olemise perioodil, seejärel 19saj kodifitseerimise käigus. Anglo-ameerika ehk üldine ehk common law suur õigussüsteem Päritolu on Inglismaalt - õigus, mille on loonud kuninga määratud kohtunikud, lahendades eravaidluste ja kriminaalasjade üksikjuhtumeid. Krooni nimel ja krooni kasuks. Õigusnorm ei ole üldine ja abstraheeritud. Arvestatakse pretsedente ning õiguse üldisi printsiipe. Seejuures tuleb arvestada uue juhtumi tehioludega, lahendus peab olema kordumatu ning üksnes antud juhu kasuks. Pretsedendiks õiguse allika tähenduses on vaid teatud osa kohtulahendist, mida võib käsiteda reegli tähenduses, muu on motivatsioon (juriidilised arutlused), kuidas sellise reegli tunnetamiseni jõuti. Selline reegel on vaid üldiseks orientiiriks, mitte n.ö konkreetseks retseptiks antud kordumatu juhu jaoks. Seega ei ole pretsedendinorm üldse mingi üleüldine ja püsiv ning ammendamatu käitumisreegel kõigil sarnastel juhtudel. ÕIGUSSUHE
(riik><õigusrikkuja). 2 Õigussuhete struktuur rajaneb kohustuste mõistel, millest tulenevad kaks kõige üldisemat õigussuhete sisu elementi: konkreetne kohustus ja konkreetne õigus. Konkreetne kohustus ja konkreetne õigus jäävad abstraktsiooniks, kui neid ei kanna subjektid ning nad ei oleks suunatud objektile. Üldistatult õigussuhete struktuurielementidena võime määratleda: juriidiline kohustus, subjektiivne õigus, subjekt ning objekt. Õiguse süsteem jaguneb kõige üldisemalt avalikuks ja eraõiguslikuks, kusjuures subjektide seisund avalikõiguslikus õigussuhtes erineb kardinaalselt subjekti seisundist eraõiguslikus õigussuhtes. Esimeses (avalik) ei ole pooled kunagi võrdõiguslikud. (Riigil on alati eelised normatiivses tegevuses, aga nt. ettevõtjal see võimalus puudub). 2.1 Õigussuhete struktuurielemendid AVALIKUS ÕIGUSES ERAÕIGUSES 1
kõige üldisemalt era- ja avalikõiguse põhivaldkonna normideks. Õigusliku reguleerimise meetodid liigitakse: autonoomsed ja autoritaarsed. Autonoomsed õigussuhte subjektid on võrdsete õigustega ja üksteisest sõltumatud.(era , tsiviil) n Autoritaarsed õigussuhte subjektid ei ole võrdsete õigustega, vaid alati on üks pool riigivõimu esindav ehk õigustatud subjekt, teine pool aga avaliku võimu ettekirjutusi täitma kohustatud ehk kohustatud subjekt. (haldusõiguslikes suhetes). 18. Eesti Vabariigi õigusesüsteem jaguneb kaheks põhivaldkondadeks: avalik ja eraõigus. Avalik õigus: riigiõigus haldusõigus finantsõigus karistusõigus menetlusõigus: kriminaalmenetlusõ, väärteomenetlusõ, tsiviilmenetlusõ, haldusmenetlusõ. rahvusvaheline õigus Eraõigus: tsiviil õigus: tööõigus: kaubandusõigus:
tehakse isikule teatavaks vastava käsundiga); 2) Üldnormi käitumiseeskiri on üldjuhul impersonaalne (ei ole individualiseeritud), niisugune õigusnorm hõlmab kõiki subjekte: PS põhimõte kõik ja igaüks, kuid kõigi raames võib konkretiseeruda mingile kategooriale (pensionärid, üliõpilased, kaitseväelased); 3) Nende üldnormid loovad objektiivse õiguse ning sellest tuleneva subjektiivse õiguse, kuid üldnorm ei realiseeru konkreetse juhu korral iseenesest; 4) Nende liiki on võimalik tuvastada formaalse liigitunnuse alusel, mille nimetus sisaldub üldakti pealdises rekvisiidina, nt põhiseaus, seadus, seadlus (dekreet), määrus; Üksikaktid Üksikakt= õigustrakendav akt Üldnorme realiseeriv iseloom määrab ka olemuslikult põhimõtte, et üksikakt ning õigustarendavad üksiknormid on üldakti ning üldnormidesuhtes eksekutiivse (kohaldava) iseloomuga. Üksikaktide iseloomulikud põhitunnused:
üksnes teatud viisil. Sooritama teo või sellest hoiduma. Liigid: 1) Üksikisiku vabatahte akt e. autonoomne kohustus: inimese enda poolt võetud kohustus toimida oma isiklike tõeks pidamiste kohaselt just nii. 2) Imperatiivne kohustus: üks inimene annab või loob kohustuse teisele inimesele käituda teatud viisil, teine inimene loeb kohustuse kehtivaks ja täidab ettekirjutuse. 3) Sotsiaalne kohustus: teatud subjekt loob kohustuse teistele inimestele. Subjekt on in-te poolt tunnustatud (õigusnormid, tavad, traditsioonid ja muud ühiselu reeglid). 6. Õiguse mõiste, õiguse kehtestamine, õiguse tunnused: Õigus on sotsiaalse kontrollivahend ja vorm. Õigus seab inimeste tegevusele kindlad raamid. Kärbib kontrollimatu tegevuse vabadust. Lubab käituda üksnes teatud viisil ja mitte teisiti. Loob võimaluse õiguspäraseks käitumiseks.
arvestades varasemate saranste juhtumite pretsedente ning üldisi õiguse printsiipe. Varasematest kohtulahenditest saab välja lugeda vastava õigusnormi, mida saab kohaldada ka järgnevatel saranastel juhtudel. Pretsetendiks on õiguse allika tähenduses vaid teatud osa kohtulahendist, mida võib käsitada reegli tähenduses, muu on motivatsioon ehk juriidilised arutlused, kuidas sellise reeglini jõuti. Selline reegel on vaid orientiiriks, mitte konkreetseks retseptiks antud juhu korral. Nii muutub ja täienebki common law süsteem pidevalt. Prejudikatiivne õigus – olemuselt kasuistlik, kohaladatav üksnes üksikjuhtudel. Selle ideoloogiaga ei sobi idee üleüldistest õigusnormidest nagu kontinentaalses õigussüsteemis. 16. ÕIGUSE ALLIKAD Õiguse allika mõiste pärineb rooma õigusest- seda kahes tähenduses: MATERJAALSES-sotsiaalsed faktorid, mis phjustavad ning kujundavad riigi tahte ja on seetõttu õigustloovaks allikaks, st reaalsed
1. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Sotsiaalne reguleerimine – inimeste käitumistele piiride käitumisele piiride kehtestamist ning indiviidide ja nende gruppide sotsiaalsete suhete korrastamist. 2. Milles esinevad normatiivse ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes? Individuaalne ehk kausaalne reguleerimine – inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Probleem lahendatakse selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. See võimaldab arvessevõtta iga isiku või olukorra eripära. Puuduseks: selle probleemi lahenduse leidmiseks tuleb läbitöötada suur hulk situlatsioone. Selle meetodi puhul ei ole tagatud võrdse kohtlemise põhimõte koristuste korraldamisel. Normatiivne reguleerimine – inimeste käitumine korraldatakse üldiste reeglite abil ja käitumise liikude mudelid või etaloonid, mida kasutatakse kõikide seda liiki käitumise
kehtestamise viisi, õigusharus rakendatavate sanktsioonide liiki, sanktsioonide rakendamise korda. Õigusliku reguleerimise meetodeid võib põhimõtteliselt olla kaks: -Autonoomne meetod – õigussuhte subjektid on võrdses õiguslikus seisundis reguleerimisel õigussuhte subjektid on võrdsed. (nt varaliste suhete reguleerimisel) -Autoritaarne meetod – üks õigussuhte subjekt on allutatud teisele selle meetodi puhul on üks suhte subjekt teise suhtes kohustatud, st madalam pool. (nt haldusõiguslik suhe) Õigusinstituut Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest; õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavates suhetes. Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil,
Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab süülist, toimepanemise ajal ei olnud võimeline arusaama oma teo õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele mis on juriidilise vastutuse aluseks. Subjekt, subjektiivne juhtima. Armu saab anda ainult Vabariigi President ja ainult koosseis, objekt, objektiivne koosseis. Subjekt on õigusrikkuja, neile kes on juba süüdi mõistetud. Amnestia andmise voli on kes peab olema delikti võimeline. Õigusrikkujad ei saa olla riigikogul
