Majandusõpetuse aine mõisted (0)

Põhiterminid: 
 
1.   Aktsia   -  omandiõigust  tõendav   väärtpaber ,  mis  annab  selle  omanikule  õiguse  osaleda 
aktsionäride  üldkoosolekul,  kasumi  jaotamisel,  aktsiaseltsi  lõpetamisel  pärast  kohustiste 
tasumist  allesjäänud  vara  jaotamisel  ning  muud seaduse  ja  aktsiaseltsi  põhikirjaga  sätestatud 
õigused. 
 
2. 
Aastaaruanne  
- 
aastaaruanne 
ettevõttes 
kasutatava  
majandusaasta  
kohta. 
Raamatupidamiskohuslane  peab  lõppenud  majandusaasta  kohta   koostama   majandusaasta 
aruande,  mis  koosneb  raamatupidamise  aastaaruandest  ja  tegevusaruandest.  Majandusaasta 
aruandele  lisatakse  audi tori  järeldusotsus  (kui   audiitorkontroll   on  kohustuslik)  ja  äriühingute 
puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek. 
 
3.  Aktiva  - raamatupidamisbilansi vasakpoolne osa, kus tuuakse ära firma vara koosseis. 
 
4. Passiva - raamatupidamisbilansi parempoolne osa, mis kajastab vara  soetamise   allikaid . 
 
5.  Aktsiaselts  - piiratud vastutusega äriühing, mil el on aktsiateks jaotatud aktsiakapital (Eestis 
peab  olema  aktsiakapitali  suurus  vähemalt  25  000€).   Aktsionär (id)  ei  vastuta  isiklikult 
aktsiaseltsi kohustiste eest, vaid seda teeb aktsiaselts kogu oma varaga. 
 
6.   Osaühing   -  äriühing,  mil el  on   osadeks   jaotatud   osakapital   (minimaalne  osakapitali  suurus 
2500€).  Osanik (ud) ei vastuta isiklikult osaühingu kohustiste eest, vaid seda teeb osaühing kogu 
oma varaga. 
 
7.  Mittetulundusorganisatsioon  -  ettevõte,  mille  eesmärgiks  või  põhitegevuseks  ei  või  olla 
majandustegevuse  kaudu  tulu  saamine.  Tulu  võib  kasutada  üksnes  põhikirjaliste  eesmärkide 
saavutamiseks. Mittetulunduaorganisatsioon ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel. (MTÜS) 
 
8.  Aktsiisimaks  -  kaudne  maks,  mida  rakendatakse  tarbimise  reguleerimiseks  ja   riigieelarve  
tulude saamiseks. Aktsiisimaksuga on Eestis maksustatud  alkohol ,  tubakas , mootorikütus.  
 
9. Alampalk - ehk  miinimumpalk  ehk minimaalpalk ehk palga alammäär on madalaim palk, 
mida   tööandja   õiguslikult  võib  töötajale  tema  töö  eest  maksta.  Mi nimumpalk  on  kehtestatud 
seadusega  ja  kehtib  enamikule  täistööajaga  töötajatele  kogu  ri gis.  Mi nimumpalk  on 
brutokuupalk,  millest  ei  ole  maha  arvatud   tulumaks   ega  sotsiaalkindlustusmaksed. 
Mahaarvamised  on  riigiti  erinevad.  Miinumpalga  jaoks  lepitakse  enamikus  riikides  kokku 
kuupalga määr. 
 
10.  Ametiühing  on isikute ühendus, mil e eesmärgiks on töötajate õiguste ja huvide esindamine 
ja  kaitsmine  suhtluses  tööandjaga  või  ka  laiemate  poli tiliste  ja  seadusandlike  eesmärkide 
saavutamiseks.  Demokraatlikes  ri kides  rajanevad   ametiühingud   enamasti  demokraatlikel 
põhimõtetel, teisal (Nõukogude Liit, Hiina) kontrollib ja juhib neid riik. 
 
1 
 
11.   Amortisatsioon   -  ehk   kulum   on  põhivara   kulumine   rahalises  väljenduses  ehk  vara 
amortiseeritava osa kandmine kuludesse vara kasuliku eluea  jooksul. 
 
12.  Börs  - organiseeritud turg  väärtpaberite või teatud  kaupadega  kauplemiseks. 
 
13.   Bilanss   ehk  raamatupidamisbilanss  on   finantsaruanne ,  mis  kajastab  ettevõtte  vara, 
kohustuste (kohustiste) ja omakapitali  seisundit  teatud kuupäeva seisuga. 
 
14.  Inflatsioon  - üldise hinnataseme (kaupade ja teenuste hindade) tõus, mil ega kaasneb raha 
väärtuse ja ostujõu vähenemine. 
 
