Ilu on subjektiivne
Iga päev näen kataloogi esikaanel või internetiavarustes perfektse keha, kohevate juuste ja veatu näonahaga inimesi. See paneb mõtlema, miks ei võiks mina
selline välja näha? Kõik peaksid ju olema võrdsed, aga ometigi
näevad mõned inimesed hoopis paremad välja kui teised. Kas tõesti
on küsimus ainult vedamises ja mõned inimesed sünnivadki ilusatena
ja enamik mitte? Järgnevas essees arutlengi selle küsimuse üle.
Ilu on vaataja silmades. Nagu
ei saa head eksisteerida ilma halvata, ei saa ka ilu eksisteerida
ilma inetuta. Ei saa olemas olla ühtegi ilusat inimest, sest
kindlasti on maailmas vähemalt üks inimene, kes nii ei arva .
Igaühele meeldivad inimese juures erinevad omadused, olgu siis
nendeks sinised silmad või kurvikas keha. Mõned inimesed
defineerivad ilu hoopis iseloomujoonte järgi, ühele meeldib inimese
juures jutukus, teisele lahkus. Kui ma kutsuks kokku grupi inimesi ja
paluks igaühel nimetada omadusi, mis on ühe grupiliikme juures
ilusad, siis olen kindel, et saaksin väga palju erinevaid vastuseid.
Kui kõigil oleks asjadest sarnane arusaam, siis meil ei oleks üldse
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-11-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
karoliinaild1
Õppematerjali autor
Nädala tegevused: 5. Filosoofia üliõpilastele ja teistele huvitatutele: 5.1. Lugege kolm keele- ja kultuurifilosoofia-alast lühiesseed: Borgese esseed "Raamatute kultusest" ja "Ühe nime vastukajade ajalugu" (Jorge Luis Borges, Valik esseid, Tõlk. Ruth Lias, Tallinn: Vagabund, 2000) , ning Tõnu Viigi esseed "Metslase automaat" (Eesti Ekspress, 28.11.2008). Lugege üle ka Pascali mõtted harjumuste kohta. 5.2. Kirjutage ise väike essee keele loomusest või inimese "mina" ja keele / kultuuri vahekorra kohta. 1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: Esteetika- küsib ilu, kunstiteose ja sellise kohta. Küsib ilu olemuse järgi aga ka kunstiteose mõtte, olemuse, piiride ja kunstniku enda loovuse järgi. Saab küsida, mis printsiip või struktuur või omadus see on, mis teeb ühe asja inetuks ja teise ilusaks. Kas see asub objektil või sõltub ilu vaatlejast. Kas ilu on oluline kunstiteose puhul? Poliitikafilosoofia- valdkond, kus küsitak
Küsitakse keele ja sõnade olemuse kohta, nende tähistamis- ja kommunikatsioonivõime kohta. Kultuurifilosoofia- mis on kultuur? Kuidas määratleda ja defineerida- on see üldse võimalik? Peamised küsimused kultuuri loomuse kohta, kultuuri ja inimese vahekorra kohta(kultuuri rolli kohta inimeseks olemuses) ning kultuuride paljususe ja erinevuse kohta (küsimus kultuurirelativismist). 45. Kuidas on võimalik määratleda ilu? Ilu saab rühmitada kahte viisi- objektiivne ja subjektiivne määratlus. Objektiivne ilu- ilu saladust otsitakse ilusast objektist endast. Ilusad asjad on need, mis matkivad kosmolist liikumist, kõik asjad on ilusad niivõrd kui nad on harmoonilised. Antiikajastul mõeldi, et ilu peitub arvulises vahekorras, matemaatikas. Teooriad: ilu on harmoonia, ilu on demiurgilise (maailma looja) mõtte vorm, lõpmatuse lõplik vorm. Subjektiivne ilu- ilu on kui subjekti juurde kuuluv. Ilu on lõpmatuse lõplik vorm, ilu on
Sarnane romantismi eetikaga, ainult et geenius asendub tahtega indiviid teostab oma tahet G) Sotsiaalse hüve eetika olulisel kohal pole mitte mina ise, vaid mingi kollektiiv väljaspool mind. Teiste austuse väljateenimine. Mingisuguse idee teenimine N: natsionalistlik tuleb teenida oma kodumaad, vajadusel surra oma kodumaa eest. Psühholoogias: Hüve = heaolu! Heaolu mõõtmine inimeste käest küsimine ja selle põhjal järeldamine. Subjektiivne heaolu. Meeleolu tõstmise taktika: naerata endale iga päev peeglis ja sa saadki õnnelikumaks. *Üks asi on see, mis sul on, teine see, mis sa mõtled, et sul on. 3. Mida teha, et olla õnnelik? Tuleb neid ihaobjekte võimalikult palju omandada tuleb raha teenida. See, kes peab õnnelikuks olemise nimel tööd tegema, ei ole õnnelik, kuna ta teeb tööd, mitte ei naudi neid ihaobjekte. 1. Platon, Aristoteles:
