Mõisted: Lenin Bolsevike juht, Oktroobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja leninistmi rajaja Stalin Nõukogude liidu diktaator, sai võimule pärast Leninit, juhtis Venemaad 2 Maailmasõjas. Industrialiseerimine Suurtööstuse arendamine Kolhoseerimine Seniste eraomanduste tuginevate talumajapidamiste vägivaldne ühendamine ühismajandisse Plaanimajandus Majandus, kus toodet ei toodeta vastavalt nõudmisele, vaid riigi poolt määratud plaanile. 1.Mis aastal tulid võimule Bolsevikud? Bolsevikud tulid võimule aastal 1917 2.Mis aastal tekkis NSV Liit? NSVL tekkis 1922 3.Miks ja kelle vahel toimus kodusõda, kuidas lõppes? Ühiskonnakihid ja poliitilised jõud polnud rahul enamlaste võimuletulekuga ja nõukogude võimu ümberkorraldustega. Toimus aastal 1918. Toimus ,,punaste"(NSV sunnitlusega) ja ,,valgete"(Bolsevike sunnitlusega) jõudude vahel. Elanikud kannatasid vägivalla ja terrori all. 1918. Tapeti viimane ...
Eesti majandus Nõukoguse võimu aastail Nõukogude võimu ajal hakkasid Eesti majanduses ja selle korralduses toimuma suured muudatused. Peamiselt põhines Nõukogude võimu aegne majanduspoliitika tööstuse arendamisele, kuid väga oluline oli ka põllumajanduse sundkollektiviseerimine ehk kolhoseerimine. Nii tööstuses kui ka põllumajanduses kaotati täielikult erasektor.Jõuliselt kehtis ka plaanimajandusele tuginev käsumajandus, millega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. Kollektiviseerimine ehk kolhoseerimine oli talude ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks ja sovhoosideks. Kuna paljud taludpidajad sellega esialgu nõus ei olnud, siis teostati kolhoseerimist vägivaldselt. Kolhoseerimine lõhkus külaühiskonna ja tappis talupoja-
EUROOPA DIKTATUURIRIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL SARNASUSED JA ERINEVUSED. NÕUKOGUDE LIIT, ITAALIA JA SAKSAMAA. Esimesest maailmasõjast tekkinud majanduse languse likvideerimiseks võtsid mitmed riigid kasutusele plaanimajanduse. Sellise poliitika tulemuseks oli tööpuuduse likvideerimise ja elatustaseme tõus. Töölised ja ettevõtjad sunniti ühinema korporatsioonidesse, mis pidid ära hoidma streigid. Plaanimajandust hakkasid kasutama nii Nõukogude Liit, Saksamaa kui ka Itaalia. Hitler, Stalin ja Mussolini olid suurte vaadetega mehed. Nad ei mõelnud ainult enda riigi valitsemisele vaid kogu maailma valitsemisele ning endile omase ideoloogia rakendamist. Aga millised sarnasused ja erinevused valitsesid kahe maailmasõja vahel diktatuuririikides? Paanimajanduse eelisarendamine Itaalias, Venemaal ja Saksamaal toimus eelkõige suurtööstuses, rõhku pöörati masinate ja relvade tootmisele, aga inimestele vajalike tarbekaup...
surmani * VALIMISED sai valida vaid valitseva partei poolt heaks kiidetud kandidaadi poolt, peasekretär valiti parteisiseselt MAJANDUSSÜSTEEM: * PLAANIMAJANDUS majandus riigisatud, partei poolt koostatud tootmise plaan, sõjatööstuse eelisarendamine, kollektiviseeritud põllumajandus, tarbekaupu ei olnud, plaanid olid ületamiseks 6. ISELOOMUSTA NLI MAJ JA POLIITILISI OLUSID STALINI, HRUSTSOVI JA BREZNEVI AJAL! STALIN: * MAJANDUS plaanimajandus, sõjatööstuse eelisarendamine, kolhoseerimine * POLIITIKA diktatuur, hirmuvalitsus ja vägivald, julgeolekuorganid, isikukultus, KOM Partei, propaganda ja tsensuur HRUSTSOV: * MAJANDUS plaanimajandus, ebaratsionaalne majanduspoliitika(maisikasvatus, uudismaad, keemiakombinaadid) * POLIITIKA sula, lõppes massiline vägivallapoliitika, Stalini isikukultuse vähendamine, inimeste elujärje parandamine BREZNEV: * MAJANDUS plaanimajandus, mahajäämus Läänest suurenes(defitsiit, energiakriis kasulik)
Kuidas toimus majanduse juhtimine? Vastus: Tööstus: Suretati välja erasektor, toimus jõuline rasketööstuste eelisarendamine, valitsevaks muutusid suurettevõtted. Põllumajandus: Suretati välja erasektor, sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine), maa sundvõõrandamise järel ühismajandid (kolhoosid, sovhoosid) Majandus: Jäik riiklik plaanimajandus, käsumajandus 7. Millised olid käsumajanduse rakendamise tagajärjed ühiskonnale? Too 2 näidet. Vastus: Industrialiseerimine ja kolhoseerimine soodustasid linnastusmist. Teistest liiduvabariikidest algas massiline võõrtööliste sissevool ja eestlaste protsent elanikkonnas vähenes. 8. Miks tõi nõukoguliku majanduspoliitika elluviimine kaasa keskkonnaprobleemid? Selgita 2 näite abil. Vastus: Rajati palju kaevandusi. Nt Kirde-Eestis leidub põlekivi ja fosforiiti, mille kaevandamine reostab õhku ja vett ning järele jäävad suured tuhahunnikud ning karjäärid. Rajati ka läbimõtlemata suuri tehaseid, mis reostasid õhku.
Kommunism- poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust tööliste valitsuse abil, eesmärk on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine Fasism e natsionaalsotsialism- poliitiline õpetus, mis väärtustab ainult oma rahvast, on rassistlik, juhikultusele ja militarismile orienteerunud Dominioon- BRÜ automaatne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus seadusandlus; BRÜ Briti Impeerium moodustasid Suurbritannia ja temast sõltuvad alad: Aafrika, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna- Aafrika Majanduslik liberalism- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumi Isolatsionism- eraldumise ja erapooletuse taotlus välispoliitikas Maffia- organiseeritud kuritegevus Autoritaarne diktatuur- kogu võim koondu ühe isiku või kitsa ringkonna kätte; rahvas ei saa osaleda valitsemises Totalitaarne diktatuur- kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte; rahvas ei saa osaleda valimistes; rikuti demokraat...
