l. KONTROLLTÖÖ ÕPPEAINES «MAJANDUSPOLIITIKA" 1. Majanduspoliitika alternatiivid tulenevad põhiliselt a) erinevatest majanduskoolkondadest; b) ressursside piiratusest; c) erinevatest grupihuvidest. 2. Kõige halvem on (majanduspoliitika, kus rasked, ebameeldivad ja poliitiliselt ohtlikud otsused a) tegemata jäetakse; b) tehakse vahetult peale parlamendivalimisi; c) tehakse vahetult enne parlamendivalimisi. 3. Majanduspraktikas valitsus a) stabiliseerib majanduslikku konjunktuuri; b) toodab poliitilisi konjunktuuritsükleid;
ÜHISKONNAÕPETUS Eksami küsimused 1. Nüüdisühiskond a) Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Mida tähendab üleilmastumine? Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Demokraatlik valitsemine, kapitalism, võimude lahusus. Globaliseerumine (üleilmastumine) kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsessist, , mille tulemusel suureneb maailma eri piirkondade vastastikune seotus. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. b) Infoühiskond, teadmusühiskond, postindustriaalühiskond, näited. Infoühiskond- ühiskond, kus on oluline info kättesaadavus ja otstarbeline töötamine. Tööhõive: infotegnoloogia ja kõrgtehnoloogia
" 1. Milliste tunnuste alusel defineeritakse riiki õiguslikus käsitluses? a. rahvas b. maa-ala c. rahvusvaheliste lepingute olemasolu d. kõikide Montevideo konventsiooni tunnuste kaudu 2. Mida tähendab mõiste "suveräänsus"? a. demokraatiat b. vabadust c. ülimat otsustusõigust riigi territooriumil d. rahvusvaheliste suhete puudumist 3. Millisele riigi käsitlemisviisile viitab järgmine väide: "3. ,,Sest Eesti Vabariik ei ole ju parlament või min a. sotsioloogilisele b. õiguslikule c. struktuur-funktsionaalsele d. poliitikateaduslikule 4. Millisele riigi käsitlusele viitab järgmine väide: ,,Võrreldes teiste riikidega kulutame loodus-, täppis- ja a. sotsioloogilisele b. õiguslikule c. struktuur-funktsionaalsele d. poliitikateaduslikule 5. Riigi territoriaalse korralduse põhitüübid on: a. unitaarriik, b. detsentraliseeritud riik, c. föderatsioon, d. kvaasi- e. poolföderatsioon, e. konföderatsioon. 6
; Pendelebury, M. Public Sector Accounting. Fifth Edition. Person Education Limited, 2000, 278 p. Rahandusministeeriumi kodulehekülg http://www.fin.ee + riikide rahandusministeeriumide koduleheküljed. Eesti ja Euroopa Liidu vastavad lingid: http://www.euobserver.com Euroopa Liidu infoserver: http://europa.eu.int Euroopa Parlament: http://www.europarl.eu.int Euroopa Liidu Nõukogu: http://ue.eu.int Euroopa Komisjon: http://europa.eu.int/comm http://europa.eu.int/comm/dgs/budget/index_en.htm Eurointegratsioonibüroo: http://www.eib.ee Euroopa Liidu Infosekretariaat: http://www.elis.ee 4 Eesti Õigustõlkekeskus: http://www.legaltext.ee Euroinfo telefon: http://www.eurotelefon.ee
KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI (Viimati uuendatud 1. mai 2005) I PEATÜKK: ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM 1) Ühiskonna struktuur: Ühiskonna sektoreid: avalik sektor, erasektor, kolmas sektor, eraelu Ühiskonnaelu valdkondi: poliitika, majandus, kultuur jne 2) Mõisted: a. Poliitika - riigivalitsemiskunst b. Majandus valdkond, kuhu kuulub tootmine ja kauplemine c. Kultuur mitme inimpõleve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused d. Õigus valdkond, kuhu kuuluvad seadused e. Moraal kogum põhimõtteid ja tõekspidamisi, mis korraldavad ühiskonnas inimeste suhteid f
a) Lepinguteooria b) Orgaaniline teooria a) Võimuteooria · Territoorium · Elanikkond · Suveräänsus Poliitika ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ühiskonnaelu tasandid · Perekond · Küla · Linn või riik · Riikide ühendus · Maailm Ühiskonnaelu valdkonnad: majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine Identiteet · Samastumine, ühtekuuluvustunne,mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. · Identiteet kujuneb välja ühiste väärtuste pinnal · Ühised väärtused · Personaalne ehk isiksuslik identiteet MINAPILT per Mi ek sõbr Kool E Euroo na on
