnaasiumi asemele Tartu luterlik gümnaasium. Tallinna Gümnaasium loodi 1631 ja see on seal tänapäevani, kuid kannab Gustav Adolfi Gümnaasiumi nime. See on Eesti vanim tegutsev gümnaasium. Tartu Gümnaasium muudedi ülikooliks. 1632 oktoobris alustas Eestis tegevust esimene kõrkkool. Academia Gustaviane- Tartu Ülikooli esimene nimi. (Gustav Adolfi auks) Johann Skytte- ülikooli vahetu asutaja. Ta oli kõrge rootsi riigi ametnik. Töötanud Uppsala ülikoolis. ÜLIKOOLI ÜLESEHITUS Esimesed ülikoolid tekivad Itaalias. Tartu Ülikool olio ma ülesehituselt klassikaline ülikool. Seal oli 4 teaduskonda: 1)Arstiteadus 2)Usuteadus 3)Õigusteadus 4)Filosoofiateaduskond Alguses olid kõik filosoofia teduskonnas. Peale seda sai valida kolme suuna vahel. Õppetöö käis ladina keel...
Vinni-Pajusti Gümnaasium ALUTAGUSE Lühireferaat Autor: Merilin Linsi Klass : 9 Juhendaja : Siiri Seljamaa Rakvere 2011 Sisukord Paiknemine Eestis. Kaart........................................................................3 Geoloogiline ehitus.................................................................................3 Pinnamood..............................................................................................3 Kliimaolud..............................................................................................3 Veestik....................................................................................................4 Muld ja taimkate.....................................................................................4 Vaatamisväärsused........................................................................
Portfoolio Ida-Virumaa Energiarikas tulevikupiirkond (Päike tõuseb Ida-Virumaalt) Sissejuhatus Ida-Viru maakond asub Kirde-Eestis. Ida-Viru maakond piirneb läänes Lääne-Viru maakonnaga, edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Vene Föderatsiooni Leningradi oblastiga. Maakond piirneb ka Soome lahe ja Peipsi järvega. Maakonda läbivad Tallinn–Peterburi maantee ja raudtee. Narvas asub Eesti-Vene oluline piiripunkt. Pindala on 3 364,05 km² ning maakonnas elab 149 483 inimest . Rahvaarvu poolest Eesti kolmas maakond ja pindalalt viies maakond. 20% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased. Ida-Virumaa majandusel on Eestis ülioluline koht — seal toodetakse peaaegu kogu Eestis tarbitav elektrienergia. Maakonna majanduses on tähtis koht põlevkivil. Tähtis koht maakonna majanduses on puidu-, ehitusmaterjalide ja metallitööstusel. Alevikke on 14 - Aseri, Avinurme, Erra, Iisaku, Lohusuu, Lüganuse, Mäetaguse, Olgina, ...
Referaat Sisukord · Peeter I 3 · Nimi 3 · Elulugu 4 · Esimesed saavutused 5-6 · Põhjasõda 7 · Pärast Põhjasõda 7 · Administratiivreformid 8 · Reformid 8 · Kasutatud kirjandus 9 2 Peeter I Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaar 16821721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist 1721. aastast kuni surmani. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne- Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Aastani 1689 valitses regendina (monarhi asemikuna) Peetri poolõde Sofja Aleksejevna, aastatel 168...
Tallinna 21. Kool Peeter I Referaat ajaloos Sissejuhatus Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaar ja Venemaa Keisririigi keiser. Ta sündis 9. juunil 1672 ning suri 8. veebruar 1725 . Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale ning teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Oma peaeesmärgiks pidas ta Venemaa muutmist euroopalikuks suurriigiks. Selleks tuli jagu saada majanduse ja kultuuri mahajäämusest. Aastatel 1697 98 õppis ta Lääne-Euroopas merendust, sõjandust ja püüdis luua Türgi vastast koalitsiooni. Ta oli teadmishimuline, energiline, kannatamatu, ägedaloomuline ning võimekas organisaator ja väejuht. Nimi "Peeter Suur" osutab peale selle valitseja suurele elutööle ka tema hiigelkasvule ja vägevale kogule (ta oli 6 jalga 7 tolli (197 cm kuni 204 cm pikk). Pee...
