Majanduse küsimused (0)

1. Kui tegelik SKP (Q) on suurem kui potentsiaalne SKP (Q*), siis on  töötus  (U) madalam 
kui täieliku  tööhõive  (U*) korral. Kui see olukord kestab kaua, milline allpool toodutest 
sündmustest realiseerub? 
 
a.  inflatsioonimäär  tõenäoliselt tõuseb, 
b. inflatsioonimäär tõenäoliselt langeb 
c. inflatsioonimäär ei muutu 
d. töötus hakkab varsti suurenema 
 
2. Viletsuse e.diskomfordi indeks on 
 
a. suurus, mis väljendatakse protsentides ja saadakse miinimumpalga jagamisel keskmise palgaga 
b. kõikide töötute arv jagatud kõigi töötajate arvuga 
c. arvutatav inflatsioonimäära ja  töötusemäära  summana 
d. suurus, mis näitab üldise hinnataseme tõusu 
 
3. Tarbijahinnaindeks on: 
 
a. reguleeritav näitaja, mida korrigeeritakse alati kui on tarvis hindu alandada 
b. indeks, mis iseloomustab majanduse üldist arengut 
c. indeks, mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade 
muutust mingi baasperioodi suhtes 
d. indeks, mis iseloomustab tarbija valmisolekut maksta nõutavat hinda 
 
4. Millist seost iseloomustab  tarbimisfunktsioon ? 
 
a. tarbimise ja säästmise vahel 
b. tarbimise ja  SKP vahel 
c. kulutamise ja säästmise vahel 
d. tarbimise ja autonoomsete kulutuste vahel 
 
5. Marginaalne tarbimiskalduvuse  parameeter  näitab: 
 
a. sissetulekute muutust inflatsiooni korral 
b. säästmise muutust tarbimise väikese muutuse korral 
c. tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral 
d. tarbimise muutusi kokkuhoiu väikese muutuse korral 
 
6. Säästufunktsiooni algebraline kuju on 
a. S = S0 + (1+c)Qd 
b. S = C0 + (1-c)Qd 
c. C = - C0 + (1- c)Qd 
d. S = - C0 + (1-c)Qd 
 
7. Kuluvõrrandi täieliku kuju saamiseks: 
 
a. liidetakse investeerimiskulud, valitsuskulud ja säästud 
b. liidetakse tarbimisfunktsioon ja autonoomsed kulutused 
c. liidetakse autonoomsed ja mitteautonoomsed kulud 
d. lahutatakse sissetulekutest  maksud , parkimistrahvid ja võiduta jäänud loteriipiletite  ostmiseks  
tehtud kulud 
 
8.  Multiplikaator  näitab: 
 
a. kui palju muutuvad varimajanduse sissetulekud maksukoormuse suurenedes 
b. kui palju muutub  kogutoodang  mistahes sissevoo muutudes 
c. mitu korda ületab tarbimine säästmist 
d. mitu korda on parlament suurem kui valitsus 
 
9. “Turumehhanism on piisavalt tugev selleks, et saada üle välistest vapustustest ja ta on 
võimeline viima majanduse kiiresti üldisesse tasakaalu. Üldise tasakaalu korral kõikidel 
turgudel pakkumine võrdub nõudlusega ja pole vaja mingeid muudatusi.” 
Ülaltoodud tsitaati aktsepteerivad: 
 
a. plaanimajanduse korüfeed 
b.  Keynesi  koolkonna majandusteadlased 
c. uusklassikalise koolkonna esindajad 
d. monetaristid. 
 
