teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused. 5  äratarvitatavad asjad. Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbe kohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. Asjaosad Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised., kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Asjaõiguse lõppemisel muutub maatükile jäänud ehitis maatüki oluliseks osaks. Kinnisasja olulised osad on ka kinnisasjaga seotud asjaõigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Mõttelise osa puhul asja reaalselt ei jagata, käibes osalevadki nn mõttelised osad.
68. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad. Asju liigitatakse:1) kinnis-ja vallasasjad 2) asendatavad asjad 3) äratarvitatavad asjad. Asja osad: reaal- ja mõtteline osa, oluline osa, maatüki olulised osad, ehitis ja selle olulised osad. 69. Kinnisasi ja vallasasi. Kinnisasi on maatükk koos selle oluliste osadega (nt maatükil olevad ehitised/kasvav mets). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi (mis on nö maast lahus- auto/metsamaterjal). Kes asja valdab, on selle omanik. 70. Pant. Vallaspant ja selle liigid. Pant on asi, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud. Vallaspant- vallasvara tagatisel antav pant. Liigid: 1) käsipant- panditud asi antakse üle pandipidaja valdusesse (esemeks vallasasjad- nt mööbel) 2) registerpant- pantimine toimub registreerimise teel; saab koormata transpordivahendeid, kaubamärke jne (sh eraldi kommertspant, õiguste pant, laevahüpoteek) 71. Kinnispant e hüpoteek
eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. 69. Vallasasjad ja kinnisasjad Kinnisasi on maatükk ehk maapinna piiritletud osa. Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi. Asendatav on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused. Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. 70. Pant. Vallaspant ja selle liigid Pant on õiguslike kohustuste täitmise tagamise üheks olulisemaks vahendiks. Pantida võib põhimõtteliselt kõike, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud. Asjaõigus tunneb kahte pandi liiki: 1. vallaspant ehk vallasvara tagatisel antavat panti 2. kinnispant (hüpoteek) ehk kinnisvara tagatisel antavat panti Vallaspant jaguneb omakorda: 1
1) Seadusandliku võimu akte 2) Täidesaatva võimu akte 3) Kohtuorganite akte 18 4) Kontroll- ja järelevalveorganite akte. Õigusrikkumise mõiste ja koosseis Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Käitumise koosseisu elemendid: 1) Käitumise subjekt (õigusrikkuja(deliktivõimeline)) 2) Käitumise subjektiivne koosseis (süü) 3) Käitumise objekt (õigushüve) 4) Käitumise objektiivne koosseis (aktiivne tegu või tegevusetus) Õigusrikkumise subjektiivsed tunnused Tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, ajend, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. Tahtlus ja ettevaatamatus Tahtlus 1) Kavatsetus on teo toimepanemisel siis, kui isik seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava
andmisest alates, kui esindatav ei ole määranud teisiti. VOLIKIRI on esindatava poolt esindajale antav kirjalik dokument, mis väljendab esindaja õigust. Kui volitus on antud volikirjas, peab volituse tuhistamiseks enne tähtaja lõppu volikirja tagasi nõudma või avaldama vastava teate üleriigilises ajalehes. Ka esindaja on kohustatud sel juhul volikirja tagasi andma. Kui keegi on teinud tehingu teise isiku nimel volituseta, on tehing tühine TÖÖLEPING kujutab endast kokkulepet töötaja ja tööandja vahel, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes seejuures tema juhtimisele ja korraldustele. TÖÖTAJA võib olla 18 a. saanud teovõimeline või piiratud teovõimega isik. Mõnedel töökohtadel võidakse ette näha ka kõrgendatud vanusemäär (president - 40). Erandjuhtudel võivad töötajaks olla ka 15 a. Saanud alaealised, kui selleks on ühe vanema või hooldaja nõusolek ja 13-15 a. alaealine, kus on samuti vajalik vanemate nõusolek
subjektide spetsiifikat. 2. Normatiivne reguleerimine. Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, etalon, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktike või subjektide suhtes. Seda üldist käitumismudelit peavad järgima kõik indiviidi, kes kuuluvad reegliga hõlmatud subjektide liiki, sõltumata nende konkreetsetest individuaalsetest eristustest (nt töötaja peab täitma töölepinguga kindlaks määratud töökohustusi, kaitseväeteenistusse kutsutud isik alluma kaitseväes kehtivatele õigusnormidele). Moraalinormid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtteid. Need normid mõjutavad inimese käitumist tema kõlbelise teadvuse kaudu ja sisaldavad selle käitumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu (aus-ebaaus, õiglane-ebaõiglane)
