Kui ilu on vaataja silmades, siis ilu ei eksisteeri Esimene arvamus inimesest kujuneb välja 7 sekundi jooksul. See on piisavalt pikk aeg, et võtta teise inimese suhtes sisse oma arvamuste põhine hoiak, kuid liialt lühike, et jätta soovitud mulje. Iga inimene toetub enda põhimõtetele ja väärtushinnangutele. Ilu seisukohalt ei ole ju ainult inimesed need, keda me ilusaks peame, ilus võib olla ka ilm või mõni ese minu toas. Kuid mis on ilu ja kas seda üldse eksisteeribki? Vanasõna ilu on vaataja silmades on küll positiivse kõlaga, kuid kas seal on ka tõepõhi all, on suuresti kaheldav. Vaadates enda ümber ringi näeme sadu, kui mitte tuhandeid inimesi päevast päeva. Kõigil neil on erinev arusaam ilust ja ilusaks olemisest, mis ühele tohutult meeldib, ei pruugi teise jaoks mitte mingisugust tähtsust omada. See seab kahtluse alla fakti, et ilu eksisteerib. Matemaatikastki ju õppisime, et kui korrutame positiivse negatiivsega on tulemus neg...
Kui ilu on vaataja silmades, siis polegi ju asju, mis ei võiks ilusad olla. Kõik inimesed näevad maailma erinevalt ning sellega seosnevaid tegureid. Üsna levinud väide on, et inimesed näevad ilu erinevalt ja sellele ei saa üldse vastu vaielda. Kõige pealt tuleks ära defineerida sõna ilu, et mõista, mida need inimesed siis erinevalt näevad. Ilu all mõistetakse tajutava objekti omadust või omaduste kombinatsiooni, mis tekitab meeldiva aistingu. Need objektid on siis vastavalt isikud, olendid, esemed, vaatepildid jne. Kui midagi peetakse ilusaks, tähendab see ühtaegu nii kirjeldust, kui ka hinnangut. See, mida peetakse ilusaks, on arvatavasti osalt üldinimlik, osalt kultuuriliselt tingitud ning osalt sõltub inimese individuaalsest ilumeelest ja maitse eelistustest. Eri teooriate kohaselt on ilu aluseks vormi ja struktuuri tasakaalustatus ja kooskõlalisus või siis otstarbekohasus. Ilu seaduspärasusi uurib esteetika. Estee...
Kui ilu on vaataja silmades, siis polegi ju asju, mis ei võiks ilusad olla Ilul puudub otsene definitsioon, ometi see sõna eksisteerib inimeste mõtetes, kui nähtakse midagi meeldivat. Kuid ka seda ei tea kunagi, mis kellegile parajasti hingelähedane ja rõõmu pakkuv on. Nii palju, kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi. Samas tundub loogiline, et midagi, mis on kole, ei tohiks kellegile meeldida, sest hirmus olend, asi või hoopis tunne peaks pakkuma pakkuma negatiivseid mitte positiivseid. Kuid sellele mõttele ei saa kindel olla, sest ilu pidavat vaatajate silmades olema. Kui see tõesti nii on, siis polegi asju, mis ei võiks ilusad olla?Tundub olevat asju, millel pole seletust, sest kõike ei pea mõistma ja mõned asjad lihtsalt peavad jääma nii nagu nad on. Ometi vajab inimene selgust ja tal peab olema selge arusaam ja pilt kõigest ümbritsevast, sest muidu tekib kaos.Kõiges võib erinevalt aru saada, nagu kui toimu...
Vaadata tuleb südamega Vaadatatakse silmadega, kuid tunnetatakse südamega. Kui vaadatakse inimest, nähakse ainult ta välimust. Inimest õpib tundma alles siis, kui ollakse temaga tutvunud. Siis hakatakse tunndma südamega. Sisemist ilu ei näe silmadega, seda ei näe ka läbi kõige tugevama miksokoobi. Seda näeb ainult südamega. Näiteks kui nähakse modelli, kes on kohutavalt ilus, kuid väga vinguva ja nõudliku iseloomuga, ei oleks ta absoluutselt hea sõber. Inimestel loeb peamiselt sisemine ilu, just see mida silmadega ei näe. Selle abil leitakse endale sõbrad ja armastus. Just need on elus kõige tähtsamad. Ilu peitub vaataja silmades. See kõik oleneb tema mõtlemisviisist. Ta näeb metsas samblasse kasvanud onnikest. Ta mõtleb, et kui nõme: kellele seda onni siin metsas vaja on. Siin ei ole ju midagi teha. Ei ole poodi ega palliplatsi onni lähedal. See on täiesti mõttetu. Nüüd näeb onni väga ...
Inimesed on nii ilusad ja head ! Inimesi on väga erinevaid. On selliseid kes näevad välja väga väga ilusad aga tegelikult peitub selle ilu taga veel midagi. Ei saa öelda, et kõik inimesed on ilusad, iga inimese ilu on erinev ja nagu öeldakse, et ilu on vaataja silmades. Juba lasteaias kerkivad meie hulgas esile liidrid, kes haaravad kaaslaste üle võimu. Kooli minnes puutume kokku jälle teemaga. Tekivad juhtfiguurid, kes jahuvad võimu ja kuulsust. Tavaliselt on sellisteks ,, Barbie ,, moodi tüdrukud ja ,, Ken´i ,, moodi poisid, kes on nagu martsipanist tehtud ja kukuvad teisi kamandama ja kiusama. Väline ilu on aga väga petlik, sest tahest tahtmata on inimene pilt ilus aga teda natukenegi tundma õppides saad aru, milline uss ta tegelikult on. Ja selliseid on meie seas väga palju , kahjuks. Aga ma tean seda, et on olemas ka selliseid inimesi, kes on ilusad nii seest kui väljast, ja sellistega on lausa ...