Sõja ajal oli kogu õukogude Liidu majandus allutatud rinde vajadustele. 1940. aastate teisel poolel jätkus rasketööstuse eelisarendamine, et kindlustada riigi sõjalist võimsust. Rahva igapäevaelu vajadused- tarbekaupade tootmine- jäi tagaplaanile. Nõukogude majanduspoliitikat iseloomustas tööstuse jõuline eelisarendamine(industrialiseerimine), põllumajanduse sundkollektiviseerimine(kolhoseerimine) ning jäik riiklik plaanimajandus enamikul alualadel. Tekkis käsumajandus- see on majandus,mida riik jäigalt ja bürokraatlikult riigiasutuste kaudu juhib. Sellega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas. Eesti Vabariigis oli majanduse aluseks talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalikke maavarasid ja tööjõudu arvestav tööstus. Lõplikult purustati väikeriigi omariikluse ajal väljakujunenud majandusmudel sõjajärgsetel aastatel. ...
9) EKP VIII pleenum (üldkoosolek) ENSV juhi Karotamme ametist vabastamine ja tema koha andmine Käbinile. 10) Sovetski Zapad Nõukogude Lääs, Eesti NSV omamoodi staatus Nõukogude Liidus teiste liiduvabariikide jaoks. Eesti oli ühenduskoht Soomega ja seega ka Läänega. 11) Sundindustrialiseerimine sunniviisiline suurtööstuse arendamine. Plaanimajandus. 12) Kolhoseerimine inimeste kolhoosidesse sundimine küüditamiste ja repressioonide abil. Vara ja maa läksid kolhoosile. 13) ENSV Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. 14) Kulak inimene, kes oli kuulutanud end rahvavaenlaseks, sest nad olid rikkamad kui teised ning kasutasid palgatööjõudu. 15) ,,sahtlisse kirjutama" midagi kirjutama, kuid tsensuuri tõttu mitte avaldama. 2. Isikud. 1) N. Hrustsov NSVL-i riigipea pärast Stalinit. Sula. 2) L
Demokraatia kriisi põhjused: 1.Majanduslikud raskused. Diktaatorid lubasid majandust parandada. 2.Muutused ühiskonnas. Tekkisid uued valijaterühmad, keda oli lihtne ära kasutada. 3.Pettumine Versailles' süsteemis. Poolehoiu said need, kes lubasid ebaõigluse rahvale heastada. 4.Terav riigisisene võimuvõitlus. Erakonnad mustasid üksteist. Autoritaarses diktatuuris on võim ühel inimesel. Diktaator muudab seadusi oma suva järgi. Totalitaarses on ühe isiku või rühma käes ka kontroll inimeste mõtteavalduste üle. Inimeste elu on täielikult reeglitele allutatud. Rikutakse inimõigusi. Kolmas Riik - natsiliku Saksamaa nimetus. Hitleri juhitav Suur-Saksamaa. Holokaust - juutidevastane terror, juutide laushävitamine. Natsionaalsotsialism - natsism - äärmuslik liikumine ja õpetus Saksamaal. See taotles aaria rassi erandlikkusele toetudes parema ühiskonna loomist. Seisnes üksikisiku allutamises grupile. Agressiivsuses naabite suhtes. Juhikultuses. ...
Kuidas toimus majanduse juhtimine? Vastus: Tööstus: Suretati välja erasektor, toimus jõuline rasketööstuste eelisarendamine, valitsevaks muutusid suurettevõtted. Põllumajandus: Suretati välja erasektor, sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine), maa sundvõõrandamise järel ühismajandid (kolhoosid, sovhoosid) Majandus: Jäik riiklik plaanimajandus, käsumajandus 7. Millised olid käsumajanduse rakendamise tagajärjed ühiskonnale? Too 2 näidet. Vastus: Industrialiseerimine ja kolhoseerimine soodustasid linnastusmist. Teistest liiduvabariikidest algas massiline võõrtööliste sissevool ja eestlaste protsent elanikkonnas vähenes. 8. Miks tõi nõukoguliku majanduspoliitika elluviimine kaasa keskkonnaprobleemid? Selgita 2 näite abil. Vastus: Rajati palju kaevandusi. Nt Kirde-Eestis leidub põlekivi ja fosforiiti, mille kaevandamine reostab õhku ja vett ning järele jäävad suured tuhahunnikud ning karjäärid. Rajati ka läbimõtlemata suuri tehaseid, mis reostasid õhku. 9
1.gari ülestõus- aeg: 1956a. Põhjused: 1. erinevus Lääne-euroopa ja Ida-Euroopa aregus suurenes (Austria eeskuju). 2. VLO baaside rajamine Ungarisse. 3. peale Stalini surma hakkasid levima demokraatlikud meeleolud (KP juhiks sai J. Nagy). 4. Põllumajandusreformid (kolhoseerimine). *Sügis 1956 toimus Budapestis demonstratsioon, mis suruti maha vene sõdurite ja tankide abil. Tagajärjed: 1)ülestõus suruti maha.2) 200 000 inimest põgenes läände.3) põllumajandusreformid peatati. 2.essi kriis: Probleem: Egiptus tahtis oma kanalit oma valdusesse, kuna see kuulus Inglise- Prantsuse aktsionäridele. * 1952 sai Egiptuse riigipeaks G.A.Nasser kes püüdis kanalit iga henna eest ratsionaliseerida. Sellele seisid vastu Inglismaa, Prantsusmaa,USA ja Iisrael. NSVL pakkus egiptusele oma abi kui Egiptus liitub sotsialismileeriga. Tagajärjed: 1) egiptus sai suessi kanali oma valdusesse.2) Egiptus hakkas arenema sotsialismi suunas, kuid 70-tel loobuti. 3) In...