Anglo-ameerika lahendiloogika Leidub üldlevinud ja arusaadav põhimõte, millest saab tuletada üksiklahendi selleliigilistele juhtudele ning mis seeläbi on justkui mõtteline õigusnorm. Kohtuasja lahendamise käigus esilekerkivad õiguslikud juhtmõtted, oletused ja arvamused, mis viivad lahendini. Põhimõte, et madalama astme kohtud on lahendite kujundamisel seotud kõrgema kohtu lahenditega kui juhenditega hilisemate suhtes. Siduv ei ole mitte lahend kui selline, vaid lahendis sisalduv põhimõte. Küsimus Kontinentaal-Euroopa Anglo-ameerika Õigussüsteemi Mõiste alusel loogiliseltLähtub kohtupraktikas tekkinud struktureeritus ja süstematiseeritud protsessiskeemidest kohtuasja lahendamise käik Õiguse allikad Eelkõige seadused, kõrge kodifitseeritus Eelkõige pretsedendid, aktid kitsama
Sotsiaalne reguleerimine inimeste käitumistele piiride käitumisele piiride kehtestamist ning indiviidide ja nende gruppide sotsiaalsete suhete korrastamist. 2. Milles seisnevad normatiivse ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes? Individuaalne ehk kausaalne reguleerimine inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Probleem lahendatakse selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. See võimaldab arvessevõtta iga isiku või olukorra eripära. Puuduseks: selle probleemi lahenduse leidmiseks tuleb läbitöötada suur hulk situlatsioone. Selle meetodi puhul ei ole tagatud võrdse kohtlemise põhimõte koristuste korraldamisel. Normatiivne reguleerimine inimeste käitumine korraldatakse üldiste reeglite abil ja
loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele 3. Õiguse allikate liigid - Õiguse allikaks on see, kust me õigust võttame, ammutame. 3.1 Õiguslik e. Sanktsioneeritud tava (Tavaõigus õiguseks muutunud tava). 3.2 Kohtu- ja halduspretsedent. Juhutm, kui kohtuorgani otsus või haldusorgani lahend omandavad reegli tähenduse ja neid hakatakse nii ka kasutama. 3.3 Õigusteadus e. Juristide arvamus (teatud perioodil). 3.4 Leping - Kahe või enampoolne vaheline kokkulepe. Enamasti puudub õiguslik tähendus, kuid mõnedel lepingutel on laiem tähendus. 3.5 Üldakt - Tänapäeval kõige levinum, paljudes riikides ainus õiguse vorm. Riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud, vahel ka erilist väliskuju omavad dokumendid,
loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele 3. Õiguse allikate liigid - Õiguse allikaks on see, kust me õigust võttame, ammutame. 3.1 Õiguslik e. Sanktsioneeritud tava (Tavaõigus – õiguseks muutunud tava). 3.2 Kohtu- ja halduspretsedent. Juhutm, kui kohtuorgani otsus või haldusorgani lahend omandavad reegli tähenduse ja neid hakatakse nii ka kasutama. 3.3 Õigusteadus e. Juristide arvamus (teatud perioodil). 3.4 Leping - Kahe või enampoolne vaheline kokkulepe. Enamasti puudub õiguslik tähendus, kuid mõnedel lepingutel on laiem tähendus. 3.5 Üldakt - Tänapäeval kõige levinum, paljudes riikides ainus õiguse vorm. Riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud, vahel ka erilist väliskuju omavad dokumendid,
21. Õiguse realiseerimine. Õiguse realiseerimise vormid. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine. Õigusnormide kasutamine. Õigusnormide rakendamine. Õiguse rakendamise protsess ja rakendamisele esitatavad nõuded. Õigusnormide ülesanne on ühiskondlike suhete reguleerimine, mis saavutatakse õiguse (õigusnormide) realiseerimisega. Õiguse realiseerimise vormid: 1) õigusnormide nõuetest kinnipidamine- seisneb õigusnormide täitmises, selles, et subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Toimub keelavate ja kohustavate normide täitmine. 2) õigusnormide kasutamine- seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on subjektiivsete õiguste teostamine õigussuhtes. Realiseeritakse õigusnorme, mis annavad isikule mingi õiguse teataval viisil käituda. 3) õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine- selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid. Õiguse rakendamise protsess:
15.Mis on õigusliku reguleerimise meetod ja mis eristab autoritaarset reguleerimismeetodit autonoomsest? Õigusliku reguleerimise meetod on juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks. Autonoomse meetodi tulemusena on õigussuhte subjektid võrdses õiguslikus seisundis. Autoritaarne meetod loob sellise suhte konstruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool ehk subjektid on subordinatsioonisuhtes. 16.Mis on õigusinstituut ja milline on tema seos õigusharuga? Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. 17.Mis on õigussüsteem? Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, mille moodustavad õigusharud, mis omakorda kujunevad õigusinstituutidest ja õigusnormidest
Anglo-ameerika lahendiloogika Leidub üldlevinud ja arusaadav põhimõte, millest saab tuletada üksiklahendi selleliigilistele juhtudele ning mis seeläbi on justkui mõtteline õigusnorm. Kohtuasja lahendamise käigus esilekerkivad õiguslikud juhtmõtted, oletused ja arvamused, mis viivad lahendini. Põhimõte, et madalama astme kohtud on lahendite kujundamisel seotud kõrgema kohtu lahenditega kui juhenditega hilisemate suhtes. Siduv ei ole mitte lahend kui selline, vaid lahendis sisalduv põhimõte. 7. Era- ja avaliku õiguse vahetegu Olulisemad põhimõtted: Eraõigus on dispositiivne, avalik õigus imperatiivne, st: eraõiguses on lubatud kõik, mis ei ole keelatud, avalikus õiguses on keelatud kõik, mis ei ole lubatud. eraõigus lähtub isiku privaatautonoomiast, mis tähendab, et isikul on vabadus tegutseda ja otsustada nii, nagu isik soovib
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine Ühiskond (inimeste kooselu vorm) eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. RIIGI TEKKIMINE – tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ja erinevates vormides ka igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele, alates perekonnast ja hõimust ning lõpetades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja poliitiliste ühendustega. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks tegevusalaks sai juhtimi
Reguleerida st kindlaks määrat ainimeste ja kollektiivide käitumist ja anda neile funktsioneerimise ja arengu suunad. Sotsiaalne reguleerimine inimeste käitumistele piiride käitumisele piiride kehtestamist ning indiviidide ja nende gruppide sotsiaalsete suhete korrastamist. See võib toimuda kahel viisil: · Individuaalne ehk kausaalne reguleerimine inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Probleem lahendatakse selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. See võimaldab arvessevõtta iga isiku või olukorra eripära. Puuduseks: selle probleemi lahenduse leidmiseks tuleb läbitöötada suur hulk situlatsioone. Selle meetodi puhul ei ole tagatud võrdse kohtlemise põhimõte koristuste korraldamisel. · Normatiivne reguleerimine inimeste käitumine korraldatakse üldiste reeglite abil ja käitumise liikude mudelid või etaloonid, mida kasutatakse kõikide seda
Subjektiivne õigus tekib õigusnormi alusel. Ühelt poolt tekib seos õiguse kandja ja riigi vahel. Riik lubab subjektiivse õiguse kandjal teataval viisil käituda ja lubab selle käitumise tagada oma autoriteediga, vajadusel ka sunnivahenditega. Teiselt poolt tekib seos õiguse kandja ja kohustatud isiku vahel. Subjektiivne õigus lubab õigustatud isikul nõuda, et kohustatud subjekt täidaks tema subjektiivsele õigusele vastavaid nõudmisi. Subjektiivne õigus on võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist. Juriidiline kohustus tekib ka õigusnormi alusel. Ainult siin on kõik vastupidi. Kohustatud isik on kohustatud riigi poolt kehtestatud kohustusliku käitumise määrale alluda. Kohustatud isik peab käituma õigustatud isiku seaduslike nõuete kohaselt
