Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mis koos moodustavad funktsionaalse terviku. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kaitsefunktsiooni. 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganisms
Regeneratsioon Pärilikkusaine/Rakkude/kudede paraneminetaastumine. 2. Nimetage kudede põhiliigid * epiteelkude * sidekude * lihaskude * närvikude. 3. Kuidas jaotatakse sidekoed? Lisage näited koe liikidest. Troofilised (veri, lümf, retikulaarne sidekude, kohev sidekude, rasvkude) Toetavad funktsiooniga (tihe sidekude, skeletikoed, kõhrkude, luukude) 4. Kuidas jaotuvad lihaskoed? Tooge näited lihaskudede liikidest ja nende erinevustest Lihaskoed jaotuvad tahtele alluvaks ja mittealluvaks. * Vöötlihaskude Tahtele alluv. Lihasrakud on lihase pikisuunas. Moodustab liigutusi tegevaid lihaseid. Valkudeks on müosiin ja aktiin. * Silelihaskudepaikneb elundite seintes, kontraheerub automaatselt, aeglasemad kui vöötlihaskude. Tahtele allumatu * Südamelihaskude paikneb südames, tahtele allumatu 5
HISTOLOOGIA 1. Selgitage mõisted: HISTOLOOGIA - Histoloogia = õpetus kudedest uurib rakkude, kudede ja ka organite ehituse ja talitluse uurimisega mikroskoopilisel tasandil. KUDE - on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Regeneratsioon - ehk taasteke. Nimetage kudede põhiliigid * Epiteelkoed * Tugi-/sidekoed * Lihaskoed * Närvikoed 2. Kuidas jaotatakse sidekoed? Lisage näited koe liikidest Troofilised koed - veri ja lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude Toetavad koed - tihe sidekude, kõhrkude, luukude 3. Kuidas jaotuvad lihaskoed? Tooge näited lihaskudede liikidest ja nende erinevustest Silelihaskude: - moodustab liigutusi tagavad lihased - lihaskiud ehk lihasrakud on paigutunud lihase pikisuunas.
Eluslooduses on organiseeritud ka rakulisel teel(tasemel) Rakk on eluslooduse kõige väikseim ehituslik üksus, millel esinevad kõik eluvaldused Epiteelkude rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ,rakuvaheaine peaaegu puudub. Ülesandeks on teiste kudede kaitsmine väliskeskkonna mõjutuste eest. Lihaskude jaguneb 3-eks , vöötlihaskude , silelihaskude, südamelihaskude .Põhiomaduseks erutuvus ja kokkutõmbuvus .Lihaskoed erutuvad impulssidest. Vöötlihaskude on lihastes , mis liigutavad skeletiluid. Närvikude on võimeline erutust vastu võtma ning edasi juhtima . Varustatud närviimpulssi juhtivate jätketega. Sidekude Sidekoe hulka kuuluvad ka rasv-, kõhr-, ja luukude , veri .Põhiülesandeks on teiste kudede omavaheline ühendamine. Palju rakuvaheainet. ERÜTROTSÜÜDID punalibled LEOKOTSÜÜDID valgelibled TROMBOTSÜÜDID vereliistakud
näiteks seedeelundkond. Elundkonnad kokku moodustavad aga talitleva organismi. Epiteelkude jaguneb kaheks: pinna- ja näärmeepiteeliks. Iseloomulik on rakkude tihedalt kõrvuti paiknemine. Pinnaepiteel katab ja kaitseb organismi sise- ja välispinda. Leidub naha pindmises kihis, veresoonte ja seedekanali sisepindadel ning limaskestadel. Näärmeepiteel on välis- ja sisenõrenäärmetes, ülesanne on eritada mitmesuguseid organismile vajalikke nõresid, nt hormoone. Lihaskoed on kokkutõmbevõimelised, võimaldavad liigutusi sooritada. Silelihaskude paikneb siseelundite ja veresoonte seintes, nende rakkude kokkutõmme tahtele ei allu. Vöötlihaskoest moodustatud skeletilihaste liigutamine aga allub tahtele. Südamelihaskude esineb vaid südames, kokkutõmbumine toimub rütmiliselt. Sidekude seob organismi tervikuks ja moodustab teisi kudesid toetava süsteemi. On iseloomulik rohke rakuvaheaine olemasolu ja selle alla kuuluvad näiteks luukude, rasvkude.