Getri Mitt Moestilistika III ILU Essee Juhendaja: K. Lehari Tallinn 2014 Ilu Umberto Eco raamatus ''Ilu ajalugu'' vaadeldakse nähtusi, mida inimesed on aastatuhandete vältel ilusaks pidanud. Side ilu ja kunsti vahel. Ilu pole kunagi olnud midagi absoluutset ega muutumatut. Sotsiaalne ühiskond kujundab meie vaatenurka ja arusaama ilust. Kindlasti ei olene see kultuuriruumist, nahavärvist ega soost. Kas inimestel on üldse julgust öelda ja mõelda mida nad tegelikult arvavad? Kes või mis on ilu? Või on see suhteline mõiste? Kas ilu ikkagi on vaataja silmades? Juba näiteks antiigist alates samastatakse ilu proportsiooniga ning hinnati kõrgelt ka vaimset ilu. Kreeka filosoofi Platoni meelest võrdus ilu sümmeetriaga. Mida sümmeetrilisem on nägu, seda esteetiliselt kaunim. Kõrge laup, põsesarnad, väike nina, kitsas lõug, täidlased huuled, suured silmad, lai silmavahe ning ideaalne nahk. Kuid ärgem unustagem, et...
Ilu kui müügiartikkel Ilu on suhteline mõiste. Erinevatel ajastutel on mõistel ilu olnud erinev tähendus. 50ndatel erutas meie meeli lopsakate kurvide ja blondide juustega Marilyn Monroe. 60ndatel muutus iluikooniks aga piitspeenike Twiggy Lawson. Ilusaid inimesi on alati koheldud kui esemeid, millega tehinguid teha ning ilu on alati olnud omaette tööstus, millega inimesi mõjutada. Fjodor Dostojevski romaani ,,Idioot" läbivaks teemaks on ilusad naisterahvad. Tol ajal, mil isikuomadustest, kommetest ja haritusest ei hoolitud, võis ainuüksi ilu sulle tagada kindlustatud ja muretu eluviisi mõne rikka vürsti või sõjaväelase tiiva all. Enam jaolt oli su tulevik otsustatud juba teismeikka jõudes, mil su vanemad olid sind mõnele meesterahvale maha müünud. Selliseks kujunesid ka kindral Ivan Jepatsini ja Lizaveta Prokofjevna tütarde elud. Aleksandra oli lubatud Afanassi Ivanovits Totski'le ning Adelaida v...
Liina Mälgand 12H Arusaam ilust on kõigil erinev ehk ,,asjade ilu sünnib vaatleja meeltes" (David Hume) Mis on ilu? Seda mõistet on raske piiritleda, sest mis ühe jaoks võib olla ilus, võib seda teise jaoks aga mitte olla. Kui ma vaatan kedagi, kellel on näiteks värvilised riided, kujuneb mul momentaalselt arusaam ehk teadmine sellest, kas see on ilus või mitte. See arusaam tekib tänu nägemismeelele, mis ei pruugi olla kõigil inimestel sugugi võrdsel tasemel. Kuna ilu nägemine sõltub sellest meelest, siis võib siit tulenevalt väita, et sarnase nägemismeelega inimesed tunnetavad ka värviliste riiete ilu sarnaselt. See väide on aga kahtlemata vale. Käesolevas essees üritan tõestada, et lähtudes David Hume teooriast on arusaam ilust kõigil erinev. Meelteks ei tohi aga nimetada pelgalt neid 5 meelt, mille hulka kuulub ka eelpool mainitud nägemisme...
Elu ilusaimad hetked Elu on ilus. Igal inimesel on elus hetki, mida ta rõõmuga meenutab. Mõnel on neid vähem, teisel rohkem. Ükskõik, kui tihti või harva neid hetki ka on, neid tuleb nautida. Igaühel on omad erilised hetked, mida keegi arvustada ega hukka mõista ei saa. Ilu on vaataja silmades. Mis ühe jaoks on inetu, võib teise jaoks olla imeilus või vastupidi. See on alati nii olnud ning see ei muutu mitte kunagi. Iluideaalid muutuvad ka inimese vananemisega. Vanuritele ei meeldi peaaegu kunagi see, mida noored lahedaks peavad. Igaühe jaoks on ilu midagi erinevat. Üks ilusaim hetk inimese elus on see, kui ta armub. Siis on terve maailm lilleline, kõhus lendlevad liblikad ning suu ulatub kõrvuni. Ilu on armastuse silmadega nähtud tegelikkus (Evelyn Underhill). Armunult vaatab inimene elu läbi roosade prillide ja roosa on ju ometi ilus värv. Armastus mõjutab inimese iluideaali tugevalt. Kui ikka arma...
EESTI KUNSTIAKADEEMIA Disaini teaduskond Klaasikunsti ja -disaini osakond III kursus Mai Schults Ilu mõiste muutumine läbi esteetika ajaloo Essee Tallinn 2011 Ilu on esteetika põhikategooria, mis avaldub tajutava objekti omaduses või omadustes tekitada rõõmu, naudingut ja rahulolu. Umberto Eco arvates on see, mis ilus, ühtlasi ka hea, kuid inimesed ja nende väärtushinnangud muutuvad ning koos nendega muutub ka ilu tõlgendamine. Ilu on vaataja silmades. Nii nagu muutub ilu mõiste, muutuvad ka inimesed ning nende seisukohad, eelistused. Antiikajal tõlgendati ilu kui midagi vaimset, meelelist. Ilu ei peitunud nii väga välimuses vaid just vaimses täiuslikkuses, sobivuses ümbritsevaga. Demokritose, Platoni ja Plotinose järgi põhines ilu eelkõige mõõdul, korral, kindlapiirilisusel, harmoonial ...
Mis on ilu? ,,Ilu on vaataja silmades." Mina nõustun väitega, et ilu on iga inimese jaoks midagi isiklikku, sest ma usun, et ilu tuleb sügavalt hinge seest. Inimestel on erinevad ideed ilust ja erinevad maitsed, niisiis iluidee varieerub. Seda tõestavad meile teised inimesed; maailm, kus me kõik koos elame. On lugematul arvul võimalusi ilu tõlgendada. Ilu võib olla looduses: kosed, päikeseloojangud ning isegi orkaan; mõne inimese jaoks on eksootiline näha taevaid tumedana. Kõik sõltub sellest, kes sa oled ja millesse sa usud. Kes olen mina? Millese mina usun? Iga inimene leiab iseend uuesti ja uuesti. Sündmused meie elus muudavad meid kõiki pidevalt. Inimestel on komme leiutada iseendit mitte millestki. Nad tihti väidavad end olevat oma enese saatuse loojad, aga enamiku ajast veedavad nad reisijatena sõidukil, mille sihtkoht on teadmata. Kui inimesed rändavad läbi elu, avastavad na...