Normatiivne reguleerimine Kasuaalne ehk individuaalne reguleerimine inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli inimeste käitumine määratakse kindlaks abil, millega määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil, iga käitumismudel, etalon, mida kasutatakse konkreetse isiku küsimus lahendatakse just vastavat liiki käitumisaktide või subjektide selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. suhtes. + Võimaldab luua ühtse korra ühiskondlikes + võimaldab lahendada probleemi arvestades suhetes ja saavutada sotsiaalsete situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja suheteregulatsiooni stabiilsust, vähendades subjektide spetsiifikat. juhuse ja suva mõju reguleerimisprotsessis. - Ei arvesta konkreetse situatsiooni - tuleb läbi töötada lõpmata palju konreetseid kordumatust
nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamist. Sotsiaalne reguleerimine on arenenud koos inimühiskonnaga, kandudes alguses domineerinud isiklikelt käitumisaspektidelt üha enam ja enam sotsiaalsetele. Sotsiaalne reguleerimine võib toimuda kahel viisil: 1) individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine. Inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. Sellise reguleerimise eeliseks on, et ta võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. Individuaalse regulatsiooni puuduseks on, et tuleb läbi töötada lõpmata palju konkreetseid situatsioone ja võtta iga kord vastu uus otsus, puuduvad ühesed lahendid, määravat isa etendab lahendaja suva. 2) Normatiivne reguleerimine. Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega
kohustusi, välja arvatud need, mis on omased üksnes inimesele. Avalik õiguslik juriidilise isiku mõiste on seotud teooria avaliku halduse kandjatest, kus sõlmküsimuseks on nende õigusvõime. Demokraatlikus ühiskonnas ei ole avaliku halduse kanjaks üksnes riik, vaid ka teised õiguslikult iseseisvad objektid. Neid institutsioone võib liigitada avalik õiguslik korporatsioonideks, avalik õiguslik asutusteks ja avalik õiguslikeks sihtasutusteks ehk fondideks. Riiki on avalik õiguslik subjekt. Eelkõige realiseerub riigi õigussubjektsus riikidevahelises suhtlemises rahvusvahelise õigsega sätestatud mahus. Kuid see ei ole ainus koht kus riik võib olla õiguse subjektiks. 4. Õiguse objekt. Õiguse objektiks on kõik see, mis on subjektiivsete õiguste esemeks. Mõistega "õiguse objekt" on hõlmatud kehalised esemed ja mittekehalised esemed. Mittekehalised on näiteks: õigused, nõuded jm objektiivsed väärtused. Asjad omakorda
2. Haldusfunktsiooni täitev õigusakt 3. Juristikatsiooniaktid Õigusakte võib liigitada ka materjaalselt. Saab toimuda siis kui õigusakt on funktsionaalselt määratletud. Õigusakt õigusallika tähenduses saab materiaalselt olla vaid õigusnormi sisaldav akt. Juristikatsiooniaktide kui õiguse allikate seos eesti õiguskorraga on hüptootiline. Kohtuorganite otsustega üldistatult Eestis õigust ei looda. Common law seevastu tunnistab just pretsendenti kui üksiku juhu puhul tehtud otsust õiguse allikana. Common law koosnebki kohtulahendidest. Anglo-Ameerika süsteemis tõrjub tavaõigusel põhinev üksikjuhu õigus seadusõiguse teisejärgulisele kohale. Kontinentaal-Euroopas on kohtu tava ainult siis tavaõigus, kui kohtuniku seisukoht on õiguslikus elus üldist tunnustust leidnud ja seda kohta kinnitab ka õigusteooria. Õiguse allikaid võb liigitada ka vastavalt juriidilisele jõule ja selle tuleneval kohale õigussüsteemis