10. Milline on 1000 kroonise kupongvõlakirja müügihind täna, kui realiseerimiseni jääb 
kolm aastat? Igaaastane kupongi makse on 100 krooni ja võlakirja nõutav tulumäär e. 
teiste analoogsete võlakirjade  intressimäär  on 12%. 
PV = 100 / 1,12 + 100 / 1,2544 + 1100 / 1,4049 = 89,29 + 79,72 + 782,97 = 951,98 kr. 
 
a. 782,97 
b. 951,98 
c. 1000 
d. 1120 
 
11. Eesti väliskaubanduse arengu üks põhimõtteid on: 
 
a. tõmmata partneril igal võimalusel nahk üle kõrvade 
b. soosida oma kapitali liikumist üle piiri 
c. takistada väliskapitali väljumist riigist 
d. tagada kapitali vaba liikumine 
 
12. Oletame, et aastal 1990 toodeti  mingit kaupa 400 ühikut hinnaga  20 krooni üks ühik. 
Järgmisel, 1991 aastal toodeti sama kaupa 500 ühikut, kuid juba hinnaga 30 krooni 
ühik.Eeldades, et see oligi kogu toodang, arvutage 1991 aasta  nominaalne  SKP? 
SKP  deflaator  = 30 : 20 = 1,5  Nominaalne  SKP(1991) = 500*30 =15000 
Reaalne SKP(1991) = 15000 : 1,5 = 10000 krooni 
a. 10000 
b. 15000 
c. 18000 
d. 20000 
 
13. Autonoomsed kulud on 
 
a. kulud, mis tagavad autonoomsed sissetulekuid 
b. kulud, mis ei sõltu väljaminekutest 
c. kulud, mis ei sõltu kehtivast riigikorrast 
d. kulud, mis ei sõltu SKP suurusest 
 
14. Analüüsi tabelis toodud WW riigi SKP näitajate alusel: 
Aasta               Nominaalne SKP            SKP deflaator 
miljardite kroonides)       ( baasaasta  1990) 
1997                    82,8                       120 % 
1998                    91.5                       122 % 
Kui suur reaalne SKP 1997 a. 1990 aasta hindades? 
 
a. 65 
b. 69 
c. 85 
d. 101 
 
15. Pakkumisseadus väidab 
 
a. pakutud hobuse  suhu  ei vaadata 
b. pakkuda tuleb ainult kvaliteetset kauppa 
c. kauba hinna langemisel tõuseb pakutav kogus 
d. kauba hinna tõusmisel tõuseb ka pakutav kogus 
 
16. Sisemajanduse  koguprodukti  arvestusel ignoreeritakse täielikult: 
 
a. teenuseid, mis piirduvad üksnes  jutuga  (giidid, infopunktid, jne) 
b. vaba aja suurenemise ja tööaja lühenemise  mõju 
c. mitteresidentide majandusliku tegevuse tulemusi 
d. keskkonnakahjuliku toodangu väärtust 
e. kogutoodangu valmimisel osalejate tulusid 
 
17. Antud on võrrandsüsteem: 
C = 100 + 0,8Qd, I =  80, T = 50. 
Leida potentsiaalse SKP väärtus Q*, juhul kui  languslõhe  suurus on  20? 
Q = 100 + 0,8(Q – 50) + 80 => Q = 100 + 0,8Q – 40 + 80 => 0,2Q = 140 => Q’ = 700 
Kulumultiplikaator Ksp = 1/(1-c) = 1/(1-0,8) = 5 
Languslõhe ∆A = ∆Q/ Ksp => ∆Q = ∆A* Ksp = 20*5 = 100 
SKP  lõhe  ∆Q = Q* - Q’ => Q* = ∆Q + Q’ = 100 + 700 = 800 
a. 600 
b. 700 
c. 800 
d. 900 
 
18. Leidke järgmisele tarbimisfunktsioonile vastav säästmise suurus, kui kasutatav tulu Qd 
on 500. 
C = 300 + 0,6 Qd 
C = -300 + 0,4*500 = -100 
a. 600 
b. 0 
c. -100 
d. -300 
 
19.  Sisemajanduslik   koguprodukt  (SKP) on: 
 
a. aktsiisi, käibe- ja kinnisvaramaksu summa 
b. isiklik tarbimine 
c. aasta jooksul riigi majandusterritooriumil resitentide ja mitteresidentide valmistatud 
lõpptoodangu  väärtus  turuhindades  
d. on aasta jooksul riigi majandusterritooriumil valmistatud (v.a.mitteresidentide) lõpptoodangu 
väärtus hulgihindades. 
 
20. Okuni seadus annab seose järgmiste näitajate vahel. 
 
a. inflatsiooni ja  töötasu  vahel 
b. SKP suuruse ja inflatsiooni vahel 
c. SKP lõhe ja tööpuuduse vahel 
d. reaal- ja nominaalpalga vahel 
 
21. Enamik Keynesi  koolkonna majandusteadlasi usub, et: 
a. majandusel on oma kaitsepühak 
b. nii monetaar- kui ka  fiskaalpoliitikat  saab kasutada majanduse stabiliseerimiseks        
c. majandusele on parim see, kui riik üldse vahele ei segaks      
d. majanduses peaksid toimima ainult puhtad turusuhted 
 
22. Missugune alljärgnevatest investeeringutest on portfellinvesteering ? 
 
a. välisfirmade  investeeringud  kinnisvarasse 
b. investeeringud juhtkonnale uute portfellide soetamiseks 
c. investeeringud aktsiate ostmiseks 
d. investeeringud arvutite tarkvara ostuks 
 
23. Oletame, et aastal 1990 toodeti  mingit kaupa 400 ühikut hinnaga  20 krooni üks ühik. 
Järgmisel, 1991 aastal toodeti sama kaupa 500 ühikut, kuid juba hinnaga 30 krooni ühik. 
Eeldades, et see oligi kogu toodang, leidke SKP deflaator 1991 aasta jaoks (baasaasta oleks 
1990) 
 
a. 1,2 
b. 1,3 
c. 1,4 
d. 1,5 
 
24. Eeldame, et meil on antud võrrandsüsteem: 
C = 160 + 0.8 Qd, I = 300, T = 50. 
Leida languslõhe DA, kui potentsiaalse SKP on Q* =  2200 . 
Q = 160 + 0,8(Q – 50) + 300 => Q = 160 + 0,8Q – 40 + 300 => 0,2Q = 420 => Q’ = 2100 
Kulumultiplikaator Ksp = 1/(1-c) = 1/(1-0,8) = 5 
SKP lõhe ∆Q = Q* - Q’ = 2200 - 2100 
Languslõhe ∆A = ∆Q/ Ksp = 100 / 5 = 20 
 
a. 10 
b. 20 
c. 50 
d. 100 
 
25. Foxlandia rahvamajanduslik arvepidamine on: 
sisemaised erainvesteeringud ------------ 500 
eksport  --------------------------------- 300 
isiklikud netomaksud -------------------- 700 
kohalike omavalitsuste  ostud  ------------ 600 
kapitali tarbimiskulu ( amortisatsioon ) – 450 
import  …--------------------------------- 400 
eratarbimiskulutused ------------------  2600 
keskvalitsuse  ostud --------------------- 420 
isiklik tulu (sissetulek) -------------- 3300 
Arvutage sisemajandusliku koguprodukti (SKP) väärtus 
500+300+600-400+2600+420=4020 
 
a. 3620 
b. 4020 
c. 4570 
d. 7870 
 
26. Milline vastus on iseloomulik fiskaalpoliitikale? 
 
a. keskpanga maksupoliitika 
b. maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimist 
c. keskpanga laenupoliitika 
d. valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle 
 
27. Keynesi tarbimisfunktsiooni puhul on: 
 
a. marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter suurem kui keskmine tarbimiskalduvus 
b. keskmine tarbimiskalduvus suurem kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter 
c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter 
d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 
 
28. Autonoomsete maksude multiplikaator leitakse järgmisest seosest: 
 
a. kT0 =   c/(1+c) 
b. kT0 = - c/(1-c) 
c. kT0 =  c/(1-c) 
d. kT0 =  1/(1-c). 
 
29. John F. Kennedy poolt kasutusele võetud majanduspoliitikas kasutati 
 
a. nii “ nõudlus -” kui ka “pakkumispoolset” majanduspoliitikat 
b. ainult “pakkumispoolset” majanduspoliitikat 
c. ainult “nõudluspoolset” majanduspoliitikat 
d. hiilgavalt A. Smithi poolt pakutud vabaturu ideoloogiat 
 
30. Leida kui palju oleks 120000 krooni väärt nelja aasta pärast, kui keskmine eeldatav 
aastaintress on 8,8%? 
 
a. 140125 
b. 145620 
c. 154225 
d. 168150 
 
31. Majandustsükli langusfaasi iseloomustab 
 
a. ettevõtete kaubavarude vähenemine 
b. ettevõtete aktsiahindade tõus 
c. toodangu läbimüügi pidev kasv 
d. tööpuuduse suurenemine 
e. konkurentsi vähenemine 
 
32. Investeeringud sõltuvad intressimäärast 
 
a. määramatult 
b. üldse ei sõltu 
c. võrdeliselt 
d. pöördvõrdeliselt 
 
33. Bartertehinguid kasutatakse tingimustes: 
 
a. kui puuduvad rahalised vahendid kauplemiseks 
b. kui puudub usaldus raha vastu 
c. kui tahetakse lihtsamalt hakkama saada 
d. mida pole võimalik kirjeldada 
 
34. Kas Eesti Statistikaamet liidab varimajanduses saadud tulu sisemajandusliku 
kogutoodangu arvestamisel? 
 
a. arvestatakse koefitsiendiga  0,45  salaviina müügist saadud tulu 
b. ei arvestata üldse 
c. arvestatakse “ümbrikupalkade” maksmist restoranides 
d. arvestatakse avalikus sektoris 
 
35. “Likviidsuslõks” Keynesi käsitluses tähendab 
 
a. situatsiooni, kus pangal puuduvad vabad rahalised vahendid 
b. keskpanga sekkumist kommertspankade tegevusse sularaha väljamaksete piiramisega 
c. situatsiooni, kus võlakirjadelt makstavad intressid on nii madalad, et investoritel puudub 
huvi oma  rahaga  turule tulla 
d. situatsiooni, kus võlakirjadelt makstavad intressid on nii kõrged, et investorid ei soovi neid 
maha müüa, vaid hoiavad enda käes 
 
36. Kapitali kasutamiskulu on 
 
a. investeeringud + amortisatsioon 
b. mehhanismide ( kraanad  jne.) rendikulud miinus nende   amortisatsioon 
c. intressi määr + amortisatsioon 
d. intressimäär + fondimahukus 
 
37. Majandustsükli langusfaasi iseloomustavad 
 
a. ettevõtte kaubavarude vähenemine 
b. kodumajapidamiste poolt kestvuskaupadele tehtavate kulutuste kahanemine 
c. tööpuuduse vähenemine 
d. ettevõtete aktsiate hinnad tõusevad 
 
38. Trükikoda trükib raamatuid,  kusjuures  ühe raamatu müügihind trükikoja jaoks on  
350 krooni. Ühe raamatu trükkimise ettevalmistamise kulud on 125 krooni, trükkimise 
kulud on 25 krooni, värvikulud on 5 krooni ja köitmise kulud on 25 ning mõõtulõikamise 
kulud samuti 20 krooni. Mitu krooni  on ühe toote lisandväärtus? 
 
a. 100 
b. 150 
c. 200 
d. 250 
 
39. Kas  Phillipsi  kõver iseloomustab: 
 
a. investeeringute suurus sõltuvalt SKP suurusest 
b. tööhõive suuruse ja  rahvatulu  muutuse vahelist seost 
c. inflatsiooni ja tööpuuduse vahelist seost 
d. inflatsiooni ja SKP vahelist seost 
 
40. Kõige likviidsem allpool toodud  varadest oleks? 
 
a. kinnisvara 
b. võlakirjad 
c. jooksvad deposiidid 
d. veoautod 
 
41. Milliseid kaupu nimetatakse nõudluse ja pakkumise teoorias alaväärtuslikeks 
teenusteks või kaupadeks? 
 
a. standarditele mittevastavat 
b. kui sissetulekute langedes kasvab  nõudlus  selle järele 
c. kui sissetulekute tõustes kasvab nõudlus selle järele 
d. kui sissetulekute tõustes kaob kaup müügilt 
 
42. Netoinvesteeringud on 
 
a. planeeritud investeeringute ja tegelikult realiseeritud investeeringute vahe 
b. koguinvesteeringute ja amortisatsiooni vahe 
c. tasakaalupunkt piirefektiivsuse kõveral 
d. kõik investeeringud omavahendite arvelt ja tulumaksu vabalt 
 
43. Monopsoniks nimetatakse turusituatsiooni, kus 
 
a. toimub ainult hulgimüük 
b.  ostjaid  on suhteliselt vähe, kuid müüjaid palju 
c. müüjaid on turul üks ja ostjaid on äärmiselt palju 
d. mõlemaid nii ostjaid kui müüjaid on vähe 
 
44. Valitsus tõstis X kauba käibemaksu. Selle tulemusena nõudlus 
 
a. suureneb, kuna nõudluskõver nihkub graafikul paremale 
b. väheneb,  kuna nõudluskõver nihkub graafikul vasakule 
c. suureneb, kuna nõudlus nihkub piki kõverat nõudluse suurenemise suunas 
d. väheneb,  kuna nõudlus nihkub piki kõverat nõudluse vähenemise suunas 
 
45. Investeerimisotsuste vastuvõtmisel kasutatav näitaja nn. ajaldatud puhasväärtuse 
kriteerium iseloomustab 
 
a. kapitali pakkumishinna ja kapitali nüüdisväärtuse vahet 
b. kapitali nüüdisväärtuse ja kapitali pakkumishinna vahet 
c. ettevõtte võimet kulutada ajaühikus raha 
d. rahahulka, mis jääb ettevõttel panka iga ajaühiku järel 
 
46. Möödunud aastal olid härra  Kase  tulud 300’000 krooni ja  tarbimiskulutused  210’000 
krooni. Käesoleval aastal kasvasid tema sissetulekud 350’000-le kroonile, kusjuures tema 
säästmise piirkalduvus on 0,3. Mitme krooni võrra suurenesid hr. Kase tarbimiskulutused? 
Vastus: c = 1-s = 0,7; ∆C =  50000 *0,7 = 35000 
a. 15000 
b. 35000 
c. 50000 
d. 75000 
 
47. Milline  nendest  vastusest iseloomustaks elastset nõudlust? 
 
a. nõudlus kummist ja kautšukist valmistatud elastse kauba järele 
b. situatsioon, kus ostja ei tea ise, millist kaupa ta soovib 
c. nõudluse muutus reageerib oluliselt hinna muutusele 
d. siis kui hinna elastsuskoefitsient on 1   
e. nõudluse muutus reageerib vähe hinna muutusele 
 
48. Maailmaturul tõusis ootamatult metalli hind. Mis juhtub mõne aja pärast 
metallkonteinerite pakkumisega? 
 
a. pakkumiskõver nihkub paremale 
b. pakkumine muutub piki kõverat väiksemate koguste suunas 
c. pakkumiskõver nihkub vasakule 
d. pakkumine muutub piki kõverat suuremate koguste suunas 
 
49. Kui majandus on languses, siis: 
 
a. valitsuse kulud vähenevad, kuna pole raha, mida töötutele toetuseks maksta 
b. maksutulud suurenevad, kuna maksuamet tõhustab kontrolli 
c. valitsuse kulud suurenevad, kuna sotsiaalkulutused suurenevad 
d. keskmised sissetulekud suurenevad, kuna makstakse ka töötustoetust 
 
50. Keynsliku käsitluse kohaselt viib kogunõudluse suurenemine kõigi alljärgnevate 
näitajate, välja arvatud ühe, suurenemisele. Seega ei suurene 
 
a. rahvatulu 
b. üldine  hinnatase  
c. töötus 
d. reaalne kogutoodang