1. Kogemus õpetab meile, et kogemusest ei õpi inimene midagi. 2. Pilgud on esimesed armastuskirjad 3. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. 4. Armastus on kirg, mis tuleb teadmata kust ning läheb samuti teadmata kuhu 5. Ainult lahkumisel või jällenägemisel tuntakse, kas teineteist armastatakse 6. Armastus on nagu palavik: ta sünnib ja kustub, ilma et tahtel oleks sellega midagi tegemist 7. Armastus võtab mõistuse neilt, kellel seda on, ja annab sellele, kel seda pole 8. Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk 9. Pole hirmsamat kõrbe kui elu ilma sõpradeta 10. Õnn on see, kui üks mure on lõppenud ja teine pole veel alata jõudnud 11. Kui kuidagi ei saa siis kuidagi ikka saab 12. Naerata, homme on veel hullem! 13. Ärge kaotage pead. Elu tahab seda paitada 14. Suur leek süttib pisikesest sädemest 15. Südamel on omad põhjused, millest mõistusel pole aimugi 16. 90% kõigest on rämps 17. See, mida sa ei tea, on alati tähtsam sellest
eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. Mina sain asjast aru nii, et esmalt inimene eksisteerib ning hiljem, kui ta on maailmas juba esksiteerinud , enesega tutvunud siis alles ta defineerib ennast. Eksistents eelneb olemusele tähendab , seda et enne on teostus, on olemas mõiste, otstarve. Sartre väidab, et inimene on "visand." Selgitage, mida see tähendab. See tähendab, et inimesel on subjektiivne elu. Inimene on kõigepealt selline , milliseks ta end visandab. Mitte aga selline nagu ta ehk tahaks olla. Ehk siis inimene loob teisele enesest oma käitumisega mingisuguse pildi, olemuse. Selle pildi loomisel ei mängi niivõrd rolli see, millisena inimene tahab et teda nähtaks, kui see kuidas inimene end üleval peab. Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? Eksistentsialsim on rangemast rangem õpetus
piisaks anarhismist. Kultuuri filosoofia küsitakse kultuuri loomuse kohta. Mis on kultuur ja kuidas teda defineerida. Uuritakse ka inimese ja kultuuri vahekorda ning kultuuride paljusust ja erinevust 2. Kuidas on võimalik määratleda ilu? Shakespear loeb iluks midagi ebamaist, mis siit maailmast ei pärine, näiteks Julia ilu (Romeo ja Julias). Ilu on alati olnud mingi iha objekt. Eriti teiste ilu näiteks seks partneri ilu. On olemas kahte sorti ilu: objektiivne ilu ja subjektiivne ilu. Subjektiivse ilu all mõistetakse midagi sellist, mis kuulub vaatlejale. Objektiivset ilu kirjeldab kõige paremini Platon. Platoni jaoks tähendab ilu asjade omadust olla sarnane asjade arhetüüpidele. Nende kaudu näitavad nad ise ennast arhetüüpidena ehk presentsus teeb asju ilusaks. Ilusateks asjadeks loetakse ka asju, mis 6 matkivad kosmost. Kuna kosmos on harmooniline seega ilusad asjad on kõik harmoonilised.
· Kanti tunnetusteooria skeemi (meie võimaliku tunnetuse maailm fenomenaalne maailm (transtsendentaalne) vs asjad iseeneses noumenaalne maailm, millele inimtunnetusel ei ole ligipääsu (transtsendentne) · Filosoofia saab Kanti järgi olla üksnes transtsendentaalfilosoofia, st tegeleda tunnetusvõime kirjeldamisega mõistuse positsioonilt. Filosoofia ei ole võimeline kirjeldama transtsendentseid fenomene · Nb! Meie teadmine ja arusaamine maailmast on subjektiivne. · Kanti ilu- ja kunstiteooria on õpetus otsustest/hinnangutest ja maitsetest, mille Kant töötas välja oma teoses ,,Otsustusvõime kriitika" · Inimese otsustusvõime on omamoodi sild või vahenduslüli meelte ja moraaliõpetuse vahel; otsustusvõime on inimese võime langetada otsuseid looduse mitmekesisuse üle, kirjeldada ja hinnata seda kas mingi eriline või individuaalne nähtus, millega me
Iidne tarkus, moodne maailm Dalai-Laama Õnn Moraalselt võttes oleme kõik inimesed ja meil kõigil on sama õigus - õigus olla õnnelik. See mis teeb ühe õnnelikuks, võib olla teisele kannatuste allikaks. Kindlasti on palju neid, kellel on elus olnud vähem õnne. Dalai-laama selgitab, kuidas õnnetunne on seotud vaimse seisundiga. Tuleb hoida ja arendada meeleseisundeid, näiteks lahkust ja kaastunnet, mis aitavad õnnetunnet hoida ning hoiduda nendest, mis seda hävitavad, nagu vihastamine ja kadedus. Me oleme ühiskondlikud olevused. Meie ellujäämine sõltub teistest ja seega tekib ka suurem osa meie õnnetundest suhetest teistega. Dalai Laama- õnn on seisund, mis jääb kestma hoolimata tõusudest ja mõõnadest. Tõelist õnne iseloomustab sisemine rahu. Sisemist rahu ei saa arsti käest osta. Tuleb vältida tegureid, mis seda takistavad ja arendada omadusi, mis sellele kaasa aitavad. Eeltingimuseks sisemise rahu saamiseks on hoiak. India õpetlane SANTIDEVA- jalg
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid