ISESEISVUSE VÄLJAKUULUTAMINE JA SAKSA OKUPATSIOON Kalle Pärt Maanõukogu (Maapäeva) otsus • Maanõukogu 15. novembri (v.k.j.) 1917 otsus: - Eesti tuleviku peab määrama Eesti Asutav kogu - Asutava Kogu kokkuastumiseni on kõrgeima võimu kandjaks Eestis Maanõukogu - Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused • Maanõukogu andis volitused edasiseks tegutsemiseks vanematekogule. Maanõukogu otsuse tähendus • See tähendas riigiõigusliku sideme katkestamist Venemaaga: Eesti deklareeris, et ei loe ennast enam kohustatuks täitma Petrogradist või mujalt tulnud käske. • Teiseks tähendas see otsus, et Maanõukogu peab vaid ennast Eesti seaduspäraseks esinduskoguks ja enamlasi isehakanud võimuhaarajaiks. Enamlaste võim • Väga kõrge populaarsus rahva seas 1917. a lõpus. Lootsid saada Asutava Kogu valimistel absoluutse enamuse.
1 1917. aasta Veebruarirevolutsioon. Tallinna sündmused, võimu üleminek eestlastele ja konfliktid nõukogudega. Autonoomia idee teke ja areng; Tartu nõupidamine, 26.03. manifestatsioonid, 30.03. määrus. Maanõukogu valimised; erakondade kujunemine (enamlased, esseerid, vähemlased, radikaalsotsialistid, agraarparteid, demokraadid ja radikaaldemokraadid). Maanõukogu tegevus, maavalitsuse moodustamine. Veebruarirevolutsioon. Kukutas dünastia ja kehtestas vabariigi. 23.02 algab Petrogradis streik, mis 25.02 muutus üldiseks. 27.02 Petrogradi garnisoni mäss. Kogu pealinn ülestõusnute käes. Moodustati Riigiduuma Ajutine Komitee, mis 28.02 võttis kogu võimu enda kätte. 2.03 loodi Ajutise Komitee ja Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu kokkuleppel Ajutine Valitsus, kus enamus endistel opositsiooniparteidel-kadettidel ja oktobristidel
1 Iseseisvumine Poliitilise mõtte areng 1917: Vene föderatsioon, Balti puhverriik, enesemääramise idee. Maanõukogu otsused 15.11.17 ja nende tõlgendused, Maanõukogu laialiajamine. Baltisakslaste poliitilised sihid ja kontaktid eestlastega. Aastavahetusnõupidamised Tallinnas. Esseerid ja Eesti Töövabariik. Sammud iseseisvumise suunas: pinnasondeerimine Vene erakondade ja välissaatkondade juures, välisdelegatsioon, Eesti Asutava Kogu valimised. Päästekomitee loomine ja Iseseisvusmanifesti koostamine. Võimu ülevõtmine maakondades; iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus, Viljandis ja Paides. Tallinnas sündmused 24.–25.02.1918
-Iseseisvuse mõte- Jaan Tõnisson aug.1917. 15nov 1917 tulid Toompeale kokku maanõukogu saadikud. Otsustati Eesti tulevase riikorra määrab Eesti Asustav Kogu. Kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eesti Maanõukogu. Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Maanõukogu muutub kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eestis. Enamlased ajasid uue nõukogu laiali, volitus läks üle vanemate nõukogule. Lääne-Euroopasse saadeti delegatsioon, et luua sidemed suurriikide diplomaatidega. Sakslased alustasid pealetungi ida rindel. venelased hakkasid taganema. Tekkinud võimuvaakumit kasutasid ära Eesti poliitikud. 19veb moodustati Maanõukogu vanematekogu otsusega päästekomitee: Jüri Vilms, Konstatin Päts ja Konstatin Konik
Ajutisele Valitsusele. 26 märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon. 30 märtsil ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Ette otsa astus kubermangukomissaar Jaan Poska. Nõuandvaks organiks kubermangukomissari juures sai demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Ajutine Maanõukogu, täidesaatvaks asutuseks aga Maavalitsus. Võim anti eestlastest maakonnakomissaride ja miilitsaülemate kätte. Mai lõpul toimusid Maanõukogu(Maapäev) Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse valimised. Maanõukogu seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava Maavalitsuse. Esialgu juhtis seda Jaan Raamot, hiljem Konstatin Päts. Eesti keel ametlikuks asjaajamiskeeleks. Hakati looma Eesti rahvusväeosi. oktoobripööre
eestikeelsed kirjutised. Majanduslikud:Talupoeg muutus oma maa peremeheks, eesti oli muutunud tööstuslikumaks,algas linnade eestistumine. Sisepoliitilised: revolutsioon, loodi erakondi, tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalits- ustes. Välispol.: I MS venimine kurnas välja Venemaa, Saksamaa ja Venamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis Eestile võimaluse iseseisvuda. Maapäev: Eesti omavalitsusorgan aastatel 1917.märts1919. Maanõukogu oli esimene üle-Eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad linnadest ja maakondadest-valdadest. Vanematekogu: 1917 loodi. 24. veebruaril 1918 avaldas Maanõukogu Vanematekogu Manifesti Kõigile Eestimaa Rahvastele, millega kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Päästekomitee: 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan.liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.-||- Eesti Ajutine Valitsus oli
Ajutine Valitsus 15. märtsil 1917 kuulutas Venemaal moodustatud Ajutine Valitsus välja kursi demokraatliku vabariigi moodustamisele. Eestis moodustati kohe suur hulk poliitilisi parteisid. Kubermangukomissar Jaan Poska (18661920). 12. aprillil 1917 määrus Eestimaa kubermangu administratiivse valitsemise ja omavalitsuse ajutise korraldamise kohta. Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) Maanõukogus olid esindatud kõik peamised poliitilised erakonnad. Eesti peab saama Venemaa demokraatliku föderatiivse vabariigi autonoomseks osaks. Poliitilise ideaalina pidasid mõned eesti juhid (Jaan Tõnisson) silmas juba ka omariiklust ja täielikku eraldumist Venemaast. Formeeriti Vene sõjaväe koosseisus teenivatest eesti sõduritest ja ohvitseridest rahvusväeosad. 1917. aasta oktoobris haarasid enamlased võimu.