Jurisprudens poolt pakutavad lahendused on vajadusel abilisteks õiguse keeles aru saamisel õiguse realiseerimise viiside juures. Õiguse rakendamine on üks õiguse realiseerimise viisiks. 3 9. Metodoloogia alused. Deduktsioon, induktsioon, analüüs, süntees. Deduktsioon- mõttekäik, milles üldiste teadmiste põhjal tuletatakse midagi konkreetsema juhu kohta. D on arutlemise viis, kus järeldus tehakse paljude erinevate andmetete (faktide) alusel. Liikumine toimub üldiselt üksikule. D eeldab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused. Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus
Õiguse alused Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalustega. 2. Õiguse tunnused *Õigus on käitumisreeglite kogum *Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum *Õiguses väljendub riigi tahe *Õigus on üldkohustuslike normide kogum *Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga *Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD,
riik Maa või halduskohtud 1) Avaliku teenistusega seotud vaidlused 2) Kodakondsus- ja migratsiooniga seotud küsimused 3) Omandi ja maareformiga seotud vaidlused 4) Riigivaraga seonduvad vaidlused Loomõigus Positiivne e. objektiivne õigus Subjekt Subjektiivne õigus Õigunormide kogum Subjektiivne õigus objektiivse õiguse alusel subjekti õigus teha tegusid ÕIGUSSÜSTEEM ÕIGUS Õiguse valdkonnad ERAÕIGUS AVALIK ÕIGUS
5) Õigunorm on formaalselt määratletud reegel. Teisisõnu peab kuskilt formaalselt kirjas olema. 4.3 Õigusnormi tunnused - Tundub sama mis 4.6 4.4 Õigusnormi funktsioon ühiskonnas. Õigusnormi struktuur: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon - Õigusnorm on mõtteline käsk või keeld, mis reguleerib inimeste käitumist. Niisugune käitumisreegel peab vastama kolmele küsimusele: 1. Ta peab näitama tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile. Aeg ja subjekt. 2. Peab näitama õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad (subjektilt nõutav käitumine). Õigused ja kohustused. 3. Peab näitama, missugune on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel. Näiteks vangla või trahv. Kokkuvõtvalt tuntakse seda kui H-D-S - ehk tehisolud (mida tehti) - objekt/subjekt(eestis normi adressaat) ehk kes tegi - karistus. Ametlikult - "kui - siis - vastasel juhul". 4
piirata. Seadusandlik võim põhineb demokraatlikes riikides parlamendi tegevusel. Parlament on riigi tähtsaim organ. Teised võimustruktuurid peavad seadusandliku võimuga alati arvestama. Täidesaatvat võimu teistavad riigipea ja valitsus. Valitsus viib ellu riigi poliitikat ja tegeleb valitsemisega. Valitsus võtab osa seadusloomest. Õigusmõistmist teostavad kohtud. Kohtunikud on objektiivsed ja isikuliselt sõltumatud ja nad alluvad ainult seadusele. Õigusriigile on iga inkmene õiguse subjekt. Kohtunikul on eelkõige kohustus kaitsta üksikuid kaasinimeste ja riigiorganite omavoli eest. Maa-ja linnakohus esimese astme kohtuna arutavad tsiviil-kriminaal-ja väärteoasju. Harlduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Ringkonnakohus on teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa-, linna- ja halduskohtu lahendeid. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus. Riigikohus vaatab kohtulahendeid läbi kassatsioonikorras. Seadustest
IV TEEMA: ÕIGUSSUHE 1. Õigussuhte olemus ja mõiste Õigussuhe tekib õigusnormi alusel ja õigusnormis sisalduva nõude realiseerimiseks. Võrreldes õigusnormiga on õigussuhe alati konkreetsem. Õigussuhtes realiseeruvad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv ühiskondlik side õiguse subjektide vahel, kus osalejate käitumises realiseeruvad subjektiivsed õigused ja jur kohustused. Reflektsiooniõigus – olukord, kui subjekt nõuab riigorganit, et viimane mõjutaks mingit subjekti pidama kinni õigusnormist 2. Subjektiivne õigus Subjektiivne õigus – õiguslikult kaitstud huvi-võim. Subj õigused avalduvad eraõiguses ja av-õiguses erinevalt: Eraõiguses liigituvad need: 1. absoluutsed subj õigused – tõielik õiguslik võim; võim inimese või asja üle, teda/seda mõjutada ja kolmandate mõju välistada 2
teatavas suhtes üksteisega. Sotsiaalne regulatsioon toimib nagu iga teine süsteem - suhteliselt autonoomselt ja see teeb ta teistes süsteemidest suhteliselt eristatavaks.“ 1 Sotsiaalset reguleerimist esineb kahel viisil: 1. Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine tähendab seda, et inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle juhu kohta antud ettekirjutuste järgi. 2. Normatiivne reguleerimine tähendab, et inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktide või subjektide suhtes.2 Reguleerimist vajavate ühiskondlike suhete erisused nõuavad tavaliselt ka erinevat normatiivset reguleerimist. Seepärast kasutatakse kahte erinevat sotsiaalse reguleerimise viisi.3 1.1
1.inkorporeerimine 2.kodifitseerimine. 51. Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest ühiskonnasuhetest? 1.õigusnormide nõuetest kinnipidamine2.õigusnormide kasutamine3.õigusnormide rakendamine 52. Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur? Õigussuhe on inimeste vaheline seos,mis tekib õigusnormi alusel.ja juriidiliste õiguset ja kohustuste kaudu.selle säilimise tagab riik. 53. Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt? Isiku võime olla õigussuhtest osavõtja,peab olema teovõime ja deliktivõime. 54. Mis on õigussuhte juriidiline sisu ja millised struktuurielemendid selle moodustavad? Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused moodustavad õigussuhte juriidilise sisu. 55. Mis on õiguse ja õigussuhte objekt? Materjaalne ese,vaimne v muu sotsiaalne hyve,mis rahuldab yksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid
kohustused. Reflektsiooniõigus objektiivne õigus reguleerib õiguse subjektide välist kooselu, sisaldades õigusnorme, mis loovad õiguse subjektidele võimalikult soodsa olukorra. Soodustatu ei saa vahetult nõuda kohustatud isikult normi nõuetest kinnipidamist aga ta saab teadaandmisega riigiorganile mõjutada teda normi nõudeid realiseerima. Selline vahendatud mõju on reflektsiooniõigus. Ehk siis olukord, kui subjekt nõuab riigiorganit, et viimane mõjutaks mingit subjekti pidama kinni õigusnormist. 2. Subjektiivne õigus Subjektiivne õigus kui õiguslikult kaitstud huvi (Ihering). Huvi teooria. Õiguse sisu. Subjektiivne õigus kui õiguslikult kaitstud tahtevõim või lihtsalt võim (Savigny, Puchta ja Windscheid). Õiguse eesmärk. Tänapäevane seisukoht huvi ja võim haaravad subjektiivse õiguse olemuse. Subjektiivsed õigused avalduvad era- ja avalikus õiguses erinevalt.
Õiguse rakendamine Õiguse rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (Kiris jt 2012:90). Peab olema seaduslik Põhistatud Otstarbekohane Õiglane Õigusrikkumine Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Subjekt Subjektiivne koosseis isiku suhtumine on toimepandud teosse, teistesse isikutesse ja õigusesse. ( selles seisneb, et kas ta on süüdi või mitte) Objekt õigushüved, mille vastu on õigusrikkumine suunatud Objektiivne koosseis - aktiivne tegu või tegevusetus Teo õigusvastasust välistavad asjaolud: · Hädakaitse ründe tõrjumine, hädaseisund tekitatakse väiksem kahju, et ära hoida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
