Ilu kui müügiartikkel (1)

Ilu kui müügiartikkel
Ilu on suhteline mõiste. Erinevatel ajastutel on mõistel ilu olnud erinev tähendus. 50ndatel erutas meie meeli lopsakate kurvide ja blondide juustega Marilyn Monroe . 60ndatel muutus iluikooniks aga piitspeenike Twiggy Lawson. Ilusaid inimesi on alati koheldud kui esemeid, millega tehinguid teha ning ilu on alati olnud omaette tööstus, millega inimesi mõjutada.
Fjodor Dostojevski romaani „ Idioot “ läbivaks teemaks on ilusad naisterahvad. Tol ajal, mil isikuomadustest, kommetest ja haritusest ei hoolitud, võis ainuüksi ilu sulle tagada kindlustatud ja muretu eluviisi mõne rikka vürsti või sõjaväelase tiiva all. Enam jaolt oli su tulevik otsustatud juba teismeikka jõudes, mil su vanemad olid sind mõnele meesterahvale maha müünud. Selliseks kujunesid ka kindral Ivan Jepatšini ja Lizaveta Prokofjevna tütarde elud . Aleksandra oli lubatud Afanassi Ivanovitš Totski’le ning Adelaida vürst Š’ile.
On olukordi , mil ilu võib su elu pea peale keerata. Romaani „Idioot“ ühe naispeategelase Nastasja Filippovna traagika seisnes tema silmipimestavas ilus. Vaatamata sellele, et ta suutis oma iluga võluda mitmeid mehi ja samas nendega selle abil ka manipuleerida , oli Nastasja siiski madala enesehinnangu ja psüühiliste kompleksidega naine. Teda oli kaheteist aastasest saadik kasvatatud usus, et ta ainukeseks väärtuseks on tema erakordne ilu, mis tagab talle kaheksateist aastaseks saades muretu elu armukesena. Selline kasvatus pani Nastasja endast arvama kui patusest naisest, kes ei vääri armastust. Selle tõttu jäigi Nastasja ilma ainukordsest võimalusest tunda armastust ja õrnust ning nii leidis ta oma lõpu Rogošin Parfjon’i käe läbi.
Tänapäeval näeme ilu kasutamist müügiartiklina moetööstuses, kus suured moemajad ja nimekad disainerid seavad naistele ja ka meestele standardeid, mille järgi riietuda. Moetööstusel on võime supermodellide ja ülemakstud reklaamidega mõjutada neid, kes mõjutamisele kõige paremini alluvad- teismelisi ja noori naisi. Viimasel aastakümnel on tehtud ettekirjutisi, mis väidavad, et kõige elutervem keha on kolmeteist aastase lapse keha. Selliste kujutiste igapäevane nägemine meedias ja mõjukates moeajakirjades võib olla tõeliselt laastav enesehinnangule ning sealt pole enam pikk maa toitumishäirete välja kujunemiseni.
Inglise luuletaja George Gordon Byron on ilu kohta öelnud, et see on kui saatuslik kingitus. Ühest küljest võib ilu kujuneda needuseks. Inimesed ei hooli su haridustasemest ega isikuomadustest. Sa pakud neile huvi ainult oma erakordse ilu pärast. Teisest küljest võib ilu olla kui taeva kingitus ning avada sulle mitmeid uksi . Üks on kindel, ilu on vaataja silmades ning seda patta panna ei sünni.
Merit Vislapu
11R