15.  Deflatsioon  on  inflatsiooni  vastandprotsess.  Selle  käigus  raha  väärtus  suureneb,  mis 
väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. 
 
16.  Dividend  - Osanikutulu, aktsiaühingu kasumiosa, mis aktsionärile välja makstakse. 
 
17.  Defitsiit  -  ehk  puudujääk,    on  nõudluse  ja  pakkumise  koguse  vaheline  erinevus,  kui  palju 
mingit toodet on ostja valmis antud hinnaga rohkem ostma, kui müüjad on seda valmis müüma. 
 
18. Eelarve - tulevaste perioodide kava rahalises väljenduses. 
 
19.  Eksport  on kauba müük välismaisele ostjale koos selle väljaveoga müüja  alt. (Müüdav kaup 
tuleb maalt ja vedada ja ostja peab olema välismaine isik.) 
 
20.  Import  on kauba omandamine välismaiselt müüjalt koos selle sisseveoga ostja maale. 
 
21.   Elatusmiinimum   on  ühe  kuu  eest  ettenähtud  palga  alammäär.  Kehtivaks  kuupalga 
alammääraks täistööaja korral on praegu 390 eurot kuus (alates 1. jaanuarist 2015.a). 
 
22.  Ettevõte  -  Tööjõu  ja  kapitaliga  varustatud  iseseisev  majandusüksus.  Iseseisva 
majandusüksuse  tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine. // 
äriühing kui ka füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade 
ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks.  
 
23.  Ettevõtja  - ettevõtlusega seotud riske, tootes ( pakkudes ) ühiskonnale kaupu või teenuseid, 
mida see tema arvates vajab ja kes loodab saada oma tegevuse tulemusena kasumit. 
Ettevõtja  on  majandustegevust  alustav  või  seda   teostav   füüsiline  või  juriidiline  isik  (MsüS  § 
5(1)). 
 
24.  Ettevõtlikkus  -  Vajalike  isikuomaduste  ja  hoiakute  kogumit  nimetame  ettevõtlikkuseks. 
Ettevõtlik inimene on algatusvõimeline. Ta on orienteeritud oma ideede realiseerimisele, et selle 
kaudu  saavutada  teda  ümbritseva  keskkonna,  iseenda  ja  oma  lähedaste  elukvaliteedi  jätkuv 
paranemine.  
 
2 
 
25.  Frantsiis  
 
Frantsiis võlaõigusseaduses 
§ 375. Frantsiisilepingu mõiste 
Frantsiisilepinguga  kohustub  üks  isik  (frantsiisiandja)  andma  teisele  isikule  ( frantsiisivõtja ) 
õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste 
ja  teabe  kogumit,  muu  hulgas  õigust  frantsiisiandja  kaubamärgile,  ärilisele  tähistusele  ja 
oskusteabele. 
_________ 
Frantsiis  on  pikaajaline  leping  frantsiisileandja  ja  frantsiisivõtja  vahel,  mil ega  frantsiisileandja 
annab  vastava  tasu  eest  frantsiisilevõtjale  kasutada  oma  oskusteavet  ja  kogemust.  Näiteks 
ärinimi,  kaubamärk  ja muu  sümboolika , tootmistehnoloogia ning tegevusmudel. 
1)  Frantsiisivõtjale pakutakse sageli väljaõpet ja ka edasist tuge äritegevuse arendamisel.    
2)  Frantsiisivõtja on kohustatud tagama tema poolt lepingu alusel toodetavate kaupade või 
osutatavate teenuste kvaliteedi ja frantsiisileandjal on õigus seda kontrollida.  
 
 
26.  Hind  on  väärtuste  summa,  mida  tarbija  on  nõus  vahetama  nende  eeliste  vastu,  mida  ühe 
toote   omamine   või  kasutamine  pakuvad  või  mida  pakub  ühe  teenuse  vastuvõtmine.  Hind  on 
turukompleksi ainus element, mis otseselt mõjutab tulusid. 
 
27.   Hüpoteek   on   pandiõigus ,  mil e  alusel  on  isikul,  kelle  kasuks  on  hüpoteek  seatud 
(hüpoteegipidajal),  õigus  hüpoteegiga  tagatud  nõude  (laenu)  rahuldamisele  panditud 
kinnisasja  arvel. 
 
28.   Intress   -  rahasumma,  mis  tasutakse  raha  kasutamise  eest  või  teenitakse  raha  kasutada 
andmise eest. 
 
29.   Kapital   on  ettevõtte  varade  moodustamise  allikate  nimetus,  mis  võivad  olla  laenatud  ehk 
võõrkapital  või ettevõtte omanikele kuuluv kapital ehk  omakapital . Kapital on ettevõtte vara või 
varaline õigus, mil est saadavat rahalist tulu saab kasutada lisavara loomiseks, jaguneb käibe- 
ja põhikapitaliks.  
 