*1929. a- 1933. a küüdtamine (9 milj talupoega) *1930. aastate keskpaigas "suur puhastus" - mõeldi uutele vallutustele (Maailmarevolutsioon)(Punaarmee); ulatuslik näljahäda (7 milj inimest) *1930. a - 1941. a - Nõukogude Liidu valitsusjuht Molotov *1940. a - kandis vangilaagrites (GULAG) karistust 1,7 milj vangi Interventsioon - välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse Plaanimajandus - majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt Kollektiviseerimine e. kolhoseerimine - talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e. kolhoosideks Industrialiseerimine - suurtööstuse arendamine Kolhoos - põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand FASISTLIK ITAALIA *1921. a fasistliku partei võit valimistel *1922. a Mussolini peaministriks *1925. a üheparteisüsteem *1931. a Etioopia vallutamine *1936. a Berliini-Rooma telg koalitsioonivalitsus - mitme erakonna esindajatest koosnev valitsus
1. Millised olid stalinliku majanduspoliitika iseloomulikud jooned? V: 1)Sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine), 2)forsseeritud industraliseerimine ning 3) jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine peaaegu kõikidel elualadel. 2. Milles seisnes nõukogulik maareform? Millised olid selle reformi tulemused? Maareform: 1940.aastal alustatud, lõpule viidi 1945aasta kevadel. Jätkus siiski 1947. suveni. Nõukogulik maareform tähendas esmalt maa sundvõõrandamist ehk riigistamist: aastatel 1944-1947 võõradati Eesti NSV-s üle 927000 hektari maad. Talude max suurus 30 ha. Tulemused: ei parandanud maal sotsiaalseid ega majanduslikke olusid, rääkimata inimestevahelistest suhetest. Uusmaasaatjate majapidamistest ei kujunenud elujõulisi talusid. Maa võõrandamisega muudeti sageli elujõuetuks ka seni heas korras olnud talud. Pingestusid inimeste vahelised pinged, talupoegade õlul lasusid mitmesugused riiklikud koormised ja kohustused. Hakati moodustam...
Peale Nasseri surma muudeti Egiptuse arengusuunda, eemaldus NSVList Ungari ülestõus- 1956 Põhjused: 1953 suri Stalin ja tema poliitika sattus kriisi alla; Austria lähedus Kõrgem elatustase; VLO (1955) baaside paigutamine Ungarisse; põllumaj. kolhoseerimine 1956. aasta sügisel toimusid Budapestis nõukogudevastased miitingud. Miitingulisi tulid rahustama nõukogude tankid, hukkus 3000 ungarlast. Tagajärjed: kõrvaldati võimult J.Nagy(liiga demokraatlik), Ungarist põgenes 200 000 in.; kolhoseerimine peatati Kuuba kriis või Kariibi kriis, 59.toimus Kuubas riigipööre, mille tulemusena sai võimule F.Castro, kes kehtestas kommunistliku diktatuuri. Riik oli vaene ja suurtes maj. raskustes, toodeti peamiselt suhkrut ja tubakat. Kartes USA sekkumist sündmuste käiku, lubas Castro NSVLiidul paigutada Kuubale raketid, millega oleks vajadusel saanud pommitada USA tähtsamaid linnade rajoone. 1962 toodigi raketid kuubale ja selle peale USA kuulutas välja riigi suhtes maj.blokaadi
Kordamisküsimused Teine maailm Mõisted: Rahvademokraatiamaad Moskva kontrolli all olevad riigid. (enne 50ndaid) Sotsialismimaad Moskva kontrolli all olevad riigid mõiste võeti kasutusele 50ndatel. Sotsialismileer NSVL ja tema kontrolli all olevad riigid. Sotsialistlik sõprusühendus Riigid, mis jäid 1960ndate vastasseisus Moskvale kuulekaks. Sotsialistliku orientatsiooniga riigid Riigid, mis ei kuulunud sõprusühendusse, kuid mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Esimene sekretär Kommunistliku partei esimees Julgeolekuorgan Nõukoguliku võimustruktuuri luure-ja repressiivorgan, nõukogude vägivallapoliitika elluviija. Plaanimajandus Tootmine toimus erinevates ametkondades mitmeid kordi kooskõlastatud ja valitseva partei poolt kinnitatud plaanide alusel, rõhk rasketööstuse arendamisele. Koostati kohustuslik (kvartali- , Aasta-, Viisaastaku-) plaan Käsumajandus - Majandus, mida juhitakse jäigalt ja bürokraatlikult r...
1. Mis iseloomustab EKP juhtide Karotamme, Käbini ja Vaino ametiaega? Nikolai Karotamme Püüdis arvestada Eesti vajadustega. Teda süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. Vabastati ametist 1950. Johannes Käbin Oli kuulekas Mosva suunist täitja, kuid mitte ka Eesti äärmuslik venestaja. Ta ajas mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva- meelne ning samas arvestades ka Eesti NSV eripäradega. Ta suutis muganduda nii stalinismi, sulaaja kui ka 1960. Aastatel seisakuaja poliitiliste oludega ja säilitada oma ametikoht. Vabastati ametikohast 1978. Karl Vaino Üdini Moskva meelne ning peaaegu umbkeelne, tema võimuletulekuga algas uus venestamisaeg. 2. Millised on käsumajandusele iseloomulikud tunnused? Majanduse põhiküsimused mida toota, kuidas toota ja kellele toot otsustab poliitiline võim ehk poliitilisel võimul on täielik k...
Eesti ajalugu 1819. sajandil 1. Balti erikord. 1.1. Miks saavutasid baltisakslased Vene impeeriumis kõrge positsiooni? 1.2. Kubermangude valitsemine. 2. Luteri kirik peale Põhjasõda. 2.1. Mille poolest erines ratsionalism pietismist? Kes olid ratsionalismi ja pietismi eestvedajad ja toetajad? 3. Rahvaharidus peale Põhjasõda. 4. Talurahva omavalitsus. 4.1. 1804 aasta talurahvaseadused Eesti ja Liivimaal. 4.2. Pärisorjuse kaotamine Eesti ja Liivimaal. 4.3. Talurahva omavalitsus 19. sajandi esimesel poolel. 5. Talurahva koormised 19. sajandil. Millised olid kõige rängemad? Miks? 6. Majandus 19. sajandil kuni 1870. aastateni (raudtee rajamine ja linnastumine jääb välja). 7. Haridus 19. sajandil (ülikool, rahvaharidus, eestikeelne kirjasõna, rahvusliku haritlaskonna kujunemine). Vastused: 1. Balti erikordBalti kubermangude (Eestimaa, Liivimaa Saaremaa ja Kuramaa) laialdane omavalitsus Vene tsaaririigi koosseisus 18.19.sajand. 1.1...
suhetele. Talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejääke vabalt turustada.Taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtteid ja kooperatiive) Stalini võimuletulek tõi kaasa olulised muudatused riigi majanduspoliitikas. 1928.a.-ks oli NEP likvidee-ritud ning algas industrialiseerimine (tööstuse, eriti suurtööstuse eelisarendamine, rõhuga masinate ja relva-de tootmisel) ja kollektiviseerimine ehk massiline kolhoseerimine (sunduslik ja vägivaldne kolhooside loomine, millega kaasnes jõukamate talupoegade ehk nn kulakute represseerimine ja ulatuslik näljahäda 1930ndate algul, mis tõi kaasa kuni 7 mln hukkunut). Kõige selle eesmärk oli muuta NSV Liit lühikese ajaga võimsaks tööstusriigiks, tagada riigi sõjalise võimsuse kiire kasv ja võimaldada teostada maailma-revolutsioon (kommunismi levitamine üle maailma). Stalinliku majanduspoliitika lahutamatuks osaks oli plaanimajandus
sõjakommunism ei õigustanud end enam. Uue majanduspoliitika alla kuulus näiteks kauplemis vabadus ja määrati maksud, laiendati ka ettevõtete tegevusvabadust. 5. Industrialiseerimine- Suurtööstuse arendamine. 6. Plaanimajandus- Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale ettevõttele , ent hiljem ka kultuuri-, tervishoiu ,- teadus-ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik plaan. 7. Kollektiviseerimine- ehk kolhoseerimine, talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e kolhoosideks. 8. GULAG- Sunnitöölaagrid Venemaal. 9. KGB- NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee oli Nõukogude Liidu riiklik julgeoleku ja teabehanke ametkond 10. OVRA- Fasistlik Itaalia sala- ja julgeolekuteenistus. 11. Balilla- Fasistliku Itaalia Noorteorganisatsiooni liige. 12. Kolmas riik- Natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870
· Inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine(küüditamised, surmalaagrid) · Ühiskonna elu peab olema pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud · NÄITEKS: Saksamaa, Nõukogude Liit MÕISTED Interventsioon-välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse Industrialiseerimine-suurtööstuse arendamine Plaanimajandus-majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt Kollektiviseerimine- ehk kolhoseerimine on talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks GULAG- laiaulatuslik vangilaagrite süsteem NKVD- SS-natside partei sõjaväestatud organisatsioon Gestapo- riiklik salapolitsei Saksamaal Pruunsärklased- Saksamaa natsistliku partei liikmed Mustsärklased- fasistide relvastatud salgad Duce- Itaalia rahva juht Füürer- Saksamaa rahva juht SÕJAKOMMUNISIMI POLIITIKA · Kehtestati toiduainete riigile andmise kohustus:talupojad pidid kõik vilja ülejäägid
Põhiseaduslik Assamblee - Põhiseaduse eelnõu valmis Põhiseaduslikus Assamblees 1991 lõpus ja hakkas kehtima peale rahvahääletust 1992. rehabiliteerimine - vägivalla osaline keelamine. repatrieerimine põgenike tagasitoomine RR Rahvarinne, algul pooldati liidulepingut uuenevad NSVL, hiljem toetati omariiklust. sotsialistlik realism Nõukogudeaja valitsev stiil, ühiskonnaolude ilustamine ilma teravate probleemideta ja NSV korra ülistamist. sundkollektiviseerimine ehk kolhoseerimine Suveräänsusdeklaratsioon - ENSV Ülemnõukogu otsus, mis sätestas Eesti NSV seaduste ülemuslikkuse üleliiduliste seaduste suhtes. TKÜN Töökollektiivide Ühendnõukogu, Suurte liidutehaste ("Dvigatel" jt) poolt loodud impeeriumimeelsed org-id, mis kasutasid oma propaganda levitamiseks ka oma raadiojaama ja TV saatjat üliindustrialiseerimine Suurettevõtete masstootmine, mis ei arvestanud kohalike oludega (tooraine ja tööjõud toodi sisse ning valmistoodang viidi välja)
DIKTATUUR EUROOPAS agressor- sõjaalgataja ja vallutaja Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Bolsevik- enamlne, kommunist Venemaal demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning on kasutusel demokraatlikud vabadused. Demokraatlikud vabaduse- sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute vabadus, elukoha valimis vabadus. Diktatuur- mitte milleski piiratud, jõule toetuv jõud. Fasism-äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustas juhikultus, militarism, rassism. Industrialiseerimine-suurtööstuste arendamine. Interventsioon- välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse. Kapitalism- eraomandusele ja vabaturumajandusel põhinev ühiskondlik süsteem. Koalitsioonivalitsus-erinevate poliitilistejõudude poolt...
Elanikud pidid taluma mõlema poole vägivalda ja terrorit. Lenini otsesel korraldusel tapeti Venemaa viimane keiser Nikolai II koos perekonnaga. Hukkus 13 miljonit inimest. Vladimir Lenin oli sotsialistliku riigi rajaja. Stalin oli esialgu kommunistliku partei peasekretär, kes suutis 1927. aastaks kõik konkurendid kõrvale tõrjuda ja end lõplikult võimul kindlustada. Stalini ajal majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele. Industrialiseerimine, kolhoseerimine ning sellega kaasnenud vägivald muutsid oluliselt Nõukogude riigi palet.
10. Mõisted: interventsioon - välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse. sõjakommunism - Venemaa kodusõjaaegne poliitika, näiteks pidid talupojad andma kõik vilja ülejäägid tasuta riigile, kehtestati töökohustus kõigile ja riigistati enamik tööstusettevõtteid. industrialiseerimine -suurtööstuse arendamine. plaanimajandus - majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. kollektiviseerimine ehk kolhoseerimine - talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks. kolhoos - põllumajandusettevõtte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. Duce - rahva juht. Führer - juht (diktaator). Kolmas riik - natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870. aastal ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur-Saksamaa. Gestapo - Saksamaa riiklik salapolitsei. Wehrmacht - hitlerliku Saksamaa relvajõudude nimetus.