Koosneb 3mest kihist: Nahaaluskude, Pärisnahk, marrasnaks. Karvad- kabjad Kudede mõiste ja jaotus Loed on ühesuguse ehituse ja talitlusega, raku ja raku vaheliste ainete kogumikk. Epiteelkude Kattekude lihaskude Sidekude, kohev sidekude Närvikude Kõhrkude Luu koed Kude- ühesuguse ehituse ja talitusega , raku ja raku vahelise ainete kogumik Veri vere- ja lümfiringeelundid on tihedalt seatud Lihaskoed Vöötlihas Silelihas Pikadlihased Laiadlihased Hingamislihased Närvikude Peaaju, väikeaju Närvid
Kattekoed kaitsevad organismi osi kuivamise, mehaaniliste vigastuste, keemiliste mõjutuste ja mikroobide sissetungi eest. Samuti võivad nad eritada nõresid ehk sekreete(nt. süljenääre, maonäärmed jt.) Kattekude esineb naha pinnal, limaskestal, siseorganite pinnal. 2.Sidekoed rakud asuvad üksteisest kaugel ja nende vahel on rakuvaheaine, mis võib olla vedel (nt. veri) kiuline (nt. kohev sidekude) või tahke (nt. luukude.) Ka rasvkude on sidekude. 3.Lihaskoed koosnevad pikkadest rakkudest, mis võivad pikeneda ja lüheneda. 1)Võõtlihaskude asub skeletilihastes (käed, jalad, selg, kõht jt.) Ta töötab kiiresti, allub tahtele kuid ka väsib kiiresti. 2)Silelihastkude asub siseorganite seintes (söögitoru, soolestikus, silmavikerkest jt.) Silelihaskude ei allu inimese tahtele, töötab aeglaselt, kuid on praktiliselt väsimatu. 3)Südamelihaskude asub ainult südames. Töötab küllalt kiiresti, kuid ei allu inimese tahtele
Küüliku/jäneseliha · Küülik ehk kodujänes on karusloom · Optimaalkaal 2,2 2,7 kg (2-5 kg) · Liha valge kuni kahvaturoosa värvusega · Liha peeneteraline ja õrn · Õhukese rasvaladestusega kõhu piirkonnas Liigitus termilise seisundi järgi 1. Värske liha ehk tapasoe liha - Lihaskoe sisemine temperatuur ~34oC, lihal tume värvus ja lõikepind niiske - Lihast eraldub mahla, puudub pealt kuivaks tõmbunud koorik - Lihaskoed pole elastsed - Pärast keetmist muutub liha kõvaks ja puljong on sogane - Selline liha säilib halvasti 2. Jahtunud liha - Lihakeha jahedas hoidmisel vähemalt 6 tundi - Sisemine temperatuur 8-12oC - Selline liha on valmis liha - Liha kattunud õhukese kaitsekilega; lihaskude elastne; lõikepind niiske, kuid mahla ei eraldu - Pärast keetmist jääb õrnaks ja on meeldiva maitsega - Annab läbipaistva puljongi
Somaatiline- tahtelised funktsioonid Vegetatiivne tahtele allumatud funktsioonid 2. Kudede jaotus (morfoloogilis-füsioloogiline klassifikatsioon) Epiteelkoed: o katteepiteel (pinnaepiteel) o näärmeepiteel Tugi-/sidekoed: o Lootelised koed: mesenhüüm, sültjas sidekude o Troofilised koed: veri ja lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude o Toetavad koed: tihe sidekude, kõhrkude, luukude Lihaskoed: o Silelihaskude o Skeletilihaskude o südamelihaskude Närvikoed: närvikude (kitsalt) -- neuronid, neurogliia 3. Epiteelide üldiseloomustus, ülesanded. Iseloomustus: Rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheainet vähe ei sisalda teiste kudede elemente alati basaalmembraan pole veresooni uuenevad väga kiiresti polaarne diferents basaalne osa ja apikaalne osa (basaalne kontaktis basaalmembraaniga) rakud ühendatud liiduste abil Ülesanded: kaitse
Ehituselt ja funktsioonilt ühtsed rakud moodustavad koe o Kude koosneb rakkudest ja nende tekistest- rakuvaheaine ja koevedelik, mis on toodetud rakkude poolt ja rakkude vahelisse ruumi eritatud 2. Kudede jaotus (morfoloogilis-füsioloogiline klassifikatsioon) Epiteelkoed Sidekoed e tugikoed o Troofilised koed- veri ja lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude o Toetavad koed- tihe sidekude, kõhrkude, luukude Lihaskoed- silelihaskude, skeletilihaskude, südamelihaskude Närvikoed- närvikude 3. Epiteelide üldiseloomustus, ülesanded Iseloomustus o Rakud on tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheainet on vähe o Epiteelid ei sisalda teiste kudede elemente o Epiteelirakud on eraldatud allpool asuvast sidekoest basaalmembraaniga o Epiteelis pole veresooni, toitained ja hapnik difundeeruvad läbi basaalmembraani