30.  Kartell  - grupp ettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades. Kartellilepingu 
sõlmimine loob sisuliselt monopoli (turuvormi, kus on üks müüja, teenus või ressurss, mil el ei 
ole lähedasi asenduskaupu ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid). 
 
31. Kasum - summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest juhul, kui tulud ületavad  kulusid  
(ehk raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe). 
 
32.  Kasumiaruanne  (ehk tulude ja kulude aruanne) - raamatupidamisaruanne, mis kajastab 
teatud  perioodi  tulusid  ja  kulusid,  saadud  kasu(meid)  ja  kahju(meid)  ning  perioodi 
majadustegevuse lõpptulemust – puhaskasumit või -kahjumit. 
 
3 
 
33.  Kindlustusmakse  -  kindlustuslepingus  kokkulepitud  tasu  kindlustuskaitse  eest. 
Kindlustusvõtja kohustub  tasuma  kindlustusandjale kindlustusmakseid. 
 
34.   Kindlustus   on  majanduses  riskide  juhtimise  vorm,  mida  kasutatakse  ettevaatusabinõuna 
rahaliste  kaotuste  riski  vastu.  Kindlustus  on  teenus,  mis  pakub  eraisikutele  ja  ettevõtetele 
rahalist  kaitset  ootamatute  sündmuste  puhul  ehk  maandab  riske.   Kindlustuse   pakkumisega 
tegelevad kindlustusseltsid. Kindlustusselts loob end kindlustanud isikute sissemaksetest fondi, 
mil est hüvitatakse kindlustusvõtjale tekkinud kahjud. 
 
35. Kaubamärk – graafiliselt kujutatav tähis, mil ega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või 
teenust teise isiku identsest või  samasse valdkonda kuuluvast  kaubast  või teenusest. Kaitstud 
on kaubamärk, mis on üldtuntud või registreeritud. Kaubamärgi abil ei saa kaitsta kaupade või 
teenuste sisu, kaupade tootmise või teenuste osutamise vi si, toodete koostist jms.  
 
36.  Karjäär  – tõus teenistuses; inimese elukestev  haridus - ja tööalane areng kõigi tema elu 
rollide omavahelises kooskõlas. 
 
37.   Konkurents   on  ettevõtlusega  tegelevate  füüsiliste  ja  juriidiliste  isikute  ning  nende  li tude, 
assotsiatsioonide ja muude ühenduste selline omavaheline  võistlus , mis soodustab näiteks: 
1) tegevus- ja valikuvabadust; 
2) kaupade, teenuste ja  tehnoloogia uuendamist; 
3) kaupade ja teenuste pakkumise vastavusse vi mist nõudlusega; 
4) turu intensiivistumist, turutoonuse tõusu. 
 
38.   Käibemaks   on  lisandunud  väärtuse  maks  ja  selle  tasub   lõpptarbija .  Käibemaksuga 
maksustatakse  ettevõtluse  käigus  müüdavaid  kaupu  ja  teenuseid,  kolmandatest  ri kidest 
imporditud  ja  Euroopa  Liidu  ri kidest  soetatud  kaupu.  Käibemaksu  valdkonda  reguleerib 
käibemaksuseadus .  Käibemaksumäär  on  Eestis  20%  kauba  või  teenuse  maksustatavast 
väärtusest.  Mõnedel  juhtudel  rakendatakse  ka  9%  (nt  raamatud  ja  õppetööks  kasutatavad 
töövihikud,  ravimid  ja meditsiiniseadmed, majutusteenused, perioodilised  väljaanded ) ja 0% (vt 
KMS § 15 lõiked 3 ja 4) määra. Mitmete sotsiaalse suunitlusega kaupade ja teenuste  käive  on 
maksuvaba (vt KMS § 16). 
 
39. Majandus on inimtegevus, mil e eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste 
tootmist,  vahetust,  jaotust  ja  tarbimise  võimalust.  Ri gi  majanduse  eesmärk  on  tagada  ri gi 
elanikkonna äraelamise ja arengu võimalusi – majanduse koosseisu kuuluvad toidu ja rõivaste 
hankimine ,  elamute  ehitamine  ja  kütmine,  hariduse  saamine,  tervise  ja  kultuuriliste  vajaduste 
eest  hoolitsemine.  Majandus  hõlmab  ettevõtteid  ja   asutusi ,  mis  toodavad  kaupu  ja  pakuvad 
teenuseid.  
 