Kas kunst on kaotanud huvi ilu vastu? 20. sajandil hakkas kõik väga kiiresti arenema ja nii ei jäänud ka kunst sellest puudutatuna. Vanad tavad vahetati uute vastu, aga jätkuvalt säilisid mõjutused eelmistest kunstivooludest. Kuid kas 20.sajandi kunst kaotas huvi ilu vastu? Näiteks postimpressionistideks nimetatakse kunstnikke, kes olid kokku puutunud impressionismiga, enamasti selle põhimõtted mõneks ajaks omaks võtnud, kuid hiljem impressionismis pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna. Juba selle kunstiliigi tekkimine polnud just eriti ilus ega ka polnud see, mida postimpressionistid kujutasid oma töödes. Selle kunstiliigi esindajaks võib pidada Vincent van Gogh`i, kes väga paljudes oma teostes kujutas vaeseid. See on küll üllas eesmärk pidada meeles ka vaeseid, aga mõni tema pilt oli suhteliselt võigas ja nendes piltides on raske leida ilu. Sellel ajal keskenduti rohkem hingeli...
Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree" 1. Kas ja kuidas peab paika väide: ,,Kunstnik on ilusate asjade looja." (O.Wilde)? Kunst võib olla nii halb ja saatanlik kui ka hea ja jumalik. Miks mitte kompott mõlemast, kuldne kesktee. Iga looja on kunstnik. Pole oluline kas teoseks on raamat, maal või oma elutee loomine, kuid ilu on vaataja silmades. Mina leian, et kõik mis on tehtud hingega on ilus. Ükskõik, kui must ja räpane võib olla selle sisemus ja tagamõte, on kunstnik ilusate asjade looja. Oscar Wilde kirjutas imelise romaani, kus kunstik maalis jumaliku pildi armastusega, kuid lõi ilma juurde ühe koletise. 2. Iseloomusta Dorian Grayd. Dorian Gray ilu oli jumalik. Inimesed armusid temasse esimesest silmapilgust ja ei olnud määravaks kas tegemist oli mehe või naisega. Noormees oli samuti väga kergesti mõjutatav. Ta armastas tähelepanu, kuid uskus kõike, mis tundus vähegi targema inimese suust tulevat....
Elu ilu ja valu Kõik inimesed on tundnud elus õnne ning kurbust, saanud osa elu ilust ja valust ning sellest omad järeldused teinud. On väga vähe neid, kes saavad vastupidist väita ning üldjuhul on nendeks pessimistid, kes ei näe mitte milleski kübekestki elu headust ega kaunidust. Need inimesed on pimedad ning ei taipa, mis ilmas sünnib. Pimedateks saab liigitada ka neid, kes ei näe valu, vihkamist ning kurbust, mida meie maailm täis on. Honoré de Balzac´i teoses "Isa Goriot" on peategelaseks mees, kes oli kunagi kõrgel ametikohal ning kellel oli naine ja kaks imeilusat tütart, kuid Goriot lesestus ning kaotas oma töö. Õnneks oli tal peale teenutud raha ka võlakirju ning väärisesemeid. Seega ei pidanud tema ega ka ta tütred elus millestki puudust tundma, elu oli ilus, kui muidugi välja arvata see, et naist polnud enam mehe kõrval. Kuid aeg läks edasi ning kõik ilus sai ükskord otsa....
Ilu on subjektiivne Iga päev näen kataloogi esikaanel või internetiavarustes perfektse keha, kohevate juuste ja veatu näonahaga inimesi. See paneb mõtlema, miks ei võiks mina selline välja näha? Kõik peaksid ju olema võrdsed, aga ometigi näevad mõned inimesed hoopis paremad välja kui teised. Kas tõesti on küsimus ainult vedamises ja mõned inimesed sünnivadki ilusatena ja enamik mitte? Järgnevas essees arutlengi selle küsimuse üle. Ilu on vaataja silmades. Nagu ei saa head eksisteerida ilma halvata, ei saa ka ilu eksisteerida ilma inetuta. Ei saa olemas olla ühtegi ilusat inimest, sest kindlasti on maailmas vähemalt üks inimene, kes nii ei arva. Igaühele meeldivad inimese juures erinevad omadused, olgu siis nendeks sinised silmad või kurvikas keha. Mõned inimesed defineerivad ilu hoopis iseloomujoonte järgi, ühele meeldib inimese juures jutukus, teisele lahkus. Kui ma kutsuks kokku grupi inimesi ja paluks igaühel nimetada omadusi, mis o...
Kas kunst on kaotanud huvi ilu vastu? Keegi neiu kelle nime ma ei tea Ilu on vaataja silmades. Nii on see alati olnud ja arvatavasti jääb see nii ka edaspidi. Selle tuntud lause abil saab määratud ka kunsti suhe iluga. Meil, inimestel on selline huvitav omadus, et me kipume tihti asjadest ning omadustest tüdinema. Seetõttu on ka meie iluideaalid ja üleüldine arusaam ilust aja jooksul muutuv. Kunst, mis on kindlasti oluline osa inimeste elust (kuigi me tihti ei saa sellest aru), kohaneb märkamatult inimeste soovide ja vajaduste järgi ning seeläbi kajastab kunst ka ilu aeg-ajalt erinevalt. Alates sellest hetkest, mil kunst tekkis, on maailmas järjepidevalt toimunud erinevaid muutusi. Edasi on arenenud nii inimesed kui ka tehnoloogia. See on aga loonud kunstile rohkem eneseväljendusvõimalusi. Näiteks võib tuua kas või graffiti-kunsti, mis ei oleks saanud tekkida ilm...