Kestvusalade sportlased, eriti maratoonarid ja triatleedid on leidnud, et glütserool on kasulik pikaajalise pingutava tegevuse ajal peamise väsimuse põhjuse, dehüdratsiooni takistajana. Mõned kulturistid ja modellid väidavad, et viimase hetke ettevalmistusena enne fotosessioone jne aitab glütserool vähendada vee retentsiooni, andes illusiooni suurenenud lihastest ja vaskulaarsusest. Glütserool võib suurendada energiat ja vastupidavust: · Asendab kaotatud vedelikud, hüdreerides lihaskoed, vähendamaks väsimust ning suurendades soorituse tõhusust; · Madalam pulss ja kehatemperatuur toetavad keha vastupidavust kestvustegevuste ajal. Glütserooli puudusele viitavaid märke kehas teada ei ole. Uuringud näitavad, et glütserool võib olla kasulik ka dehüdratsiooni ja glaukoomi raviks. Veel glütseroolist... Glütserool on triglütseriidide ja fosfolipiidide selgrooks ja toodetakse loomulikul teel meie kehas
Inimese anatoomia ja füsioloogia 1.Koe mõiste: ühisuguse ehituse, talitluse ja tekkega rekud ning nende poolt moodustatud vaheaine moodustavad koed 2.Nimeta kudude põhirühmad, nende lühiiseloomustus Koe põhirühmi on 4: 1 epiteel (kattekoed) katavad keha välis- ja sisepindu(nahk) 2 tugi-toitekude (sidekoed) tal on palju rakkudevahelisi toitainet ning ta seob teisi kudesi 3 lihaskoed neil on omane kontraktsiooni kokkutõmbevõime 4 närvikude moodustab närvisüsteemi, pea-seljaaju ning närvid 3.Nimeta kukude liigid, nende esinemine inimorganismis kohev sidekude, mis paikneb organite ümber neid omavahel sidudes ning kaitstes tihe sidekude, mille alla kuulub pärisnahk, sidemed, kõõlused kõhrkude, mis omab toestusfunktsi ooni, on elastne, katab liigesepindu, moodustab üksikuid skeletiosi. luukude, mis moodustab kogu inimese skeleti
ORGANISMIS? Ehk sisekeskkonna kudede eripäraks on see, et temas on rohkesti peale rakkude a rakkudevahelist ainet.Leidub organismis väga laialdaselt, kõikide elundite koosseisus: Troofilised koed: 1) Veri ja lümf 2) Retikulaarne sidekude 3) Rasvkude 4) Kohev sidekude Tugikoed: 1) Tihe sidekude 2) Kõhrkude 3) Luukude Leidub maksas, liigestes, kõikide elundite koostises 14.LIHASKOE KLASSIFIKATSIOON, LÜHIISELOOMUSTUS, KUS LEIDUB ORGANISMIS? Lihaskoed koosnevad pikkadest rakkudest, mis on kokkutõmbevõimelised 1)vöötlihaskude-skeletilihastes(need rakud on paljutuumsed ja alluvad tahtele, seetõttu väsivad kiiresti, paranevad halvasti) 2)silelihaskude-soontes, sooles, maos (rakud ühetuumsed ja tahtele ei allu, seetõttu ei väsi kiiresti ja paranevad paremini) 3)südamelihaskude-südamelihastes (töötab automaatselt, sest kõik rakud on seotud, tahtele allumatu)
Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) · Side- ehk tugikoed iseloomulik on suhteliselt suur amfoorst põhiainest ja kiududes koosneva rakuvaheaine sisaldus. Rakuvaheaine määrab ära koe omadused. Toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude) ja tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrekude, luukude) · Lihaskoed ühtseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid · Närvikoed koosneb närvirakkudest e neuronitest ja neurogliiarakkudest, mis täidavad närvikoes tugi-, kaitse- ja toitefunktsiooni. 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis. Epiteelkoed: Lihaskoed: *Katteepiteel (naha pindmine kiht, siseelundite *Silelihaskude (nahas, vere- ja lümfisoonte ning
küllastunud veri. Peenimad veenid kannavad veenulite nimetust. Kapillaarid paiknevad võrgustikena arterite ja veenide vahel. Lääbimõõt on 5-15µm. Kapillaarides täidab veri oma vahendavat funktsiooni. 40. Kudede mõiste ja jaotus Kudede mõiste- Organismi ehitusmaterjal, ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, taime või looma organi osa. Kudede jaotus (4 suurt rühma) – Epiteelkoed, Tugikoed, Lihaskoed, Närvikoed 41. Epiteelkoed Epiteelkoed koosnevad kandilistest rakkudest. Epiteelrakud on polaarselt diferentseerunud: nende mõlemal pool tuuma asetsevad pooled erinevad oma ehituselt. Peamisteks ülesanneteks on vabade pindade katmine (katteepiteel) ja nõre valmistamine – sekretsioon (näärmeepiteel). Katteepiteel jaguneb rakkude kuju ja kihistuse alusel järgmiselt: a) ühekihiline epiteel – rakud asetsevad üksteise kõrval.
ÜLDMÕISTED 1. Kude Ühesuguse päritolu ja talitslusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. Kudede põhirühmad: 1. epiteel ehk kattekoed katavad keha välis- ja sisepindu. Kiire regeneratsiooni võime. Rakkudevahelist ainet min., põhiliselt vaid rakud. 2. tugi-toitekude ehk sidekude tal on palju rakkudevahelist ainet ning ta seob teisi kudesi. 3. lihaskoed neile omane kontraktsiooni- ehk kokkutõmbevõime. Elastsus. 4. närvikude võimeline erutuma ja erutust edasi andma. Moodustab närvisüsteemi. 3. Kudede liigid: Epiteelkude Katteepiteel katavad keha välispinda, moodustavad naha ja siseelundite pindmise kihi Näärmeepiteel sekreedi valmistamine Sensoorne epiteel ärrituste vastuvõtmine Sidekude
elementaarfunktsioonile või omadusele – piiristumisele, sisekeskkonnale, liikumisele ja reaktiivsusele – jaotatakse koed nelja suurde rühma ja järgmisteks alaliikideks. Epiteelkude Side-ehk tugikude.Troofilised koed -pinnaepiteel - veri ja lümf -rasvkude -näärmeepiteel - retikulaarne sidekude -kohev sidekude Side- ehk tugikude.Toestuskoed. Lihaskoed -tihe sidekude -silelihaskude -kõhrkude -vöötlihaskude e.skeletilihaskude -luukude -südamelihaskude Närvikude - närvikude kitsamas mõttes -neurogliia 2.NÄRVIKUDE Närvikude areneb neuroektodermist ja osaliselt mesenhüümist(mikrogliia) Närvikoe funktsioonid: organismi reageering välis- ja sisekeskkonna tingimustele. MÕISTEID: Neuron- närvirakk – rakukeha(soma) + jätked
1. Kudede mõiste Koed on organismi ehitusmaterjaliks. Koeks nim. ühetaoliste ja ühesuguse talitluse ja päritoluga rakkude koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes mood. organi. 2. Kudede jaotus Koed jaotuvad: a) epiteelkoed (katteepiteel, näärmeepiteel) b) tugikoed (vedel-, side-, kõhr-, luukude) c) lihaskoed (sile-, südame-, vöötlihaskude d) närvikoed (neurogliia, närvikude kitsamas mõistes) 3. Veri Veri on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vereplasmast. Vererakud koosnevad erütrotsüütidest e. punalibledest, leukotsüütidest e. valgelibledest ja trombotsüütidest e. vereliistakutest. Valgelibled jagunevad agranulöotsüütideks ja granulotsüütideks. 4. Luukude
kopsu. Suur verering-algab südame vasakust vatsakesest keha suurima aretriaalse veresoone- aordiga.Aordis eristatakse kolme alaosa: ülenevat aorti, aordikaart ja alanevat aorti. Kude- organismi ehitusmaterjal; ühetaoliste ja ühesuguse päritolu ning talitlusega rakkude ja rakkudevahelise aine koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes moodustavad organi.Jaotus : epiteelkoed,tugikoed,rasvkoed,sidekoed,kõhrude,luukude,lihaskoed,närvikude. lihaste abiseadeldised arenevad lihaseid ümbritsevast sidekoest ja nad soodustavad ning kergendavad lihaste talitlust. Abiseadeldiste hulka kuuluvad fastsiad, sünoviaalpaunad, kõõluste sünoviaaltuped ja seesamluud. Fastsiad esinevad kogu lihastikku katva pindmise sidekirmena ja üksiklihaseid või lihaste rühmi ümbritseva süvasidekirmena. Sünoviaalpaunad esinevad neis kohtades, kus kõõlused liiguvad oma naaberorganite suhtes.
Lisaks veel vererakud: Vereliistakud, punalibled, valgelibled. 30. Luukude ja kõhrkude Kõhrkude toetuslikku talitlust kandev tugikoeliik. Luukude tugikoeliik, mida iseloomustavad sadestunud mineraalsoolade sisaldus ja omapärane ehitus. 31. Närvikude ja närvirakk närvikude esineb närvisüsteemis, pea ja seljaajus, närvides ning viimaste teedel asetsevates närvirakkude koondistes ganglionides. Närvikoe struktuuriliseks üksuseks on neuron. 32. Lihaskoed Lihaskude teostavad organismi liigutuslikke protsesse, esinevad kolme liigina: sile-, südame- ja vöötlihaskoena. Kõik nad moodustuvad pikkadest, kuid peentest lihaskiududest. Silelihaskude värvuselt hall, esineb siseorganites ( seede-, kuse- ja suguorganite, veresoontejt. seinas) Südamelihaskude tumepunase värvusega, talitluse osas tahteliselt mittemõjustatav Vöötlihaskude punane, moodustab kindla alguse ja kinnituskohaga, tahte järgi liigutatavaid organed lihaseid.