okt. · riigistatakse kogu maa ja ettevõtted * maad ei jaotata talupoegadele, tehakse kommuunid *Kirik lahutati riigist 28 nov. tuli Toompeale kokku kubermangu nõukogu- Jaan Tõnisson oli põhi kõneleja, aga enamlased sundisid ta maalt lahkuma. 1917 hakkasid Nõukogude Venemaa ja Saksamaa rahukõnelused. Maapäev ja selle laialiajamine : Mai lõpul toimusid Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse valimised. Maanõukogu seadis ametisse Maavalitsuse- juhtis K. Päts. Eesti keel kuulutati ametlikuks asjaajamiskeeleks ja tehti ettevalmistusi üleminekuks eestikeelsele kooliharidusele. Samal ajal hakati looma Eesti rahvusväeosi. Sellega püüti saavutada mitut eesmärki : kergendada eestlaste sõjaväeteenistust, koondada nad kodumaale, tugevdada kaitset Saksa võimaliku pealetungi vastu jne. Maanõukogu 15. nov. otsuses öeldi järgmist : 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu, 2)
Autonoomse Eesti kõrgeimaks esinduskoguks ning otsustavaks ja korraldavaks organiks oli Maanõukogu, mis moodustus maakondade ja linnade poolt valitud saadikuist – nõunikest. Maanõukogu teostas parlamentlikke funktsioone ühekoja-süsteemil. Ta valis oma täitvaks organiks maavalitsuse, kes kollegiaalse asutisena teostas administratiivseid funktsioone. Rahvas teostas oma poliitilisi õigusi valides esindajaid maakondade valimiskogudesse ja linnanõunikke, kes teises astmes omakorda valisid Maanõukogu liikmed. Hääleõigust omasid kõik kodanikud, kes olid vähemalt 20. aastased. Kogu maa haldus oli rajatud puhtakujulisele detsentralisatsiooni printsiibile: Eesti jagunes pindalaliselt väiksemaiks autonoomseiks haldusühikuiks, mille moodustasid linnad ja maakonnad ning vallad ja alevid. Vahelüliks Vene riigivalitsuse ja kogukondliku Eesti vahel oli Ajutise Valituse kubermangukomissar. Kõik kogukondlikud esinduskogud, seal hulgas ka Maanõukogu, kuid välja arvatud
linnas: Tallinnas, Haapsalus, Tekkisid haridusseltsid Pärnus, Rakveres, Valgas ja Noor-Eesti esiletõus Võrus. Tartus avati 1909.a Eesti Eestlased said Riigituumasse Rahva Muuseum Oli üks erakond(ESDTÜ) Kasvas eestikeelse ajakirjanduse lugejaskond Iseseisvumine Maanõukogu otsused - 15. nov. 1917 kogunev Maanõukogu toompea lossi kus võetakse vastu järgmised otsused: - Eesti tulevase riigikorra määrab Asutav Kogu - Ak kokkukutsumiseni on ainus kõrgema võimu kandja maanõukogu - Eestis kehtivad ainult Maanõukogu poolt kinnitatud seadused. Iseseisvumise väljakuulutamine - Eeldused: Lääne-Euroopa suurriikide toetus oli olemas - Rahva seas toetus olemas, sest enamlaste lubadused ja teod hakkasid järjest rohkem erinema
Sellega liideti Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks Rahvuskubermanguks.(etteotsa asus Jaan Poska) Mai lõpp 1917-Maanõukogu(Maapäeva) valimised. Kes omakorda seadis ametisse Maavalitsus, mida esialgu juhtis Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts. 1917 aasta lõpp- Tekkis palju erakondi. 27. oktoober 1917- enamlane Viktor Kingissepp võtab kumbermangukomissaarilt võimu üle. 15. november 1917- Eesti Maanõukogu kuulutab end ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Eestis Jaanuar 1918- saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon ning loodi sidemed suurriikide diplomaatidega. 18. veebruar 1918- algas saksa pealetung. 19 veebruar 1918- Päästekomitee loomine.( Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konstantin Konik) 23. veebruar 1918- iseseisvusmanifesti ettelugemine Pärnus. 24. veebruar 1918- iseseisvusmanifesti ettelugemine Tallinnas. Moodustati Eesti Vabariigi
Märtsis Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt, see esitati Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks 26. märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon Neli päeva hiljem ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta Eestimaa ja Liivimaa kubermangu põhjaosa liideti ühtseks kubermanguks- kubermangukomissar Jaan Poska, Nõuandvaks organiks sai Ajutine Maanõukogu Eesti asualade juhtimine läks eestlaste eneste kätte, kubermangudes asendati vene ametnikud eestlastega Mai lõpul toimusid Maanõukogu valimised-> seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava Maavalitsuse, esialgu juhtis seda dr Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts Kubermangudes kuulutati eesti keel ametlikuks asjaajamiskeeleks-> tehti ettevalmistusi üleminekuks eestikeelsele kooliharidusele Hakati looma Eesti rahvusväeosi
peamiseks toetajaks olid aga meie maal asuvad enamlustunud Vene soldatite hulgad. Nõukogude juhtimisel hakati eestis üle võtma mõisasid ja muid varandusi. Ühtlasti toimetati Eesti juhtivate tegelaste ja ohvitseride vangistamisi, keda süüdistati kontrrevolutsioonis. Ära nähes, et Vene riigis oli täielikult kadunud seaduslik võim ja kord Eesti Maanõukogu, meie maa ja rahva päästmiseks tema lahti kiskuda Vene hukkuva riigi keha küljest, asudes täieliku iseseisvuse teele. Maanõukogu ajalooline koosolek selle otuse elluviimiseks peeti Tallinnas 15.novembril 1917 esimehe O.Strandmani juhatusel. Sel koosolekul Maanõukogu otsustas "tunnistada ennast Eestimaa ainsaks kõrgemaks võimukandjaks". Riikliku korra äramääramiseks, demokraatliku ja täieõigusliku võimu loomiseks Eestis ja muude küsimuste lahendamiseks otsustati kokku kutsuda Eesti Asutav Kogu. ajaks, mil Maanõukogu koos ei ole, anti valitsev
Tallinas toimus ülelinnaline sreik- vangid vabastati ja hoone süüdati põlema, rüüstati politsei-ja kohtuasutusi, relvastatud madrused ja sõdurid tapsid ohvitsere ja politseinikke. Autonoomiaseadus- 30.märts 1917. Eesti ala liideti üheks rahvuskubermanguks, mida juhtis Jaan Poska. Aktiviseerus parteide loomine ning tegevus (küõige enam pooldajaid sotsialistlikel pooltel), valiti esimene rahvaesindus Eest Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev (62liiget), kus seati ametisse Maavalitsus, eestlaste kätte läks võima maa-ja linnavalitsuses, hakati looma rahvusväeosasid, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele, Esimese MS rinne jõudis Eestisse sügisel- saksa väed hõivasid saaremaa, hiiumaa ja muhu. Oktoobripööre- 26.okt teostasid enamlased ehk bolsevikud eesotsas Leniniga riigipöörde Petrogradis ja haarasid võimu. Kõrgeimaks valitsus organiks sai Eestimaa Nõukogu Täitevkomitee