Taastuv ja taastumatu energia Kärolin Puusild 12. klass Taastumatu energiaressurss Energiaallikas, mille kogus kasutamisel väheneb Fossiilkütuse liigid: kivi- ja pruunsüsi, nafta, maagaas, põlevkivi ja turvas biomass Tuumakütus - selle allikas, uraanimaak, väheneb Fossiilkütuste põletamisega kaasnevad jäätmed ja keskkonnaprobleemid Põlevkivi ehk kukersiit Eesti tähtsaim maavara - Narva, Kohtla-Järve, ja Ahtme elektrijaama Peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim, (kuni 70% ulatuses) mittetäielikult lagunenud orgaaniline aine, mitmesugused mineraalid Kasutatud ürgajast peale, tööstuslik tootmine 1837. aastal Prantsusmaal 19. sajandil toodeti peamiselt petrooleumi, lambiõli ja parafiini 80% kogu maailmas kasutatavast kaevandatud Eestis Maagaas Orgaanilise aine lagunemisel tekkinu...
Referaat Liivimaa linnused Tallinna Laagna Gümnaasium Hele-Ry Ibrus 10. Klass 2016 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Vastseliina piiskopilinnus.....................................................................................................................4 Linnuse ajalugu...........................................................................................................................4 Kuressaare piiskopilinnus.....................................................................................................................8 Linnuse ajalugu...........................................................................................................................8 Paide Ordu...
Eeesti ala jagunemine- Eestima Hertsogkond; Liivi Orduriik; Tartu piiskopkond; Saare-Lääne piiskopkond. ( Taani müüs oma alad orduvõimule) Ordu jagunes : komtuur- ja foogtkondadeks. Võõrvõimude ja eestlaste suhted : Eeesti vallutamise järel sõlmisid vallutajad maakondadega erladi lepingud Eestlaste kohustused : kümnis, hinnus, kirikukümnis, teotöö e mõisategu, vakus-maa jagati küladeks võitaludeks, sõjalised kohustused, linnuste ja kirikute ehitamine, puudus pärisorjus- talupojad olid isiklikult vabad, kirikukihelkonnad loodi. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS - Põhjused Olid, et Harju-Viru otsustati Taanlaste poolt maha müüa saksa ordule. Selle omaniku vahetamise käigust otsustasidki harjulased teha katse taastada ennist iseseisvust. Käik - Ülestõus 1343-1345 Algus 23.aprill 1343. Vaenlast rünnati ootamatult ja öösel. Lühikese ajaga oli terve Harjumaa v.a. Tallinn võõrvõimust puhastatud. Pärast esialgset lööki ülestõusnud koondusid ja valisid endale...
KUNST 1 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Milliseid värve kasutati koopamaalide valmistamiseks? Mida kujutati ja kuidas? Kirjeldage palun Altamirast ja Lascaux`st leitud koopamaale! Peamisteks toonideks olid punane, kollane, must ja valge. Koopamaalidel kujutati pullilaadseid loomasid ja inimeste võitlust nendega. Altamira koopas on väga suured maalid, väga hästi säilinud. Altamira koopamaalid avastati kõige esimesena. Lascaux on turistidele suletud, sest kardetakse hävimist. Koopamaalidel on kujutatud erinevate loomade ja inimeste võitlust. Vanus on ligikaudu 17 300 aastat. 2. Mida kujutavad endast megaliitehitised (menhir, dolmen, kromlehh)? Milleks neid võidi kasutada? Kirjeldage palun Stoehenge´i ehitisi. Kromlehh-ringikujuine kividest tempel, Menhir-üks suur püstine kivi ja Dolmen-kivihaud. Kindlasti polnud need ehitised elamud, arvatavasti olid nad pühamud, sest ehitamisel oli arvestatud taevakehade asukohta....