2. Haldussanktsioonid (halduskaristused) on sunnivahendid, mida kohaldatakse väärtegude (varasema nimetusega haldusõigusrikkumiste) eest. Neid rakendab selleks volitatud haldusorgan (politsei, amet, inspektsioon) või kohus. Sätestatud karistusseadustikus ja teistes seadustes. 3. Distsiplinaarsanktsioonid on karistused distsiplinaarsüütegude, st töölepingu seaduses ettenähtud süütegude eest. Kohaldab tööõiguslikes suhetes tööandja või tema poolt selleks volitatud isik. 4. Varalised ehk tsiviilõiguslikud sanktsioonid on mõjutusvahendid, mida rakendatakse tsiviilõiguslike üleastumiste eest. Sanktsioonide iseloom sõltub sellest, kas üleastumine 11 Õiguse alused seisnes lepingu rikkumises või toimus kahju tekitamine lepinguvälises suhtes kahju tekitamisena
Õigust realiseerivatki inimesed, kes nad on valinud ja lähtutakse seega enamuse moraalinormidest 20. Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine.- Kasuaalne- in.käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil.Iga konkreetne küsimus lahend.antud ettekirjutuse järgi. Normatiivne- in. käitumist korrald.üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, mida kasutat.käitumisaktide või subjektide suhtes(nt. töötaja peab kinni töölepingust) 21. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis.- Sotsiaalse normi ühe alaliigina on õigusnormile omased kõik sotsiaalsete normide liigi-tunnused: 1. Ta on inimeste käitumise reegel.2. Ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele.3.Sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. 22
mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Liigitamine rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi: · Kriminaalõiguslikud sanktsioonid  kuritegude eest, karistusseadustik, kohtu poolt rakendatavad · Haldussanktsioonid  väärtegude eest, karistusseadustik, rakendab politsei, amet, inspektsioon · Distsiplinaarsanktsioonid  töölepingu süüteod, kohaldab tööandja või volitatud isik · Varalised e tsiviilõiguslikud  lepingus ettenähtud vastutus, rakendab suhte teine pool 12 Liigitamine määratletuse astme järgi: · absoluutselt määratletud  ühene, täpne ja konkreetne valikuvõimaluseta sunnivahend · suhteliselt määratletud  fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid · määratlemata  jätab sunnivahendi normi rakendaja otsustada Liigitamine struktuuri järgi:
Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest eristatakse õiguse realiseerimise kolme vormi, milleks on: · õigusnormide nõuetest kinnipidamine; · õigusnormide kasutamine; · õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine. Õigusnormide (seaduste) nõuetest kinnipidamine seisneb õigusnormide täitmises, selles, et subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Niisuguses vormis toimub keelavate ja kohustavate normide täitmine. Keelavate normide puhul peab subjekt passiivselt hoiduma teatud käitumisest, nt mitte ületama piirkiirust. Kohustavate normide puhul peab subjekt sooritama aktiivseid tegusid, nt esitama nõuetekohaselt ja õigeaegselt tuludeklaratsiooni. Õigusnormide kasutamine seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on
Õigust realiseerivatki inimesed, kes nad on valinud ja lähtutakse seega enamuse moraalinormidest 20. Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine.- Kasuaalne- in.käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil.Iga konkreetne küsimus lahend.antud ettekirjutuse järgi. Normatiivne- in. käitumist korrald.üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, mida kasutat.käitumisaktide või subjektide suhtes(nt. töötaja peab kinni töölepingust) 21. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis.- Sotsiaalse normi ühe alaliigina on õigusnormile omased kõik sotsiaalsete normide liigi-tunnused: 1. Ta on inimeste käitumise reegel.2. Ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele.3.Sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. 22
................................. 7 32. Mis vahe on volitusel ja volikirjal........................................................................................................... 7 33. Juriidilise isiku lõpetamine...................................................................................................................... 7 34. Töölepingu mõiste................................................................................................................................... 7 35. Töötaja ja tööandja .................................................................................................................................. 8 36. Kuidas vaidluse korral eristada töölepingut ja muud tsiviilõiguslikku lepingut ..................................... 8 37. Töölepingu kohustuslikud tingimused .................................................................................................... 8 38. Millistel juhtudel võib töölepingu sõlmida määratud ajaks ..............
karistusi kuritegude ja väärtegude eest. Karistusõigust mõõdetakse süüteo mõiste abil, mis on üldmõiste  karistatav tegu. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. Kuritegu - on süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu- on süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. ÕIGUSAKT/ÕIGUSE REALISEERIMINE/ÕIGUSE TÕLGENDAMINE Õigusakt - eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel kehtestavad riigiorganid vastavalt oma pädevusele ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad peale kohustusi. Õigusakte kehtestavad erinevad riigiorganid
olemas jm nõuded täidetud 3. Õiguse allikad Eestis. Põhiseadus, seadus , Seadlus, Määrus, EL õigus, rahvusvaheline õigus Loeng 2: Õigussuhe. Õiguse realiseerimine. Õigusakt. Õiguse tõlgendamine. 1. Õigussuhe. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused. Õigussuhte elemendid. Õigussuhe on inimestevaheline suhe, mis tekib õigusnormi alusel. Õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondliku suhte üks liik. 2. Õigussuhte subjekt. Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid. 1 Õiguse subjektid on õigussuhtes subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad  füüsilised ja juriidilised isikud. Füüsiline isik  inimene Juriidiline isik  seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik  eraõiguslik juriidiline isik, loodud erahuvides; avalik-õiguslik
Seadusandja peab õigesti tunnetama reguleeritavate suhete iseloomu ja erisusi ning ühte liiki suhteid reguleerima ühesugusel viisil. Õigusliku reguleerimise meetod on juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks. -autonoomne meetod- selline suhte reguleerimise kogum, mille tulemusena subjektid on võrdses õiguslikus seisundis. (varalised suhted) -autoritaarne meetod- üks subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool. (riigivalitsemine, avalik õigus) Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatud osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kuid üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod.
tegevus, pädevus, vastutus jms; *finantsõ Âriigis olevad eeskirjad raha kogumiseks ja kasutamiseks; *kriminaalõ  sätestab, mis on kuriteod, milline on karistus; *protsessiõigus  sätestab kohtupidamise korra/. Võib veel rääkida ka haridusõigusest, keskkonnaõigusest jne. II Eraõigus /*tsiviilõ  normid inimestevahelistest suhetest: perekonna-, pärimis-, kahju hüvitamise jms. suhted; *kaubandusõ  äriühingute loomine, kaubamärk, pangandus jne; *tööõigus  tööandja ja töövõtja suhted: tööaeg, puhkeaeg, töötasu, töökaitse jne. *autoriõigus jne. /NB! Vahel on av. õ ja eraõ normid seotud  nt. tööõiguses kollektiivleping; kriminaalkaristus eraomandi varguse eest jms. 6. Mille poolest erineb eraõigus ja avalik õigus Avalik õ  normib riigivõimu ja üksikisiku vahekordi, kus üksikisik allub riigivõimule; riigiasutuste omavahelisi suhteid ning sisemist töökorda . Av. õ. normid on täitmiseks kohustuslikud
Õigussüsteemis eristatakse erinevaid harusid. Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigisi. Õigusnormide liigitamise aluseks õigusharudesse on õiguslike reguleerime objekt ja õigusliku regullerimise meetod. Õiguslike reguleerimise meetodeid võib olla kaks. 1) Autonoomne 2) Autoritaarne Autonoomse meetodi puhul on reguleerimise subjektid võrdsed. Autoritaarse meetodi puhul on aga üks on üks subjekt teise suhtes kohustatud ehk madalam pool(Haldus-õiguslik suhe). Õigusreeguleerimise objekt kujutab endast erinevates eluvaldkondades esinevaid suhteid. Neid suhteid reguleeritakse ühetüübiliste normidega. Õigusharude sees eristatakse õigusinstituute. Õigusinstituut on õigusnormide sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsifiilist osa õigusharu poolt reguleerivatest ühiskondlikest suhetest. Alates Rooma õigusest jaotatakse avalik õiguseks ja eraõiguseks
normatiivaktid kehtivad kõigi selle riigi kodanikele, kodakondsuseta isikutele, kahe või enama kodakondsusega isikutele või välismaalastele. 4. Õiguse realiseerimise mõiste ja vormid . Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest eristatakse õiguse realiseerimise kolme vormi: ·Õigusnormide nõuetest kinnipidamine  subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega ·Õigusnormide kasutamine  subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhtes ·Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine 1. Õigussuhte subjektid. Õigussuhte subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Kõige levinumad õigussuhte subjektid on üksikisikud ehk füüsilised isikud.
reguleerimismeetodit autonoomsest? Õigusliku reguleerimise meetod on juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks. · Autonoomne meetod on selline suhte õigusliku reguleerimise vahendite kogum, mille tulemusena õigussuhte subjektid on võrdses õiguslikus seisundis. · Autoritaarne meetod vastandina autonoomsele loob sellise suhte konstruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teiste suhtes allutatud, madalam pool, subjektid on subordinatsioonisuhetes. 29. Mis on õigusinstituut? Milline on õigusinstituudi seos õigusharuga? Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. Õigusinstituut on õigusharu üks osa. 30. Mis on õigussüsteem?
Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkib isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Õigussuhte struktuursed elemendid: 1) Õigussuhte subjektid ehk suhte pooled. 2) Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad. 3) Õigussuhte objekt. Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt? Õigussuhte subjektiks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Õigussubjektsus on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. Isiku õigussubjektsuse moodustavad tema õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. // Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. // Teovõime on isiku
reguleerimismeetodit autonoomsest? Õigusliku reguleerimise meetod – Juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks. Õigusliku reguleerimise meetodid jagunevad: 1) Autonoomne meetod – Selline suhte õigusliku reguleerimise vahendite kogum, mille tulemusena õigussuhete subjektid on võrdses õiguslikus seisundis. 2) Autoritaarne meetod – Loob sellise suhte kontsruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool, subjektid on subordinatsioonisuhetes. Mis on õigusinstituut? Milline on õigusinstituudi seos õigusharuga? Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. Mis on õigussüsteem? Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Mis on õigusperekond?
organisatsioonid), nad on alati nimeliselt, personaalselt kindlaks määratud. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigikaitsele. Seega, õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. 9. MILLISTELE TINGIMUSTELE PEAB VASTAMA ÕIGUSSUHTE SUBJEKT? Õigussuhete subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Õigussubjektsus kujutab endast isiku võimet olla õigussuhetest osavõtja. Isiku õigussubjektsuse moodustavad tema: 1) Õigusvõime  riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste kohustuste kandja.
meetod. 28. Mis on õigusliku reguleerimise meetod ja mis eristab autoritaarset reguleerimismeetodit autonoomsest? Õigusliku reguleerimise meetod on juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks. Autoritaarne reguleerimismeetod vastandina autonoomsele (õigussuhte objektid on võrdsed) loob sellise suhte konstruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool. (nt. avalik õigus, riigi valitsemine). 29. Mis on õigusinstituut ja milline on tema seos õigusharuga? Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist sa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. 30. Mis on õigussüsteem? Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. 31. Mis on õigusperekond?
Kirjalikus vormis tehtud tehingule kirjutavad alla mõlemad lepingu osapooled. Lihtkirjaliku lepinguga on võrdne poolte kirjavahetus. Seaduses ettenähtud lihtkirjaliku vormi või notariaalse vormi nõude järgimata jätmisel on tehing kehtetu (tühine). 10. Esindamine. Esinduse liigid. Füüsiline isik teeb tehingu isiklikult või esindaja kaudu. Esindaja kaudu ei või teha lepinguid, mille isiklik tegemine on seaduses ette nähtud. (näiteks. tööleping, abieluleping). Juriidiline isik teeb tehingu esindaja kaudu. Esindaja kaudu tehtud tehing, mis on tehtud esindajale antud volituste piires, tekitab õigusi ja kohustusi vahetult esindatavale. Esinduse liigid on seadusjärgne ja tehingust tulenev esindus. Esindaja võib olla ainult teovõimeline füüsiline isik või ka piiratud teovõimega, kui see on seaduses nii sätestatud. Vahel määrab seadus ära, millised teovõimelised isikud ei või olla esindajateks (näiteks
ESEMED Eseme mõiste. Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asja mõiste. Asi on kehaline ese. Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut. Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnisasi ja vallasasi. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Kinnisasja osad. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Eseme väärtus. Eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). TEHINGUD 4 Tehingu mõiste
Mis eristab autoritaarset reguleerimismeetodit autonoomsest? Õigusliku reguleerimise meetod on juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks.  Autonoomne meetod on selline suhte õigusliku reguleerimise vahendite kogum, mille tulemusena õigussuhte subjektid on võrdses õiguslikus seisundis. Autoritaarne meetod vastandina autonoomsele loob sellise suhte konstruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teiste suhtes allutatud, madalam pool, subjektid on subordinatsioonisuhetes (alluvussuhetes). Mis on õigusinstituut? Milline on õigusinstituudi seos õigusharuga? Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. Õigusinstituut on õigusharu üks osa. Mis on õigussüsteem? Õigusnormid, reguleerides ühiskondlikke suhteid, toimivad ühe riigi ulatuses teatava