vasakusse kopsu. Suur verering-algab südame vasakust vatsakesest keha suurima aretriaalse veresoone-aordiga.Aordis eristatakse kolme alaosa: ülenevat aorti, aordikaart ja alanevat aorti. Kude- organismi ehitusmaterjal; ühetaoliste ja ühesuguse päritolu ning talitlusega rakkude ja rakkudevahelise aine koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes moodustavad organi. Jaotus :epiteelkoed,tugikoed,rasvkoed,sidekoed,kõhrude,luukude,lihaskoed,närvikude. Lihaste abiseadeldised – arenevad lihaseid ümbritsevast sidekoest ja nad soodustavad ning kergendavad lihaste talitlust. Abiseadeldiste hulka kuuluvad fastsiad, sünoviaalpaunad, kõõluste sünoviaaltuped ja seesamluud. Fastsiad esinevad kogu lihastikku katva pindmise sidekirmena ja üksiklihaseid või lihaste rühmi ümbritseva süvasidekirmena. Sünoviaalpaunad esinevad neis kohtades, kus kõõlused liiguvad oma naaberorganite suhtes
nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimetage kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus Koed jaotatakse nelja põhirühma: Epiteelkude Katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Oluline osa haavade paranemisel Sidekoed e. tugi- ja toitekude Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Seob, toetab ja toidab Lihaskoed Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid Närvikude Koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest 3. Nimetage kudede liigid, nende esinemine inimorganismis Epiteelkoe liigid: Katteepiteel Nt: Sooleepiteel, hingamiselundite epiteel Näärmeepiteel Nt: Endokriinsed näärmed Sensoorne epiteel e. tundeepiteel Nt. Haistmisepiteel Sidekoe liigid: Toitefunktsioonidega sidekoed
fagotsüteeritakse. Seevastu aga nekrootilise suremise puhul, mis on tingitud rakku ümbritsevas keskkonnas toimunud kahjulikest muutustest, kaotab rakumembraan oma terviklikkuse, ta laguneb ning raku komponendid satuvad ekstratsellulaarsesse ruumi, kus nad võivad kahjustada teisi rakke ning põhjustada põletikulisi reaktsioone. 29) Kudede jagunemine - I EPITEELKOED II SIDE- EHK TUGIKOED III LIHASKOED IV NÄRVIKOED 30) Epiteelkoe ehitus ja ülesanded - Epiteelkude on rakukiht, mis katab keha või organismi vaba pinda, samuti rakkude kogum, mis esineb näärmetes. Ehituselt on epiteelkude rakk-kude, see tähendab, et rakud domineerivad rakkude vaheaine üle. Epiteelkude paikneb elundite pinnal, mitte elundite sisemuses. Epiteelkude jaguneb katteepiteeliks ja näärmeepiteeliks. 31) Sidekoe ülesanded - Sidekoe funktsiooniks on: · kudede ühendamine ja toestamine
b) Sidekoed c) Kõhrkude - toetuslikku talitlust kandev kõhrkude esineb lõikekonsistensiga tugikoeliigina kõhredeks nim. Organites, olles neis pinnalt kaetud sidekoelise kestaga perikondriga). Kõhrkude koosneb intertsellulaarsubstantsist ja selles asetsevatest kõhrerakkudest e. kondrotsüütidest. d) Luukude on luude kompaktses hja spongioosses substantsis esinev tugikoeliik, mida iseloomustavad sadestunud mineraalsoolade sisaldus ja omapärane ehitus. Lihaskoed ( ka 6.vastus) teostavad organismi liigutuslikke protsesse. Esinevad kolme liigina: sile-, südame- ja vöötlihaskoena. Kõik nad moodustuvad pikkadest , kuid peentest lihasekiududest, mis kotraktsiooni puhul oma mahtu säilitades lühenevad ja jämenevad. Närvikude( 7. vastus) moodustab mitmekesise kujuga närvirakkudest , närvikiududest ja viimaste lõpmetest. Närvikoest koosneva närvisüsteemi kaudu teostub organite talitluse kordineerimine
kudesi. Nt veri, lümf, rasv. Jaguneb omakorda kohev sidekude, mis paikneb organite ümber neid omavahel sidudes ning kaitstes; tihe sidekude, mille alla kuulub pärisnahk, sidemed ja kõõlused; kõhrkude, mis omab toestusfunktsiooni, on elastne, katab liigespindu, moodustab üksikuid skeletiosi ning erineb eri vanuses olevatel inimestel ehituse poolest (nt nina ja kõrvad); luukude, mis moodustab kogu inimese skeleti. III lihaskoed neile on omane kontraktsiooni- ehk kokkutõmbevõime. Jaguneb omakorda silelihas, mis paikneb siseelundite seintes tagades siseelundite motoorika ja ei allu inimese tahtele; vööt- ehk skeletilihas, mis paneb meie keha liikuma ning allub meie tahtele, ent väsib kiiresti; südamelihas, mis ei allu meie tahtele ning esineb vaid südames. IV närvikude moodustab närvisüsteemi, pea- ja seljaaju ning närvid. 3. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited
1. Koe mõiste. Koeks nim ühesuguse päritolu, ehituse ja taitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2-3. Kudede põhirühmad, liigid, nende lühiiseloomustus ja esinemine inimorgamismis. Epiteelkoed ehk kattekoed, side- ehk tugikoed, lihaskoed ja närvikude. EPITEELKUDE E. KATTEKUDE Epiteel kude katab keha või elundi välispinda. Rakud on väga üksteise kõrval. Nt naha ja limaskestade pindmine kiht, seedetrakti sisepind, näärmed. SIDEKUDE E.TUGIKUDE sidekoed jaotatakse kahte suurde rühma : 1. toite funktsiooniga sidekoed(veri, lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude ja kohev sidekude ) 2
1. Epiteelkude Jaguneb kaheks pinna- ja näärmeepiteel Pinnaepiteel katab ja kaitseb organismi sise- ja välispinda. Seda koetüüpi leidub naha pindmises kihis, veresoonte ja seedekanali sisepindadel ning limaskestadel. Veresoonte sisepinna epiteeli nim endoteeliks. Näärmeepiteel on välis- ja sisenõrenäärmetes ning selle ülesanne on eristada mitmesuguseid organismile vajalikke nõresid, nt lima rasu, higi ja hormoone. 2. Lihaskoed Silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude 3. Sidekide 4. Närvikude Rakud saadavad signaale lähedale ja kaugele Parakriine signaliseerimine*- signaalained mõjutavad lähemaid rakke Endokriine signaliseerime- signaalilained mõjutavad vereringe vahendusel kaugemaid rakke. Hormoonid*- sisenõrenäärmetest verre erituvad signaalained, mis mõjutavad vaid kindla sihtmärkrakke. 3.2Inimese närvisüsteemi üldine ehitus ja talitlus
a)Vedelkoed (veri ja lümf). b) Sidekoed c) Kõhrkude - toetuslikku talitlust kandev kõhrkude esineb lõikekonsistensiga tugikoeliigina kõhredeks nim. Organites, olles neis pinnalt kaetud sidekoelise kestaga perikondriga). Kõhrkude koosneb intertsellulaarsubstantsist ja selles asetsevatest kõhrerakkudest e. kondrotsüütidest. d) Luukude on luude kompaktses hja spongioosses substantsis esinev tugikoeliik, mida iseloomustavad sadestunud mineraalsoolade sisaldus ja omapärane ehitus. Lihaskoed ( ka 6.vastus) teostavad organismi liigutuslikke protsesse. Esinevad kolme liigina: sile-, südame- ja vöötlihaskoena. Kõik nad moodustuvad pikkadest , kuid peentest lihasekiududest, mis kotraktsiooni puhul oma mahtu säilitades lühenevad ja jämenevad. Närvikude( 7. vastus) moodustab mitmekesise kujuga närvirakkudest , närvikiududest ja viimaste lõpmetest. Närvikoest koosneva närvisüsteemi kaudu teostub organite talitluse kordineerimine
c) Kõhrkude - toetuslikku talitlust kandev kõhrkude esineb lõikekonsistensiga tugikoeliigina kõhredeks nim. Organites, olles neis pinnalt kaetud sidekoelise kestaga perikondriga). Kõhrkude koosneb intertsellulaarsubstantsist ja selles asetsevatest kõhrerakkudest e. kondrotsüütidest. d) Luukude on luude kompaktses hja spongioosses substantsis esinev tugikoeliik, mida iseloomustavad sadestunud mineraalsoolade sisaldus ja omapärane ehitus. Lihaskoed ( ka 6.vastus) teostavad organismi liigutuslikke protsesse. Esinevad kolme liigina: sile-, südame- ja vöötlihaskoena. Kõik nad moodustuvad pikkadest , kuid peentest lihasekiududest, mis kotraktsiooni puhul oma mahtu säilitades lühenevad ja jämenevad. Närvikude( 7. vastus) moodustab mitmekesise kujuga närvirakkudest , närvikiududest ja viimaste lõpmetest. Närvikoest koosneva närvisüsteemi kaudu teostub organite talitluse kordineerimine