Mida kujutati ja kuidas? Kirjeldage palun Altamirast ja Lascaux`st leitud koopamaale? Koopamaalidel kujutati pullilaadseid loomasid ja inimeste võitlust nendega. Altamira koopas on väga suured maalid, väga hästi säilinud. Altamira koopamaalid avastati kõige esimesena. Lascaux on turistidele suletud, sest kardetakse hävimist. Koopamaalidel on kujutatud erinevate loomade ja inimeste võitlust. Vanus on ligikaudu 17 300 aastat. Mida kujutavad endast megaliitehitised (menhir, dolmen, kromlehh)? Milleks neid võidi kasutada? Kirjeldage palun Stoehenge´i ehitisi. Kromlehh-ringikujuine kividest tempel, Menhir-üks suur püstine kivi ja Dolmen-kivihaud. Kindlasti polnud need ehitised elamud, arvatavasti olid nad pühamud, sest ehitamisel oli arvestatud taevakehade asukohta. Stonehenge on kromlehh. Stonehenge kasutusviisi pole tänini selgunud. Paarikaupa on püsti pandud kaks suurt kiviplokki, millele on kolmas peale tõstetud. Kus asusid ja millised ...
August Alle Referaat Autor: Tallinn 2008 Sisukord 2 Sissejuhatus Oma põlvkonnakaaslastest erines August Alle eeskätt teravdatud kriitilise meele ja loomupärase sarkasmiga. Seda puhangulise ande ja mitte väga ulatusliku loominguga kirjanikku on ta siira tõeütlemise ja keevalise temperamendi tõttu tihti nimetanud eesti kirjanduse enfant terrible'iks. August Alle poeedikutsumuse äratajaks tuleks lugeda ajaloolist Vilnot (Vilnius) selle arhitektuurimälestiste ja vaimse õhustikuga. Noore Alle kirjandusliku maitse kujundamisel etendasid arvestatavat osa ka klassikaline koolitus internaadis, süvenemine poola romantikute, aga ka vene sümbolistide loomingusse. August Alle loomingule on üsna algusest saati omane satiiriline kallak. Süveneva " tasalülitatuse " tingimustes kujuneb Alle eelistatumaks väljendusvormiks epigramm. Üldse on ta selle zanri üks eredamaid esindajaid eesti ki...
Peeter I Peeter I ehk Peeter Suur (vene I (Pjotr I Aleksejevits), I (Pjotr I) ehk (Pjotr Veliki); 9. juuni (30. mai) 1672 Moskva Kreml 8. veebruar (28. jaanuar) 1725 Peterburi) oli Vene tsaar 1682-1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist) 1721. aastast kuni surmani. Peeter I oli tsaar ja keiser Romanovite dünastiast, mis valitses aastail 1613-1917. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid, kes orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Aastani 1689 valitses regendina (monarhi asemikuna) Peetri poolõde Sofja Aleksejevna, aastatel 16821696 oli Peeter I troonil koos poolvenna Ivan V-ga (kuni viimase surmani). Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene. Oma peaeesmärgiks pidas ta Venemaa muutmist euroopalikuks suurriigiks. ...
28.07.1914 – 11.11.1918 (Franz Ferdinandi hukkamine – Compiegne’I vaherahu) I MS põhjused ja sõjale kaasaaidanud asjaolud: Põhjused: 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel – Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, kuid Pr ja SB olid sellele vastu. 2) Sooviti mõjupiirkondi ja asumaid suurendada. Kaasaaidanud asjaolud: 1) Alahinnati ohtu - ei peetud maailmasõda võimalikuks ja ei pingutatud selle ärahoidmise nimel 2) Sõda romantiseeriti – sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Sooviti ja oodati sõda. 3) Polnud organisatsioone, mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise. Sõdivate riikide plaanid, nende tugevad ja nõrgad küljed: Saksa: Shclieffeni plaan - Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel Venemaa alistamine. Sõda plaaniti võita 3-4 kuuga. Prantsuse: Plaan 17 - Seati saksa piirile tugev kindlustuste süsteem, kuid mitte Belgia piirile (ei uskunud, et Saksa Belgia neutraliteeti rikub), taheti Lotri...