- 1934 'pikkade nugade öö', tapeti mitmed tähtsamad SA juhid - 1935 seati sisse üldine väeteenistuskohustus, taastati saksa sõjavägi- Wehrmacht - 1936 saksa väed sisenesid Reini demilitariseeritud tsooni - 1938 'Kristallöö'- juutide vastane rüüsterünnak SS- algul hitleri ihukaitsevägi, hiljem iseseisev sõjaväeline organisatsioon Gestapo riiklik salapolitsei. Kontrollis inimeste meelsust Industrialiseerimine suurtööstuse arendamine Kollektiviseerimine ehk kolhoseerimine talude vägivaldne liitmine ühismajanditeks ehk kolhoosideks Plaanimajandus majanduse suunamine ja kontrollimine riigi poolt ning riigile ja ettevõtetele kohustuslike plaanide koostamine Interventsioon vägivaldne sekkumine teise riigi siseasjadesse Diktatuur üksikisiku, väikese grupi või partei piiramaru võim Kolhoos põllumajanduslik ühismajandus Nõukogude Liidus, moodustati talude vara vägivaldse liitmisega
DIKTATUURID Iseseisev töö 9 klass Töö sisu 1) Selgita diktatuuri mõiste ja jagunemine (2) Diktatuur on autokraatlik valitsemiskord, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim. Diktatuuril puuduvad seadused, mis piiravad diktaatori tegutsemis ala. Diktatuurid jagunevad kaheks: autoritaarne ja totalitaarne. 1.2) Autoritaarses riigis on koondunud kogu võim ühe isiku või väikese rühma kätte, seaduseid muudavad valitsejad oma tahtmise järgi ning rahval ei ole sõnaõigust ning nad ei saa osaleda riigi juhtimises. 1.3) Totalitaarset riigi iseloomustavad lisakas võimu koodnumisel ühe isiku või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega rikuti aga ka inimeste õigusi ning neid hoiti pideva hirmu all. See saavutati näiteks küüditamisega, surmalaagritesse saatmisega jne. 2) Too välja põhjused, miks Euroopas paljudes riikide...
Mugandas stalinismi, sulaaega ja seisakuaega 1960ndatel. · Karl Vaino umbkeelne imbetsill, Moskva-meelne, venestaja, vene keele propaganda. · 1949 26 märtsi massiküüditamine viidi Siberisse üle 20000 inimese. Edasi vaimne vägivald. · Side Läänemaailmaga raadiokanalid, teadlaste suhted, laevaühendus Soomega: kultuurid ja asjad. · Käsumajandus, industrialiseerimine e tööstuse eelisarendamine, kolhoseerimine ja põllumajanduse sundkollektiviseerimine, võõrtööliste sissevool, tööstuslinnad. NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE · 1985, uus NLKP peasekretäär Mihhail Gorbatov. Pidi viima riigi välja majanduslikust ja välispoliitilisest kriisist, sälitades sotsialistliku korra. · Perestroika ühiskonna ümberkorraldamine. · 1986 glasnost avalikustamine. Tõsteti esile tegelikud riigi probleemid ja tsensuurireeglid pehmenesid
Stalin- Jossif Vissarionovits Stalin 21. detsember 1879 Gruusia, Gori 5. märts 1953 Moskva lähistel oli Nõukogude Liidu juht. 17.Industrialiseerimine- suurtööstuse arendamine 18. Kulak on sõna mida Nõukogude Liidu poliitilises sõnavaras kasutati inimeste kohta, kes oli kuulutatud rahvavaenlasteks, sest nad olid rikkamad kui teised Kui Nõukogude Liidus hakati põllumajandust kollektiviseerima, siis kulakud otsustati ära saata GULAGi töölaagritesse. 19.Kollektiviseerimine- kolhoseerimine, mis tähendas seniste eraomanduste tuginevate talumajapidamiste vägivaldset ühendamist ühismajanditesse. · Põllumajanduslik suurtootmine. · Vägivald · Küüditamine · Sunni viisiline viljavarumine · Näljahäda 20. GULAG- Koondus laagrite süsteem. Tegeles maailma muutmist kommunistlikuks. 21.Itaalia polnud rahulepinguga selleks rahul, et algselt lubatud maa-alad olid palju väiksemad. 22.Itaalia olukord 1920- Hea, kuna kasutati Mussolini õpetusi. 23
LÄHIS-IDA KRIIS BERLIINI BLOKAAD KOREA SÕDA UNGARI ÜLESTÕUS SUESSI KANAL (1948) (1948-49) (1950-53) (1956) (1956) 1948- loodi Palestiinasse Põhjused: 1)NSVL tahtis Põhjused: 1)Korea rahvas Põhjused: 1)erinevus Probleem: Egiptus tahtis Iisraeli riik. Põhjused: Lääne-Berliini oma oli lõhenenud 1948. kaheks Lääne-Eur. ja Ida-Eur. kanalit oma valdusesse, 1)juudid olid II ms-s valdusesse 2)Lääne riigid kommunismi- (Hiina arengus (Austria eeskuju) kuna see kuulus Inglise- rängalt kannatanud (USA) kavandasid Sksm. mõjul) ja läänemeelseks 2)VLO baaside rajamine Prantsusm. aktsionäridele. 2)juutidel õnnestus lääneosas rahareformi ja ...
Stalini järk-järguline esilekerkimine- 1924.a suri Lenin. See tugevdas üha-enam varem alanud võimuvõitlust. Peale jäi 1922.a peasekretäriks saanud Stalin. 1927.a suutis ta kõik konkurendid kõrvale tõrjuda ja end lõplikult võimul kindlustada. Industrialiseerimine, kollektiviseerimine Industrialiseerimine- suurtööstuse eelisareng, loobuti Venemaal NEP-i poliitikast, see pidi muutma Venemaa lühikse ajaga tööstusriigiks. Kollektiviseerimine- ehk kolhoseerimine, mis tähendas seniste eraomandustele tuginevate talumajapidamiste vägivaldset ühendamist ühismajanditesse, ehk kolhoosidesse. GULAG Laiaulatuslik vangilaagrite süsteem, kus 1940.a kandis karistust 1,7 miljont vangi. Maailmarevolutsiooni idee. Mässuliikumise õhutamine erinevates riikides ja üksikute kommunistlike parteide rahalist toetamist. Mussolini õpetus ja tema pääs võimule Kõige parem asi oli klassivõitlus vaeste ja rikaste vahel Mussolini arvates
Enamik majandusvaldkondi, ellkõige suurtööstus jäid küll riigi kontrolli alla, kuid samas oli osaliselt lubatud ka erasektor. Industrialiseerimine suurtööstuse eelisarendamine. Plaanimajandus majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale ettevõttele, hiljem ka kultuuri, tervishoiu, teadus ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik(kvartali, aasta, viisaastaku) plaan. Kollektiviseerimine e kolhoseerimine on seniste eraomandusele tuginevate talude vägivaldne ühendamine ühismajanditesse e kolhoosidesse. Puudus eraomand. GULAG Venemaal ulatuslik vangilaagrite süsteem. Sunnitöölaagrid. Kulakud, intelligendid. KGB NSV liidu riikliku julgeoleku komitee. OVRA Itaalia salapolitsei. Mussolini poolt loodud. Pidi peatame igasuguse fasismi vastase tegevuse. Balilla Mussolini ajal Itaalias noorteorganisatsioon. Kasvatati lapsi fasistlikult.
Kordamine Demokraatiad ja diktatuurid 1920.-1930. aastatel 1. Demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (lk. 30) Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 2. Diktatuuri mõiste ja iseloomulikud jooned (lk. 44-46, vihik) – ole valmis demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda võrdlema. Diktatuur on valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. 3. Peamised demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920- 30ndail – nimetus, selgitus (lk. 31-32) Liberalism (vabameelne- inimesevõrdõiguslikkus, vabadus) konservatism (alahoidlik- järgitakse traditsioone ja ajalooline järjepidevus) ja sotsialism (sotsiaalnevõrdsus). Mittedemokraatlikud on kommunism (ühiskond, kus inimesed on varaliselt võrdsed, p...
*Okupeeriti NSVL poolt. *Venestamine. *Kommunistlik reziim lammutas lõplikult senise kodanikuühiskonna, talud sunniti ühinema kolhoosideks, kehtestati käsumajandus. -Mis toimus Eestis märtsis 1949? (lk 53-54) Suurküüditamine: Eestist Siberisse saadeti üle 20 700 inimese. -Kuidas oli korraldatud ENSV majandus? (lk 55) *Nõukogulikku majanduspoliitikat iseloomustas industrialiseerimine, kolhoseerimine ja jäiga plaanimajanduse juurutamine. Nii tööstuses kui ka põllumajanduses suretati täiesti välja erasektor. Tööstuses muutusid valitsevaks suurettevõtted ning põllumajanduses maa sundvõõrandamise järel ühismajandid - kolhoosid ja sovhoosid. *ENSV-s juurdus plaanimajandusele tuginev käsumajandus, millega kaasnes massiline vöörtööliste sisseveel teistest liiduvabariikidest. Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas.
Esimese maailmasõja põhjused Suurriigid soovisid majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju suurendada Inglism ja saksam võitlus liidrirolli pärast maailmas Saksam soov omandad uusi kolooniaid Prants soov saada tagasi saksm kaotatud Elsass- Lotringi alad Venem ja austria-ungari konkurents Balkanil I maailmas. Eeldused Puudusid rahvusvahelised intuitsioonid,( suhteid reguleerida diplomaatliselt) Rahvusvahelised vastuolud euroopas ja natsionalismi kasv. Sõja romantiseerimine. Ülev ja hiilgav. Ohu alahindamine Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Sõja ajend 28.06.1914 sooritati sarajevos atendaat austria -ungari troonipärijale Franz Ferdinandile Tapja. Gavrilo princip Põhjuseks serbia leppimatus bosnia liitmise suhtes austria ungariga, soov luua Suur Serbia, ühendaks balkani poolsaare slaavi rahvaid. Sõja algus ...
Juhtis Saksamaa riiki. Benito Mussolini oli Itaalia peaminister ja diktaator ning oli ka Rahvusliku Fasistliku Partei eesotsas. Juhtis Itaalia riiki. MÕISTED! Sõjakommunism Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918 - 1920. Kehtestati kõigi töövõimeliste töökohustus, kõigi töötasu peaaegu võrdustati. Talupojad pidid kogu vilja, mida nad ei vajanud isiklikuks tarbeks, loomasöödaks ega seemneks, riigile müüma. Kollektiviseerimine e. kolhoseerimine talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e. kolhoosideks Maailmarevolutsioon ülemaailma pidi töölisklass üles tõusma ja võtma võimu enda kätte. Venemaa püüdis seda igati õhutada. Industrialiseerimine suurtööstuse arendamine Kolmas riik natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870. aastal ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur-Saksamaa
EESTI NSV AJAJÄRK (1944-1990) TÄHTSAMAD DAATUMID: 1946. a. november Johannes Vares-Barbaruse enesetapp (?) 1949. a. 25. märts massiküüditamine 1949 talude massiline kolhoseerimine 1950. a. märts EKP Keskkomitee VIII pleenum (Venemaa-eestlaste võimu haaramine Moskva toetusel) 1979 EKP Keskkomitee otsus vene keele õpetamise ja omandamise täiustamisest (forsseeritud venestuspoliitika) 1980 - ,,40 kiri" , haritlaste avalik kiri, mis rahvast liitis, suurenes vastupanu venestusele 1987 kevad rahva protestilaine Kabala-Toolse fosforiidikaevanduse rajamise vastu (fosforiidikampaania) 23. august MRP-AEG, eesotsas Tiit Madissoniga korraldas Tallinnas Hirvepargis poliitilise
· Ateismikampaania Välispoliitika · NSVL laiendamine · Idabloki teke · II MS · Korea sõda · Berliini blokaad · VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu - sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd. · ,,Raudne eesriie" · Tuumarelv Majandus · Industraliseerimine mindi üle tehaselisele tootmisviisile · Kollektiviseerimine ehk kolhoseerimine - korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse o Kolhoos - Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev (ühis)majand o Sovhoos - Nõukogude Liidus riiklik põllumajandusliku tootmise ettevõte · Rasketööstuse eelisarendamine sõjamasinate tootmine, et kindlustada sõjalist võimu
Kirjelda laulvat revolutsiooni Eestis 1988 aprillis Tartus toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse esse sinimustvalge rahvuslipp. Mai keskel toimunud muusikapäevadel alustasid oma võidukäiku Alo Matiiseni viis isamaalist laulu, mis olulisel määral aitasid kaasa rahva ühtekuuluvustunde kujundamisele. Tallinna vanalinnapäevad juuni keksel kasvasid üle omapärasteks öölaulupidudeks, kus ligi 100 000 noort tantsisid ja laulsid ööd läbi sinimustvalgete lippude lehvides. Sellist rahva üksmeelt kogeti esimest korda. Kriitika võimuloloema juhtkonna vastu kasvas aina suuremaks- K.Vaino vastu tekkis opositsioon, kuid ta ei olnud nõus vabatahtlikult lahkuma. Sellises olukorras leidis Moskva õigeks juhtkonna välja vahetada, mistõttu vabastatigi Vaino kohalt. Tema asemele sai Ladina-Ameerikast tagasi kutsutud V.Väljas, kelle kandidatuuri toetas M.Gorbatsov. 23.jun 1988 sai Eesti NSV Ülemnõukogu otsuse kohaselt ...
Moskva juhiste täitja laveeris osavalt Eesti ja Moskva vahel. · 1944-1953 oli Eesti okupatsioonireziimi peamiseks vastupanu vormiks aktiivne relvavõitlus ehk metsavendlus. · Loodeti alusetult, et lääneriigid aitavad taastada iseseisvuse. · Metsavendade vastupanu nõrgendas 1949.a-l toimunud suurküüditamine (26.03.), mil Eestist saadeti Siberisse üle 20 700 inimese. · Märksõnad: 1) Sundkollektiviseerimine e kolhoseerimine (nt 1952.a. 95% taludest kolhoosides). 2) Üliindustrialiseerimine tööstuse ülikiire arendamine. eesmärgid: 2.a) Kohalike ressursside ärakasutamine impeeriumi huvides. 2.b) Piirkonna venestamine. tulemuseks urbaniseerumine e linnastumine. Euroopa 7.03. Lääne-Euroopa 1950-1960.aastatel Lk 47-51
Ajalugu Kordamisküsimused kontrolltööks: 1. Sotsialistlik maailmasüsteem: · kuidas see tekkis, millised riigid sinna kuulusid (lk 44), Pärast Teist maailmasõda kehtestas Nõukogude Liit Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas Nõukogude Liit oma mõju Ida-Saksamaale (Saksa Demokraatlikule Vabariigile), Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ning Põhja-Koreale. Fidel Castro võimuletulek 1959. aastal Kuubal lõi Moskvale tugipunkti ka Ameerika külje all. Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks, 1950. aastatel võeti kasutusele nimetus sotsialismimaad. Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need riigid kokku sotsialismi...
Majanduspoliitikas tühistas ta Lenini poolt välja käidud NEPi poliitika ehk ,,Uus majanduspoliitika". Tema arvates pidi see otsus muutma Venemaa kiiresti tööstusriigiks, tagama kiire sõjalise kasvu ning tulevikus maailmarevolutsiooni teostamist. Pidi algama plaanimajandus, kus riik jälgis plaani järgi tööstuste tootmismahtusid. 4 Põllumajanduses hakkas toimima kollektiviseerimine ehk kolhoseerimine. See tähendas talumajapidamiste ja eraomandite ühinemist ühismajanditesse. Sellega kaasnes ka loomulikult palju vägivalda, kõrvaldate rikkad talupojad, kes olid varem palju tööd teinud, tänu millele ka nii kaugele jõudnud. Küüditati üle 9 miljoni talupoja põhjapiirkondadesse. Industrialiseerimine ja kollektiviseerimine muutis väga palju Nõukogude Venemaa palet , mis muutiski maa suureks tööstusriigiks.(2) Stalin tahtis oma võimu veel siseriiklikult tugevdada
1.Kanna KK'le kõik sotsialismileeri riigid,too eraldi välja need,mis ei kuulunud sotsialistlikku sõprusühendusse. Sotsialismileer: Euroopa-Albaania,Bulgaaria,Jugoslaavia,Poola,Rumeenia,SDV,Tsehhoslovakkia,Ungari. NSVL Aasia-Mongoolia,P-Korea,Hiina RV,P-Vietnam,Laose RV Ladina-Ameerika-Kuuba Ei kuulunud sotsialistlikku sõprusühendusse-L-Jeemen,Kongo,Somaalia,Benin,Etioopia, Mosambiik, Angola,Afganistan. [Miks on USA majandusabi saadetist kujutatud -topeltpõhjaga?-USA topeltstandard. Mis on karikatuuri autorite arvates Ameerika majandusabi tegelik eesmärk?-USA tahtis panna kõik riigid endast sõltuma ja NSVL'st võõranduma!] 2. Analüüsi sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi. SOTSIALISTLIKUD RIIGID ------------ ------------ POLIITILINE-------------------------- SÜSTEEM-------------------------- MAJANDUSSÜSTEEM Kommunistlik partei: Parteiline am...
Eesti Nõukogude võimu all Nõukogude okupatsioon 19441991 Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda (19441953) Nõukogude võimuorganid alustasid enesekehtestamist juba enne Saksa okupatsiooni lõppemist, augustis 1944 oli Eesti NSV ajutiseks pealinnaks Võru. Kohe pärast Tallinna vallutamist asus valitsus ümber sinna. Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus julgeolekuorganitel, mida Eestis juhtis siseminister Boris Kumm. Partei 1. sekretäriks sai 1944. aastal aga Nikolai Karotamm, valitsusjuhiks Arnold Veimer. Kommunistlik valitsus teostas äärmiselt brutaalset repressioonipoliitikat, areteeriti ja põlu alla pandi kümneid tuhandeid inimesi. Selline poliitika tipnes kahe sündmuse, märtsiküüditamisega 1949. aastal ning EKP VIII pleenumiga 1950. aastal, kui valitsus täielikult staliniseeriti ja mitmed haritlased ning avaliku elu tegelased põlu alla pandi ja nende tööde avaldamine keelati. Uueks part...
39- Eesti NSV valitsemine 1944. suvi- Nõukogude võimu taastamine Eestis. Juhtiv koht kommunistlikul parteil, vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. ENSV parteikaader koosnes nn juunikommunistidest, Venemaa eestlastest, Eesti laskekorpuse veteranidest, muulastest. Kohalikke eestlasi sõjajärgsetel aastatel vähe. EKP (kommunistide) liikmeskonnas olid madala haridustasemega, hiljem kasvas sest partei kaudu oli võimalik karjääri teha. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille partei keskkommitee kinnitas. Nomenklatuuri moodustavad partei keskkommitee töötajad, rajooni- ja linna partei ametnikud majandite juhid, täitevkommitee liikmed. Nomenklatuuri abil kontrollitakse ühiskonda ja selles toimuvat. Parteis toimub sisemine puhastumine heidetakse parteist välja kodanlikke natsionaliste. Valimised- Demokraatia nõukogude m...