3) ergutab kolmanda ja neljanda lapse sündi perre, selleks muudab seadusi selliselt, lli lt ... 4)) maksab alates vanemahüvitise maksmise lõppemisest pp lapsetoetust p kolmanda jja järgneva lapse kohta 2000 krooni kuus; 17 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Majandus-, maksu- ja eelarvepoliitika Valitsusliidu majanduspoliitika pikaajaline eesmärk on Eesti inimeste jõukuse suurendamine d i ((viieii jõ jõukama k EL riigi ii i hulka????). h lk ????) Selleks S ll k peame vajalikuks j lik k senise
c aprilliks 1993 4 Riigi seisukohast on põllumajanduse põhiprobleemiks a põllumajandustoodangu vähenemine b raskused toiduainetööstuse ettevõtete varustamisele toorainega c tööpuudus, sotsiaalsed probleemid 5 Põllumajandus ei vähene tööstusriikides alla kriitilise piiri järgmisel põhjusel a paljudele inimestele meeldib põllumehe elustiil b linnades valitseb suur tööpuudus c riiklik majanduspoliitika takistab linnastumist 6 Põllumajandustoodang liigub käesoleval ajal Euroopas a odavast Idast kallisse läände b kallist läänest odavasse itta c suhteliselt odavast lõunast suhteliselt kallisse põhja 7 Euroopa Liidu regionaalpoliitiline programm Europe 2000 konstanteerib, et tulevikus koondub põllumajanduslikult rakendatud tööjõud paratamatult Vahemere maadesse a 60% b 75% c 85%
c aprilliks 1993 4 Riigi seisukohast on põllumajanduse põhiprobleemiks a põllumajandustoodangu vähenemine b raskused toiduainetööstuse ettevõtete varustamisele toorainega c tööpuudus, sotsiaalsed probleemid 5 Põllumajandus ei vähene tööstusriikides alla kriitilise piiri järgmisel põhjusel a paljudele inimestele meeldib põllumehe elustiil b linnades valitseb suur tööpuudus c riiklik majanduspoliitika takistab linnastumist 6 Põllumajandustoodang liigub käesoleval ajal Euroopas a odavast Idast kallisse läände b kallist läänest odavasse itta c suhteliselt odavast lõunast suhteliselt kallisse põhja 7 Euroopa Liidu regionaalpoliitiline programm Europe 2000 konstanteerib, et tulevikus koondub põllumajanduslikult rakendatud tööjõud paratamatult Vahemere maadesse a 60% b 75% c 85%
3) ergutab kolmanda ja neljanda lapse sündi perre, selleks muudab seadusi selliselt, lli lt ... 4)) maksab alates vanemahüvitise maksmise lõppemisest pp lapsetoetust p kolmanda jja järgneva lapse kohta 2000 krooni kuus; Lembit Viilup PhD IT Kolledz Majandus-, maksu- ja eelarvepoliitika Valitsusliidu majanduspoliitika j p p pikaajaline j eesmärk on Eesti inimeste jjõukuse suurendamine. Selleks peame vajalikuks senise eduka liberaalse majanduspoliitika edasiarendamist ning Eesti majanduse struktuuri ümberorienteerimist suuremale tootlikkusele efektiivsemale energia tootlikkusele, energia- ja materjalikasutusele ning teadmiste tootmisele
ÜHISKONNA SIDUSUS ÜHISKONNA KOTROLLTÖÖ 1.Ühiskond ÜHISKOND on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonnale on iseloomulik mitmekesisus ehk pluralism. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit - Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) - Teine ehk erasektor (eraettevõtted) - Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) AVALIK SEKTOR üks ühiskonnast kolmest sektorist: võimu- javalitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Avaliku sektori tuumaks on riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Avaliku sektori põhiülesanded: *haldus avalik haldus, mis on riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et viia poliitikas püstitatud eesmärke
· Strateegiliste otsuste tegija. President ja kabinet · Valitsuskabinet = president + ministrid. President = kabineti juht ja põhiline vastutaja. · Kabineti liikmeid määrab ise (senati kinnitusel) · Valitsuskabinet pigem presidendile nõuandev kogu. Ministrid ei ole ise tugevad iseseisvad poliitika kujundajad põhiroll presidenti toetava administratsiooni käes (USA tähtsamad ministrid: sekretari of state; S of defence; s of treasury) President ja parlament (USA) · President on välispoliitika juht ja sõjaväe ülemjuhataja, kuid ei saa sõlmida välislepinguid või kuulutada sõda ilma kongressi nõusolekuta. · President ei saa parlamenti laiali saata. · President võib panna parlamendi poolt vastuvõetud seadusele veto, kuid mõlemad kojad · (esindajate koda ja senat) võivad sellest 2/3 häälteenamusega ülesõita.
