Seega kui tähistada A = C0 c*T0 + I0 + G0 , siis (1--c)*Q = A ehk Q = A /(1-c) ja kuna ksp = 1/(1-c), siis Q = ksp*A 11 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 9. Eeldame, et meil on antud võrrandsüsteem: C = 100 + 0,75 Qd I = 600 G=T=0 Leida: - tasakaalusissetulek, - kulumultiplikaator, - languslõhe, kui potentsiaalne SKP Q* = 3600. Kuluvõrrand E = C +I + G Tasakaalutingimus E = Q 1. Selleks, et leida tasakaalusissetuleku suurust asendame kuluvõrrandisse vastavad arvväärtused, Saame Q = 100 + 0,75Qd + 600, kuna T0 = 0, siis Q = 100 + 0,75 Q + 600. 0,25Q = 700, siis tasakaalusissetulek Q' = 2800 2. Leiame SKP lõhe Q = Q*-Q' = 3600 2800 = 800, 3. Languslõhe leidmiseks peame teadma kulumultiplikaatori väärtust ksp = 1/(1-c) = 1/ (1- 0 75) = 4 0,75) 4
500 35 100 25 160 0 100 10 110 600 35 100 25 160 25 100 10 135 700 35 100 25 160 50 100 10 160 800 35 100 25 160 75 100 10 185 900 35 100 25 160 100 100 10 210 K summa on ühesugune Y=700 juures. Vt. joonis 12.2 (tasakaalutaseme joonis selle Y=700 kohta). 5. Inflatsiooni- ja languslõhe Languslõhe kogukulutuste suurus, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset (vertikaalne lõik GH joonisel). Ehk siis see olukord, kui kulutatakse vähem, kui tegelikult täishõivetasemel on võimalik toota. Inflatsioonilõhe kogukulutuste suurus, mille võrra kogukulutused ületavad majanduse võimsust (vertikaalne lõik GF joonisel). Ehk siis tahetakse kulutada rohkem, kui täishõivetasemel on võimalik toota.
kreedittehing. õ TÄIDA LÜNGAD 11 - 20. Iga õige vastus annab 2 p., kokku 20 p. 11. Kasutatav tulu võrdub isiklik tulu miinus netomaksud................. tarbimiskulutused pluss sääst.......... 12. Kui kasutatav tulu muutub, siis tarbimiskulutuste muutus on väiksem..................kui kasutatava tulu muutus 13. Oletame, et SKP väärtus on 2 miljonit krooni väiksem täishõive SKP väärtusest ning multiplikaator on 2. Languslõhe suurus on 1 miljon.............................. 14. Kui riigi väljaminekud ületavad sissetulekuid, siis on eelarve defitsiidis........................... 15. Rahanõudluse motiiv, mis on seotud sooviga hoida raha ettenägematuks autoremondiks, on ettevaatuse.................................................................motiiv 16. Diskontomäär..........on intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest 17
d. kauba hinna tõusmisel tõuseb ka pakutav kogus 16. Sisemajanduse koguprodukti arvestusel ignoreeritakse täielikult: a. teenuseid, mis piirduvad üksnes jutuga (giidid, infopunktid, jne) b. vaba aja suurenemise ja tööaja lühenemise mõju c. mitteresidentide majandusliku tegevuse tulemusi d. keskkonnakahjuliku toodangu väärtust e. kogutoodangu valmimisel osalejate tulusid 17. Antud on võrrandsüsteem: C = 100 + 0,8Qd, I = 80, T = 50. Leida potentsiaalse SKP väärtus Q*, juhul kui languslõhe suurus on 20? Q = 100 + 0,8(Q – 50) + 80 => Q = 100 + 0,8Q – 40 + 80 => 0,2Q = 140 => Q’ = 700 Kulumultiplikaator Ksp = 1/(1-c) = 1/(1-0,8) = 5 Languslõhe ∆A = ∆Q/ Ksp => ∆Q = ∆A* Ksp = 20*5 = 100 SKP lõhe ∆Q = Q* - Q’ => Q* = ∆Q + Q’ = 100 + 700 = 800 a. 600 b. 700 c. 800 d. 900 18. Leidke järgmisele tarbimisfunktsioonile vastav säästmise suurus, kui kasutatav tulu Qd on 500. C = 300 + 0,6 Qd C = -300 + 0,4*500 = -100 a. 600 b. 0 c. -100 d. -300 19
soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. Kogupakkumine- rahvamajanduse reaalse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. Fiskaalpoliitika- Kui valitsus kasutab majandutegevuse mõjutamiseks maksude või avaliku sektori kulutuste muutmist. Automaatne fiskaalpoliitika- reguleerib automaatselt avaliku sektori kulutusi- ntx tulumaks Maksumultiplikaator= MPC/ 1-MPC Ekspansiivne fiskaalpoliitika- Languslõhe kõrvaldamiseks, suurendatakse avaliku sektori kulutusi, maksude vähendamine, kogunõudluskõver nihkub ülespoole ja kogutulus suureneb joone nihke ning multiplikjaatori korrutise võrra Kitsendav fiskaalpoliitika- inflatsioonilõhe kõrvaldamiseks vähendatakse avaliku sektori kulutsi, suurendatakse makse, kogunõudluskõver nihkub allapoole ja kogutulu väheneb joone nihke ning multiplikaatori korrutise võrra. M1 ehk kitsas rahapakkumine= sularaha majanduses + residentide nõudmiseni
Oletame, et plaanitud investeerimiskulutused on 400 ja avaliku sektori kulutused on 200 ning kogutulu võrdub kasutatava tuluga a) joonista graafikule kogukulutustejoon ja 45-kraadi joon b) arvuta tasakaalutulu Oletame, et täishõive taseme SKP 1500 c) kas sellisel juhul on inflatsiooni- või languslõhe? d) Missuguseid meetmeid saab valitsus võtta ette lõhe sulgemiseks? Makroökonoomika Nimi Kontrolltöö 2.2 Ülesanne 2.2Punkte 6 On antud järgmised andmed: Tarbimiskulutused C= 1200 + 0.9 (Y-T) Investeerimiskulutus
c) tuleks kõrghariduse omandamine positiivse välismõju d) Kõrghariduse saanud inimeste arv tulevikus ei muutu 2. Möödunud aastal oli härra Kase tulu 20 000 EUR ja tarbimiskulutused 16 000 EUR. Sellel aastal kasvasid tema sissetulekud 24 000-le eurole ja sööstmise piirkalduvus MPS on 0,3. Mitme euro võrra suurenesid härra Kase tarbimiskulutused (milline oli tarbimiskulutuste muut C), kas a) 1500 b) 2500 c) 2800 d) 3300 3. Languslõhe möödab: a) Suurust, mille võrra kogukulutused on suuremad tasemest, mis kindlustab täishõive; b) Kokkuhoiuparadoksi; c) Suurust, mille võrra kogukulutused on allpool taste, mis kindlustab täishõive; d) Mitte midagi eeltoodutest 4. Ekspansiivse fiskaalpoliitika tagajärjeks ei ole: a) Kogutoodangu kasv b) Tööhõive kasv c) Eratarbimise langus d) Intressimäära kasv 5. Kui eurohoiuste intressimäär langeb, siis a) Rahanõudlus väheneb
kulutused on 200 ning kogutulu võrdub kasutatava tuluga a) joonista graafikule kogukulutustejoon ja 45-kraadi joon b) arvuta tasakaalutulu – Oletame, et täishõive taseme SKP on 1500 c) kas sellisel juhul on inflatsiooni- või languslõhe? d) Missuguseid meetmeid saab valitsus võtta ette lõhe sulgemiseks? Ülesanne 2.2.4. Punkte 6 On antud järgmised andmed: Tarbimiskulutused C= 1200 + Investeerimiskulutused I= 390 Avaliku sektori kulutused G= 800
infrastruktuuride rajamist (teedeehitus, koolid ja haiglad jms.) iii. valitsuse tulusiirded erasektorile (töötu abirahad, lastetoetused, pensionid jms.) iv. riigivõla intressid. Riigivõlg on eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud ja tagasi maksmata laenude (nii kodu-kui välismaiste) summa. 14. Kuidas leitakse netoeksport? Eksport – import 15. Mis on inflatsioon- ja languslõhe? a. Inflatsioonilõhe – Nõudlusinflatsioni teooria väidab, et kogunõudlus on suurem kui majanduse potentsiaalne kogutoodang SKP antud tasemel b. Languslõhe – suurus, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset. 16. Kogunõudlus ja –pakkumine. Joonised ja kuidas nad kujunevad? a. Kogunõudlus – (AD – aggregate demand) on majapidamiste,
1.Sobita ühelt poolt väited ja teiselt poolt need, kes seda on väitnud! 1. Konkurents hoiab hinnad tootmiskuludele lähedal Adam Smith 2. Pakkumise suurenemine loob ekvivalentses suuruses nõudluse Jean Babtiste Say 3. Ainult raha abil saab majanduslikke protsesse mõjutada Milton Friedman (monetaristide esindaja) 4. Halb informeeritus võib viia kogu turu kokkuvarisemiseni või Joseph E. Stiglietz muuta selle madala kvaliteediga kauba ringiks 5. Majandus on oma olemuselt põhiliselt ebastabiilne John Maynard Keynes 2.Klassikaline majandusteooria: 1.kohaselt saavutatakse majanduses tasakaal tänu turumajanduses toimuvale konkurentsile; 2.eeldab turgude iseregulatsioonivõimet ja ei pea eriti tõenäolisteks majanduskriiside pikaajalist kestmist 3.peab oluliseks tööturu protsesside juhtimist riigi poolt 4.eeldab rii...
Järgmisel, 1991 aastal toodeti sama kaupa 500 ühikut, kuid juba hinnaga 40 krooni ühik. Eeldades, et see oligi kogu toodang,arvutage SKP deflaator 1991 aasta jaoks(baasaasta 1990). SKP deflaator = 40 : 30 = 1,33 Nominaalne SKP(1991) = 500*40 =20000 Reaalne SKP(1991) = 20000 : 1,33 = 15038 krooni a. 1,25 b. 1,66 c. 1,44 d. 1,33 23. Antud on võrrandsüsteem: C = 100 + 0,8Qd, I = 80, T = 50. Leida potentsiaalse SKP väärtus Q*, juhul kui languslõhe suurus on 20? Q = 100 + 0,8(Q – 50) + 80 => Q = 100 + 0,8Q – 40 + 80 => 0,2Q = 140 => Q’ = 700 Kulumultiplikaator Ksp = 1/(1-c) = 1/(1-0,8) = 5 Languslõhe ∆A = ∆Q/ Ksp => ∆Q = ∆A* Ksp = 20*5 = 100 SKP lõhe ∆Q = Q* - Q’ => Q* = ∆Q + Q’ = 100 + 700 = 800 a. 600 b. 700 c. 800 d. 900 24. Mööbli remondiga tegelev ettevõtja ostab porolooni ja mööbliriiet, et valmistada ning müüa diivanipatju, mille turuhinnaks on 150 krooni tükk. Ühe mööblipadja maksumus
E Q , saame Q = C0 + c*Q c*T0 + I0 + G0, siit (1-c)*Q = C0 c*T0 + I0 + G0. 11 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 9. Eeldame, et meil on antud võrrandsüsteem: C = 100 + 0,75 Qd I = 600 G=T=0 Leida: - tasakaalusissetulek, - kulumultiplikaator, - languslõhe, kui potentsiaalne SKP Q* = 3600. Kuluvõrrand E = C +I + G Tasakaalutingimus E = Q 1. Selleks, et leida tasakaalusissetuleku suurust asendame kuluvõrrandisse vastavad arvväärtused, Saame Q = 100 + 0,75Qd + 600, kuna T0 = 0, siis Q = 100 + 0,75 Q + 600. 0,25Q = 700, siis tasakaalusissetulek Q' = 2800 2. Leiame SKP lõhe Q = Q*-Q' = 3600 2800 = 800, 3. Languslõhe leidmiseks peame teadma kulumultiplikaatori väärtust ksp = 1/(1-c) = 1/ (1- 0 75) = 4 0,75) 4
vaid muudest teguritest (intressimäärast, kasutadaolevast tehnoloogiast, majanduse tulevikuootustest jne) Olukorda, kui säästude maht ja planeeritud investeeringute maht on võrdsed, nimetatakse SKP tasakaaluks. 38. Majanduse täishõivetase. Kogutoodangu täishõivetase (majanduse täishõivetase) on tootmismaht, mida ühiskond võiks toota, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada. 39. Languslõhe Suurus, mille võrra kogukulutused on allpool kogutoodangu täishõivetaset, nimetatakse languslõheks. Languslõhe tähendab seega, et mingi osa ressursse (nt tootmishooned, tööjõud) on kasutamata või ebaefektiivselt kasutatud. Sotsiaalses mõttes teravaim languslõhega kaasnev probleem ongi ilmselt kasutamata tööjõu ehk tööpuuduse teke 40. inflatsioonilõhe. Vastupidine situatsioon tekib, kui majanduses soovitakse kulutada rohkem, kui majanduse
30. Kogunõudlus (AD) on reaalne rahvamajanduse kogutoodang, mida tarbijad, ettevõtted, avalik sektor ja välismaised ostjad soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. Kogunõudluse komponendid on planeeritud tarbimis-, investeerimis, ja avaliku sektori kulutused ning netoeksport. 31. Kogupakkumine (AS) on reaalne rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudava toota nin müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. 32. Kogutoodangu täishõivetase 33. Languslõhe suurus, mille võrra kogunõudlus on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset 34. Multiplikaator on kordaja, mida näitab mitu korda rahvuslik kogutulu muutub, kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentides. SKP multipikaator on selle tulemus, et osa kulutusi on üheaaegselt nii SKP funktsiooniks kui ka SKP koostiseks. 35. Automaatsed stabilisaatorid on fiskaalpoliitika vahendid, mis automaatselt pidurdavad
t bi i investeerimis-, valitsemiskulude, maksude taseme arvväärtuste korral eksisteerib ainult üks SKP tasakaalutase. ·Potentsiaalse ja tasakaalu (tegeliku) SKP vahe Q = Q* - Q' on SKP lõhe. · SKP lõhe Q saab kõrvaldada autonoomsete kulude (A) suurendamise teel. Suurust (A) (A), mille võrra kulujoont nihutatakse SKP tühiku sulgemiseks on languslõhe languslõhe. ·Kui SKP tühik suletakse fiskaalpoliitika abil (suurendatakse valitsuskulusid või makse) võib kaasneda inflatsioonitühik. Seega, mida teha? Kas majandusliku languse ajal tasub kulutusi suurendada ja kui jah, jah siis kui palju? ·Reageerimata jätmine?? Äärmiselt kahtlane. Kui reageerida, siis kuidas? Oleks vaja teada, kui palju mõjutab mingi otsus SKP taset
Tarbimise piirkalduvus on tarbimiskulutuste muudu ja kasutatava tulu muudu suhe. Säästmine on kasutatav tuluosa, mida ei kulutata tarbimiseks. Säästmise piirkalduvus on säästmise muudu ja kasutatava tulu muudu suhe. Investeerimine on uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess(kogumine). Sisemajanduse koguprodukti tasakaal on kogutoodangu tase, mille korral kogunõudlus (plaanitud kulutused) võrduvad kogupakkumisega (tegelik kogutoodang). 7. Majanduse täishõivetase. Languslõhe ja inflatsioonilõhe. Multiplikaatori mõiste ja erinevat liiki multiplikaatorid. Kogunõudluse ja kogupakkumise mõiste. Majanduse täishõivetase: Kogutoodangu täishõivetase (majanduse täishõivetase) on tootmismaht, mida ühiskond võiks toota, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada. Suurus, mille võrra kogukulutused on allpool kogutoodangu täishõivetaset, nimetatakse languslõheks.
9) Vaata 10 peatükk 10) Vaata 10 peatükk 11) Vaata 10 peatükk 12) SKP tasakaal tuleb, sissetulekud ja tarbimise on tasakaalust. 13) Ettevõtete puhul on tulu siis kui nad suudavad midagi maha müüa. (Kogutulu = Hind*Kogus[ettevõte]), avaliku sektori kulutsed on kaupade ja teenuste ostud. 14) Netoekspordi leidmine, Nx = eksport- import, positiivne siis on hea aga kui negatiivne siis riigil oleks endal võimalik tootmist rakendada sinna. 15) Inflatsioon, laiaulatuslik hinnatõus. Languslõhe, ulatuslik kasutatud ressursside piiratus. 16) Googelda...... 17) Fiskaalpoliitika põhimõjud - ressursside kasutus, aeg, maailmavaated, võimulolev valitsus 18) Riigivõlg – riik saab võlgu olla teistele riikidele, Euroopa Liidule.(Eestis üsna väike) 19) Ujuv vahetuskurss – vahetuskursi suurus muutub, lähtuvalt nõudlusest ja pakkumisest.(euro) Fikseeritud vahetuskurss – kindel ja konkreetne nõudlus ja pakkumine.(rubla)
1. Põhimõisted Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes. Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) eeldatakse, et kõik teised muutuj...
MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents.............................
Mikro ja makroökonoomika põhimõisted 1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 2. mikro ja makroökonoomika sisu 3. majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid Mikro ja makroökonoomika uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem on vastuolu piiratud ressursside ja ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu(raamatud, kasukad), kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine: Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid on ressurssid ehk tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad...
investeeringud, avaliku sektori kulutused ja eksport. · · Majandus on täishõive tasakaalu tasemel, kui ressursid on täielikult kasutuses ja majandus toodab potentsiaalse kogutoodangu mahus. o Tegelik tasakaal (Y* = E*) võib saabuda tulutasemel, mis on väiksem või suurem täishõive kogutoodangust YFE. · Suurust, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõive taset, nimetatakse languslõheks. o Languslõhe (lõik GH) on vertikaalne kaugus 45 kraadi joone ja kogukulutuste kõvera vahel. o Majandus toodab tasemel Y0, mis on väiksem, kui kogutoodangu täishõive tase YFE. · · Kui kogukulutused (E) ületavad täishõivetaseme toodangu YFE , on tulemuseks inflatsioon (hinnataseme tõus), kuna reaalne kogutoodang ei saa suureneda üle taseme YFE. · Sel juhul väljendab vahe Y ja E vahel inflatsioonilõhet (lõik FG). · · Kulumultiplikaator:
ceteris paribus. 31. Kogupakkumine – rahvamajanduse reaalse kogutoodangu suurus, mida ettevõtted tahavad toota ja müügiks pakkuda igal konkreetsel hinnatasemel, ceteris paribus. 32. Kogutoodangu täishõivetase – igal ajamomendil olemasolevate ressurside pakkumise korral olev tootmismaht, mida ühiskond võiks toota, kuita suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada. 33. Languslõhe – suurus, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset. 34. Multiplikaator –loetakse kordajaks, mis näitab mitu korda kogutulu muutub, kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentidest. 35. Automaatsed stabilisaatorid – majandusmehhanismid, mis vähendavad majandustsükli mõju. Nad toovad kriisiperioodidel majandusse raha juurde ja eemaldavad seda inflatsiooniperioodidel. Automaatseteks nim
Tasakaalu korral kui Y=E, ehk : C+Id+G+(X-M)= C+S+T S+M+T=Id+G+X Seega on tasakaalukorral väljavood ja sissevood võrdsed. Tasakaalu saab väljendada ka hüviste turu ja laenutru seose kaudu Avaldise parem pool väljendab rahvamajanduse kogusäästu ja seetõttu Kust saame, et Avaldis S-I on netovälisinvesteeringud, mis näitab rahvamajanduse säästu ülejääki rahvamajanduse investeeringutes. Inflatsioon- ja languslõhe Kogu eelnev analüüs eeldas, et majanduse hinnatase on konstante ja majanduses on vabu ressursse. Tegelikkuses on kogutoodangu täishõivetqase kood hinnataseme stabiilsusega iga majanduse optimaalne tootmistase. Igal ajamomendil olemasoleva ressursside pakkumise korral on kogutoodangu täishõivetasemeks tootmismaht, mida ühiskornd võiks toota, kui ta suudaks kõiki om ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada.
Dividendid = Korp. kasum- korp. jaot. kasum- kasumimaksed Isiklik kasutatav tulu = Isikl. tulu isikl. netom. kaudsed maksud Potentsiaalne SKP on selline arvestuslik kogutoodang, mida oleks võimalik toota, kui ühiskond suudaks täielikult ja efektiivselt ära kasutada kõik olemasolevad ja ning kättesaadavad tootmistegurid Monetaarpoliitika hõlmab - keskpanga rahapoliitikat Fiskaalpoliitika hõlmab: maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimist Leida languslõhe DA, kui potentsiaalse SKP on Q* = 2200. Q = 160 + 0,8(Q 50) + 300 => Q = 160 + 0,8Q 40 + 300 => 0,2Q = 420 => Q' = 2100 Kulumultiplikaator Ksp = 1/(1-c) = 1/(1-0,8) = 5 SKP lõhe DQ = Q* - Q' = 2200 - 2100 Languslõhe DA = DQ/ Ksp = 100 / 5 = 20 Autonoomsete maksude multiplikaator leitakse järgmisest seosest: kT0 = 1/(1-c)
Mikro-, Makroäkonoomikia eksamikonspekt Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10, 11, 12, 15 PT 1 Alternatiivkulu: on see tulu mis jääb saamata, kuna ressursse ei kasutatud paremini. Ceteris paribus võrdsetel tingimustel Hüvised kaubad ja tenused Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe üvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Majandusmudel - lihtsustatud vorm maandusandmete võrdluseks Majandusteooria Majanduse funktsioneerimst sletavate seaduste kogum Makro -uurib majandust tervikuna Mikro uurib eraliseisvate majadusüksuste tegude tagajärgi Normatiivne nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Ressursid = tootmistegurid Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid Kompositsiooni viga tulemusi ühele g...
MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (TET 3070) Õppeaine eesmärk: Aine õppimise eesmärgiks on mikro- ja makroökonoomika põhimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine; majandusnähtuste vaheliste seoste analüüsimine nii indiviidi, firma, tootmisharu ja üksikturu majanduskäitumise kui ka kogu rahvamajanduse uurimise teel. Kursus õpetab majanduslikku mõtlemist ja saadud teadmisi majanduse analüüsimisel iseseisvalt kasutama. Õppetool: majandusteooria Õppejõud: dotsent Mare Randveer ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] ...
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikroökonoomika - uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, samas kui kättesaadavad ressurssid on piiratud. Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid aga teenusteks (tervishoid, juukselõikus)). Tootmine hüviste valmistamine Tarbimine kaupade ja teenuste kasutamine oma vajadu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
