Kui ilu on vaataja silmades, siis ilu ei eksisteeri (0)

Kui ilu on vaataja silmades, siis ilu ei eksisteeri
Esimene arvamus inimesest kujuneb välja 7 sekundi jooksul. See on piisavalt pikk aeg, et võtta teise inimese suhtes sisse oma arvamuste põhine hoiak, kuid liialt lühike, et jätta soovitud mulje. Iga inimene toetub enda põhimõtetele ja väärtushinnangutele. Ilu seisukohalt ei ole ju ainult inimesed need, keda me ilusaks peame, ilus võib olla ka ilm või mõni ese minu toas. Kuid mis on ilu ja kas seda üldse eksisteeribki?
Vanasõna – ilu on vaataja silmades – on küll positiivse kõlaga, kuid kas seal on ka tõepõhi all, on suuresti kaheldav. Vaadates enda ümber ringi näeme sadu, kui mitte tuhandeid inimesi päevast päeva. Kõigil neil on erinev arusaam ilust ja ilusaks olemisest, mis ühele tohutult meeldib, ei pruugi teise jaoks mitte mingisugust tähtsust omada. See seab kahtluse alla fakti, et ilu eksisteerib. Matemaatikastki ju õppisime, et kui korrutame positiivse negatiivsega on tulemus negatiivne. Seega piisab vaid ühest negatiivsest arvamusest, et seada ilu eksisteerimine küsimärgi alla.
Kui ühe inimese arvamuse põhjal on mustad kassid ilusad ning teine inimene väidab vastupidist, siis kas mustad kassid on ilusad või mitte? Kindlasti on siin tegemist ka uskumuste ja uskumistega, kuna must kass on teada- tuntud halva õnne tooja. Niipalju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi . Mõningate arvamused küll mingil määral ühtivad, kuid täiesti ühest arvamust ja arusaama on raske leida. Arvan, et selline suhtumine on täiesti õigustatud, kuna iga inimene ongi unikaalne ja ainulaadne oma mõtlemiselt ja arvamustelt ning mitme vaatenurga teada saamine annab meile ettekujutuse üldisest arvamusest.
Kuid kui puudub ühene arvamus ja arusaam ilust, siis mida peetakse iluks ja kas siis on olemas sellist asja või omadust nagu ilu, mida me julgelt kleebime paljude inimeste, nähtuste ja esemete külge? Arvan, et ühest ilu mõistmist ei eksisteeri. On olemas vaid arvamused, tavad, kasvatus ja armumine . Kõik eelnimetatud põhjused on need, mis määravad ja kujundavad meie arusaama ilust.
Armastus teeb pimedaks – peaks olema päris paljudele inimestele tuntud ütlus. Nooruses, esimeste armumiste ja sümpaatiate tekkimisel on ka paljud seda tundnud , kui pime võib üks armastus olla. Saan seda väita tuginedes vanemate ja eakaaslaste kogemustele. Iga armumine on ju ilus ja nähakse üldiselt partneris ainult positiivset . Just partneris, kuna paarisuhe on partnerlussuhe, vähemalt ideaalis võiks see nii olla. Kas siis armastus on ilus või mitte? Keegi, kes on õnnelikult abielus, väidab jaatavalt, kuid äsja lahku läinud ja haiget saanu väidab vastupidist.
Välja on kujunenud tavad ja üheti mõistetavad normid, mille järgi määratakse ilu. Ilus on see, mis ühtib enamuse arvamusega. Näiteks peetakse ilusaks päikselist ilma. On palju neid inimesi, kes ültevad päikselise ja pilvitu ilma puhul, et täna on väljas ilus ilm. Kuid inimene, kes ei kannata päikest või kes naudib südamest vihma, siis tema jaoks ei ole ju ilm ilus. Kas siis ilm on kole ? Või on viga selles, kellele meeldib vihmane ilm? Või siis inimesed kellele meeldib suvi vastamisi inimestega kellele meeldib talv. Kas keegi julgeb kindlalt õelda ning väita kumb neist aastaaegadest ilusam ja meeldivam on? Kas talv – jäälillede, lume, külma ja talverõõmudega, või suvi – päikse, soojuse, rohelisuse ja rannamõnudega?
Ilu sõltub ka kasvatusest ja kommetest, mis tulenevad erinevatest kultuuridest. Kuna paljudes kultuurides on omad kombed ja tavad, ei olekski loogiline, et inimesed mõtleksid ja mõistaksid asju ühte moodi. Kui Iraagis islamiusulised peavad ilusaks ja kombekaks seda, kui naine on pealaest jalatallani kaetud, kuid samas Hispaanias või Aafrikas käiakse vägagi keha paljastavalt riides , kas siis Hispaania naised ei ole nii ilusad kui Iraagi omad? Mina väidaksin küll hoopiski kolmandat, et ilus naine on see, kes käib riides vastavalt ajale, kohale ja ilmastikule.
Isegi põlvkondade vahel sama kultuuri inimestel on ilust erinev arusaam. Näiteks, kui peaksin käima emaga poest riideid valimas, jääksin üldjuhul riietamata, kuna need riided, mis tema arvates on väga ilusad ja sobivad valatult ei tähenda minule midagi ja kanda ma neid ei soovi. Samas on riideid, kus meie arvamus ühtib saja protsendiliselt. Või kui võtta arutamisele värvide teema. Mina eelistan tuppa sinist tooni, kuid perekonnast küsitakse kuidas ma saan nii külmade värvidega toas elada. Võta siis kinni, kas sinised seinad minu toal on ilusad ja hubased või külmad ja kalgid.
Leian, et ilu eksisteerib, kuid kindlasti on see iga inimese personaalne arvamus, mida keegi ilusaks peab. Selles küsimuses ei saa teha ettekirjutusi, kuidas keegi arvama peaks. Ilu määrajateks on palju erinevaid tegurid, mida iga inimene näeb oma vaatenurgast sõltuvalt erinevalt. Selle teema kohta võiks lõputult arutleda, vaielda , nõustuda ja küsimusi tekitada, kuid arvan et kõigiga mingit ühist arusaama, või ühise eesmärgini jõudmist ma ei saavutaks. Nõustuda ei pruugi minu arvamustega isegi minu lähedased, kuna ka neil on minust erinev arusaam ilust ja selle olemusest. Kuid üks on kindel, niipalju kui on inimesi on ka arvamusi ilust. Ilu eksisteerib, kuid seda mõistetakse erinevalt.