venestuslainet ja sovinismi tõusu. Samas taheti Saksamaa kui suure vaenlase lüüasaamist. Sõja alguses puudutas Eestit sõda vähe , ainult mõned linnad said suurtüki tule all kannatada. Hiljem tulid mobilisatsioonid. Sõda mõjus halvasti ka majandusele.Pärast Maailmasõda toimus Venemaal Veebruari revolutsioon, mille tagajärjel kuulutas Venemaa Poola iseseisvaks ja autonoomia said ukraina ja Liivimaa. Liivimaa kubermangu määrati juhtima Jaan Poska. Eestimaal moodustati Maanõukogu , see seadis jällegi ametisse Maavalitsuse. Tehti ettevalmistusi minna üle eestikeelsele haridusele ja keelele. Valmistuti Saksamaa võimalikule vastutungile. Tekkisid mitmed konfliktid . Ametist tagandatud vene ametnikud süüdistasid Eestit separatismis ning vene soldatid nägid eestlastes soovi ajada muulased rindele ja ise jääda tagalasse. Eesti autonoomiat ohustas veel jätkuv sõda. Kuna Venemaa ei suutnud enam Eestit takistada Saksa peale tungi eest
sõdurit. Eestile nõuti autonoomiat). See avaldas sügavat muljet nii tavakodanikele kui ka Vene valitsusringkondadele. Neli päeva hiljem, 30. märtsil, ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa asus Jaan Poska. Nõuandvaks organiks sai demokraatlike valmiste teel moodustatud Ajutine Maanõukogu, täidesaatvaks asutuseks aga Maanõukogu poolt kujundatud Maavalitsus. Esimest korda Eesti ajaloos sai teoks eestlaste asualade ühendamine terviklikuks haldusüksuseks, mille juhtimine läks eestlaste eneste kätte. Kubermanguvalitsuses ja selle allasutustes töötanud vene ametnikud asendati eestlastega ning kohalik võim anti eestlastest maakonnakomissaride ja miilitsaülemate kätte. Mai lõpul toimusid Maanõukogu (Maapäeva) Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse valimised
Eestile nõuti autonoomiat). See avaldas sügavat muljet nii tavakodanikele kui ka Vene valitsusringkondadele. Neli päeva hiljem, 30. märtsil, ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa asus Jaan Poska. Nõuandvaks organiks sai demokraatlike valmiste teel moodustatud Ajutine Maanõukogu, täidesaatvaks asutuseks aga Maanõukogu poolt kujundatud Maavalitsus. Esimest korda Eesti ajaloos sai teoks eestlaste asualade ühendamine terviklikuks haldusüksuseks, mille juhtimine läks eestlaste eneste kätte. Kubermanguvalitsuses ja selle allasutustes töötanud vene ametnikud asendati eestlastega ning kohalik võim anti eestlastest maakonnakomissaride ja miilitsaülemate kätte. Mai lõpul toimusid Maanõukogu (Maapäeva) Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse valimised. Maanõukogu seadis ametisse
Vabadussõda 1917- 1920 RAUNO MARAN Eesti Maapäev 15. novembril 1917 otsustas Eesti maanõukogu (Maapäev), asuda Eesti maa ja rahva täieliku iseseisvuse teele ning lüüa lahku hukkuvast Vene riigist. 27.veebruaril kukutati poliitilistele uuendustele vastu seisvad tsaar, tema nõuandjad ja kogu ise-valitsuslik kord ning riigis sai võimule riigiduuma moodustatud Ajutine Valitsus. Uus valitsus oli sunnitud tegelema ka rahvusküsimustega, kuigi sellega taheti viivitada kuni Asutava Koguni. Eesti poliitikute esimene mure pärast riigipööret oli organiseerumine. 9
hakkas venima 4) Venemaa Ajutine Valitsus kinnitas 30. märtsil (12.aprillil) 1917 Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, millega Eesti sai ulatusliku autonoomia (- osaline iseseisvus Vene riigi sees) 5) senine Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati üheks Eestimaa kubermanguks, mida juhtis kubermangukomissar Jaan Poska 6) omavalitsuse seaduse alusel loodi Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, nõnda kõlas ametlik nimetus; rahvasuus ja hiljem ametlikes ajalugudeski on käibel Maanõukogu, Maapäev, Eesti Maapäev 7) ametlikuks asjaajamiskeeleks sai eesti keel 8) uute parteide sünd 9) täidesaatvaks asutuseks sai Maavalitsus 10) esimese Eesti rahvusliku väeosana loodi Eesti Kaitseliit 11) kohalik võim läks maakonnakomissaaride ja miilitsaülemate kätte Autonoomiast tulenevad pinged:
2.03.1917- ülelinnaline streik Tallinnas, kes punalippude ja mässulaulude saatel poliitvange vabastama suundusid 26.03.1917- eestlaste hiiglasik demonstratsioon Petrogradis 30.03.1917- ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta 25.10.1917- 27.10.1917- enamlane Viktor Kingissepp võtab võimu kubermangukomissar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee 15.11.1917- Maanõukogu otsus, mis säteastas järgmise: 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav kogu 2) kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused 21.02.1918- vanematekogu kiidab heaks iseseisvusmanifesti 23.02.1918- esimesena loetakse ette Iseseisvusmanifest Pärnus Endla teatris. 24.02.1918-moodustatakse Ajutine Valitsus, Eesti iseseisvub 25.02
Seati kokku autonoomiaseaduse projekt, esitati see Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks. 26. märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstartsioon. 30. märts ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Eestimaa ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa asus kubermangukomissar Jaan Poska. Nõuandvaks organiks sai demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Ajutine Maanõukogu. Täidesaatvaks asutuseks sai Maanõukogu poolt kujundatud Maavalitsus. Esimest korda Eestis sai teoks eestlaste asualade ühendamine terviklikuks haldusüksuseks. Juhtimine läks eestlaste eneste kätte. Kubermanguvalitsuses ja selle allasutustes töötanud vene ametnikud asendati eestlastega. Kohalik võim anti eestlastest maakonnakomissaride ja miilitsaülemate kätte. Mai lõpul toimusid Maanõukogu (Maapäeva) valimised. Maanõukogu seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava Maavalitsuse
3.laienes tööstuse- ja põllumajandustoodete saatmine vene sisetutule 4.algas linnade eestistumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) Poliitilised: 1. 1905. a revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia 2. Hakati looma erakondi, parteisid, esile kerkisid eesti poliitikud 3. Tõusis eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi 2)Maapäev- Maanõukogu tuli kokku 14. juulil 1917. aastal ja oli - vaheaegadega - koos kuni aprillini 1919. Maanõukogu oli esimene üle-Eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad linnadest ja maakondadest-valdadest. Korraldati kõigis valdades, linnades ja maakondades munitsipaalvalimised. Eesti keel kuulutati kogu kubermangus ametlikuks asjaajamise keeleks ning tehti ettevalmistusi üleminekuks eestikeelsele kooliharidusele. Hakati looma Eesti rahvusväeosi.
26. märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon. Vaid neli päeva hiljem, 30. märtsil, ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa asus keskvalitsuse poolt ametisse nimetatud kubermangukomissar Jaan Poska. Nõuandvaks organiks kubermangukomissari juures sai demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Ajutine Maanõukogu, täidesaatvaks asutuseks aga Maanõukogu poolt kujundatud Maavalitsus. Seega sai esimest korda Eesti ajaloos teoks eestlaste asualade (v.a Narva linn ja Setumaa) ühendamine terviklikuks haldusüksuseks, mille juhtimine läks eestlaste eneste kätte. Järgnevalt asendati kubermanguvalitsuses ja selle allasutustes töötanud vene ametnikud eestlastega ning kohalik võim anti eestlastest maakonna-komissaride ja miilitsaülemate kätte. Mai lõpul toimusid Maanõukogu (Maapäeva) - Eesti
Maanõukogu otsus::15nov 1)eesti tulevase riigikorra määrab eesti austav kogu 2)kuni austava kogu kokkusaamiseni on ainuke kõrgema võimu kandaja Eesti maanõukogu 3)eestis kehtivad maanõukogu kinnitatud seadused. Saksa pealetung algas 18veb1918 Vene armee riismed eelistasid Vastupanule kiiret oõgenemist,enamlaste Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liiga nõrk Päästekomitee 19veb maanõukogu otsusega. Oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes Oludes,iseseisvuse väljakuulutamiseks.Kuulusid Päts,Jüri Vilms.Konstantin konik.21ven.kiitis vanem- Nõukogu heaks iseseisvusmanifsti-manifest kõigile Eestimaa rahvustele.Juhan kukk ja Ferdinad Peterson. I korda avanes võimalus selleks pärnus 23veb kell 8 õhtul kus hugo Kuusner iseseisvusmanifesti ette luges endla teatri juures. 24.veb õhtul moodustati eesti vabariigi ajutine valitsus,koosnes kõigi demokraatlike erakondade
23.06 võit Võnnu lahingus Lw üle. Sõja tähtsus: 1. Kindlustati Eesti lõunapiire. 2.Aidati taastuda Läti Vabariigil ja võimule naasta seaduslikul Läti valitsusel. 4.7. Asutava Kogu tegevus; (Lisa staff: Kuigi Vabadussõda nõudis riigilt ja rahvalt erakorralisi jõupingutusi, ei katkenud riikluse rajamine ka sõja ajal. Kohe parast suurima ohu tõrjumist tõusid paevakorrale korduvalt edasi lükatud Asutava Kogu valimised. Veebruari algul 1919 otsustasid Maanõukogu vanematekogu ja Asutava Kogu valimiste peakomitee uhiselt, et valimised korraldatakse 5.7. aprillil ja Asutav Kogu tuleb kokku jüripaeval, 23. aprillil) AK tegevus: 1. moodustati EV valitsus (töö lõpetas Ajutine Valitsus) 2. Võeti vastu kaks olulist õigusakti: 2.1. EV põhiseadus 1920. aastal. See dokument kujutas enesest Eesti esimest, ajutist põhiseadust, mis määras kindlaks valitsemiskorra alused üleminekuajajärguks (kuni alalise põhiseaduse jõustumiseni)
asendati enamlaste kontrolli all seisvate töörahva saadikute nõukogudega. Seniste kohtute asemele loodi revolutsioonilised tribunalid, mis eirasid seadusi ja lähtusid üksnes nii-öelda revolutsioonilisest südametunnistusest. Pankade, ettevõtete, äride ning ka elamute riigistamine. Ühesõnaga kogu maa kuulutati riigi omaks. Maanõukogu 15. novembri otsus: 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu 2) Kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Seega tähendas 15. novembri otsus riiklike sidemete katkestamist Venemaaga ja Maanõukogu muutumist kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal. Kuigi otsuses ei kõneldud otsesõnu iseseisvumisest ega suveräänse riigi loomisest, on selles tagantjärele nähtus Eesti riikluse õiguslikku teket. Ühiskond Parlamentarism Eesti Vabariigi näitel ja presidentalisem USA näitel.