"Kunst täiendab elu: ta annab seda, millest elus puudu." (A.H. Tammsaare) Kunst tekkis maailma koos inimestega. See kujutab endas kõike, mis on inimeste kätetöö ehk looming. Algsetest loometaotlustest koopaseintel on 21. Sajandi alguseks välja jõutud suurejooneliste teosteni. Ilma inimese käteoskuse, mõistuse ning nupukuseta elaks me veel siiamaani väga algeliselt. Tänapäeva kunsti all mõeldakse eelkõige muusikat, kirjandust, teatrit, filme, tantse. Kitsa silmaringiga inimene näeb kunsti all vaid maale ja skulptuure. Kindlasti kehtib Euripidese arvamus "Ilma kunstita pole tõelist elu." Inimestele annab kunst elust oma nägemuse. Terve maailm võib väljenduda kunsti abil, kuna kõik meie ümber on üks suur kunstiteos. Kui kunsti poleks, ei saaks väljendada tundeid, suhtumist, ei tekiks inimestel elamusi ja kogemusi. Loomingu võime elu täiendada peitub selle sügavuses. Et romaanidel, maalidel, klassikalisel muusi...
,,Kaelkirjak" Milos Macourek Moraal ja analoogiline situatsioon: Ära lenda kõrgemale, kui tiivad kannavad. Kõigile pole antud nö võimeid, mis meid eriliseks, teistest paremaks või isegi võrdseks teevad. Proovida võib alati, aga siiski, tuleb endale teadvustada piire, mille ületamine on mõttetu ja puhas ajaraisk. Sest see, mida sa tahad, ei juhtu ju niikuinii. Jah, ime võib sündida ja siga lennata, kuid jääda tuleks siiski reaalsuse piiridesse. Kõike ja kõiki tuleb võtta nii nagu nad on. Maailma enda ümber tuleb aksepteerida, hoides seda võrdsena ja kõigile avatuna. Sest, nagu teada, oleme me kõik ju erinevad ja midagi head ja halba leidub kõigis. Ilu on vaataja silmades nagu okas kritiseerija pilgus. Kõik tuleb hoida tasakaalus ja võtta seda nii, nagu see kord loodud on. Ei tohiks võrdsustada individuaalseid tulemusi ja saavutusi, vaid tuleks hinnata me...
Klassikalise muusika töötlused popžanris - ei või ja? Klassikalise muusika töötlused poppopžanris peaks olema tänapäeval juba tavaline nähtus. Rahva uuenemine ja muusika uuenemine peaksid käima käsikäes. Ka minu enda eelistus oleks klassikalise muusika asemel kuulata midagi väheke huvitavamat ja kõrvadele meelepärasemalt. Ja see kohati päästaks ka klassikalise muusika, kuna kohe tekiks rohkem kuulajaid. Palju ei oleks vajagi muuta ju, väike bass tahaplaanile, ning tempo muutus. See olekski kõik mida vaja teha oleks. Tahaksin ka välja tuua huvitava mõtte anonüümsest referaadist samal teemal mis katus minu arvamusega:,,Vahest muusikatöötlejad ongi õiged järeltulijad , sest nad tõepoolest oskavad muuta muusika tänapäevaliseks ja meeleldi kuulatavaks. Paljud neist leiavad erinevaid uusi ja huvitavaid kooskõlasid jne. Teisalt aga rikuvad klassikalise muusika žanri ja nö „sülitavad“ selle peale, sest ...
Eesti Kunstiakadeemia Disainiteaduskond Klaasikunst- ja disain, III kursus Mai Schults Arthur Coleman Danto Referaat Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS 2 Kriitikust 3 Tuntuimad teosed 3-5 KOKKUVÕTE 6 Kasutatud kirjandus. Kasutatud pildiallikad 7 1 Sissejuhatus Mis on kunst? Küsimus, mille üle on palju arutletud, kuid kindlat arvamust ei ole siiani kujunenud. Selles referaadis tutvustan tänapäeval populaarset kunstikriitikut ja filosoofi, kes arutleb kunsti ja selle olemuse, progressi teemadel. Referaat keskendub kriitiku elule ja tutvustab põgusalt tema käsitletavaid teemasid, mis on mingil määral seotud ka meie näitusega „... on vaataja silmades“. ...
Elu ilusaimad hetked Elu ilusamad hetked. Neist hetkedest räägitakse tihti, kuid ei räägita millised need kõige ilusamad hetked on ja mida need tähendavad inimestele sügaval südames. Kellele on need meeldivad, kellele täiesti tavalised hetked. On vanasõna, et ilu on vaataja silmades. Milline võib olla siis elu ilusaim hetk? Paljude naiste elu kaunim ja ka romantilisim hetk on arvatavasti päev, kui nad abielluvad. Sellel päeval teevad naised ennast väga ilusaks ja tunnevad ennast maailma õnnelikeima inimestena. Tihti kulutatakse selle peale enneolematud rahasummad, aga see ei ole oluline, sest see on nende päev, kus nemad peavad tundma ennast kuningannadena. Aga millised on inimestele veel kaunid hetked? Ühed ilusaimad ja erilisemad hetked inimese elus on need, millega on ta ise algust teinud. Tavaliselt on need pikad eesmärgid, mille nimel on töötatud aastaid, kulutatud raha ja nähtud...
Tuuleenergia poolt ja vastu Tuuleenergia kasutamine elektri tootmisel on väga loodusesõbralik. Samuti on tuuleenergia ka taastuvenergia, mis tähendab, et see ei saa otsa. Inimene on tuult ning selle energiat kasutanud juba aastatuhandeid. Parimaks näiteks on tuuleveskid, mis olid veel kahekümnenda sajandi alguses väga levinud. Võttes eesmärgiks ainult looduse hoidmise ning säästmise, on see kindlasti üks parimaid varjante. Püüeldes aga parema elukvaliteedi poole ei ole see just number üks lahendus elektri tootmiseks. Esiteks, ühe tuulegeneraatori ehitamiseks kuluv aeg, raha ning energia on üpris suur võrreldes näiteks sisepõlemis mootori valmistamisega. Lisaks sellele on väga suur töö üks selline suur tiivik õigesse kohta üles seada ning kui lõpus see hiiglaslik generaator püsti on, tuleb seda pidevalt hooldada ja reguleerida, et see oma eesmärke korralikult täita saaks. Ilu on küll va...