(kõhr ja luukude). Veri koosneb rakkudest ja vereplasmast (vereplasma on vees lahustunud verevalgud). Lümf on läbipaistev värvusetu vedelik, mis viiakse verre lümfisoonte kaudu. Lõmf kõrvaldab kudedest jääkaineid. Rasvkude on varuainete kogumise paik, organismi soojuse hoidja (kehakaalust 10-20%). Luud. Luupainduvus sõltub osseiinist ja kõvadus mineraalainetest. Lihaskude. Lihaskoed on võimelised kontraheeruma. Lihaskiud koosnevad müofibrillidest (müofibrill koosneb aktiinist ja müosiinist (ja titiinist)). Vöötlihaskiud alluvad tahtele, kontraheeruvad kiiresti, kontraktsioonis on lühemat aega, väsivad kiiremini kui südamelihaskiud. Südamelihaskude Iseloomulik samasugune ristivöödilisus kui vöötlihastel. On ühendatud anastomooskiudude (ühendus) varal võrkjaks struktuuriks
väga vähe, eluiga on lühike. Vooderdab siseõõsi, katavad kehapinda ja moodustavad näärmeid. Ülesanneteks on: *kaitsta organismi haigustekitajate ja välismõjude eest *siseõõnte epiteel võimaldab ainete eritamist ja imendamist, *tänu heale paljunemisvõimele paranevad haavad *eritavad nõresid · Lihaskoed: lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma ja sellega liigutusi sooritama Jaguneb kolmeks: *silelihaskude: koosneb ühetuumalistest piklikest rakkudest, asub siseelundite seintes (veresoontes, maos), ei allu inimese tahtele, kokkutõmme on aeglane, kuid kestab kaua. *vöötlihaskude: rakud on ristipidi vöödilised, hulgituumalised, alluvad inimese tahtele, kokkutõmme on kiire, kuid kestab lühikest aega, asub
Lihaste süsteem. Systema musculorum seu Myologia. Lihaste töö on kõigi inimkeha osade ja kogu keha liikumise aluseks. Lisaks on lihaste töö peamiseks soojuse allikaks, mis on vajalik kehatemperatuuri säilitamiseks ning eeskätt lihased määravad ära meie keha välisfiguuri. Lihaskoed. Lihaskudede ühiseks omaduseks on kontraktiilsus - see tähendab, et lihasrakud on võimelised kokku tõmbuma, pannes nii liikuma struktuurid, millele nad kinnituvad või mida nad ümbritsevad. Kontraktsioon e. kokkutõmme nõuab energia kulutamist ja toimub reeglina närviimpulsi ülekandumisel lihasrakule (vahel ka lihasrakult lihasrakule). Lihasrakud. Lihasrakud e. lihaskiud on piklikud, sisaldavad kontraktsioonivõimelisi elemente -
tegevuspotentsiaalidega, käivitades lihaste ja näärmete tööd. Funktsiooniks on stimulatsiooni tõlkimine närviimpulsside keelde, juhtides neid mööda teisi neuroneid lihaskoe või näärmeteni. Kõik koed arenevad kolmest esmasest lootelehest, mis on inimlootes formeerunud 16 päeva pärast viljastumist välimine looteleht ehk ektoderm, sisemine looteleht ehk endoderm ja kesmine looteleht ehk mesoderm. Epiteelkude saab oma osa kõigist kolmest. Side- ja lihaskoed tekivad mesodermist. Närvikude tekib ektodermist. Rakud õmmeldakse kudedeks plasmamembraanide ühenduste varal: · Tihe ühendus epiteelkoe rakkude vahel rajaneb membraane läbivalt kulgevatel valkudel, takistab seedenõrede tee kudedesse. · Lisapaksendiga liitühendus membraanide ja glükoproteiinide vahel vöötab ja tugevdab koeliidetena seedekulgla kontraktiilseid seinu. · Desmosoom ehk sidekehake ankurdab tihedalt üksteise külge naharakke, võimaldades selle
(Neuroepiteel) kattekiht närvisüsteemis 2. Tugi-/sidekoed Troofilise funktsiooniga koed Veri ja lümf (vedelad sidekoed) Retikulaarne sidekude- vahendava funktsiooniga (kannab aineid jne) Kohev sidekude Rasvkude kogub aineid ja annab uuesti kasutamiseks Toetava funktsiooniga koed Tihe sidekude- peab suurele pingele vastu Kõhrkude- on nt lülisambas, hingamisteedes Luudkude- moodustab skeleti 3. Lihaskoed Silelihaskude- magu, soolestik, kuseteed jne Skeletilihaskude- toestab luid ja liigeseid, kontrollitav Südamelihaskude- 4. Närvikoed Närvikude (kitsalt)- neuronid Neurologliia- närvisüsteemis olev kude, aitab närvirakkudel paigal püsida EPITEELKUDE Paikneb organismi vabadel pindadel, nahas ja limaskestal Rakke on palju, vähe rakuvaheainet Epiteelirakkude all paiknev basaalmembraan ehk aluskile on rakuvaheaineks ja kinnitab