EESTI VARAUUSAEG (1558-1710) Varauusaeg-humanismi teke, barokiaeg. Euroopas keskaja lõpuks suured maadeavastused, 1492 ideaalseks. Oluline ka Konstantinoopoli langemine, 1453, samuti ühe perioodi lõpp, üle-euroopalises kontektsis suur tähtsus. Sakslaste jaoks 1517 keskaja lõpp, tõi kaasa revolutsioonilised muudatused, vastanduv varasemale. Rootsis selge vahe keskaja ja uusaja vahel, 1523, kui lüüakse lahti Kalmari unioonist ja asendatakse tänapäevase Rootsi riigiga, Gustav Vasa kuningaks saamine. Eesti ajalugu tuleb vaadata laiemas kontekstis, mitte ainult Eesti ajaloo seisukohast. Kuidas määratleda Eesti ajalugu? Eesti ala on jaotatud erinevate riikide, pretendentide vahel. Etniline Eesti ala ei jookse mööda tänast riigipiiri. Tuleb lähtuda ka idapoolsetest aladest, Ingeri aladega, piiriproblemaatika Kalendriküsimus Juliuse e vana ja Gregoriuse e uus kalender. Rootsi jääb vanale, Poola uuele. 17.saj kont...
EESTI-SISESED ERINEVUSED Eesti jaotamine regioonideks Ehkki Eesti on väike, on ta osad ka inimgeograafiliselt siiski küllaltki erinevad. Kõige jämedamates joontes on pilt selline. Juba varakult kujunes välja tööstuse koondumine Põhja-Eestisse, kus leidub rohkem loodusvarasid ja on kergem ühendust pidada nii Venemaa kui eriti ülemeremaadega. Põhja-Eesti piires omakorda kujunes kaks tööstuspiirkonda, Kirde-Eestis ja Tallinnas koos ümbrusega. Kesk- ning Lõuna-Eesti, samuti Lääne-Virumaa, jäid ülekaalukalt põllumajanduslikuks piirkonnaks, Lääne-Eesti majandusele avaldas suurt mõju meri. Tallinna regioon on teistest palju jõukam. Tööstuse paigutus Eestis Piirkond 1913 1939 1990 2004 Tallinn ümbrusega 44,3 49,6 44,3 44,2 Kirde-Eesti 36,4 26,8 2...
Haapsalu Kutsehariduskeskus Viljo Kozlovski A-IIb Klassitsism Referaat Juhendaja: Kaia Kullamaa 2009 Haapsalu Kutseharidukeskus Viljo Kozlovski 1. Klassitsism Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.Toretsev barokk ja mänglev rokokoo kaotasid oma tähtsuse koos absolutistliku kuningavõimu kukutamisega Prantsusmaal. Võimule tõusnud kodanluse meelelaad oli kainem ja asjalikum, selles suunas arenes ka kunst. Aastatel 1770- 1830 Euroopa kunstis valitsenud stiili, mis püüdis jäljendada antiikkunsti, nimetatakse klassitsismiks. See on viimane stiil, mis haaras üheaegselt kõiki kunstiliike, rõhutades reeglipärasust ja tasakaalu, lihtsust ja selgu...
Varagootika- ainult P.-Prantsusmaal 12.saj II poolel Kõrggootika- 13.-14.saj Hilisgootika- 15-16.saj I Gooti ahitktuuri iseloomustus. Tekib just arhitektuuris (ristisõdade ja religioosse vaimustega) Taevasse kerkivad kirikud(p.Prantml)- ületavad isegi Giza püramiidide Kirikute ehit võttis sadakond aastat. Läänefassaadi tornide ehitamine ohtlik, lõpuni ehitamata. GOOTI KIRIK - kõrgpunkt vastupidises kohas - P.Pr 2 läänefassaadi torni - teravkaar akende ja uste kohal - suuremad aknad - põhiplaaniks ladina rist - mitme lööviline transept Suuremad kirikud, sest: - jumalale lähemal - rikkalikumalt kaunistatud - suuremad akna pinnad - hästi valgustatud Gooti arhitektuuri looja abt Sugar (Saint-Denis) - I korda terav kaar ja roid võlvid Võeti kasutusele roidvõlv, mis võimaldas kõrgemaid torne ehitada - ristvõlv, mida on täiendatud 2 võlviga. - roiete peale laoti vähem kive- mitte nii massiivne mulje tugi piila...
Peeter I (Suur) Peeter I sündis 9.juunil 1672 Moskvas. Ta vanemad olid Aleksei Mihhailovits ja N. Narõskina. Oma isale oli ta 14. poeg, oma emale aga esimene laps. Peetri noorus aastad möödusid Preobrazenski lossis. Seal valitses puhtus, kord ja töökus aga seal osati ka lõbutseda. Ühel oma retkel sattus Peeter Kukui külasse. Peeter õppis tundma seal sakslaste kombeid, tutvus uue tehnika ja eesrindlike ideedega. Preobrazenskis elades sisustas oma päevi sõjamängudega. Kukuis sai ta ka mõtte hakata ehitama laevu. Võimule sai Peeter I 1689. aastal pärast poolõe Sofia Aleksejevna ebaõnnestunud paleepöördekatset. Alguses valitses ta koos oma poolvenna Ivan V-ga aga pärast Ivani surma 1696. aastal sai ta Venemaa ainuvalitsejaks. Peeter I oli teadmishimuline, energiline, kannatamatu ja ägedaloomuline. Peeter I viibis Pjotor Mihhailovi nime all Lääne-Euroopas kus õppis laevaehitust, sõjandust ja merendust ning...
EESTI PANK JA KROON Referaat 2008 1. Sisukord 1. Sisukord 2 2. Sissejuhatus 3 3. Eesti Panga ja krooni ajaloost 3-4 4. Eesti Pank tänapäeval 4 4.1 Eesti panga ülesanded 5 5. Isikud Eesti rahatähtedel, kes nad olid ning mida on kujutatud raha tagaküljel 5 5.1 Mündid 6 5.2 Turvaelemendid 2007. aasta 500-kroonisel 6-7 5.3 17. detsembrist 2008. aastal tollivormistustel kasutatav Eesti krooni kurss välisvaluutade suhtes ...
Konspekt muistse Eesti kohta LIIVIMAA RISTISÕJAD • 1208 - 1227 • 1210 ÜMERA LAHING • 1217 MADISEPÄEVA LAHING • 1219 EESTI TAANILE • 1224 TARTU LANGEMINE • 1227 SAAREMAA LANGEMINE • 1238 STENSBY RAHU • 1170 Fulco “eestlaste piiskop” • Aleksander III ristisõjaüleskutse eestlaste vastu • Baltikumist rüüsteretked Läänemere läänekaldale • Ristiusustamise keskus Väina jõe suudmeala • Meinhard ja Theoderich - liivlaste seas misjon • Taani kuninga tähelepanu Põhja-Saksamaal, Liivima sündmustes tagaplaanil • Sundis võõra võimuga leppima lüüasaamine ja vajadus toetuseks kohalikes konfliktides • Pantvangide andmine • Saksamaal ristisõdijate värbamine • Riia linna rajamine 1201 - Liivimaa kristlik ja majanduslik keskus • 1202 Mõõgavendade ordu - tugev poliitiline jõud • Kaupo PÕHJUSED • Piiskopivõim • Uute koormiste kehtestamine • Ristiusu levitamine (Saksa ristirüütlid), eestlased taarausku • Maade juurde sa...
1. Päike energiaallikana. Päikese optiline kiirgus on Maal toimuvate füüsikaliste, bioloogiliste, keemiliste ja paljude teiste protsesside peamine energiaallikas. Isegi õli on miljonite aastatega taimestikku ja loomastikku salvestunud päikeseenergia. Ka hüdroelektrijaama turbiine ringi ajav vesi teeb oma ringkäiku tänu Päikesele. Ainukeseks Päikesest sõltumatuks energiavormiks võib pidada aatomienergiat. Otsese päikeseenergia ehk päikesesoojuse ja -elektrienergia panus maailma energiavajadusse on praegu veel väga väike - vaid promille murdosa. Praktikas on päikeseenergia ammendamatu loodusvara. Arvatakse, et õli jätkub 40-150 aastaks, aga Päike särab veel 5 miljardit aastat. Päikeseenergia konkurentsivõime tõuseb pidevalt. Uued tehnoloogiad on alandanud selle energialiigi tootmiskulusid võrreldes 80-ndate aastate algusega 25%. Lisaks sellele väärtustatakse üha enam saastevaba energiatootmist; päikeseenergia ei saasta õhku CO2-ga, see...
Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering Allikad: muistised (kinnismuistised, irdmuistised), Läti Henriku kroonika, Liivimaa vanem riimkroonika, Vene kroonikad. Perioodid: muinasaeg (Algus-1227), keskaeg (1227-1561)(Vana-Liivimaa ajastu), Rootsi aeg (1561- 1710), Vene aeg (1710-1918), iseseisvumine (1918-tänapäevani). Muistne vabadusvõitlus (1208–1227) Vabadussõda (1918-1920) – Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaaga ning 1919. Landeswehri vastu peetud sõda. Põhjasõda (1700–1721) – sõda, mis peeti ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Liivi sõda (1558–1583) – oluline pöördepunkt Eesti ajaloos, sest Liivi sõda tähistab keskaja lõppu ja uusaja algust. Tulemusena Eesti territoorium jagunes kolme riigi vahel. See oli sõda Moskva tsaaririik ning teiseks algul ...
KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS 20.11 KESKAEG 1.LIIVIMAA RISTISÕDA Ristisõda-Territooriumi ristiusustamine. Ristiusu kirik jagunes kaheks: 1)KATOLIKU KIRIK, mida juhtis ROOMA PAAVST. 2)ÕIGEUSU KIRIK, mida juhtis KONSTATINOOPOLI PATRIARH. KIRIKU LÕHE ehk kiriku lõhenemine õigeusu kirikuks ja katoliku kirikuks. Tegid erinevad kirikuvanded. Liivimaa ristisõja eeldused olid: 1)Lübecki linna rajamine. (Kaubanduse põhipunkt) 2)Kogede kasutuselevõtt. (Ülihea laevake, millega kaupu transportida) Erinevate huvirühmade eesmärgid Liivimaa ristisõjas: 1)Rooma paavst ja katoliku kirik-Toetas vallutussõda usulistel ja võimulistel eesmärkidel. 2)Saksa kaupmehed-Toetasid ristisõda, et saaks rajada kindla tugiala Väina jõeäärde. 3)Taani ja Rootsi kuningad-Üritasid sõjaolukorda ära kasutada ning Eestisse kanda kinnitada. 4)Saksa rüütlid-Olid meelsasti valmis ristisõda alustama, sooviti seisus...
SISUKORD Kiviaeg .................................................................................................................................... 1 Läänemere staadiumid...........................................................................................................2 Mesoliitikum............................................................................................................................3 Kiviaja pildid...........................................................................................................................4 Linnad , kaubandus................................................................................................................5 Linnad , kaubandus (2)..........................................................................................................6 Linnade pildid...........................................................
Eesti varauusaeg Algus kokkuleppeliselt 1558. Muudatused, toimuvad kiirelt, sündmused toovad kaasa muutused pol ja kult elus. Lõpp kas 1700 ( veeb, Saks väed Riia all, sept Vene väed Riia all) või 1710 , de jure 1721, kui ala on lõplikult Vene võimu all. 1710 pedagoogiliselt sobib. Erinevatel rahvastel erinevad arusaamad rahvusriigist( nt Rootsi , Kalmari unioon 1523; Saksamaa 1517). 1558 algavad suured muutused. 61 aetakse ordu lõplikult laiali. Mõiste Eesti ala. 17 saj Eesti jaot 4 alaks. Nt Saaremaa, osa Ingverimaast. Kalendriga suuri probleeme. Eesti alal nii Juliuse kui ka Gregoriuse kalender ( 1582). 17.saj kalendri vahe 10 päeva, ( 18 saj 11 päeva, 19 saj 12p jne). Tuleb arvestada lugedes erinevate kaasaegsete autorite teoseid. Nt 1629 Altmargi relvarahu Rootsi käsitluses dateeritakse 16.sept, Poola käsitlustes 26.sept. Põhjasõjaga tekib samuti probleeme, 3 erinevar daatumit tekitava...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