40.   Majanduskasv   -  tootmisharu (toodangu)  suurenemine  ehk  arvestatakse kõiki  majanduses 
toodetud  kaupu  ja  teenuseid.  Nende  väärtus  arvutatakse  kokku  hindade  abil.  Täpsemini 
nimetatakse majanduskasvuks ri gi hüviste tootmise  suurenemist  mingil kindlal perioodil. Sõltub: 
looduslikud tegurid (põl umajanduslik maa, energiakandjad), inimressursid (töö ja tegijate hulk ja 
4 
 
kvaliteet,   inimkapital );  kapital;  tehnoloogia;  ressursside   ümberpaigutamine ;  majandusvälised 
tegurid. 
 
41.  Majanduskriis  on  kogu  majandust  või  mõnda  selle  haru  perioodiliselt  haarava  tootmise, 
turustamise,  rahalise  suhete  järsk   terav    häirumine .  Majanduskri sid  võivad  olla  li gitatud 
mitmesse erinevasse gruppi, vastavalt sellele, mil ises käitluse piirkonnas tasakaalu on rikutud. 
Üldiselt  jaotuvad  nad  kahte  gruppi:  pankade  kokkuvarisemine  ja  majandusmullide 
kokkukukkumine. Kõik majanduskriisid toovad endaga kaasa majanduslanguse, mille suurus ja 
ulatus oleneb kõik vastava kri si valdkonnast ning mõju  suurusest . 
 
42.  Majandustõus   - Majandustõus saab põhineda ri gis kas sisenõudluse või ekspordi kasvul. 
Sisenõudlus  ei  saa  kasvada  kui  raha  ringlusesse  juurde  ei  tule,  järelikult  saab  majandus 
kasvada  kas  ekspordi  arvelt  või  odavate  laenude  arvelt,  mil el  põhineb  suurem  osa  ka 
sisetarbimise  kasvust.  Laenud  mis  suurendavad  oluliselt  tarbimist  ja  elavdavad  majandust  on 
reeglina kinnisvara soetamise ja remondiga seotud laenud, kuna need on töö- ja rahamahukad 
ettevõtmised  ning  põhjustavad  suure  nõudluse  kasvu  tööstustoodangu  ja  erinevate  teenuste 
järele.  Reeglina,  peale  majanduslangust,  peale  esmaste  odavate  laenude  turule  ilmumist  ja 
stabiilsuse  saabudes  hakkavad  inimesed  esimesena  korrastama  ja   remontima   oma  elukohta 
ning  soetama  uusi, paremaid elutingimusi. Nende ettevõtmiste kaudu saab alguse ka rahahulga 
suurenemine  ringluses  ning  nõudluse  kasv  toodete  ja  teenuste  järgi,  mis  panebki  aluse 
majanduskasvule. 
 
43.  Mikroökonoomika  -  majandusteaduse  osa,  mis  uurib  ettevõtete  ja  tarbijate  käitumist 
turgudel  (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg). 
 
44.   Makroökonoomika   -  majandusteaduse  haru,  mis  uurib  majandust   tervikuna   selliste 
näitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt,  inflatsioonimäär  jne. 
 
45. Miinimumpalk (alampalk; minimaalpalk; palga alammäär) on madalaim palk, mida tööandja 
õiguslikult võib töötajale tema töö eest maksta. Mi nimumpalk on brutokuupalk. Eestis kehtestab 
vastavalt  töölepingu  seadusele   töötasu   alammäära  Vabariigi  Valitsus.  Eestis  välja  kujunenud 
tava  kohaselt  lepivad  ri klikus  töötasu  alammääras  tegelikult  kokku  sotsiaalpartnerid  -  Eesti 
Ametiühingute  Keskli t  ja  Eesti  Tööandjate  Keskli t.  Valitsus  on  juhindunud  sotsiaalpartnerite 
kokkuleppest ja kehtestanud töötasu alammääraks nende poolt  kokkulepitu . Seisuga 1. jaanuar 
2016   on  Eestis  maksuvaba  tulu  170  EUR/kuus,  töötasu  alammäär  430  EUR/kuus,  2.54 
EUR/tunnis. 
 
46.   Missioon   on  juhis,  mis  määrab  mida,  kelle  heaks  ja  miks  tehakse.  Missioon  õigustab 
organisatsiooni  loomist,  olemasolu  ja  on  seotud  asutuse  tuumikkompetentsi  ning  väärtusega. 
Missioon peaks nt: 
- 
selgelt  määratlema ettevõtte toodete ja teenuste olemuse 
- 
Peegeldama organisatsiooni liikmete huvi 
- 
Määratlema ettevõtte turu ja kliendid