LENIN Nimi: Vladimir Iljits Uljanov (1870-1924) Päritolu: Simbirsk, Venemaa keisririik Majandus: Venemaa majandus oli paljusektoriline. Põhiline oli sotsialislik sektor, millesse kuulusid riigistatud ettevõtted, põllumajanduslikus tootmises sovhoosid ja kolhoosid. Sotsialistliku majanduse loomise asemel tekkis nn. punakaartlik rünnak kapitalile, mis tähendas, et varakatelt (rikkatelt) kihtidelt püüti ära võtta nii palju kui võimalik, et tugevdada majandussektorit. Sovhoos – riigimajandus ; Kolhoos – eramajandus keelati viljaga kauplemine Poliitika: proletaarlane vs kapitalist; tekkisid klassid (alamklass, kõrgklass, keskklass) ei olnud rahvust; Relvastatud võitlus vaheldus parteide rahulikuma poliitilise konkurentsiga; põhimõte – võimalikult kiirelt ja sügavalt kindlustada oma võimu proletariaadi diktatuuri abil. NEP - Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu majanduspoliitika, mille pakkusid 1921. aastal välja Lenin ja Trotski. Et Venemaa ...
et inimesed ei hakkaks vastu NSV Liidu kskudele ja korraldustele 2. Inimesi kditati aastatel 1944-1954 ligikaudu 30000. 3. Metsavendi kiusati taga. 4. Lisandus vaimne vgivald, propagada. 5. l vastu 26. mrsti 1949. aastal kditati rongidega 20722 inimest, enamasti Prnu, Valga ja Viljandimaa maakondadest, kuna seal olid rikkamad alad. 6. 1959. aastal prdus peale Stalini surma ENSVsse tagasi ligikaudu 30000 kditatut ja arreteeritut. Majandus ja rahvastik : 1. Kollektiviseeimine ehk kolhoseerimine ehk kolhooside loomine maa piirkondadesse - 1) Maareform - enamus maad riigistati, koondati loomad ja tehnika kolhoosidesse hiskasutusse. 2) Kujutati ette, et inimesed on rahul ainult sellega, et tehakse hiselt td, aga saadakse vhe palka selle eest. 3) See kik tekitas inimestes pahameelt, kadus huvi t tegemise vastu. 4) Et inimesed ei hakkaks vastu ja hineksid kolhoosidega tuli neid hirmutada - mrtsikditamine, peale seda tusis kolhoosidesse linud inimeste arv mrgatavalt. 2
2. Inimesi küüditati aastatel 1944-1954 ligikaudu 30 000. 3. Metsavendi kiusati taga. 4. Lisandus vaimne vägivald, propagada. 5. Ööl vastu 26. märsti 1949. aastal küüditati rongidega 20 722 inimest, enamasti Pärnu, Valga ja Viljandimaa maakondadest, kuna seal olid rikkamad alad. 6. 1959. aastal pöördus peale Stalini surma ENSVsse tagasi ligikaudu 30 000 küüditatut ja arreteeritut. · Majandus ja rahvastik : 1. Kollektiviseeimine ehk kolhoseerimine ehk kolhooside loomine maa piirkondadesse - 1) Maareform - enamus maad riigistati, koondati loomad ja tehnika kolhoosidesse ühiskasutusse. 2) Kujutati ette, et inimesed on rahul ainult sellega, et tehakse ühiselt tööd, aga saadakse vähe palka selle eest. 3) See kõik tekitas inimestes pahameelt, kadus huvi töö tegemise vastu. 4) Et inimesed ei hakkaks vastu ja ühineksid kolhoosidega tuli neid hirmutada -
Suurtööstuse edasiarendamisele allutati kõik teised majandusvaldkonnad. 1920. aastate teisel poolel tekkisid talupoegadel probleemid viljavarustamisega. Talupojad ei olnud enam viljamüügist huvitatud. Nii otsustatigi vägivaldse viljavarumise kasuks: talupoeg pidi kõik oma vilja ülejäägid riigile andma. Vilja varjamise eest karistati surmanuhtlusega. Riik vajas vilja kasvava tööliskonna ja sõjaväe toitmiseks. Samas toimus põllumajanduses kollektiviseerimine ehk kolhoseerimine, mis tähendas seniste eraomandusele tuginevate talumajapidamiste vägivaldset ühendamist kolhoosidesse. Kolhooside loomisega mingi üle põllumajanduslikule suurtootmisele. Sellega kaasnes ka ulatuslik vägivald, mille käigus likvideeriti rikkad talupojad kui omaette klass. Aastatel 1929-1933 küüditati eelkõige riigi põhjapiirkondadesse ligi 9 miljardit talupoega. Sunniviisiline viljavarumine laastas põllumajanduse ja 1930. aastate algul tabas NSV
Kool Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 Referaat Autor Juhendaja Koht, aasta Sisukord Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985. Tegin sellise valiku, sest mulle meeldib Eesti ajalugu ning arvan, et üks õige eestlane peaks seda tundma. Valisin just selle ajajärgu, sest minu vanaema on mulle sellest ajast väga palju jutustanud ning soovisin selle kohta lisaks infot koguda ja silmaringi avardada. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Eesti NSV oli üks NSV Liidu viieteistkümnest liiduvabariigist, millel olid mõned riiklikud tunnused, nagu territoorium, seadusandliku võimu ja täitevvõimu organid, nõukogulik sümboolika jne. See ei tähenda, et liiduvabariik oleks olnud suve...
korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud; majanduskasv tegelikult sel ajal madal Välispol: agressiivne välispoliitika. 1935-1936 Itaalia-Etioopia sõda, mille Itaalia võitis ja sai Abessiinia endale. 1939 mai vallutas Albaania alad. Hispaania kodusõjas toetas kindral Francot ja tema reziimi. Soosis ka Hitlerit. 8. Nõukogude Liit: sõjakommunism, NEP, muudatused alates 1920ndate lõpust, industrialiseerimine, kolhoseerimine, massirepressioonid, maailmarevolutsiooniidee ja Komintern, Nõukogude Liidu välispoliitika Sõjakommunism majanduspoliitika, kus kogu majandus allutatu riigi kontrollile, kaotati palgad, aga ka tasu suure hulga teenuste eest. Toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras, toiduainete kokkuostu asmel hakati neid konfiskeerima, millega tegelesid maale saadetud relvastatud toitlussalgad. Enamlaste vägivald ja ebaõnnestunud maapoliitika viisid ulatuslike
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