Propaganda on mis tahes organiseeritud katse manipuleerida arvamustega sõnade, ettekujutuste või tegude abil. Eesmärgiks on sõnumi vastuvõtu tagamine, soodsate eelsoodumuste tagamine ja hoiakute muutmine. Vahendid on köitvate sümbolite kasutamine, ülelihtsustamine ning kordamine. 20. Esita ühiskonna sektorjaotuse mõiste, erinevad jaotused ja nende loogika. Ühiskond jaotatakse sektoritesse funktsioonide, eesmärkide ja tegevuse alusel. Tavaliselt eristatakse 3 sektorit: Esimene sektor ehk avalik sektor, Teine sektor ehk erasektor ja Kolmas sektor ehk mittetulundussektor. Esimesse sektorisse kuuluvad riigiasutused, teise erattevõtted, mille eesmärgiks on kasumi saamine ning kolmandasse sektorisse kuuluvad mittetulundusühingud, sihtasutused jms. Vahel eristatakse ka 4 sektorit: Avalik, äri, kolmas ja eraelu (isiklik) sektor. Selle jaotuse puhul esimesed kolm vastavad eelmisele jaotusele, kuid lisandunud on eraelu kui üks ühiskonna sektoritest. 21
6. Modernse riigi tunnuste hulka kuuluvad suveräänsus, maksustamine ja kodakondsus. 7. Millised tunnused on absolutistlikud riigil? -Bürokraatia ja maksusüsteem. 8. Kõige levinum riigi territoriaalse korralduse tüüp maailmas on unitaarriik. 9. Põhiseaduslikkus tähendab põhiseaduse mõtte ülimuslikkust ja on modernse riigi üks põhitunnuseid. 10. Kuidas on omavahel seotud valimisõigus ja maksud? -Maksu maksjad hakkasid nõudma otsustusõigust maksuraha üle. 11. Marshalli kodanikuõiguste tasandite hulka kuuluvad poliitiline ja sotsiaalne tasand. 12. Kodakondsust iseloomustavad liikmelisus ja õigused ja kohustused. 13. Mis on toonud kaasa olulisi väljakutseid modernsele rahvusriigile? -Üleilmastumine. 14. Kuidas nimetatakse isikut, kes elab pikaajaliselt riigis, mille kodanik ta ametlikult pole? -Denizen. 15
b. plaanimajanduse korüfeed c. Keynesi koolkonna majandusteadlased d. monetaristid Eesti majanduse suhteliselt kiire arengu üks põhjusi oli: a. välisfirmade topeltmaksustamine, kuna see tagas eelarve kiire suurenemise b. liberaalne ja avatud majandus c. suurte välislaenude võtmine ja nende efektiivne kasutamine d. tariifsete ja mittetariifsete tolliprotseduuride kasutamine J. F. Kennedy poolt kasutusele võetud “nõudluspoolne” majanduspoliitika tähendas, et: a. nõuti kõigilt majandussubjektidelt häid majandustulemusi b. üksikisiku maksukoormuse vähendamist (sai rohkem osta, s.t. nõudlus suurenes) c. tarbijatele anti suured õigused toodete kvaliteedikontrolli osas d. nõudluse pakkumise tasakaalu rikkumist ja suuri probleeme turumajanduses J.F. Kennedy poolt kasutusele võetud majanduspoliitikas kasutati: a. nii “nõudlus-” kui ka “pakkumispoolset” majanduspoliitikat b
sobivat . Tekib töökohtade puudus Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi.Püüab parandada inimese toimetuleku võimalusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, eesmärgiks vähendada ebavõrdsust ja tagada võrdne võimalus kõigile. Heaoluriigile iseloomulikud tunnused: *vaesuse leevendamine *sotsiaalse tõrjutuse vähendamine *üldin elatustaseme tõus *suurenenud keskklass *aktiivne kodanikuühiskond *tasuta haridus *inimõiguste kaitse *lähtutakse võrdsuse ideaalist lahendades sotsiaalseid probleeme Heaoluriigi kujuemise algus *1880.aastad-Saksamaa *20.saj esimene veerand-Rootsi, Taani *1930.aastad-USA Heaoluühiskonn olemus ja ülesanded: *Püüab parandada inimeste toimetulekuvajadusi *Jaotab maksupoliitika abil ümber tulusid *Pakub teenuseid(haridus, tervishoid jne), millest turg pole huvitatud *Pehmendab turukonkurentsi *Vähendab elukaarest (inimeste noorusest/vanadusest) tulenevaid riske
Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt (presidendi poolt) ning see ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik (nt USA, Venemaa). b) Monarhistlikus riigis on riigipeaks päriliku võimuga monarh (keiser, kuningas, emiir, vürst). Monarhiad jagunevad: Konstitutsiooniline monarhia- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ning tal on esindusfunktsioon. Riiki juhib valitsus ja seaduseid võtab vastu parlament (nt Jaapan). Absoluutne monarhia- monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub seadusandlik- ja täitevvõim ning kõrgeim kohtuvõim (nt Brunei, Vatikan). 1.4. Riigikorralduse vormid: Riigi haldusliku korralduse vormilt jaotatakse riike unitaariikideks, föderatsioonideks ja konföderatsioonideks: a) Unitaarriik- see on riik, kus on üksainus kõrgeima võmu keskus.
b) Monarhistlikus riigis on riigipeaks päriliku võimuga monarh (keiser, kuningas, emiir, vürst). Monarhiad jagunevad: Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer Konstitutsiooniline monarhia- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ning tal on esindusfunktsioon. Riiki juhib valitsus ja seaduseid võtab vastu parlament (nt Jaapan). Absoluutne monarhia- monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub seadusandlik- ja täitevvõim ning kõrgeim kohtuvõim (nt Brunei, Vatikan). 1.4. Riigikorralduse vormid: Riigi haldusliku korralduse vormilt jaotatakse riike unitaariikideks, föderatsioonideks ja konföderatsioonideks: a) Unitaarriik- see on riik, kus on üksainus kõrgeima võmu keskus. Mõnes
keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia – võim on päritav a) Absoluutne monarhia – kogu võim valitseja käes b) Konstitutsiooniline monarhia – riigipea valitseb koos parlamendiga (Inglismaal, Kuningas on nn traditsioon nagu) 2) Vabariik – riigijuhid/juht valitakse a) Parlamentaarne vabariik (demokraatia) - Parlamendil suur võim. Parlament valitakse rahva poolt, president mitte (parlamendi poolt). Eestis! b)Presidentaalne vabariik (demokraatia) – suur võim presidendil. Nii president kui parlament valitakse rahva poolt. USAs. Föderaalriik – riik, kus piirkondadel suur tegutsemisvabadus. Nt USAs osariigid. Unitaarriik – tugeva keskvõimuga riik (juhitakse ühest kohast, tavaliselt pealinnast). Eesti! Demokraatia – rahva võim
territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia võim on päritav a) Absoluutne monarhia kogu võim valitseja käes b) Konstitutsiooniline monarhia riigipea valitseb koos parlamendiga (Inglismaal, Kuningas on nn traditsioon nagu) 2) Vabariik riigijuhid/juht valitakse a) Parlamentaarne vabariik (demokraatia) - Parlamendil suur võim. Parlament valitakse rahva poolt, president mitte (parlamendi poolt). Eestis! b)Presidentaalne vabariik (demokraatia) suur võim presidendil. Nii president kui parlament valitakse rahva poolt. USAs. Föderaalriik riik, kus piirkondadel suur tegutsemisvabadus. Nt USAs osariigid. Unitaarriik tugeva keskvõimuga riik (juhitakse ühest kohast, tavaliselt pealinnast). Eesti! Demokraatia rahva võim
1. Avaliku sektori ökonoomika aine ja põhimõisted Avaliku sektori ökonoomika (public economics) uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid. Avalik haldus (public administration) keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse ülekannetega (transactions). Valitsus saab tulu põhiliselt maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Samuti mõjutab valitsus majandust kontrolli funktsiooni kaudu. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori institutsionaalne aspekt. Avalik sektor niisuguses tähenduses on see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõtted
Ta teab, mida tahab ja ka neid võimalusi, kuida seda saavutada. Ka siis, kui see on lollus. Oskab valida parima, et saavutada oma eesmärki. Tal ei ole tundeid. · Majandus on piiratud ressurssidest võimalikult suure kasulikkuse loomise protsess. Ressursside piiratuse tase on erinev. Piiratuse aste ajas muutub. · Mida, kuidas, kelle jaoks toota - majanduse põhiküsimused. · Ürg (orjandus kõrvalharu) - feodalism (sotsialism kõrvalharu) kapitalism infoühiskond · Traditsionaalne ühiskond küsimus, mida toota, annab vastuse inimene ehk mikrokollektiiv ehk ürg, feod ja orj. · Alates kapitalismist toodame turule ja tekib vajadus majanduse regulatsiooni järgi ehk plaani(käsu)majandus ressursid on piiratud, tuleb jaotada parimal moel. · Teine võimalus kasutada regulaatorina turgu, kuid turumajandus ei arene kunagi nii, nagu vaja. Sellist ilusat sirget turumajanduses kunagi pole.
Allardt´i heaolukontseptsioon 1975 Heaolu on rajatud vajadustele ning heaolu tase tuleneb vajaduste rahuldamise tasemest: omamine - vajadused, mis on seotud objektiivsete ja materiaalsete ressurssidega; kuulumine - vajadused, mis on seotud sõpruse ja armastusega; olemine - vajadused, mis on seotud enesemääramisega (identiteediga), käsitlevad seotust ühiskonnaga. Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet. Elustandard - sissetulek, eluase, töö, haridus ja tervis. Elukvaliteet sõltub: 1) sotsiaalsetest suhetest pereliikmetega, sõpradega, naabritega 2) eneseteostusest: sotsiaalne staatus, poliitilised ressursid ja võimalus vaba aja veetmiseks Heaoluriigis kasutatakse võimu (poliitika ja haldusaparaadi abil) turujõudude toime mahendamiseks: 1.indiviididele ja peredele miinimumsissetuleku tagamiseks sõltumata nende varanduslikust seisust 2.suurendamaks indiviidide ja perede julgeolekut teatud sotsiaalsete probleemide puhul
2. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism õpik lk.97-100 · Presidentalism (USA) riigipea ja täitevvõimu juht on president. Seadusandlik võim parlamendil. Seadusandliku kogu mõju täidesaatvale on suhteliselt nõrk. President on tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. · Poolpresidentalism (Venemaa, Prantsusmaa, Soome) president jagab valitsusjuhi rolli peaministriga · Parlamentarism (Saksmaa, Eesti) kõige tähtsam parlament. Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal, peaminister vastutab parlamendi ees. Riigipea on erapoletu iseseisev võimuinstitutsioon. 3. Riigivormid: monarhia ja vabariik ei ole seotud riigi demokraatlikkusega, lihtsalt küsimus selles, kes on riigipea. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon ehk liitriik, konföderatsioon ehk riikide liit. 4. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad.(lk.80 88) Huvide esindamine ja teostamine
b) Tõhusam Euroopa: otsustusprotsess (Nõukogus kaasotsustamismenetluse laiendamine uutele valdkondadele), institutsionaalne raamistik (Euroopa Ülemkogu juurde loodi valitava eesistuja ametikoht 2,5a), kodanike elu parandamine (uued tegevusvaldkonnad), loodi EL välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht. Euroopa Liidu institutsioonid ja liikmesriikide esindatus 7. Mis on Euroopa Parlamendi funktsioon Euroopa Liidus? Millist rolli on Euroopa Parlament mänginud Euroopa integratsiooni protsessis? Funktsioonid: a) võtab vastu õigusakte (koos Nõukoguga) – Nõukogu kõrval peamine seadusandlik institutsioon b) demokraatlik järelvalve kõigi ELi institutsioonide üle (eelkõige Komisjon) c) ELi eelarve arutamine ja selle vastuvõtmine koos Nõukoguga Roll integratsiooni protsessis: 8. Miks on liikmesriigid suurendanud Euroopa Parlamendi võimu?
Alternatiivseks võimaluseks oleks makroökonoomiline rahvusvahelise majanduse käsitlemine, pöörates tähelepanu sellistele agregeeritud suurustele nagu kogutoodang, tarbimine investeerimine, inflatsiooni määr jne. Maksebilanss ja rahvusvaheline võlgnevus Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanss: · kirjeldab välismajandustegevusest saadava sisemajanduse koguprodukti (SKP ingl. GDP), · rahvusliku koguprodukti (RKP ingl. GNP) ning majanduses kasutada oleva tulu (ingl. GDI) kujunemist; · näitab välisfinantseerimisallikate struktuuri; · aitab riigi välismajandusliku positsiooni hindamisel ja võrdlemisel teiste riikidega; · aitab kaasa välisvaluutareservide muutumise põhjuste selgitamisel. Maksebilansi tehing on üldjuhul RESIDENDI JA MITTERESIDENDI VAHELINE tehing, mis ei pruugi olla seotud üksnes raha liikumisega
Graafiline (tabelid) Matemaatiline (valemid) · Positivistliku analüüsi põhiküsimus on, kuidas majandus toimib. Positivistlik analüüs pöörab tähelepanu protssesidele, mille eesmärgiks on analüüsida majandusnähtuste omavahelisi seoseid. (põhineb faktilisel materjalil) · Normatiivne analüüs on hinnanguline arutlus selle üle, mida olemasolevad või perspektiivsed majanduspoliitika või situstsioonid väärt on. · Majanduspoliitika on riiklike abinõude kogum, mis on suunatud sellele, et majanduselu korrastada ja kindlaksmääratud eesmärkide saavutamist mõjutada. · Majanduspoliitikaks võib nimetada mis tahes üldist majandusstrateegiat, sellele seatud eesmärke ja vahendeid. · Riikide konkurentsivõime - OECD definitsiooni kohaselt iseloomustab riigi rahvusvahelist konkurentsivõimet tase (määr), mis näitab kui palju riik suudab vabades,
Nüüd muutub valdavaks väike perekond Inimese elurütmi ei määranud enam rahvakalendri tähtpäevad ega ilmastik, vaid tööaeg- inimene pidi aega rangelt arvestama Tööstusühiskonna tekkega tekkis ühiskonda seletav teadus- sotsioloogia Tekkis poliitiline ökonoomia- teadus, mis seletas majandusliku arengu seaduspärasusi Adam Smith- tema teooria, et ühiskonna olulisus on töö David Ricardo- rikkus jaguneb kolmeks. 1) palk 2) maksud 3) kasum, mida rohkem kasumit tööstusse investeeritakse, sedaa kiiremini see tööstus areneb Max Weber- majandus ja kultuur on omavahel seotud Postindustriaalne ühiskond- Tööstusjärgne ühiskond Tunnused: Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine Kirju klassistruktuur Mitmekseised väärtushinnangud Vähenes tööstussektori osakaal suurenes teenindussektori osakaal
156 894 · § 29 3. ptk, lisati riigivanema otsevalimine · § 60 § 7, 12 · § 64 lg 2 · Tõnisson astus tagasi 5 · 24. jaanuar 1934 100 päeva · 12. märts 1934 riigivanem Päts kuulutas välja kaitseseisukorra riigis, Laidoner kaitseväe ülemjuhatajaks; side kontroll, vapside organisatsioonid suleti, Laidoner keelustas erakonnad · 16. märts Riigikogu kinnitas Pätsi otsused ja katkestas istungjärgu · 2. oktoober 1934 Päts lõpetas Riigikogu istungjärgu · Vaikiv ajastu · 1938. a. Põhiseadus · Jaanuar 1936 eelnõu rahvahääletusele Rahvuskogu kokkukutsumiseks · Oktoober kuulutas välja rahvuskogu valimised · Detsember Rahvuskogu valimised · Jaanuar 1937 kutsuti kokku rahvuskogu
156 894 · § 29 3. ptk, lisati riigivanema otsevalimine · § 60 § 7, 12 · § 64 lg 2 · Tõnisson astus tagasi 5 · 24. jaanuar 1934 100 päeva · 12. märts 1934 riigivanem Päts kuulutas välja kaitseseisukorra riigis, Laidoner kaitseväe ülemjuhatajaks; side kontroll, vapside organisatsioonid suleti, Laidoner keelustas erakonnad · 16. märts Riigikogu kinnitas Pätsi otsused ja katkestas istungjärgu · 2. oktoober 1934 Päts lõpetas Riigikogu istungjärgu · Vaikiv ajastu · 1938. a. Põhiseadus · Jaanuar 1936 eelnõu rahvahääletusele Rahvuskogu kokkukutsumiseks · Oktoober kuulutas välja rahvuskogu valimised · Detsember Rahvuskogu valimised · Jaanuar 1937 kutsuti kokku rahvuskogu
1.Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis MP kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste valdkondadega tihedalt seotud ühiskonnateadustega. MP teooria uurimisobjektiks on praktiline MP st. suure hulga institutsioonide (valitsus, keskpank, parlament, rahvusvah. org ja huvigrupid) tegevus, et mõjutada majanduslikke protsesse ühiskonnas. MP teooria põhieesmärgiks on kirjeldada nende institutsioonide tegevust, hinnata nende ajendeid ja ka tegevuse tagajärgi. MP hõlmab MP eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka maj. arengu prognoosi. Eesmärgiks on praktilise MP tõhustamine, tehes eesmärgid selgepiirilisemaks, parandades otsustusprotsessi, konfliktsituatsioonide lahendamist jne. 2
156 894 § 29 3. ptk, lisati riigivanema otsevalimine § 60 § 7, 12 § 64 lg 2 Tõnisson astus tagasi 5 24. jaanuar 1934 100 päeva 12. märts 1934 riigivanem Päts kuulutas välja kaitseseisukorra riigis, Laidoner kaitseväe ülemjuhatajaks; side kontroll, vapside organisatsioonid suleti, Laidoner keelustas erakonnad 16. märts Riigikogu kinnitas Pätsi otsused ja katkestas istungjärgu 2. oktoober 1934 Päts lõpetas Riigikogu istungjärgu Vaikiv ajastu 1938. a. Põhiseadus Jaanuar 1936 eelnõu rahvahääletusele Rahvuskogu kokkukutsumiseks Oktoober kuulutas välja rahvuskogu valimised Detsember Rahvuskogu valimised Jaanuar 1937 kutsuti kokku rahvuskogu
teineteise suhtes on küllaltki suur, kuid tugevam positsioon kuulub täidesaatvale võimule. 65. Võrrelge presidentaalset ja parlamentaarset valitsemissüsteemi. Tooge näiteid tasakaalu ja kontrolli mehhanismidest mõlemas valitsemissüsteemis. - Parlamentarismi põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatia põhimõtete tähtsutamine. Parlamentarismi puhul valib rahvas otse tavaliselt ainult parlamendi, presidendi valib aga juba parlament. 66. Iseloomustage majoritaarset ja konsensusdemokraatiat. Majoritaarne: Erakonnasüsteem - kaheerakonnasüsteem 11 Valimissüsteem - Majoritaarne Levinud valitsustüüp – Üheparteiline enamusvalitsus Valitsusparteil on parlamendis enamus: Jah Parlamendi roll – Valitsuse käepikendus Konsensusdemokraatia: Erakonnasüsteem - mitmeerakonnasüsteem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