4. Relativism (ld relativus "suhteline") 4.1. Sissejuhatuseks Relativism millegi suhtelisust rõhutav õpetus või seisukoht. Relativism väidab, et: a) inimeste käitumisviiside väärtus ei ole absoluutne, vaid on hinnatav konkreetsest kontekstist lähtuvalt; b) üks seisukoht ei saa olla teistega võrreldes priviligeeritud. 2 Mõned esindajad: Paul Karl Feyerabend Ludwig Wittgenstein Peter Winch Thomas Kuhn Richard Rorty Michel Foucault Jacques Derrida http://assets.cambridge.org/052135/8779/cover/0521358779.gif 3 4.2. Üldiseloomustus 4.2.1. Relativismi tekkeloost Esimesena sõnastas relativismi sofist Protagoras (u 480410 eKr), kes arvas, et inimene on kõikide asjade mõõt. Seda võib mõista nõnda, et millisena asjad...
XX sajandi I poole kunstisuundumused Essee Viimase saja aasta jooksul on elu Maal muutunud kiiremini kui kunagi varem. 20. sajand on peamiselt kuulsaks saanud oma sõdade ja tööstuse kiire arengu poolest. Vähe on inimesi, kes kujutaksid oma elu ette ilma interneti või mobiiltelefonita, samuti on elementaarseteks muutunud olmetehnika, sõdu peetakse tankide ja lennukitega. See kõik on alguse saanud viimase saja aasta jooksul. Tormiline areng toimus ka kunstis, mis muutus 50 aasta jooksul nii palju, kui seda oli enne teinud pea 400 aasta jooksul. Looduslähedasele ja realistlikule maailmavaatele tekkis juurde teine, kunstniku eneseväljendusele, tema tunnetele ja meeleoludele toetuv vool. Juba 19. sajandi mõned kunstivoolud, eriti postimpressionism oli murdnud seniseid kunstilisi tõekspidamisi. Postimpressionistide kunst on justkui vahelüli vana ja niinimetatud moodsa kunsti vah...
Kordamine kunsti tööks 1. Sissejuhatus kunsti · Kunstiga tegelevad 2 ainet: kunstiajalugu ja kunstiteooria · Kunstiajalugu vaatleb kunsti tekkimist ja selle arengu perioodi. · Kunstiteooria püüab uurida kunstiolemust ja püüab vastata küsimusele mis on kunst ja kunstiolemus. · Väga olulised otsused teeb inimesed ilu põhjal. · Ilu on mitmesugust · Kunst ja ilu on vaataja silmades · Inimese näoilme määravad ära silma- ja suunurkade asetus. 2. Eelajalooline kunst · Puhraram Veenus oli teadaolevalt esimene inimese kätega tehtud kunstilooming. · Eelajaloolises kunstis olid kõik naisekujud Veenused · Tan-tan Veenus nais jumala kultus · Willeondore Veenus, mis leitud Austriast on umbes 50 000 aastat vana kuju · Sarnaseid kujusid on leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast · 20-21 sajandil leiti koobas, kus olid karbid, milles olid augud. Ja nendest karpidest t...
arhitektuur maal skulptuur üldine 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 1 2 3 4 5 6 7 8 5 6 7 8 4 5 6 5 6 7 8 9 10 11 12 9 10 11 12 8 9 10 11 12 13 14 15 16 13 14 15 16 13 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 ÕIGE!!! EDASI 15.saj.vararenessanssi keskus oli Rooma Veneetsia Firenze · Tempietto · Firenze katedraal · Peetri kirik Roomas l · Louvre`i läänefassaad · Palazzo Medici · Leidlaste kodu Autor oli · Lorenzo Ghiberti · Donatello · Michelangelo Renessansile oli iseloomulik 1. Uued maadeavastused Esikohal inimene kui indiviid 2. Rüütlikultuur Monarhia õitseng 3. Tugev kiriku ülemvõim Huvi kadumine antiikkultuuri vastu BOTTEGA oli · Õli värvide segamiseks · Meistri tö...
Truudus pole armastuse, vaid iseloomu tugev tunnus. Paindlik iseloom vöib mönikord osutuda iseloomutuseks. Isegi iseloomujooned öpivad üksteist varjama. Löök iseloomustab lööjat. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses öide puhkeda. Tulijat iseloomustatakse välimuse pöhjal, minejat tegude järgi. Kes oma tarkust röhutab, seda inimest iseloomustades kriipsutatakse alla ta rumalus. Vigade iseloom viitab pöhjusele. Iseloom on see, mida sa teed ja kuidas oled siis, kui sind keegi ei näe. Oodates tundub aasta igavikuna, kuid pärast aasta möödumist aga tundub aasta sekundite pikkune. Pole paremaid ega halvemaid aegu, on vaid hetk, milles viibime praegu. Aeg n vötnud minult sinu, kuid mitte keegi ei suuda vötta mälestust minult, mis on jäänud unustamatu leegina mu hinge. Ole ajaga kokkuhoidlikum, sest ajaga vöib teenida raha, aga rahaga ei saa osta aega. Eksimine on inimlik, andestamine jumalik. ...
,,Ilu ja inetus keskajal ,, Kursuse jooksul oleme läbivaadanud keskaja kirjanduse põhimõtteid Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia näitel. Käsitlesime trubaduuride luulet, rüütliromaane ja erinevai tuntuid teoseid. Tänaseks teemaks on ilu ja inetus läbi keskaegse kirjanduse. Selleks, et analüüsida seda tuleb esiteks defineerida neid samu ,,ilu" ja ,,inetust". Ilu ja inetus kuuluvad lahutamatult kokku. Eri aegadel on püüdud ilu täpsemalt kirjeldada ja ei jõudnud ühe ja sama variandini. Inetuse defineerimisega ei ole nii palju probleeme. Inetust võib kirjeldada kui ilu vastandust, kuid vastupidi ei saa öelda. Ilu puhul me analüüsime, võtame kokku , inetuse puhul aga klassifitseerime ja loendame. Räägitakse,et ilu on vaataja silmades, ja Eco on sellest tõdemusest teinud oma teose nurgakivi. Umberto Eco defineerib ilu eelkõige nagu nähtust, mida me naudime sellisena, nagu ta on. Ilusat imetletakse, ent ei ihaleta. ...
