Ilu on subjektiivne (0)

Ilu on subjektiivne
Iga päev näen kataloogi esikaanel või internetiavarustes perfektse keha, kohevate juuste ja veatu näonahaga inimesi. See paneb mõtlema, miks ei võiks mina selline välja näha? Kõik peaksid ju olema võrdsed, aga ometigi näevad mõned inimesed hoopis paremad välja kui teised. Kas tõesti on küsimus ainult vedamises ja mõned inimesed sünnivadki ilusatena ja enamik mitte? Järgnevas essees arutlengi selle küsimuse üle.
Ilu on vaataja silmades. Nagu ei saa head eksisteerida ilma halvata, ei saa ka ilu eksisteerida ilma inetuta. Ei saa olemas olla ühtegi ilusat inimest, sest kindlasti on maailmas vähemalt üks inimene, kes nii ei arva . Igaühele meeldivad inimese juures erinevad omadused, olgu siis nendeks sinised silmad või kurvikas keha. Mõned inimesed defineerivad ilu hoopis iseloomujoonte järgi, ühele meeldib inimese juures jutukus, teisele lahkus. Kui ma kutsuks kokku grupi inimesi ja paluks igaühel nimetada omadusi, mis on ühe grupiliikme juures ilusad, siis olen kindel, et saaksin väga palju erinevaid vastuseid. Kui kõigil oleks asjadest sarnane arusaam, siis meil ei oleks üldse mõtet eksisteerida. Nii palju kui on planeedil inimesi, on ka erinevaid arusaamu ja just see teebki meid eriliseks . Omadus, mis ühe jaoks võib tunduda ilus, ei pruugi teisele üldse meeldida. Seega ei saa inimesi kindlasti liigitada ilusateks ja koledateks.
Inimese arusaam ilust sõltub mingil määral sellest, mida ta iseendast arvab . Tihti näeme me teises inimeses kindlaid omadusi, mida me sooviks endale, ja see viibki meid arvamusele, et me ei ole piisavalt ilusad. Me oleme nii kinni asjades, mida meil ei ole, ja tihti mattuvadki meile meelepärased omadused ebakindluste alla ja seetõttu kahaneb ka enesehinnang. Selleks, et tunneksime enda õnnelikuna, peame end tundma ka ilusana. Parim viis selleks on näiteks veeta aega lähedastega nii palju kui võimalik. Just nemad on inimesed, kes meid aksepteerivad ning kelle arvates oleme ilusad nii seest kui väljast. Sõbrad ja pere tuletavad meile meelde, et kõigile ei saagi meeldida ja see on täiesti normaalne. Parim, mida enesele teha saame on iseennast ilusaks pidada ja aksepteerida omadusi enda juures, mis muudavad meid originaalseks, sest ilu on midagi, mida meilt keegi ära võtta ei saa.
Samas on mõned omadused, mida peavad suurem osa rahvahulgast ilusaks. Näiteks kohevaid ja pikki juukseid ning peenikesi jalgu sooviksid endale enamik tüdrukuid. Mõndadel on need omadused olemas, teised peavad nägema suurt vaeva, et kasvatada juukseid ja treenida jalgu. See kuidas me välja näeme põhineb üksnes me geenidel ning millised omadused on olnud meie vanematel, vanavanematel jne. Kindlasti on ebaaus, et mõned sünnivad kõvera nina ja suurte kõrvadega, mil teistel on lihtsalt välimusega vedanud. Need on asjad, mida me ise muuta ei saa ning kui me neid aksepteerida ei suuda, siis hakkavad need meie igapäevaelu häirima.
Heade omadustega inimestel on tihti ka elus palju rohkem eeliseid . Näiteks on neil kergem saada maailmakuulsaks lauljaks või modelliks, saada hakkama sotsiaasetes olukordades , sest tõmbavad endale rohkem tähelepanu. Ilusatel inimestel on ka eelis leida enda kõrvale sobiv kaaslane, sest neist ollakse rohkem huvitatud. Samuti pööravad vanemad rohkem tähelepanu ilusamatele lastele, sest peavad neid paremaks geenimaterjaliks. Seega ei ole nad üksnes ilusad, vaid elavad ka suurema tõenäosusega paremat elu.
Mina arvan siiski, et ilu ei saa defineerida, sest igaüks peab ilusaks erinevaid omadusi. See, mis on ühe arvates ilus, võib teisele koguni inetu tunduda. Peaksime aksepteerima enda juures kõiki omadusi, mis on vanematelt kaasa antud, sest just need teevadki meid eriliseks ja originaalseks. Kindlasti on oluline ka sisemine ilu, sest ainult välimusega siin maailmas läbi löö. Tuleb meeles pidada, et välimine ilu kestab vaid üürikest aega, aga sisemine jääb kestma elu lõpuni.