Eesti Vabariik pärast iseseisvumist (1922a.) Eesti Vabariigi sünd (1917) 1. märts Tallinnas üldstreik 11.13. märts Maakondade koosolek Tartus, liitmist üheks kubermanguks 23. mai Maapäeva valimised 2.juuli Tallinnas "Estonias" Maa-asemike kongress ehk rahvakongress 29.september 8. oktoober sakslased vallutasid meredessandiga Saare-, Muhu- ja Hiiumaa Eesti Vabariigi sünd (1917) 27. oktoober võtsid võimu enda kätte 15. november Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku Asutava Kogu 24. detsember Maanõukogu vanematekogu otsustas kuulutada Eesti iseseisvaks Eesti Vabariigi sünd 1918 jaanuar Asutava Kogu valimised 19.veebruar Maanõukogu juhatus kiitis heaks Eesti iseseisvuse manifesti ja valis täidesaatva organi kolmeliikmelise Eestimaa Päästmise Komitee (K. Päts, J. Vilms, K. Konik) 23.veebruar Pärnus "Endla" teatri rõdult
*suleti mitmed ajalehed 2olulist momenti Ajutise Valitsuse määruses Eestimaa kubermangu valitsemisel ° selle kohaselt ühendati Eestimaa kubermang (v.a Narva linn) ja Liivimaa põhjaosa (v.a Setumaa) üheks rahvuslikuks kubermanguks °Kahe kubermangu loomise teel tekkinud Eestimaa kubermangu etteotsa asus Ajutise Valitsuse komissar ( Jaan Poska ) ja tema juurde pidi valimiste teel moodustatama Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. Nimeta 5 olulist momenti, mida sisaldas Tartu rahu. *Eesti saavutas teda rahuldava riigipiiri kehtestamise *Venemaa deklareeris, et tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust loobudes suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahava ja -maa kohta. * kõik Venemaal viibivad eestlased said õiguse kodumaale tagasipöördumiseks
valitsemises. Nad valisid oma liikmeskonnast kohalikke kohtunikke ja politseiametnikke ning allutasid endale kiriku. Käidi ka koos maapäevadel ning nende vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Autonoomsed asutused Eestimaa maapäev kogunesid kõik aadlikud Harjust, Virust, Läänest ja Järvast kuberneri või tema äraolekul rüütelkonna peamehe kutsel (iga kolme aasta tagant). Küsimusi arutati 4 maakonna aadli esindajate vahel. Maanõukogu koosnes 12 nõunikust, keda valis maapäev. Eesistujaks oli vanem maanõunik või kuberner (tähtsamate asjade arutamisel), kelle kaastöölisteks oli nõukogu. Tähtsam administratiivne organ rüütelkonna pealik (aadlikuna oli ta ka maanõukogu liige). Maapäeva istungite vaheaegadel tuli kokku rüütelkonnakomitee, mis tegi mitmesuguseid otsuseid, mida pidi kinnitama maapäev. Kuna rüütelkonna komitee võis igal ajal kokku tulla, siis oli
esimees. 1934 kandidaat Eesti riigivanema valimistel. Jaan Poska sündis 24. jaanuaril 1866 Laiuse Kirikukülas, suri 7. märtsil 1920 Tallinnas. Ta oli Eesti riigimees. 1900. aastal asus tööle Tallinnas juriidilise abilisena Konstantin Pätsile.Aastal 1904 valiti Jaan Poska Tallinna linnavolinikuks. 1905. aastast valiti Jaan Poska linnavolikogu juhatajaks. 19131917 oli Jaan Poska Tallinna linnapea. Jaan Poska vastutas kubermangukomissarina Eesti Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimiste läbiviimise eest. Jaan Poska tegevus kubermangu komissarina lõppes pärast bolsevike võimuhaaramist, kui Viktor Kingissepp võttis asjaajamise üle. Eesti Maanõukogu kuulutas ennast 28. novembril kõrgeimaks võimuks Eestis. 24. veebruaril 1918 määras Eesti Maanõukogu poolt moodustatud Eesti Päästekomitee Poska Eesti välisministriks. Hiljem kuulus ta Eesti Ajutisse Valitsusse peaministri asetäitjana ja kohtuministrina.
· 1. märts Tallinnas üldstreik. · 11.13. märts Maakondade koosolek Tartus, liitmist üheks kubermanguks. · 23. mai Maapäeva valimised. · 2. juuli Tallinnas "Estonias" Maa- asemike kongress ehk rahvakongress. · 29. september 8. oktoober sakslased vallutasid meredessandiga Saare-, Muhu- ja Hiiumaa. EESTI AASTATEL 1917-1918 Eesti Vabariigi sünd 1917-ndal aastal · 27. oktoober võtsid võimu enda kätte enamlased. · 15. november Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku Asutava Kogu. · 24. detsember Maanõukogu vanematekogu otsustas kuulutada Eesti iseseisvaks. Eesti Vabariigi sünd 1918-ndal aastal. · 11. 11 1918- Saksamaa kirjutas alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I ms. ja okupatsiooni Baltimaades. · 28.11 1918- ründas Punaarmee Narvat. Detsembri jooksul oli üle poole eesti vallutatud. Uuel aastal oli hea positsioon
Petrogradis toimus hiiglaslik eestlaste meeleavaldus, millega nõuti Eestile kohest autonoomiat. Ajutine Valitsus andis määruse Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. eestlaste meeleavaldus Petrogradis Autonoomiaseaduse sisu · Eestimaa ja Liivimaa kubermang liideti Eestimaa kubermanguks, mille keskus oli Tallinnas ja mida juhtis kubermangukomissar. · Kubermangukomissari kõrvale pidi üldvalimiste teel moodustatama Ajutine Maanõukogu (Maapäev). Esimest korda ajaloos ühendati eestlaste maa üheks terviklikuks haldusüksuseks, mida juhtisid eestlased ise. Eesti demokraatliku Venemaa autonoomse osana · Asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel, vene ametnikud vallandati. · Valiti Maapäev ja moodustati Maavalitsus. · Hakati looma Eesti rahvusväeosi. · Kujunesid välja Eesti poliitilised erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond, Eesti Maarahva Liit, Eesti
Nagu mujal Venemaal kujunes ka Eestis välja kaksikvõim . Üheltpoolt teostasid seda Ajutise Valitsuse poolt ametisse määratud kubermangukomissarid, teiselt poolt Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Eestlaste üheks esmaseks eesmärgiks sai autonoomia saavutamine Vene riigi koosseisus. Märtsi lõpus loodi autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus, mida juhtis Ajutise Valitsuse komissar J. Poska ning valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev . Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel. Asuti rahvusväeosade moodustamisele. 1917.a. suvel kujunesid välja Eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond mille juhiks oli J. Tõnisson, Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond; Vene sotsiaaldemokraatide vähemlaste tiivast kasvas välja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ning esseerid moodustasid Eesti Sotsialistide- Revolutsionääride Partei.
sõdurid lahkusid omavoliliselt rindelt. Inimesed olid sõjast tüdinud, tugevnesid äärmuslikud meeleolud. 1917. aastal seati Tartus kokku autonoomiaseaduse projekt. Veidi peale seda ühendas Ajutine Valitsus Eestimaa ja Liivimaa kubermangus ühtseks rahvuskubermanguks. Uut haldusüksust asus juhtima Jaan Poska. Esimest korda oli eestlaste asuala ühendatud ühtseks haldusüksuseks, mida ka juhtisid eestlased: amentikud asendati venelastega, toimusid Maanõukogu valimised, eesti keel kuulutati ametlikuks keeleks, hakati looma Eesti rahvusväeosi. Enamlaste riigipöörde käigus sai kõrgeimaks valitsuseks Eestimaa Nõukogused Täitevkomitee. Tegelikuses oli komitee tegevus küll üsnagi piiratud, sest olulisemad otsused võeti vastu keskkomitees Petrogradis. Omavalitsused asendati enamlaste kontrolli all olevate töörahva saadikute nõukogudega. Miilitsa asemele asus Punakaart ja rahvusväeosi püüti asendata Punaarmee üksustega
Venemaast lahkulöömise möödapääsmatus: Seda süvendas veelgi oktoobripööre. Peamiseks ajendiks oli kartus,et enamlaste käivitatud ennenägematud sotsiaalsed eksperimendid võiksid lõppeda eesti rahva jaoks traagiliselt.Kardeti Venemaal vallanduda võivat anarhiat kui ka kodusõda ja Saksa vägede sissetungi. Autonoomia saavutamine Eestis: Märtsi lõpus loodi autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus,mida juhtis J.Poska. Valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu e Maapäev. Senised vene ametnikud asendati eestlastega,asjaajamiskeeleks sai eesti keel.1917 suvel kujunesid välja Eesti erakonnad.Suurimaks poliitiliseks jõuks jäid siiski enamlased,kes ei tahtnud rahvulikest huvidest kuuldagi. Mis ohustas Eesti autonoomiat?Ohustasid tagendatud vene ametnikud,kes eestlaste üle kaebasid.Ka pinge riigis,mida tekitas Maapäeva valimiste välja kuulutamine.Lisaks ka jätkuv I maailmasõda.Ohustas Saksamaa,kes vellutas juba oktoobris ära saared. Maanõukogu 15
Rahvuslust eitaval kohal olid vaid enamlased, kes oma vaateid vastutustundetu demagoogia abil demonstreerisid. Nii võeti eestimeelsetelt võim üle, toimus Oktoobripööre, ja kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Kujunes välja ühe partei diktatuur, viidi läbi majandusreforme ja muid ebainimlikke otsuseid. Sealjuures aga hakati Eesti riigi tulevikku senisest põhjalikumalt arutama. Maanõukogu 15.novembri otsus tähendas riiklike sidemete katkestamist Venemaaga, olgugi, et nad Maanõukogu järgmisel päeval laiali saadeti. Selles on siiski tagantjärge nähtud Eesti riikluse õiguslikku teket (de jure). Järelikult oli Eesti riik viidud seisu, kus Venemaast lahkulöömine, avalik iseseisvuse väljakuulutamine ja delegatsioonide saatmine välisriikidesse oli suur ja ainuõige samm iseseisvuse poole. Mida selgemaks sai enamlaste sõnade ja tegude lahknevus, seda
· Ernst Põdder Eesti väejuht, kelle eestvedamisel vallutatakse Võnnu · Johan Pitka Soomusrongide kasutusele võtja ja mereväe looja. · Jaan Poska Tallinna linnapea. sai kubermangukomisariks. Tartu rahuläbirääkija Eesti. · Adolf Joffe Tartu rahuläbirääkija Venelaste poolt. Maanõukogu 15. novembri otsused: · Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu · Kuni Asutava Kogu kokkusaamiseni on ainus kõrgeim võimukandia eestis Maanõukogu kogu · Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused Päästekomitee tegevus ja liikmed · Liikmed : Konstantin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms · Tegevus: Põhitegevus oli iseseisvumise väljakuulutamine ja ka erakorraliste otsuste tegemine. Eestlaste ebaedu põhjused Vabadussõjas 1918.a lõpus · Punaste ülekaal · Rahvaväe nõrkus ja organiseerimatus ( Väljaõppe puudumine, vähe varustust, mobilisatsiooni läbikukkumine)
Petrogradis elavad eestlased 26. märtsil 1917 võimsa (40 000 osavõtjat) meeleavalduse, kus lehvisid ka sini-must-valged lipud. Ärahirmutatud Ajutine Valitsus kinnitaski Eestile omavalitsuse andmise seaduse 30. märtsil 1917. Seaduse kohaselt: · Põhja- ja Lõuna-Eesti ühendati ühtseks Eestimaa kubermanguks, selle komissariks sai Jaan Poska (esimest korda ajaloos Eesti moodustas halduslikult ühtse terviku) · valiti rahvaesindus Maapäev e Ajutine Maanõukogu ja selle juurde täidesaatev organ Maavalitsus (juhiks Konstantin Päts) Eestlased nagu muudki Vene impeeriumi väikerahvad tundsid suurt soovi koguda kokku üle Venemaa laiali olevad eesti rahvusest sõjaväelased, st. luua rahvuslikud väeosad. Peale pikki kauplemisi andis Vene väejuhatus maikuus selleks loa. Suvel 1917 loodigi Rakveres 1. Eesti polk, hiljem kujunes sellest Eesti diviis (ülemaks sai Johan Laidoner).