moodustub omakorda tuumaümbris ja tuumade vahele rakumembraan ning rakk ongi jagunenud kaheks. 3. Koed (W. Nienstedt, jt Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk. 50-90) Kui sarnased, samal moel funktsioneerivad rakud paiknevad kõrvuti, moodustuvad nad koed. Õpetust kudedest nimetatakse histoloogiaks. Kõikides kudedes leidub rakke ja rakuvaheainet. Peamiselt jaotatakse koed nelja põhitüüpi: - epiteelkoed - tugikoed - lihaskoed - närvikoed Kudede hulka võib arvata ka vere ja lümfoidkoe. Teistest kudedest erinevad need sellepoolest, et nende rakuvaheaine on vedelas olekus. Sarnase funktsiooniga koed omakorda moodustavad suuremaid talitlevaid ühikuid: elundeid ehk organeid. Ühes elundis võivad olla esindatud kõik neli koetüüpi. 3.1. Epiteelkude Organismi vabadel pindadel (vooderdavad kehaõõnt ja torujaid siseelundeid), nahal ja limaskestadel paikneb enamuses epiteelkude ehk kattekude
lakuuunides luukude on lamellaarse struktuuriga. Luukoes kulgevad pikisuunas Haversi kanalid ,mida ümbritsevad Haversi lamellid: kokku moodustub Haversi süsteeem e. Osteon. Osteonide vahel asetsevad interstitsiaalsed lamellid, väljaspool asetsevad generaallamellid (üld) Haversi kanaleid ümbritsevad Volkmanni e. perforeerivad kanalid. Kanalites asuvad veresoooned, närvid Luukoe erivormid. Hambadentiin, hambatsement Lihaskude: Vöötlihaskude, silelihaskude, südame lihaskude Lihaskoed on võimelised kontraheeruma Lihaskiud on kaetud sidekoelise ümbrisega e. Endomüüseumiga Lihaskiud koosnevad müofibrillidest, mis omakorda koosnevad Aktiini, Müosiini ja Titiini filamentidest. Silelihaskude: esineb veresoonte seintes, siseelundites (sooled, hingamisteed). - Kontraktsioonid ei allu tahtele Silelihaskude Koosneb käävjatest silelihasrakkudest, kepjas tuum paikneb lihasraku keskel sarkoplasmas (tsütoplasma). Müofibrillid asuvad rööbiti raku pikiteljega Vöötlihaskude
2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kokkutõmbevõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kaitsefunktsiooni. 3) Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis Kudesid on 4 põhirühma: 1) EPITEELKUDE e. KATTEKUDE.
2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mis koos moodustavad funktsionaalse terviku. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kaitsefunktsiooni. 3) Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis Kudesid on 4 põhirühma: 1) EPITEELKUDE e. KATTEKUDE
2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mis koos moodustavad funktsionaalse terviku. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kaitsefunktsiooni. 3) Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis Kudesid on 4 põhirühma: 1) EPITEELKUDE e. KATTEKUDE
selline süsteem tagab luukoes kõige peenema tsirkulatsiooni ning häired selles viivad luukoe kahjustusele Naaberosteonide kanalid on omavahel ühendatud perforeerivate e Volkmanni kanalitega LIHASKOE JAOTUS, ÜLESANNE Organismis esineb kolme struktuurselt ja funktsionaalselt erinevat lihaskude tüüpi: silelihaskude, skeletilihaskude (nimetatakse ka vöötlihaskoeks) ja südamelihaskude Lihaskoed on kontraktiilsed koed, mis on võimelised kokkutõmbuma tänu müosiini ja aktiini müofilamentidele Erinevad lihaskoe liigid tekivad mesodermi erinevatest osadest Lihaskoe juures nimetatakse rakumembraani sarkolemmiks, tsütoplasmat sarkoplasmaks ja siledapinnalist endoplasmaatilist võrgustikku sarkoplasmaatiliseks võrgustikuks Lihasrakkudele on iseloomulik väljavenitatud kuju, kus raku pikitelg paikneb kokkutõmbumise suunas
2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mis koos moodustavad funktsionaalse terviku. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kaitsefunktsiooni. 3) Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis Kudesid on 4 põhirühma: 1) EPITEELKUDE e. KATTEKUDE
annaabi.ee 