Asja piiritletus tähendab seda, et asi peab olema selgelt eristatav (nt maatükke eristatakse üksteisest piiride abil, vedelikke ja gaase piiritletakse neid mahutitesse või anumatesse kogudes, puisteained (nt liiv, vili jne) ei piiritleta mitte füüsiliste esemetena (teradena), vaid käibes kasutatavate mõõtühikute (nt kg, m3) abil). Valitsetavus tähendab seda, et asi peab olema valitsetav, st omandatav, hõivatav, kasutatav. Saksa õiguses inimene on õiguse subjekt, mitte ese. Erinev on surnud inimese, st laiba käsitlus. Elavalt inimeselt eraldatud kehaosade käsitlus sõltub näiteks saksa õiguses sellest, mis eesmärgil kehaosad eraldatakse. Kui need nt eraldatakse kehast ajutiselt ja siirdatakse pärast operatsiooni tagasi, jäävad need kehaosadeks ega muutu vahepeal asjadeks. Kui neid kehaosi ei kasutata isikute juures, kellelt need on võetud, siis muutuvad need kehast eraldumisel asjadeks sõltumata
Asjaõigus 8.1 Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Asjaõigusseadus ja TsiviilseaduseÜldosaseadus? 8.2 Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigitusel? Asi on kehaline ese, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletud ja reaalselt valitsetav. 8.3 Mis on valdus ja kuidas see tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. S.t asja võib vallata kas rendi, üüri, pandi või muu suhte alusel. Valdus võib olla kas seaduslik või ebaseaduslik ja sõltuvalt sellest, kas tal on õigusik alus või mitte. Valdus on seaduslik kui pole tõendatud vastupidist. Valdus võib olla veel heauskne või pahauskne. Valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi
(subjektide) vahel. *HUVITEOORIA – Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist. Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA – Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA-Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). 3 avalikku kuuluvat õigusharu –kirikuõigus, haldusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus, rahvusvaheline õigus; 3 eraõiguse –pärimisõigus, ühinguõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, võlaõigus, autoriõigus; 6. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad.
01.2009)-reguleeritakse pärimist seaduse järgi, testamendi järgi, pärimise käiku, kaaspärijate vahelisi suhteid ja pärimisregistri pidamist. Tsiviilõiguse allikas on ka TSÜS paragrahv 2 kohaselt tava. Tava tekitab käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduuvaks. Kuid tava ei saa muuta seadust. Õigusteoorias on vaieldud selle üle, kas kohtupretsedent on õigusallikaks. Tsiviilõiguslikus suhtes osalev subjekt peab vastama nendele nõuetele, mis esitatakse õigussubjektile ka teistel õigusharudes ja mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Õigussubjektsust määravateks omadusteks tsiviilõiguses on subjekti õigusvõime ja teovõime. Tsiviilõigussuhte subjektideks on isikud. Isik on füüsiline isik võ juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga seaduse alusel loodud õigussubjekt. Füüsilist isikut iseloomustavad tema õigusvõime ja teovõime
ÕIGUSÕPETUS II TEOORIATÖÖ ASJAÕIGUS 1. Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Reguleerimisobjektiks on varalised suhted. 2. Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigutusel? 1. Kinnis- ja vallasasjad 2. Asendatavad asjad 3. Äratarvitatavad asjad 3. Mis on valdus ja kuidas ta tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu. Omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest. 4. Mis on omand ja millised on selle liigid? Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. · Vallasomand · Kinnisomand · Ühine omand o Kaasomand o Ühisomand 5. Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand?
toetumine riigikaitsele. Seega, õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. ÕIGUSNORM JA TEMA TUNNUSED MILLISTELE TINGIMUSTELE PEAB VASTAMA ÕIGUSSUHTE SUBJEKT? Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest Õigussuhete subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, juriidilised kohustused. mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse
Tsiviilõiguse üldosa Paul Varul Seminarid alates 12.märtsist. Seminarid ja kontrollkaasus kohustuslikeksamile pääs. Õppematerjaliks loengukonspekt + Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) + Köhleri õpik 1998 (abivahendina). 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS Mis on õigus? Õigust võib vaadelda kahes tähenduses: Objektiivne õigus  õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus  kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus Eraõigus Avalik õigus Objektiivne õigus jaguneb avalikuks (ius publicum) ja eraõiguseks (ius privatum). Selline liigitus on oma