Tallinna32.Keskkool Niguliste kirik Niguliste kirikul on ainult pikihoone ja see koosneb kolmest löövist. Löövid on üksteisest eraldatud piilarite ja kaartega. Kesklööv on põhjalöövist ja lõuna löövist kõrgem. Sellepärast ehitati ta ülaossa aknad, et rohkem valgust sisse pääseks kirikusse. Seda keskmise löövi akendega osa nimetatakse valgmikuks sest seal on valge. Kiriku lakke vaadates märkad et kirikul lagi ei ole mitte sile, vaid võlvitud. Selles seisneski ehitusmeistrite kunst ehitada raskest kivist kaari ja võlve, mis mõjuksid väliselt kergelt ja õhuliselt. Seda on raske küll uskuda, et iga võlv kannab kivide mitmesajatonnist raskust. Tänu ehitusmeistrite osavusele oli võimalik ehitada ka külglöövide ja kooriruumi seintesse suured aknad. Seest vaadates tunduvad need veel suuremanagi kui väljaspoolt. Osadel akendest on tavalised, osadel värvilistest klaasitükkidest ruudud. Selliseid värvilisi piltaknaid nimeta...
Egiptuse tsivilisatsioon kestis üle 3000 aasta. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki Vana - Egiptuse vaaraod olid maapealsed jumalkuningad, nende endi seaduste järgi said pärast surma jumalateks. Vaaraode ajastu jagatakse 30 dünastiasse. Kolm põhiperioodi Vana, Keskmine ka Uus riik. Võimaluse korral vaatame vaaraole otsa kas reljeefi või kuju kaudu ja arhitektuuri kaudu. Mõnikord haruldasel kujul ka kuningliku muumia kujul. Üldistatult näema Vana riigi vaaraode jumalasarnastel nägudel enesega rahulolu, Keskmise riigi murest kurnatust ning Uue riigi sõjakate vaaraode jõulisust ja enesekindlust. Nende, viimaste võim Lähis Idas oli nii suur, et P.B.Shelley sõnad "Maailm, mu hiilgust näe ja värise!"peegeldavad tõepoolest nende kõigeväelisust. UUS RIIK - 1567 -1085. Seda mõõd...
1. Milline on esteetika mõiste päritolu? Millised on esteetika levinumad definitsioonid? Esteetika on teoreetiline arutlus või reflektsioon meeltega tajutava kohta. On filosoofiline õpetus ilusast elus, kunstis, inimeste teadvuses vormide, kujutise ja sisulise kaudu. Sõna esteetika tuli kreeka keelest, mis tähendab tundlikkus, teadvuslik tundmine, tajumine, ma tajun, ma tunnen. 2. Mis on esteetiline kogemus? Tooge näiteid erinevatest valdkondadest. Esteetiline kogemus on terve elu ajal kogetud kogemus, mis eeldab meeleorganeid, meeletajusid, meeletajudest põhjustatud naudingut, mõnuhinnet, aga ka kannatusi ja vastu... tushinnet jne, meeletajude üle mõtlemist ja arutlemist 3. Kas argielu võib meile pakkuda esteetilist kogemust? Tooge näiteid! Kõik sõltub inimese käitumisest ja sellest, kuidas ta maailmale vaatab. Näiteks inimene, kes soovib täiuslikkust, peab õppima nägemist ...
Valgus Valgus on meie maailma üks veidramaid ja salapäraseimaid nähtusi. Siin on vaid mõned põhjused, miks: · Me ei tea täpselt, mis ta on: teda ei saa kotti kinni püüda nagu saaks tavalisi, aineosakestest koosnevaid esemeid. Ent ometi mõnikord käitub ta väga sarnaselt aineosakestele. · Valgusega seosteub meile tihti lõke kaminas või tähed taevas; ent valgus tekib tänu laengutele, mis kiirendavad! Seega lõkkes peavad olema elektrilaenguga osakesed, mis muudavad oma kiirust; võnguvad. · Valgusest ei saa kiiremini liikuda. Kaua otsiti põhjust, miks keegi mitte kunagi ei vaidle, kui kiiresti keegi valguse suhtes liigub, kuni jõuti tõdemuseni (noore A. Einsteini suure panusega), et valgusest kiiremini liikuda ei saa. Valgus liigub kõikide liiklejate suhtes samasuguse kiirusega, vahet pole, kui kiiresti teine liikleja liigub! Kui liikuda valgusele...
Valgus Valgus on meie maailma üks veidramaid ja salapäraseimaid nähtusi. Siin on vaid mõned põhjused, miks: · Me ei tea täpselt, mis ta on: teda ei saa kotti kinni püüda nagu saaks tavalisi, aineosakestest koosnevaid esemeid. Ent ometi mõnikord käitub ta väga sarnaselt aineosakestele. · Valgusega seosteub meile tihti lõke kaminas või tähed taevas; ent valgus tekib tänu laengutele, mis kiirendavad! Seega lõkkes peavad olema elektrilaenguga osakesed, mis muudavad oma kiirust; võnguvad. · Valgusest ei saa kiiremini liikuda. Kaua otsiti põhjust, miks keegi mitte kunagi ei vaidle, kui kiiresti keegi valguse suhtes liigub, kuni jõuti tõdemuseni (noore A. Einsteini suure panusega), et valgusest kiiremini liikuda ei saa. Valgus liigub kõikide liiklejate suhtes samasuguse kiirusega, vahet pole, kui kiiresti teine liikleja liigub! Kui liikuda valgusele...
Kristo Tõnissoo AÜEP2 Pierre Bourdieau ,,Praktilised põhjused" Sotsiaalne ruum ja sümboolne ruum Esmalt vihjab Bourdieu, et loetava lektüüri puhul ei ole tegemist harjumusliku sotsioloogilise struktuuriga. Bourdieu kohaselt käsitletakse teatud grupi raames olevaid ja levivaid ootusi kui välja. Sellel väljal eksisteerivad just antud kultuuriruumile omane suhtumine, sotsiaalne keel ning funktsioonide ning rollide mõistmine. Bourdieu väidab, et teoses on ühendatud kõige abstraktsem ja kõige konkreetsem mis iseenesest peaks hõlmama väga laia spektrit. Bordeau seisukohalt koosneb sotsiaalne ruum erinevatest väljadest nagu majandusväli, haridusväli, poliitikaväli, kultuuriväli, akadeemiline väli jne. Iga väli töötab vastavalt oma seaduspärasustele loogikale ja võimusuh...
30.10.2012 Slide 1 Slide 3 Kohustuslik EETIKA kirjandus: Eetika: õiget ja väära avastamas. Sissejuhatus Louis P. Pojman ...
Eetika: õiget ja väära avastamas - Louis P. Pojman 2005 TÜ eetikakeskus Eetika on teadus kõlblusest ehk moraalist ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras Ettekirjutatavus- moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu nt ilu või majanduslik kasu Avalikkus- moraalinorm peab olema avalik (kõigile teada-tuntud) Teostatavus- norm peab olema teostatav...
Kunstiajalugu. Vararenessanss.(15.saj.) 1. Renessanss (prantsuse keelest, tähendab ,,taassündi")-nimetatakse vanakreeka ja rooma kunsti matkimise pärast 15.-16. saj. Kunsti ja kultuuri ,,taassünniks". 2. Gootika renessansi ajal-seda sõna seostati nüüd halvustavalt barbaritest gootidega. 3. Vararenessansi keskuseks sai Itaalia linn Firenze. Suurimaks kunstitellijaks oli Medicite perekond, kes oli tähtsal positsioonil linnriigis. 4. Metseenlus-kunsti ja teaduse toetamine ja selle edasiarendamine. Metseen-rikas kirjanduse ja kunsti toetaja (roomlase Maecenase järgi). 5. Palazzo (palee)-kerkisid endiste kitsaste elumajade asemele. Nelinurkse põhiplaaniga, keskel kaarkäikudega siseõu. Enamikus kolmekorruselised (korrustevahesid tähistati karniisiga), katus madal ja lame. Laiad esiküljed olid tänava poole.Välditi kõike gootipärast. 6. Rustikatehnika-palazzode ehitamisel kasutatav jämedalt töödeldud k...
Mis on kunst? Kunst on osa kultuurist, kuigi sõnal kunast on mitu tähendust. Kultuur-laiemas mõttes tähendab inimtegevust(mõtted,inimestevahelised suhted). Inimeste poolt loodud objektid sisaldavad kultuuriteabet-tegemist on selle aja tooliga näide. Kunsti erinevaid tähendusi. Kunst-meisterlikkus Kunst-võlts,mitteehtne (mustkunst) Kunst-inimeste tegevus teatavas valdkonnas(pildid,kujud,muusika) Piir lihtsate esemete ja visuaalse kunsti vahel on ajaloo jooksul muutunud (nt riidepuu ei olnud kunagi mingi kunst tänapäev on) Näiteks arvati 17-18 saj., et kunst peab ilus olema,hiljem on selline suhtumine muutunud(sest ei teate täpselt mis on on ilus-ilu vaataja silmades) Levinud ilusreegleid 1.ilusad on suurt reeglipära ja korastust omavad objektid. 2.ilus on ootamatu ja erandlik. Kes kujundavad iluhinnanguid?Kriitikud,kunstnikud,galleristid Mis on veel kunsti eesmärk? Eneseväljendus Religioossete,poliitiliste,eetiliste ideede väljend...
1. 18. sajandil elanud saksa filosoof Alexander G. Baumgarten on tuntud kui "esteetika" sõna tutvustaja, sõna tuleneb kreeka keelest ja tähendab meelelisse- tajusse puutuvat, aistingulist. Ta lähtus oma eelkäijate-ratsionalistide Descartes'i ja Leibnizi teooriast, mille järgi oli olemas nii mõisteline tunnetus (loogika) kui ka mitte-mõisteline tunnetus. Baumgarten juhtis tähelepanu asjaolule, et uurida tuleks ka inimese meelelist tunnetust. 2. Esteetika kui filosoofia ja esteetika kui kunsti kõrval eristatakse teaduslikku esteetikat, mis tegeleb esteetiliste omaduste, ilu ja kunsti uurimisega empiiriliste teaduste meetoditega. Sinna alla kuuluvad näiteks eksperimentaalesteetika, neuroesteetika ja evolutsiooniline esteetika. Eksperimentaalesteetika uurib psühholoogia meetoditega esteetilisi eelistusi ja erinevate kunstiliikide kogemist, neuroesteetika tegeleb aju-uuringutega ehk püüab seletada, millised protsessid toimuvad inimese ajus...
1. Mis on intelligentne süsteem? Kas ilu on vaataja silmades, samuti ka intelligentsus, ongi õige? Intelligentsel süsteemil on omadusi, mida üldiselt seostatakse inimmõistusega näiteks, arutlemine ja õppimine. Intelligentset süsteemi võib defineerida ka kui süsteemi, mis põhineb tehisintellekti teoorial ja tehnikatel, sealhulgas reeglipõhistel, õppivatel, arenevatel ja iseorganiseeruvatel süsteemidel. 2. Nimetage mõni intelligentne süsteem ja mõni süsteem, mis seda ei ole. Kas me saame oma väites kindel olla? Miks? Nutikodu- intelligentne süsteem. Lambilüliti- mitteintelligentne. 3. Mis asi on süsteem? Mida tähendab "intelligentne"? Nimetage mõni asi, mis ei ole süsteem. Kas on vaja ühte mõistet kokku leppida ning kui suur on selle kokkuleppe ulatus? 4. Tooge veel näiteid intelligentsetele süsteemidele iseloomulike omaduste kohta. Kuidas oleks vihastamise, kurbuse, empaatiaga jne? Kas mõni ülaltoo...
1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt? MORAAL Moraal on normide süsteem, mis osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikale. Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle. Sõna moraal tuleb ladina keelest: mores tähistab kombeid. Moraalinormid: 1) mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. 2) Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi) 3) Universaalsed ( ei ole piiratud riigipiiridega, grupi, religiooniga) 4) Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile ( jumal, diktaator) vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele. EETIKA Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna. Ta on filosoofia ...
Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel põhinev g...
kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, ...
02.11.10 POPMUUSIKA KULTUURILUGU (60ndatest) ROMANTISM (1819.s algus) Kui teadus tegeleb fenomenaalse vallaga, siis miksmitte kunstivaldkond suudab tabada nonmenaalset. Kunstil on omadus jõuda selle ülemeeleliseni. Põhimõtteline hoiak: kõik mis seotud valgustusajastu tehtud üldistuste inimese ja maailma kohta, võib pidada teatud mõttes vägivallaks. Romantismi vastus: kõike ei saa mõõta (Galilei tahtis Kõike mõõta). Inimese loomust ei saa välja arvutada. Tekkis mõtteline konflikt (valgusajastul), et inimene on mõistuslik olend, siis romantismi vastus: inimesel mingi loomus, mida ei saa taandada mõistuspärasusele. Romantismil tuli ületada Gutenbergi kuulus leiutis, kõike sai paljundada ja levitada (trükipress, trükilevik). Kunsti individuaalsus läheb kaduma. Teemaks sai inimese loomuse peidus osa, mida pole võimalik teaduslikult seletada. Inglise poeet W. Blake. Romantismi kalduvus märgata ja välja tuua kirgi, kirgede ...
Teemad on läbisegi. Kasuta otsingut! ÕIGE VASTUS ON ESITATUD RASVASES KIRJAS!!! Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Erinevus on tema arvates selles, et · loomulikud on need inimese loodud asjad, mida inimesel tõesti vaja läheb (nt maja), kunstlikud aga need inimese loodud asjad, mida tegelikult vaja ei lähekski (nt ehted) . Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida ka teistes tähendustes, kuid praegu on jutt Aristotelese arusaamast. · loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene · loomulikud on need inimese loodud asjad, mis on kooskõlas valmistaja kavatsusega, kunstlikud aga need, mis ei ole kooskõlas valmistaja kavatsusega (nt ebaõnnestumise tõttu). Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkus...
Pilet nr.1 1.Fotograafia ajaloo olemusest. Kaasaegsete fotoaparaatide eelkäijaks võib lugeda seadeldist, mis kannab nimetust camera obscura(pime ruum). Selle aluseks on optiline nähtus- pimedas ruumis ühes seinas on pisike avaus, mida läbiv valgus ei haju ruumis lihtsalt laiali, vaid tekitab vastasseinale tagurpidi pildi väljaspool ruumi asuvast kujutisest. Fotograafia nimetus pärineb kreekakeelesetest sõnadest phs (valgus) ja gráphein (kirjutama). Selle aluseks on mitmeid erinevatest aegadest pärinevad leiutised ja avastused. Fotoaparaadi tööpõhimõttest oldi iseenesest teadlikud juba tuhandeid aastaid tagasi, ent alles19. sajandil jõuti vajalike teadmisteni keemiast, et salvestada esimene foto 1830aasta. Enam kui saja aasta jooksul tehti nii fotomaterjalile kui ka kaamerale olulisi täiendusi, ent nüüdseks on emulsioonil põhinevad fotod suurel määral asendunud digitaalfotograafiaga. Fotograafia kui kunsti stiilid: landscape fotograafa, ...
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab...
"Piisoni lend" James A. Belasco Ralph C. Stayer Kokkuvõte Sisukord Sissejuhatus- Kuidas "meist" sai "mina"................................................................... 3 I osa- Meie personaalse juhtimise teekond.................................................................3 Liidrirolli väljakutse: isiklike kannatuste rada....................................................... 3 Kas juhtpiisonist võib saada haneparve juht?.........................................................3 Ehmatus: mina olengi probleem.............................................................................3 Juhtimine tagurpidi pööratud maailmas................................................................. 4 II osa- Liidri roll intellektuaalses kapitalismis...........................................................4 Omanduse ülesanne .....................................................................................
Ainekursuse “Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara – Fr. R. Kreutzwald 1861; propageeris Jakob Hurt. Arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku. Rahvamälestused – Jakob Hurt 1870. Käsitles rahvaluulet osana ajaloost Folkloor – W. J. Thoms 1846. Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna. Rahvaluule – J. Bergman 1878. Folkloori tõlge Folkloor = Rahvaluule – M. J. Eisen 1890. Omakeelne termin avaramas tähenduses kasutusel Pärimus – 1990. Kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega, lastepärimus, pärimusmuusika, pärimustants. Vaimne kultuuripärimus – Kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katusetermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta 20 saj: minevik vs tänapäev, vanad vs noored, rahvas vs pärimusrühm, territ...
23rd of February 10:55 Matis Halmann Siin on msni vestluslogi kust enamus küsimusi pärit on Siia saabki kirjutada ja joonistada:P ja muidugi uusi filosoofialaseid küsimusi sisse tippida:) -------------------------------------------------------------------------------- a. täisnurksest kolmnurgast kui inimeste endi loodud mõttelisest konstruktsioonist b. täisnurkse kolmnurga kujuliste meeleliselt kogetavate objektide omadustest >> c. objektiivselt eksisteeriva täisnurkse kolmnurga kui sellise omadustest 23rd of February 12:47 matis Sokratese arvates seisnes tema tarkus selles, et >> a. Ta ei arva, et teab seda, mida ta tegelikult ei tea. b. Ta ei arva, et ei tea seda, mida tegelikult teab. c. Ta arvab, et ei tea seda, mida ta tegelikult teab. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:47 matis Protagorase seisukoht oli, et >> a. ei saa kindlalt väita, kas jumalad on o...
annaabi.ee 