enam ei jää muud üle kui Eesti iseseisvaks kuulutada. Venemaa nõrgenemine tõi kaasa revolutsiooni. Keiser loobust troonist ja Venemaast sai vabariik. Veebruarisündmuste keskpunktiks oli Tallinn, kus aktiivsust näitasid üles venelastest vabrikutöölised ja sõjaväelased. Eestlaste üheks eesmärgiks oli saavutada autonoomia Vene riigi koosseisus. Eestlaste meeleavaldused olid edukad ja Eesti ala liideti üheks rahvuskubermanguks. Valiti esimene rahvaesindus Maanõukogu, mis omakorda seadis ametisse Maavalituse, kelle käes oli nüüd täidesaatev võim. Loodi ka Eesti rahvusväeosi, et koondada mehi tagasi kodumaale ja kergendada sõjaväeteenistust, samuti ka tugevdada kaitset võimaliku Saksa rünnaku vastu. Suurimaks poliitiliseks jõuks jäid siiski enamlased, kes ei tahtnud rahvuslikest huvidest kuuldagi. Oktoobris 1917 haarasid võimu enamlased ja võim läks nende moodustatud Sõja- Revolutsioonikomitee kätte
osa üle 40 000 eestlase, kellest umbes 15 000 olid sõjaväelased. Ajutine Valitsus võttis 30. märtsil vastu otsuse Eesti ajutise omavalitsuse kohta kehtivusega 1919. aasta alguseni. Kuigi lõpptulemus oli tähelepanuväärne samm, ei olnud omavalitsus ikkagi nii ulatuslik, kui eestlased oleksid soovinud. Nad olid saanud ainult piiratud autonoomia. Kevadel 1917 Eesti poliitiline pilt nii elavnes kui ka võttis teravamad piirijooned, kui seoses eelseisvate Maanõukogu valimistega, mis pidi olema Eesti ala esimene seadusandlik valitud riigiorgan, asutati uusi parteisid ning endiste nimesid ja suundumusi täpsustati. Asutati Eesti Demokraatlik Erakond, mille juhina jätkas Jaan Tõnisson. Põllumehed asutasid Eesti Maarahva Liidu (Maaliit), mida juhtis Jaan Hünerson. Lähedane mõlemale eelmainitule oli ka vastselt rajatud Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond. Peale selle tegutses Eestis Vene bloševike rühmitusi, mille toetajad osalesid Maanõukogu valimistel
enamlaste reformidest Eestis: Pangad riigistati, suurärid, hotellid ja restoranid natsionaliseeriti, kogu maa kuulutati riigi omandiks, mõisnike maavaldused konfiskeeriti, mõisatest püti moodustada sotsialistlikke suurmajandeid mõisamoonakatest koosnevate komiteede juhtimisel. Kuna Saksa okupatsioonioht I maailmasõja käigus muutus reaalseks, võtsid Eesti poliitikud uue kursi iseseisva Eesti riigi loomisele ja sellele Läänest tunnustuse hankimisele. Millise otsuse võttis Maanõukogu vastu 15. novembril 1917? (lk. 26) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu, enne Asutava Kogu kokkuastumiseni on kõrgeim võim Eesti Maanõukogul, Eestis kehtivad einult Maanõukogu kinnitatud seadused. Seega tähendas see riiklike sidemete katkemist Venemaaga ja kõrgeimaks võimuks Maanõukogu. Milliseid ettevalmistusi tegi Maapäev iseseisvuse väljakuulutamiseks enne Saksa vägede saabumist? (lk. 27)
Eesti iseseisvumine Referaat SISSEJUHATUS 1918. aasta alguses oli Eesti jaoks kujunenud väga ohtlik sise- ja välispoliitiline olukord. Enamlaste võim ei olnud veel kuigi kindel, nende relvajõud olid alles loomisel. Lõuna- ja läänesuunast ähvardasid Eesti mandrile tungida keiserliku Saksamaa väed. Illegaalselt tegutsev Maanõukogu otsustas kuulutada niipea, kui algab Saksa vägede sissetung, Eesti kohe iseseisvaks riigiks. 19. veebruaril valis Maapäeva vanematekogu Eestimaa Päästmise Komiteesse kolm meest. Koostati iseseisvumismanifesti projekt ja otsustati, et käimasolevas Vene-Saksa sõjas jääb Eesti erapooletuks. Rahvusväeosade abil võeti mitmel pool Eesti põgenevatelt enamlastelt ametiasutused üle, enne kui Saksa väed olid kohale jõudnud. (Palamets, 2010) 1.SISEPOLIITIKA
Eesti territooriumist sai edaspidi Vene põhjarinde tagala, kuhu oli 1917. a alguseks koondatud üle 100 000 Vene sõjaväelase. Pärast Vene veebruarirevolutsiooni 1917. a asusid eesti rahvuslikud poliitikud Vene Ajutiselt Valitsuselt taotlema autonoomiat. 30. märtsil kinnitaski see määruse, millega eestlastega asustatud ala liideti ühtseks autonoomseks Eestimaa rahvuskubermanguks eesotsas kubermangu komissariga. Viimase juurde tuli moodustada nõuandva organina Maanõukogu, mille valimised toimusid kevadel ja suvel. Puhkes hoogne poliitiline tegevus asutati uusi erakondi, mis tutvustasid aktiivselt oma vaateid ja asusid võitlusse Maanõukogu kohtade eest. Rahvuslike poliitikute seas hakkas levima mõte taotleda Eestile osariigi staatust föderatiivses Vene riigis. Samas kasvas ka enamlaste populaarsus, kes rõhutasid tööliste klassiühtsust ja vastustasid rahvusliku autonoomia laiendamise taotlust. Enamlaste eestvedamisel asuti
Eesti poliitikute peamine eesmärk oli Eesti ala ühendamine üheks kubermanguks ja autonoomia saavutamine. 26. märtsil toimus Petrogradis eestlaste meeleavaldus. 30. märtsil anti välja Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta, millega nähti ette Eestimaa kubermangu ühendamine ja valimiste kaudu Ajutise Maanõukogu valimine. Mai lõpus valiti Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev, mis oli esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. Suvel loodi ka Rahvusväeosa. Autonoomia saavutamise järel: - muudeti asjaajamine eestikeelseks - vene ametnikud asendati eestlastega - valmistuti üleminekuks emakeelsele kooliharidusele Eesti iseseisvus kuulutati välja 24. veebruaril 1918. 3. märtsil oli kogu Eesti Saksa okupatsiooni all ning võim läks saksa sõjaväelastele.
4 päeva hiljem, 30.märtsil, ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Eesti- ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati ühtseks kubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa asus kubermangukomissaar Jaan Poska. Eesti asulaid hakati ühendama terviklikuks haldusüksuseks. Vene ametnikud asendati eestlastega ning kohalik võim anti eestlasest maakonnakomissaride ja miilitsaülemale. Mai lõpul toimusid Maanõukogu (Maapäeva) valimised, mis omakorda seadis ametisse täidesaatva võimu Maavalituse. Eesti keel kuulutati kogu kubermangus ametlikuks asjaajamiskeeleks ning tehti ettevalmistusi üleminekuks eestikeelsele kooliharidusele. Venelased süüdistasid eestlasi separatismis. Oktoobri algul hõivas Saaremaale maabunud Saksa dessantkoondis kogu Lääne-Eesti saarestiku, ilma et Vene väed oleksid osutanud vastupanu. Oktoobrirevolutsioon 1917a. Ja selle mõju Eestile
põranda alt välja saksa keel asjaajamis keeleks Rahvuslased võttavad asjaajamise üle, lõplikult 21.11 vastavalt Riias sõlmitud kokkuleppele. Nüüd hakkas Eesti riiklus toimima. Maanõukogu 15.11 otsused: * Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu * kuni Asutava Kogu kokkusaamiseni ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu * Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused Riiklike sidemete katkemine Venemaaga ning Maanõukogu muutumine kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal. Jaanuar 1918 saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon eesti iseseisvuse kohta ning loodi sidemeid suurriikide diplomaatidega. Rahva seas oli omariikluse idee levinud. 21.02 kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti Saksa okupatsioon: Saksamaa ei tunnusta iseseisvat Eesti Vabariiki, ajutise Valitsuse ja Maanõukogu tegevust ei
Poska täitis edukalt oma ülesandeid rasketes sõjaoludes, rinde lähemas tagalas. Märtsist oktoobrini 1917 oli Jaan Poska Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar. Ta ülesandeks oli korra säilitamine linnas, kus oli laostuv vene sõjavägi. Tuli tagada kodanike julgeolek ja korraldada inimeste kaitse vene soldatite rüüstamiste vastu. Sel perioodil eraldati ka Lõuna-Eesti Liivimaa kubermangust ja ühendati Eestimaa kubermanguga. Haldusreformi läbiviimiseks moodustati Eesti Maanõukogu. Jaan Poska vastutas kubermangukomissarina Eesti Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimiste läbiviimise eest. Jaan Poska tegevus kubermangu komissarina lõppes pärast bolsevike võimuhaaramist, kui Viktor Kingissepp võttis asjaajamise üle. Eesti Maanõukogu kuulutas ennast 28. novembril kõrgeimaks võimuks Eestis. Sügisel 1917 aastal valiti Poska Vene Asutava Kogu liikmeks. Seal olid ülekaalus esseerid, kes kavatsesid muuta Venemaa föderatiivseks riigiks
oktoobrini 1917 oli Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska. Iseseisvumise eesldused: *talude päriseks ostmine *laienes tööstus *algaas linnade eestistumine *hakati looma erakondi *tõisis eestlaste osatähtsus maa ja linnavalitsustes *arenes koperatiivliikumine *ühtlustus kirjakeel *levisid eesti k raamatud *kujunes välja rahvuslik haritlaskond *asutati ajalehti *aktiivne seltsitegevus. Päästekomitee- oli 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan, loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veeb. Iseseisvuse väljakuulutamine- 24. veeb 1918 Tallinnas. Iseseisvusmanifest- esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 Pärnu teatri rõdult. Vabadussõda- sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini. Ebaedu: *vastased ülekaalus *relvastus kehvapoolne *puudus usk võitu *madal võitlusmoraal *puudusid abi ja liitlased *osad toetasid punaarmeed *puudus otstarbekas
Nõudmised valitsusele- esialgu proovitakse siiski palvekirjade kaudu nõudmisi esitada, kooli-ja omavalitsuse reformi, eesti keele kasutusala laienemist; tulemused eestile- eeldused poliitiliseks organiseerimiseks esimene partei, karistussalgad eestisse, kultuuriväärtuste hävitamine, koolid eesti k. Iseseisvumine:maanõukogu otsus 15.nov, deklaratsiooniga saadeti lääne euroopasse, siseriiklik propaganda Eesti iseseisvuse kasuks; Päästekomitee: 19.veeb maanõukogu vanematekogu otsusega; oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike iseseisvuse väljakuulutamiseks; kuulusid: K.Päts, J.Vilms, K. Konik 23 ja 24 veeb 1918: 23.02-Pärnus 20.00, luges Maanõukogu liige H.Kuusner iseseisvusmanifestiteksti; 24.02-Tlnas päeval, läks suurem osa linnast rahvulsike jõudude kontrolli alla; õhtul moodustati riigipanga hoones Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mis koosnes kõigi demokraatlike erakondade esindajatest. Peaministriks sai K
kindlustamist, Eesti- ja Põhja-Liivimaa ühendamist üheks kubermanguks ning suuremaid õigusi eesti keelele. Kui 1917. aastal Venemaal võim kokku varises, mõistis Päts, et nüüd on viimane aeg kasutada võimalust ja Eesti rebida Venemaa küljest lahti. Päts töötas välja maaomavalitsuste korraldamise seaduse eelnõu, selle vene valitsus ka kinnitas. See oli üks esimesi suuremaid võitusid, sellega loodi ajutine maanõukogu. 1917. aasta sügisel valiti Päts Eesti Maavalitsuse esimeheks. See mängis edaspidi suurt rolli Eesti iseseisvuse saavutamisel. Eesti poliitilised sihtjooned ja rahvusliku võitluse edaspidine taktika pandi paika Eesti rahvuskongressis, mis kutsuti kokku 1917. aasta juunis. Päts valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimeheks. Vene riigi pidev lagunemise tingimustes tuli Päts ja teised juhtivad tegelased otsusele, et Eesti ainsaks teeks saab olla Venemaast lahku löömine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
